2-19-10444/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-10444

Kohtuasi

XXi hagi YYi vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YYi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

810 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

XX

(isikukood

xxxxxxxxxx),

seaduslik esindaja PP, lepinguline esindaja Angela

Jürgenson

Kostja (apellant) YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Agu Eichenbaum

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata XXi 02.04.2021 vastusele lisatud dokumentaalne tõend

(väljavõte portaalist auto24.ee).

2. Jätta vastu võtmata YYi poolt 01.06.2021 esitatud dokumentaalne tõend (perearsti

AAi 28.05.2021 tõend nr 743).

3. Võtta vastu YYi poolt 07.03.2021 apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsed

tõendid (konto väljavõte ja Eesti Töötukassa otsused) ja XXi 02.04.2021 vastusele

lisatud dokumentaalsed tõendid (kriminaalasjas nr x-xx-xxxx tehtud kohtumäärus

ja kohtuotsus).

4. Jätta Harju Maakohtu 10.02.2021 otsus muutmata.

5. YYi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta YYi kanda.

7. XXi

taotlus

apellatsiooniastme

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks rahuldada. Määrata XXi apellatsiooniastme menetluskulude

suuruseks 133,50 eurot.

2-19-10444

8. Välja mõista YYilt XXi kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 133,50 eurot.

Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (133,50 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 11.07.2019 Harju Maakohtule hagi YYi (kostja) vastu elatise

suurendamise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuiselt alates

11.07.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 ette nähtud

alammääras (miinimumelatis).

2. Kostja pöördus 2014 kohtusse hagiavaldusega elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr

y-yy-yyyyy). Tol hetkel oli kostja igakuine neto sissetulek 333,60 eurot. Seetõttu vähendas

Tartu Maakohus 27.11.2014 otsusega hageja elatist 111,20 euroni. Eelmisest lahendist on

hetkel möödas enam kui viis aastat ja kostja majanduslik seisund on paranenud. Äriregistri

andmetel on kostja saanud osanikuks ja juhatuse liikmeks ettevõttes Xxxxxxxx OÜ. Ettevõtte

2018. aasta müügitulu oli 13 123 eurot. Kostjale kuuluvad kinnisasjad xxxxxx maakond, xxxx

vald, xxxxxx küla, xxxxxxx suurusega 15 850 m2 ning xxxxx maakond, Xxxxxxxx vald, xxxxx

küla, xxxxx, suurusega 14 684 m2. Kostja on müünud 2019. aastal külmikbussi ja hiljuti 2

sõiduautot. Kostja tegeleb luksuslike hobidega, s.o sõidab mootorrattaga ja käib reisimas.

Kostjal on ka teine laps, kellele on ostetud batuut ja ATV. Selgusetu on, mille arvelt on kostja

pangakontole kogunenud raha ligikaudu 7000 eurot. Kostja sõiduki müügist on saadud 3980

eurot, kuid 2726 eurot peab olema saadud muudest allikatest. Kostja on värskelt renoveerinud

oma elamut.

3. Hageja kulutused, võrreldes viie aasta taguse ajaga, on muutunud. Toona sai hageja hakkama

355 euroga kuus. Nüüd käib hageja koolis ja suurenenud on ka elamispinna kulu. Hageja

igakuised kulud on järgnevad: eluasemekulud 50 eurot; toit 200 eurot; transport 24 eurot;

sidekulud 10 eurot; tervishoiukulud 20 eurot; hügieenitarbed 5 eurot; riided ja jalanõud 50

eurot; muud vältimatud püsikulud (teater, kino, ujumine) 35 eurot. Samuti on hagejal igakuised

kulud koolikohustuse täitmiseks: xxxxxxx kooli õppemaks kuus 155 eurot; koolitoit 7 eurot;

koolitarbed õppeaasta jooksul 10 eurot; koolitarbed õppeaasta alguses 150 eurot (seega

igakuiselt keskmiselt 12,50 eurot); muuseumid, klassiekskursioonid ja võistlused 10 eurot;

koolivorm (1 x aastas 158 eurot) keskmiselt igakuiselt 13,20 eurot; võimlemisriided (1 x aastas

2-19-10444

100 eurot) keskmiselt igakuiselt 8,30 eurot; kohustuslik ajakirja „xxxxxx“ tellimus (1 x aastas

20 eurot) 1,60 eurot; e-kooli aastamaks 20 eurot (igakuiselt 1,60 eurot), lõunasöök (5 eurot x

20 päeva) 100 eurot. Samuti on hagejal igakuised kulud huvialaringidele: xxxxxxx

muusikakooli kuutasu 175 eurot; yyyyyy Muusikakooli kuutasu 70 eurot; xxxxxxkooli

xxxxxxstuudio 20 eurot. 24.09.2020 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma kulude suurust

ja tõi välja, et kulud on kokku 1249,90 eurot kuus, sh eluasemekulud 185 eurot. Lisaks on

hageja seaduslik esindaja võimaldanud talle välisreisi xxxxxxsse ja suurem kulu on

hambaravile (breket- ja kaperavi).

