2-19-10231/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-10231

Kohtuasi

XXi

hagi

YYi

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2015/1000

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XXi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4060 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) XX (isikukood xxxxxxxxxx) lepinguline

esindaja Sergei Desjatnikov

Kostja (vastustaja) YY (isikukood xxxxxxxxx) seaduslik

esindaja KK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks maakohtus 4420 eurot.

2. Jätta vastu võtmata XXi apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalne tõend, s.o

AAi kirjalik avaldus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis

sundtäitmise lubamatuks tunnistamata summas 720 eurot ning menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2015/1000 täiendavalt lubamatuks 720

euro ulatuses ja jaotada menetluskulud.

4. Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus tunnistas

sundtäitmise lubamatuks summas 360 eurot.

5. Jätta muutmata Harju Maakohtu 10.03.2021 otsus osas, milles hagi jääb

rahuldamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 1080 eurot ületavas osas.

6. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:

2-19-10231

7.1. Rahuldada XXi hagi YYi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 084/2015/1000 osaliselt.

7.2. Tunnistada täiteasjas nr 084/2015/1000 toimuv sundtäitmine lubamatuks 1080

euro ulatuses.

7.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 08.07.2019 Harju Maakohtule hagi YYi (kostja) vastu sundtäitmise

osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2015/1000.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja suhtes alustatud täitemenetlus nr 084/2015/1000 Tartu

Maakohtu 02.03.2015 määruse (kohtulahend) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx täitmiseks.

Kohtulahendist tulenevalt tuli hagejal tasuda perioodil 01.01.2015–31.12.2018 elatist kokku

10 740 eurot.

3. Hagiavalduse 14.12.2020 täpsustuses palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks 4420

euro ulatuses. Hageja on vaidlusalusel perioodil tasunud kostja ema arveldusarvele 4920 eurot

(millest kohtutäitur ei arvestanud 1350 eurot), täitemenetluses on laekunud 417 eurot, magusa

ja toidu ostmiseks on kulutanud 1200 eurot (48 kuud x 25 eurot) ning muude vajalike asjade

(telefon, riided, mänguasjad, tõukeratas, meelelahutus jms) ostmiseks kulutanud 1153,49 eurot.

Hageja võlgnevus ei ole 01.01.2019 seisuga 7470 eurot, nagu kohtutäitur märgib, vaid 3050

eurot.

4. Kõiki laekumisi kostja ema kontole ja vahetut ülalpidamist ei ole arvesse võetud. Hageja

väitel leppisid hageja ja kostja esindaja kokku, et hageja osaleb lapse ülalpidamises ka muul

viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega.

5. Hageja toob esile, et tal on xxxxxxxxx, mille tõttu on tema võimalused tööturul piiratud ja

tal on tuvastatud ka xxxxxxxxx, mille tõttu on ta viibinud haiglas statsionaarsel ravil. Hagejal

on osaline töövõime ja ta töötab osalise tööajaga töötasuga 125 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2-19-10231

7. Kostja vanemad elavad eraldi ning kostja ülalpidamise ja kasvatamisega tegeleb ema.

Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx lahendasid pooled vaidluse kompromissiga hageja algatusel. Hageja,

kes teadis oma kroonilise haiguse olemasolust ja võimalustest tööturul, pakkus välja, et hakkab

tasuma elatist vastavalt seadusega ettenähtud miinimumile tingimusel, et kostja loobub

tagasiulatuvast elatisest. Kohus kinnitas kompromissi, mille kohaselt tasub hageja elatist alates

01.01.2015 igakuiselt seadusega ettenähtud miinimummääras.

8. Kohtulahendiga on hageja kohustatud tasuma elatist kostja seadusliku esindaja

arvelduskontole, kes otsustab, mida kostja esmajärjekorras vajab, kas mänguasju ja maiustusi

või toidu, arvete ja koolikulude eest tasumist. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel ei ole

kunagi olnud kokkulepet, et hageja võib elatiseks ettenähtud raha kulutada oma äranägemise

järgi.

9. Elatise tasumisena on arvesse võetud hageja ema AAi kontolt tehtud ülekanded, mille

selgituses on kirjas „alimendid“ või „elatis“. Muud laekumised ei lähe elatise tasumisena

arvesse, sest neid saab pidada vanaema kingitusteks lapselapsele. Kingituste tegemine,

peamiselt pühade ajal ja sünnipäevaks, oli hageja soov ja initsiatiiv.

