Legislator Case Law & Legislation
3-21-70/31 AI generated

3-21-70/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-70/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määruse peale Muuta Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada

Legislator headnote

AI generated

3-21-70/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määruse peale Muuta Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada

Keywords

AI generated
language barrier need to preserve availability illegible pleading savings book documents subject to special treatment privileged rights of access
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

11.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-70

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 26.11.2020 käskkirja nr 5-

2/20/766 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määruse peale

haldusasjas nr 3-21-70.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Muuta Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada

see järgmiselt: „Tühistada edasiulatuvalt kaebajale 12.02.2021 määrusega tõlkimise

kulude kandmiseks antud menetlusabi.“ Muuta selles osas halduskohtu määruse

põhjendusi. Ülejäänud osas jätta halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada kaebuse tagastamist puudutavas osas

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusabi

tühistamise osas on ringkonnakohtu määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna

Vangla

määras

X-le

26.11.2020

käskkirjaga

nr

5-2/20/766

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks Tallinna Vangla kodukorra

p 1.13.1 rikkumise eest (ebaviisakate väljendite kasutamine vanglateenistuja suhtes 26.10.2020

tervishoiuteenuse osutamise käigus).

2. Kaebaja esitas 26.11.2020 käskkirja peale vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse

tühistamist ja kompensatsiooni maksmist. Kaebaja selgitas, et valvur ei oleks pidanud olema

juures, kui kaebajale 26.10.2020 tervishoiuteenust osutati. Kaebaja sõnul ei saanud ta esitada

distsiplinaarmenetluses omapoolseid selgitusi, sest ajavahemikul 23.–24.11.2020 varastas

vanglaametnik kaebaja kirjalikud selgitused. Kaebaja palus leida süüdlane.

3-3-21-70 21-70

2(4)

3. Tallinna Vangla jättis 14.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/439-2 vaide rahuldamata.

Menetleja käis 25.11.2020 kaebajalt selgitusi küsimas, kuid kaebaja ütles, et andis selgitused

koos muude vaietega valvuri kätte. Menetleja uuris V-hoone valvuritelt, kuid nende väitel anti

kõik kaebajalt saadud paberid menetlejale üle. Pole usutav, et kaebaja selgitused kaotati ära.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 09.01.2021 kaebuse, milles palus tühistada

distsiplinaarkaristus, esitada kirjalik vabandus ja maksta hüvitist. Kaebaja palus vastata vene

keeles.

Tallinna Vangla on uurimist venitanud. Kaebaja selgitused on varastatud. Vanglaametnikud ei

oleks tohtinud tema tervisekaebusi pealt kuulata. Kaebajale ei ole nõuetekohast arstiabi

osutatud. Rikutud on vangla kodukorra p-e 19.6, 19.7 ja 21.1 ning vangistusseaduse (VangS) §

52 lg-t 1 ja 2 ning § 53 lg-t 2.

5. Halduskohus tagastas 12.02.2021 määrusega heastamisnõude, andis kaebajale

menetlusabi ja vabastas ta enda avalduste, kohtulahendi resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise

kulude kandmisest, jättis kaebuse 26.11.2020 käskkirjaga tühistamise ja selle käskkirjaga

tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks. Kaebajal tuli selgitada, milles seisnes talle

tekkinud mittevaraline kahju.

Kohus märkis, et kaebaja ei ole heastamiskaebuse osas läbinud kohustuslikku kohtueelset

menetlust. Lisaks puudub kaebajal õigus vabandamist nõuda. Kohus selgitas, et jätab

tähelepanuta arstiabi tagamata jätmisega seotud väited, sest ka selles osas on kaebajal läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus ning meditsiiniliste otsustega seotud vaidluste lahendamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Hüvitamisnõude osas tuleb lugeda kohtueelne menetlus läbituks,

sest vangla jättis selle nõude õigusvastaselt lahendamata.

6. Kaebaja esitas 11.03.2021 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning

selgitas mittevaralise kahjuga seonduvat. Vangla tegevus kahjustas kaebaja au ja väärikust ning

tervist.