4. Hageja ema töötab Sihtasutuses Xxxxxxxx ja tema igakuine sissetulek on 1190,47 eurot.

Hageja ema on kandnud valdava osa hageja kuludest. Kostja poolt tasutav osa 111,20 eurot on

ebapiisav. Kostja kulutused ei ole nii suured, nagu kostja seda näitab. Augustis 2019 on kostja

kulud olnud ainult 68,50 eurot. Lähtudes kostja elustandardist on kostja võimeline maksma

miinimumelatist.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt on kostja nõus hagi osalise rahuldamisega

ja igakuise elatise suurendamisega 150 euroni.

6. Hageja ei ole tõendanud, et kostja majanduslik seis on viie aastaga paranenud. Kostja on

osalise töövõimega ja tema igakuine sissetulek on käesoleval hetkel ligikaudu 500 eurot, millest

250 eurot on tulu ettevõtlusest ja 230–245 eurot kuus on töövõimetustoetus.

7. Hageja igakuised kulutused on ülepaisutatud. Kulutused toidule ja riietele on ebaselged.

Toimetuleku piir on 150 eurot kuus, millega peab inimene igakuiselt hakkama saama.

8. Kostjal on ka teine laps, kes elab eraldi ja kellele kostja tasub samuti igakuiselt 111 eurot

elatist. Kostja täidab seda kohustust vabatahtlikult. Lisaks igakuisele elatisele (kokku 222 eurot

kuus), kulub kostja sissetulekust ülejäänud 318 eurot kommunaalmaksetele, ravimitele, toidule

ja transpordile.

9. Kostjal on 2 kinnisasja, kuid ühel asub elamu, milles kostja elab ja teisel asub väike

metsatukk küttepuude soetamiseks. Kostja pangakontol on 2019 oktoobrikuu seisuga 6706

eurot, mida kostja on kogunud ravimite ja kodu remondi jaoks. Osa kogutud rahast (3980 eurot)

on saadud vana sõiduki müügist. Kogutud raha on vaja kasutada uue transpordivahendi

soetamiseks, mille järgselt oleks pangakonto jääk nullis.

10. Kostja elustandard ei ole nii hea, nagu hageja seda näidata püüab. Kostja ei nõustu, et ta

tegeleb luksuslike hobidega. Kostjale kuuluv mootorratas ei ole töökorras ja selle väärtus on

kõigest 1500 eurot. Kostja elumaja teine korrus on valmis ehitamata põhjusel, et kostjal

puuduvad rahalised vahendid. Kostjale kuuluval ettevõttel on müügitulu, kuid see on samas

suurusjärgus kuludega. Teisele lapsele ostetud ATV ei viita luksusliku eluviisile.

11. Kostjal puudub alus kohelda lapsi ebavõrdselt, kuid juhul, kui kohus rahuldab hagi, satub

kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda, kuna kostja ei ole samaväärselt võimeline teisele

lapsele elatist maksma.

Menetluse käik

12. Harju Maakohus jättis 09.01.2020 otsusega kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata, rahuldas 09.01.2020 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi

2-19-10444

kanda. Maakohus muutis 27.11.2014 Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy välja

mõistetud elatise suurust ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise 180 eurot

alates 11.07.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 02.02.2028). Maakohus määras

elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 1.-ks kuupäevaks hageja arvelduskontole

selgitusega „elatis“. Samuti tasaarvestas maakohus menetluse jooksul kostja poolt tasutud

igakuise elatise väljamõistetud elatisega.

13. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.07.2020 otsusega Harju Maakohtu 09.01.2020 otsuse

kostjalt enamas kui 180 euro ulatuses igakuise elatise välja mõistmata jätmise osas ning saatis

tsiviilasja tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus

märkis, et maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi

läbivaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning rahuldas hagi osaliselt, mõistes

kostjalt välja igakuiselt hageja kasuks alates 11.07.2019 elatise 180 eurot kuni hageja

täisealiseks saamiseni (s.o 02.02.2028). Samuti on maakohtu otsus jõustunud elatise tasumise

täitmist korraldavas osas (resolutsiooni p 4) ning osas, milles maakohus tasaarvestas menetluse

jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise väljamõistetud elatisega (resolutsiooni p 5).

Maakohtu otsus

14. Harju Maakohus rahuldas 10.02.2021 otsusega hagi elatise saamiseks enamas kui 180 euro

ulatuses, muutes Tartu Maakohtu 27.11.2014 otsusega tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy

väljamõistetud igakuise elatise suurust ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks alates 11.07.2019

igakuise elatise 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni 02.02.2028. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 891 eurot ja viivise.

15. Pooled vaidlesid selle üle, kas tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy kohtulahendi tegemise aluseks

olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise

suurendamiseks miinimumsummani (2019. aastal 270 eurot) alates 11.07.2019.

16. Vaatamata maakohtu selgitustele ei esitanud kostja selgitusi ega tõendeid selle kohta, kui

suured on kostja teise lapse vajadused, milline on kostja võimekus neid vajadusi rahuldada ning

milline on kostja teise lapse ema panus teise lapse vajaduste rahuldamiseks. Samuti kostja ei

selgitanud ega tõendanud, millistest vahenditest on ta võimaldanud endale hobidega tegelemist

ja elumaja renoveerimist ning mille arvelt on kostja suutnud enda pangakontole koguda 2726

eurot. Kostja ei selgitanud ka enda vara müügi võimalikkust ega asjaolu, kuidas mõjutab kostja

poolset ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime ning milles kostja

osaline töövõimetus seisneb.

17. Maakohus kogus ise tõendeid Maksu- ja Tolliametilt, Sotsiaalkindlustusametilt,

Töötukassalt ja krediidiasutustelt kostja majandusliku seisundi väljaselgitamiseks. Lisaks tegi

maakohus kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse,

Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse.

18. Maakohus tuvastas, et kuigi kostja on väitnud, et ta sissetulekud on väikesed, nähtub kostja

konto väljavõttest, et kostja kontole on perioodil 11.07.2019–06.11.2020 laekunud 14 996,45

eurot ja kostja on kulutanud 17 750,11 eurot (s.o 1109,38 eurot kuus). Kostja on teinud perioodil

11.07.2019–06.11.2020 sularaha sissemakseid kokku 2060 eurot. Samal perioodil on kostjale

makstud töövõimetoetust kokku 4698,01 eurot. 04.09.2019 soetas kostja reisipaketi

xxxxxxxxx. 09.03.2020 ostis sõiduauto hinnaga 6000 eurot. Kostjaga on seotud äriühing

2-19-10444

OÜ XXXXXXXX. Tegemist on tegutseva äriühinguga, millel puudub maksuvõlg. Kostjale

kuuluvad kaks kinnisasja, mootorsõiduk ja mootorratas.

19. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise

180 eurot kuus, kuna PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtte kohaselt on vanemal kohustus

hankida vajalikud vahendid enda ja oma laste ülalpidamiseks. Kohus leidis, et tulenevalt oma

majanduslikust seisust on kostja võimeline hagejale elatist tasuma miinimummääras. Kostja ei

ole tõendanud, et elatise miinimummääras väljamõistmise korral satuks kostja teine laps

ebavõrdsesse olukorda. Lisaks ei viibi hageja kostja kui lahus elava vanema juures olulist osa

ajast, et lugeda kostja ülalpidamiskohustus hageja ees täidetuks vahetult.

20. Hageja tõi esile, et tema vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised:

 eluasemekulud 185 eurot (eluasemelaen 559 eurot kuus, kommunaalkulud- vesi 48

eurot kuus, elekter koos võrguteenusega 60 + 40 eurot kuus, TV ja internet 33 eurot

kuus, kokku 740 eurot : 4, kulud katavad hageja seaduslik esindaja ja tema elukaaslane);

 kulutused toidule 307 eurot (koju ostetav toit 200 eurot kuus, lõunasöök 5 eurot/ päevas

ehk 5 x 20 koolipäeva/kuus 100 eurot kuus, kulud katab hageja seaduslik esindaja);

 kulutused transpordile 13,20 eurot (bussi- ja rongikulu on seotud Xxxxxxxxs

vanavanemate külastamisega, õhtusel ajal on kasutatud taksot, kokku 92,51 eurot : 7

kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja);

 sidekulu 7 eurot (Telia, kulud katab hageja seaduslik esindaja);

 kulutused tervishoiule 27 eurot (vitamiinid, hambaravi, plaastrid, kokku 90,53 eurot : 7

kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja);

 kulutused hügieenitarvetele 11,80 eurot (juuksur kokku 82,69 eurot : 7 kuud, kulud

katab hageja seaduslik esindaja);

 kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 266,10 eurot (150 + 47,50 + 7 + 61,60) (õpe,

õppevahendid 332,66 eurot : 7 kuud, koolitoit 7 eurot kuus, sülearvuti järelmaks 1468

eurot : 24 kuud, kulud katab hageja seaduslik esindaja);

 kulutused riietele ja jalanõudele 86 eurot (7 kuuga kulus 605,16 eurot, kulud katab

hageja seaduslik esindaja, kd I, tl 148-158, 163, 164, 164, pöördel, 165, pöördel, 166);

 huviharidus 265 eurot (70 + 20 + 175) (muusikakool, kooristuudio ja xxxxxxxkool,

kulud katab hageja seaduslik esindaja);

 taskuraha 20 eurot (vastavalt vajadusele, peamiselt siis, kui on õhtustes proovides

osalemised või kontserdid, kulud katab hageja seaduslik esindaja);

 muud pereüritustega ja vaba ajaga seotud kulud 53,80 eurot (2 + 2 + 13,80 + 1,30 + 2,85