7. Halduskohus jättis 25.03.2021 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse

kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ning

andis kaebajale 7-päevase tähtaja riigilõivu tasumiseks alates määruse resolutsiooni p 1

jõustumisest (resolutsiooni p 2). Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et riigilõivu tasumata jätmisel

kaebus tagastatakse (resolutsiooni p 3).

Kaebaja ei ole eitanud 26.11.2020 käskkirjas etteheidetud teo toimepanemist. Tegemist on

vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumisega. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õigusaktides

ettenähtud tähtaja jooksul. Pole usutav, et kaebaja selgitused varastati ning kui see ka oli nii,

oleks tal olnud võimalik uuesti oma vastuväited esitada. Käskkirjas on põhjendatud

distsiplinaarkaristuse valikut. Noomitus on asjaolusid arvestades proportsionaalne karistus.

Kuna 26.11.2020 käskkiri on õiguspärane, on kahjunõue perspektiivitu. Seetõttu ei ole alust

kaebajale menetlusabi anda.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.05.2021 määrusega kaebaja määruskaebuse

rahuldamata ja halduskohtu 25.03.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

Kaebaja on maksejõuetu, kuid 26.11.2020 käskkirja tühistamise ja sellega tekitatud

mittevaralise kahju nõude edulootused on halduskohtu määruses toodud põhjustel vähesed ning

kaebajale asjast tulenev kasu oleks seetõttu ebamõistlikult väike, võrreldes kohtumenetluse

eeldatavate kuludega.

3-3-21-70 21-70

3(4)

Ringkonnakohtule teadaolevate andmete põhjal võib kaebajal olla raskusi keerulisema

eestikeelse teksti mõistmisega, mistõttu tuleb menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt

tõlkida kaebajale ringkonnakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused vene keelde.

9. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 26.05.2021 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel (resolutsiooni p 1) ning tühistas 12.02.2021 määrusega antud menetlusabi, millega

kaebaja vabastati tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni p 2).

Ringkonnakohtu 06.05.2021 määrus, millega lahendati lõplikult kaebaja riigilõivust

vabastamise küsimus, toimetati kaebajale kätte 17.05.2021. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv

hiljemalt 24.05.2021. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud määratud tähtaja jooksul ega ka

käesoleva määruse tegemise ajaks ning riigilõivu tasumata jätmine takistab asja läbivaatamist,

tuleb kaebus tagastada.

Halduskohus rahuldas 12.02.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta

enda avalduste ning asjakohases osas kohtulahendite resolutsiooni ja põhjenduste tõlkekulude

kandmisest. HKMS § 117 lg 1 p 1 järgi võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui

menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid. Tallinna Ringkonnakohus

on viimastes kaebajaga seotud menetlustes leidnud, et tema eesti keele oskus on piisav, et

haldus- ja kohtumenetluses tõlgi kaasamiseta osaleda (haldusasjad nr 3-21-359, 3-21-638, 3-

21-466). Puudub põhjus asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale. Kaebajale on tõlgitud

erinevaid haldus- ja ringkonnakohtu määruseid, mistõttu on kaebajal olemas venekeelne teave,

mis aitab kohtulahendite sisu paremini mõista. Lisaks kaebajale vene keelde ringkonnakohtu

06.05.2021 määrus, millega lahendati kaebaja määruskaebus riigilõivu tasumisest vabastamata

jätmise osas. Seega tuleb kaebajale antud menetlusabi tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 08.06.2021 määruskaebuse halduskohtu 26.05.2021

määruse tühistamiseks.

Kaebaja palub saata halduskohtule tagasi kaebus, milles ta taotles 26.11.2020 käskkirja nr 5-

2/20/766 tühistamist, ning see sisuliselt läbi vaadata. Kaebaja palus end vabastada kaebuselt

tasutavast riigilõivust, viia menetlus läbi vene keeles ning tema kohalolekul. Ta palub

tuvastada, et ta ei solvanud kedagi. Tal oli õigus paluda, et arstiabi andmist ei segata ja

suurendataks distantsi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

12. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

13. Kaebuse tagastamise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega

neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Ringkonnakohus lahendas kaebaja

menetlusabi küsimuse lõplikult 06.05.2021 määrusega ja selle küsimuse juurde ei saa praegu

enam tagasi tulla. Riigilõivu tähtajaks tasumata jätmine on puudus, mis takistab kaebuse

menetlusse võtmist ja selle sisulist lahendamist. Seega on halduskohus kaebuse õigesti

tagastanud (HKMS § 121 lg 1 p 2).

14. HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui

menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Selleks,

3-3-21-70 21-70

4(4)

et isik vabastataks tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks

vajalik. Isikul ei ole õigust tõlkimist nõuda, kui ta valdab eesti keelt piisavalt. Kohtulahendite

või muude menetlusdokumentide tõlkimine aitab kindlustada, et isikul on võimalik realiseerida

HKMS § 2 lg-s 6 ja §-s 27 nimetatud õigusi ja edasikaebeõigust. Tõlkimiseks menetlusabi

andmise otsustamisel tuleb lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-359, p 14).

15. Halduskohus tühistas kaebajale 12.02.2021 määrusega antud menetlusabi, millega kaebaja

vabastati tõlkimise kulude kandmisest, HKMS § 117 lg 1 p 1 alusel, s.o põhjusel, et menetlusabi

saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebajale määratud menetlusabi lõpetamisel õige

tugineda HKMS § 117 lg 1 p-le 1. Praeguses asjas puudub alus järelduseks, et kaebaja on kohut

tõlkimiseks menetlusabi saamiseks eksitanud, andes teadlikult valeteavet või jättes olulise info

edastamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal puudusid 12.02.2021 määruse tegemise ajal

vahendid, et ise tõlkimise eest tasuda. Halduskohus ei ole 26.05.2021 määruses tuvastanud

vastupidist. Kohtumenetluses osalemiseks piisav eesti keele oskus on hinnanguline ja sõltub

konkreetse vaidluse asjaoludest ja menetluslikust olukorrast.

17. Kaebajale menetlusabi andmise võis halduskohtu määruses toodud põhjustel siiski

tühistada HKMS § 117 lg 1 p 2 alusel, s.o põhjusel, et menetlusabi andmise tingimused on ära

langenud. Ringkonnakohus on hiljuti mitmetes kohtuasjades tuvastanud, et kaebaja oskab

teatud määral eesti keelt (viimati nt haldusasjades nr 3-21-467 ja 3-21-355). Kaebajale on

praeguses asjas tõlgitud halduskohtu 12.02.2021 määruse ja ringkonnakohtu 26.05.2021

määruse resolutsioon ja põhjendused. Kaebaja 08.06.2021 määruskaebusest saab järeldada, et

ta on ka halduskohtu 26.05.2021 määrusest, mida talle ei tõlgitud, piisavalt hästi aru saanud, et

selle põhjendustele vastu vaielda. Kaebaja kaebust vangla 26.11.2020 käskkirja tühistamiseks

ei saa riigilõivu tasumata jätmise tõttu sisuliselt läbi vaadata. Seega saab halduskohtuga

nõustuda selles, et menetluslik olukord on võrreldes kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmise

ajaga muutunud ja kaebajal puudub edasises menetluses osalemiseks vajadus sellise

menetlusabi järele.

18. HKMS § 117 lg 2 järgi kannab menetlusabi saanud menetlusosaline menetlusabi

tühistamise korral menetluskulud täies ulatuses. Seniste tõlkekulude kaebaja kanda jätmine ei

oleks praeguse vaidluse asjaoludel õiglane. Seega tuleb menetlusabi lõpetada edasiulatuvalt.

19. Eelneva põhjal tuleb halduskohtu 26.05.2021 määruse resolutsiooni p-i 2 täpsustada

selliselt, et kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmine tühistatakse edasiulatuvalt alates

halduskohtu 26.05.2021 määruse tegemisest. Kaebajal ei teki seega kohustust kanda seni

kohtulahendite tõlkimisega tekkinud kulusid. Menetlusabi osas tuleb vastavalt muuta ka

halduskohtu määruse põhjendusi. Kaebuse tagastamise osas jääb halduskohtu määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)