+ 3,85 + 28) (mäng ITUNES.COM 7 kuuga kulus 14,74 eurot, seega 2 eurot kuus, kino

7 kuuga kulus 15,39 eurot, seega 2 eurot kuus, vaba aja veetmisega seotud esemed:

veemänguasjad ja tehnikaseadmete kaitsekatted kokku 97 eurot, seega 13,80 eurot kuus,

ajakiri xxxxxx iga kuu 1,30 eurot, sõprade sünnipäevad kokku 20 eurot, 2,85 eurot kuus,

ujumine 27 eurot : 7 kuuga, s.o 3,85 eurot kuus, batuut 337,90 eurot : 12 = 28 eurot,

kulud katab hageja seaduslik esindaja);

-

muud ettetulevad suuremad kulud aasta lõikes 8 eurot (hageja voodi 499 eurot : 60 kuud,

kulud katab hageja seaduslik esindaja).

Kokku on hageja vajadused ühes kuus 1249,90 eurot.

21. Vaidlus puudus, et hageja kulud on põhjendatud 180 euro ulatuses. Kohus märkis, et lapse

põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus

turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse

vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud

2-19-10444

või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla

võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, s.t täidab

ülalpidamiskohustust. Hageja elab eluruumis neljakesi. Kohus leidis, et eluasemekulutused (sh

eluasemelaen, kommunaalkulud, elekter koos võrguteenusega ning TV ja internet) on

põhjendatud 185 euro ulatuses. Hageja toidukulu 200 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud.

Vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste

puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 27 eurot. Riietele ja

jalanõudele on põhjendatud kulutada 86 eurot kuus. Igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada

hügieenitarbeid, millest tulenevalt on eeltoodud kulud põhjendatud 11,80 euro ulatuses. Kuna

hageja käib koolis, millega seoses on vaja soetada erinevaid õppevahendeid, leidis kohus, et

kulutused hageja koolikohustuse täitmiseks on põhjendatud 259,10 eurot (266,10 - 7). Kohus

ei arvestanud eeltoodud summa hulka toidukulu koolis, kuna antud kulu on kohus hinnanud

hageja toidukulu juures. Sülearvuti soetamise kulu on perioodiline kulu, kuna sülearvuti osteti

järelmaksuga 24 kuuks. Hageja kulutused hobidele on kokku 265 eurot. Arvestades lapse

harjumuspärast elulaadi, on kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes

kuus last arendavale tegevusele. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused lapse hobide ja

oskuste kujundamisel 150 eurot kuus (muusikakool, kooristuudio). Koolilapsed vajavad ja

kasutavad tänapäeval mobiiltelefone, mida ei saa pidada ülemääraseks luksuseks, vaid

tarbeesemeks. Kohtu arvates on piisav arvestada telefoniteenuse kasutamise kuluks 7 eurot

kuus. Kohus luges põhjendatuks kulutused vabale ajale 53,80 eurot, taskurahale 20 eurot,

transpordile 13,20 eurot ja muudeks etteulatuvateks kuludeks 8 eurot (kulu voodile on

arvestatud viie aasta peale). Seega hageja kulud moodustavad 1020,90 eurot.

21. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise

lapse ülalpidamiskulud võrdselt. Kohus leidis, et ei esine kaalukaid põhjuseid kostjalt hageja

kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära.

Apellatsioonkaebus

22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus rahuldas hagi elatise saamiseks enamas kui 180 euro ulatuses ja teha uus otsus, millega

jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise 180 eurot ja muutis vastavalt varem tehtud lahendit. Kostja palub jätta hageja

menetluskulud tema enda kanda.

23. Maakohus hindas vääralt tõendeid ja asjaolusid. Kohus rikkus ka uurimispõhimõtet.

24. Kostja ei varja oma vara ega sissetulekut. Kostja saab igakuulist töövõimetoetust ja töötasu

osalise tööaja eest, kokku ca 550 eurot kuus. Kostja esitas oma konto väljavõtte, mida kohus ei

ole analüüsinud (periood 06.11.2020 kuni apellatsioonkaebuse esitamiseni), kuna see kajastab

olukorda, mis on praegusel ajal, mitte minevikus.

25. Mootorratta võõrandamine ei annaks pikaajalist panust, arvestades selle väärtust ca 1000

eurot. Kostja on valmis selle lapse emale kinkima – tegemist ei ole kuluka hobiga. Kostja vajab

maal elades sõidukit, et seda töö tegemiseks kasutada. Lapse ema soovi kohaselt peaks kostja

oma eluaseme võõrandama, saadud raha hageja elatise katteks kandma ja ise sotsiaalkorterisse

kolima. Märkida tuleb, et registritest kajastuv ei pruugi olla õige. Näiteks on registris kostja

nimel olev sõiduk varastatud juba 2000. aastal.

26. Maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 102 lg-id 1 ja 2.

2-19-10444

27. Sissetulekute ebapiisavuse korral tuleb kasutada rahalisi vahendeid laste ja enda tarbeks

ühetaoliselt. Kostja ei saa kohelda lapsi ebavõrdselt. Kostja peaks maakohtu otsuse järgi tasuma

oma mõlemale lapsele elatist 270 eurot, s.o kogu oma sissetuleku ulatuses ja seega ei jääks

kostjale endale elatusmiinimumi.

28. Kostjale jääb arusaamatuks maakohtu etteheide, et kostja ei tõendanud, et elatise

miinimummääras väljamõistmise korral satuks kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda. Juhul

kui üks laps saab isalt 180 eurot ja teine 270 eurot, siis on tegemist ebavõrdse olukorraga ja

põhjendamatu eelistamisega ning ühe lapse elujärg paraneb olulisemalt teise lapse arvelt. Lisaks

on kohtupraktikas juurdunud põhimõte, et miinimummääras elatise korral ei pea lapse

igapäevaseid vajadusi ja kulutusi tõendama. Eraisikul puudub tšekkide kogumise kohustus.

29. Otsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohus arvestas elatise väljamõistmisel ka riikliku

lapsetoetusega. Kohtupraktika kohaselt tuleks seda elatise väljamõistmisel arvesse võtta.

Uurimispõhimõtet rakendades oleks kohus saanud selle asjaolu tuvastada. Võimalik, et lapse

ema saab ka muid toetusi, mida lapse isa ei tea ja mis on varjatud.

30. Elatist makstakse igakuuliselt ette. Seega ei ole mõistlik vaadelda mitte niivõrd minevikku

kui olevikku ja tulevikku. Asjaolu, et varem on kostja kontol liikunud rahasid ja tema varaline

seis oli oluliselt parem kui täna, ei tähenda, et tal täna oleks ka selline seis. Kostja varaline seis

on muutunud ja tal puudub võimekus sissetulekut suurendada, sest vanus, tervislik seisund jne

panevad sellele omad piirid. Kostjal on osaline töövõime ja seda on pikendatud, mille kohta on

lisatud töötukassa tõendid.

31. 10 aasta jooksul on kostja maksnud hagejale kokku 27 000 eurot, kuid lapse ema ei ole

võimaldanud lapsel lapse isaga normaalselt suhelda.

32. RAKE uuringu kohaselt on lapse vajaduspõhine 2020. aasta elatis 193 eurot kuus. Lisaks

on perekonnaseadus muutmisel. Seda arvestades tuleb kostjal peale seaduse jõustumist uuesti

pöörduda kohtusse elatise vähendamise hagiga, sest uue seaduse kohaselt oleks väljamõistetav

summa väiksem.

33. Kostja rõhutab lõpetuseks, et praegusel juhul eksisteerivad mõlemad PKS § 102 lg-s 2

toodud põhjused elatise alla alammäära väljamõistmiseks: esiteks kostja osaline töövõimetus ja

teiseks olukord, kus maakohtu otsuse jõustumisel jääks üks laps vähem kindlustatuks, sest laste

isa ei suuda maksta mõlemale lapsele 270 eurot kuus, mis ei ole aga kooskõlas laste võrdse

kohtlemise põhimõttega. Samuti ei saa laste isa lähtuda põhimõttest, kus ta kasutab vahendeid

laste ja enda jaoks ühetaoliselt.

Vastustaja seisukoht

34. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2-19-10444

36. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg-s 3

sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu

menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab

esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava

asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab

tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause

kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

37. Apellatsioonimenetluses esitasid mõlemad pooled taotlused täiendavate dokumentaalsete

tõendite vastuvõtmiseks. Kostja soovib tõendada, et ta on endiselt osalise töövõimega ja ta ei

varja oma sissetulekuid, esitades selle tõendamiseks töövõime hindamise 10.11.2020 otsuse,

töövõimetoetuse määramise 11.11.2020 otsuse ning konto väljavõtte perioodist 06.11.2020–

05.03.2021 kohta. Hageja soovib tõendada, et kostjal ei esine toimetulekuraskusi, esitades selle

tõenduseks kriminaalasjas nr x-xx-xxxx tehtud lahendid ja väljavõtte portaalist auto24.ee

kaubiku müügikuulutuse kohta. 01.06.2021 esitas kostja oma tervisliku seisundi kohta perearst

AAi tõendi. Kostja vaidles hageja esitatud tõenditele vastu, väites, et kriminaalasjas tehtud

lahendis on valed andmed, mille esitas kohtule advokaat. Kuivõrd kostja väidab

apellatsioonkaebuses, et tema majanduslikku seisundit on maakohtus ebaõigesti hinnatud, siis

esitatud tõendite alusel võib ringkonnakohtul olla võimalik tuvastada asja lahendamise

seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu tuleb kostja esitatud töövõime hindamise

10.11.2020 otsus, töövõimetoetuse määramise 11.11.2020 otsus ja konto väljavõte perioodi

06.11.2020–05.03.2021 kohta ning hageja esitatud kohtulahendid vastu võtta. Kostja selgitus,

et kriminaalasjas tehtud lahendites olevad asjaolud ei vasta tegelikkusele, ei ole kohtu jaoks

usutav, kuna tavaliselt lähtub esindaja taotluste koostamisel faktilistest asjaoludest, mille on

esitanud menetlusosaline. Ringkonnakohus jätab vastu võtmata hageja tõendina esitatud

väljavõtte portaalist auto24.ee, kuivõrd tõendis toodud sõiduk ei kuulu kostjale ja seega ei saa

sellest teha järeldusi kostja majandusliku olukorra kohta, mistõttu on see antud vaidluses asjasse

puutumatu. Samuti tuleb vastu võtmata jätta kostja esitatud perearsti AAi tõend, kuna sellest ei

tulene vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid, s.t andmeid kostja tegeliku töövõime kohta, ja

lisaks oli kostjal võimalik vastav tõend taotleda ja esitada maakohtu menetluses.

38. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.

39. Apellatsioonkaebuses heidab kostja ette, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse

norme ja rikkus tõendeid ebaõigesti hinnates oluliselt menetlusõigusnorme. Kostja on

seisukohal, et temalt ei ole alust hageja kasuks elatist välja mõista enam kui 180 eurot, kuna

esinevad PKS § 102 lg-s 2 toodud põhjused, s.o kostja osaline töövõimetus ja tema teine laps

jääb hageja kasuks miinimumelatise väljamõistmisel vähem kindlustatuks. Sisuliselt vaidlevad

apellatsiooniastmes pooled selle üle, kas kostja tõi maakohtus esile ja tõendas asjaolud, mis

võimaldavad mõista välja elatise alla alammäära.

40. Ringkonnakohus

kostja

apellatsioonkaebuses

viidatud

materiaalõiguse

ebaõiget

kohaldamist, menetlusnormide rikkumist, sh tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud.

2-19-10444

Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete

materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti, kohus on jaganud õigesti

tõendamiskoormuse ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Maakohus

on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud.

41. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

PKS § 101 lg 1 järgi eelduslikult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 26.11.2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14; 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Kuigi hageja palub välja mõista miinimumelatise, tuli praeguses asjas pooltel esile tuua ja

tõendada hageja vajadused ja kostja võimalused, kuivõrd vaidluse all oli, kas need on võrreldes

2014. aastaga muutunud ja kostja tugines sellele, et ta ei ole võimeline hagejale miinimumelatist

maksma.

42. Maakohus selgitas 24.08.2020 kirjas pooltele tõendamiskoormust, juhindudes Tallinna

Ringkonnakohtu 03.07.2020 otsuses antud juhistest. Hageja täitis kohtunõude, tõi esile enda

vajadused ja tõendas kulude kandmise. Hageja esitatud andmete alusel leidis maakohus, et

hageja vajadused on põhjendatud 1020,90 euro ulatuses. Kostja ei soovinud vastuseks

kohtunõudele täiendavalt selgitada ega tõendada tema vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid,

kuigi nii Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2020 otsusest kui ka maakohtu kirjast pidi kostja

mõistma, mida tal tuleb esile tuua ja tõendada, kui ta leiab, et hageja elatis ei ole põhjendatud

180 eurot ületavas osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud seda, et hageja

vajaduste rahuldamiseks kulub vähemalt kahekordne miinimumelatis.

43. Erandina saab väiksema elatise PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem

(vt Riigikohtu 13.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28.10.2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-15, p 15). Seega pidi mõjuva põhjuse esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud

tõendama kostja.

44. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut

ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise

korral ka muu vara arvel. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb

arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut

mõjutada võivaid asjaolusid (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17,

p-d 21.3, 21.4). Seega üldjuhul ei ole vanema vähene sissetulek mõjuv põhjus alammäärast

väiksema elatise väljamõistmiseks.

45. Praeguses asjas tugineb kostja mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 tähenduses oma osalisele

töövõimele ja kehvale varalisele seisundile ning leiab, et hagejale miinimumelatist makstes jääb

tema teine laps ebavõrdsesse olukorda. TsMS § 230 lg 1 järgi tuli kostjal oma väiteid tõendada.

46. Kostja ei tõendanud tema loetletud asjaoludest muud kui osalist töövõimet, kuid seejuures

ei selgitanud, kuidas see mõjutab kostja poolset ülalpidamiskohustuse täitmist ega toonud esile,

mis täpsemalt tema töövõimet piirab. Kostja lähtub ekslikust arusaamast, et osalisest

töövõimest järeldub automaatselt ebapiisav sissetulek. Kuna kostja täiendavaid selgitusi ega

tõendeid esitada ei soovinud, ei olnud maakohtul võimalik ka tuvastada, mis tegelikult takistab

kostjal piisava tulu teenimist, et tagada hagejale miinimumelatis. Ka apellatsioonimenetluses

2-19-10444

esitatud töövõime hindamise 10.11.2020 otsus, millega pikendati kostja töövõime vähenemise

perioodi kaheks aastaks kuni 18.11.2022, ei tõenda milles kostja osaline töövõime seisneb ja

kuidas on see seotud tema võimalustega tööturul. Nimetatud otsuses viidatakse kergele

tegutsemispiirangule

liikumise

valdkonnas,

mille

põhjuseks

on

kõrgvererõhu-

ja

toitumispiirangud, ning kergele tegutsemispiirangule käelise tegevuse valdkonnas, mille

põhjuseks on küünarpiirkonna- ja küünarvarrevigastused. Kostja tegutseb pikemat aega endale

kuuluvas

äriühingus,

mis

tegeleb

liha

ja

lihatoodete

müügiga.

Kostja

märgib

apellatsioonkaebuses, et vajab töö tegemiseks sõidukit. Hageja vastusele apellatsioonkaebusele

lisatud tõenditest nähtuvalt saab kostja sõita ka mootorrattaga ja on teises kohtuasjas väitnud,

et tal on suur majapidamine mitmete loomadega, kelle eest hoolitsemine on üksnes tema kanda.

Eeltoodust saab pigem järeldada, et kostja saab vaatamata kergele tegutsemispiirangule

liikumise ja käelise tegevuse valdkondades edukalt hakkama aktiivsete tegevustega, ja ilma

kostja täiendavate selgituste ja tõenditeta puudub alus asuda seisukohale, et just tulenevalt

osalisest töövõimest ei ole kostjal võimalik leida töökohta, mis võimaldaks teenida piisavat

sissetulekut kahe lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et kostjal

oli võimalus kohtule usutavaks teha, et tervislik seisund ei võimalda suuremat sissetulekut

teenida. Kostja seda võimalust ei kasutanud.

47. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheitega maakohtule tema varalise seisu hindamisel.

Maakohus leidis põhjendatult, et kogutud tõenditest sai kostja sissetulekuid ja väljaminekuid

analüüsides teha järelduse, et kostja on suuteline maksma hagejale miinimumelatist. Kostja

esitas apellatsioonimenetluses oma arvelduskonto väljavõtte perioodi 06.11.2020–05.03.2021

kohta, rõhutades vajadust hinnata tema majanduslikku seisundit praegusel hetkel, mitte

minevikus. Esitatud väljavõttest nähtuvalt teeb kostja kontolt makseid peamiselt vaid tarbitud

teenuste eest (elekter, telefoni- ja teleteenused) ja tasub lastele elatist. Kostja on teinud oma

kontole sularahamakseid, kuid ei ole selgitanud nende summade päritolu. 4-kuulise perioodi

jooksul saab üksnes 4 makset seostada toiduainete ostmisega. Eeltoodust järeldab

ringkonnakohus, et vähemalt mingil määral on kostjal võimalik katta oma igapäevaseid

vajadusi ja kulusid sularaha eest. Seega on alust eeldada, et kostja märgitud töövõimehüvitisele

ja sissetulekule oma äriühingust lisandub sissetulek, mida kostja ei ole kohtule avaldanud.

48. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et eluaseme ja sõiduki omamine ei tähenda kostja head

varalist seisu. Samas kui suur majapidamine, sh elamu renoveerimine, seab ohtu lapse

ülalpidamiskohustuse täitmise, siis tuleb kaaluda elukoha vahetamist, kuna esile toodust

nähtuvalt elab kostja üksinda ja peaks saama hakkama ka väiksemal elamispinnal. Mootorratta

hagejale või tema emale kinkimine iseenesest ei aita hageja igapäevaseid kulusid katta. Kui

kostja mootorratast ei vaja, on tal võimalik see võõrandada ja selle arvelt elatist maksta.

Asjakohatu on kostja märkus, et mootorratta võõrandamine ei anna pikaajalist panust.

Ebavajaliku või vähem vajaliku vara võõrandamine elatise maksmise eesmärgil on lapse

huvides. Nagu eelnevalt märgitud, on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku

puudumise korral ka muu vara arvel.

49. Seega tuvastas maakohus asjas esile toodu alusel praegusel juhul õigesti, et kostja tegelik

varaline seisund ja sissetuleku teenimise võimalus on sellised, et temalt saab välja mõista

miinimumelatise.

50. Kostja heidab maakohtule ette PKS § 102 lg 2 ebaõiget kohaldamist ka seoses sellega, et

maakohus ei arvestanud, et miinimumelatise väljamõistmise korral jääb tema teine laps

ebavõrdsesse olukorda. PKS § 102 lg-st 1 ja lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, ilma

2-19-10444

sellega kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohus leiab, et PKS § 102 lg 2

teises lauses sisalduv sõna „ühetaoliselt“ ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb

aritmeetiliselt

jagada

ülalpeetavate

isikute

(sh

ülalpidaja)

arvuga,

nagu

kostja

apellatsioonkaebuses ekslikult leiab. Pigem tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada

võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt Riigikohtu 19.10.2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). See tähendab, et kostja panus oma laste ülalpidamisse peab

olema piisav tagamaks lastele enam-vähem samasugust elustandardit, mida kostja saab

võimaldada endale. Kostjal tuli selleks, et tugineda väitele, et tema mõlemad lapsed peavad

saama elatist võrdsetes summades, esile tuua oma teise lapse vajadused ning sellega seoses ka

enda ja teise lapse ema võimalused kulude kandmiseks. Vaatamata maakohus selgitustele kostja

enda tõendamiskoormust ei täitnud. Laste vajadused võivad olla erinevad ning nii võivad

erineda ka nende vajaduste rahuldamiseks vajaminevad kulud ja seega elatise suurus. Praeguses

asjas sai maakohus tuvastada üksnes hageja vajadused, kuivõrd kostja oma teise lapse vajadusi

esile ei toonud ega tõendanud. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hagejale

miinimummääras elatise väljamõistmisega on ühtlasi otsustatud ka tema teise lapse elatise

suurus.

51. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohtu otsusest ei selgu, kas elatise

väljamõistmisel on arvestatud lapsetoetusega, selgitab ringkonnakohus järgmist. Kohus ei saa

vähendada elatist alla miinimummäära üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud hageja emal

on õigus saada lapsetoetust (Riigikohtu 28.03.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p-d 18–

20). Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust

makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (Riigikohtu

22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Perehüvitiste eesmärk on toetada lastega

peresid ja laste kasvatamist (vt eespool viidatud tsiviilasja nr 2-16-11905, p 19), kuid sellega

riik ei täida vanema eest tema ülalpidamiskohustust. Riiklike peretoetuste maksmine võib olla

elatise alla miinimumi vähendamiseks mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (vt

Riigikohtu 28.03.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 19). Lapsetoetuse maksmist saab

arvestada koostoimes muude asjaoludega, kuid praeguses asjas ei ole kostja selliseid asjaolusid,

mis annaksid alust elatise vähendamiseks, tõendanud. Lisaks tuvastas maakohus, et hageja

vajadused on 1020,90 eurot, millest pool on 510,45 eurot ning elatis on väljamõistetud üksnes

miinimummääras. Seega jättis maakohus õigesti arvestamata lapsetoetusega, sest ei tuvastanud

PKS § 102 lg 2 kohaldamise eelduseid.

52. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses muu hulgas ka RAKE 2020 uuringule. See uuring

kajastab keskmise perekonna kulutusi. Viidatud uuringu pinnalt ei saa teha järeldusi hageja

põhjendatud ja vajalike vältimatute kulude osas, arvestades hageja elulaadi jms. Uuring saab

anda indikatsiooni seaduses muudatuste tegemiseks, kuid uuringu järeldus ei saa olla otsuse

tegemisel kohtule siduv. Praeguses asjas ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja

ülalpidamiskulud on miinimummäärast väiksemad. Kohus lahendab vaidluse kehtiva seaduse

alusel. Seni kuni seadust ei ole muudetud, see kehtib. Kohus ei saa teha lahendit arvestusega,

et tõenäoliselt on peagi elatise väljamõistmist puudutavas osas seaduse regulatsioon muutumas.

53. Kostja väidet, et hageja ema ei ole võimaldanud kostjal hagejaga 10 aasta jooksul piisavalt

suhelda, käesolevas elatise vaidluses hinnata ei ole võimalik. Juhul, kui hageja ja kostja suhtlus

on takistatud hageja ema tegevuse tõttu, on kostjal võimalik pöörduda avaldusega kohtusse

suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

2-19-10444

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. Kuna maakohus rahuldas hagi on menetluskulud õigesti jäetud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja

kanda.

55. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi kostja (apellandi) kanda.

56. Hageja (vastustaja) esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid 133,50 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis moodustub

esindajatasust 3 tunni 20 minuti töö eest tunnitasuga 40-45 eurot. Hagejat esindas

apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja Angela Jürgenson.

57. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtutoimikust nähtuvalt

on hageja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja.

Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on vajalik

ja põhjendatud (vt ka Riigikohtu 27.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15).

Kolleegium peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks.

58. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 133,50 eurot. Hageja on

käesolevas tsiviilasjas esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus

rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi

jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

59. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)