10. Kostja toob välja ka ebakõlasid, et haige ja väikese sissetulekuga hageja on teinud mitme

tunni vältel oste (15.04.2018 kell 16.43, kell 18.02 kell 19), telefoni ostul on ostjaks juriidiline

isik, hageja tulu laekub arvelduskontole, kuid kõikidel tšekkidel on märge, et need on tasutud

sularahas. Lapsele kingituste tegemine, peamiselt pühade ajal ja sünnipäevaks, on hageja isiklik

soov ja initsiatiiv ning see ei vabasta teda elatise maksmisest. Hageja esitatud info ei vasta

elulistele asjaoludele, on ebatõene ja suunatud kohustustest kõrvalehoidumisele. Hagist

nähtuvalt kulutas hageja mänguasjadele 35,88 eurot ja maiustustele 25-30 eurot kuus. Antud

väide on paljasõnaline, kuna isa ei kohtu lapsega igakuiselt, viimati käis laps isa juures

sügisvaheajal 2018. Laps viibis alates juuni lõpust kuni juuli keskpaigani Xxxxxxxxxs oma

emapoolse vanaema juures, kohtudes sel ajal ka isaga. Ebatõenäoline on, et hageja kulutas 125-

eurose sissetuleku juures mänguasjadele ja maiustustele üle 60 euro, seega 50%.

11. Hageja ei ole invaliid, ta on kahe ettevõtte (Xxxxxxxxx OÜ, Yyyyyyyyyy OÜ) omanik ja

juhatuse liige, millest üks tegutseb aktiivselt, omab käivet ja töötajaid. Seega ei vasta hageja

väide, et tema võimalused tööturul on piiratud, tegelikkusele, kuna ta on edukas tööandja ja

saab ise reguleerida endale makstava töötasu suurust. Hageja elu ei ole halvenenud pärast

02.03.2015, ta hakkas aktiivselt reisima külastades Ameerika Ühendriike, Itaaliat, Egiptust,

Venemaad. Hagejale on töövõimetoetus määratud alates 14.05.2019, kuid kohustus tasuda

lapsele elatist tekkis alates 01.01.2015. Kostja vajadused ei ole vähenenud.

Maakohtu otsus

12. Maakohus rahuldas 10.03.2021 otsusega hagi osaliselt ja tunnistas täiteasjas

nr 084/2015/1000 toimuva sundtäitmise lubamatuks 360 euro ulatuses. Menetluskulud jättis

maakohus 91,4% ulatuses hageja kanda ja 8,6% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 30,10 eurot.

13. Pooled ei vaielnud selle üle, et elatise sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus

084/2015/1000 ning et elatis loetakse tasutuks ka juhul, kui ülekanne on tehtud hageja ema AAi

arveldusarvelt kostja ema arveldusarvele selgitusega „elatis“ või „alimendid“.

14. Pooled vaidlesid selle üle, kas kõiki hageja ema AAi arveldusarvelt kostja ema

arveldusarvele tehtud ülekandeid tuleb lugeda elatise tasumiseks, kas poolte vahel oXn

2-19-10231

kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui kohtulahendis on märgitud ning kas

elatise kohustuse saab lugeda täidetuks maiustuste, riiete ja mänguasjade ostudega.

15. Kohtulik kompromiss on pooltele siduv määruse resolutsioonis märgitud tingimustel.

Kohtulahendis on selgelt märgitud lahendi täitmise viis ja kord, s.t hageja tasub elatise kostja

ema arveldusarvele märkides selgitusse „elatis“ ning kalendrikuu, mille eest makstakse.

16. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ning tema väitel ei ole poolte vahel suulisi kokkuleppeid

elatise tasumiseks muul viisil. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millega saaks lugeda

tõendatuks tema väited, et poolte vahel on pärast kohtumääruse jõustumist lepitud kokku

ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtumääruse resolutsioonis. Kohus ei nõustu

hageja väitega, et kuna kostja ei tagastanud ülekantud summasid, siis tuleb lugeda, et poolte

vahel on kokkulepe sõlmitud. Kokkuleppe sõlmimiseks ei saa lugeda lapse vanaema AAi tehtud

raha ülekandeid ainuüksi seetõttu, et AA ei ole kohtumääruse järgi elatise maksmiseks

kohustatud isik ega saa kohtumäärusest erineval viisil elatise maksmiseks kostjaga

kokkuleppeid sõlmida.

17. Maakohus nõustus kostjaga, et laekumised, mille selgituses ei ole kirjas „alimendid“ või

„elatis“, ei lähe elatise tasumisena arvesse, sest neid saab pidada vanaema kingitusteks.

18. Elatise tasumise eesmärgiks on katta lapse esmavajadusi, eelkõige toidu, eluaseme,

tervishoiu, riiete ja jalanõude kulusid ning kulutuste tegemise üle otsustab lapsega koos elav

vanem. Olukorras, kus kohtumääruse poolte vahel puuduvad kokkulepped lapse ülalpidamise

kohustuse täitmiseks muul viisil kui raha kandmisega lapse ema arveldusarvele ja kostja ei ole

nõustunud elatise tasumise asendamisega mänguasjade, toidu või maiustuste ostmisega, ei saa

lugeda neid oste kokku 1153 euro ulatuses Xxxxxxxxx Maakohtu tsiviilasjas x-xx-xxxxx

02.03.2015 tehtud kohtumääruse täitmiseks.

19. Kostja võttis omaks, et kõiki ülekandeid, milles on ülekande selgituses märgitud

„alimendid“, ei ole elatise võla katteks arvestatud. Kohtu arvestuse kohaselt pidi hageja

kohtumääruse alusel tasuma elatist perioodil 01.01.2015–31.12.2018 alljärgnevalt: 2015. aastal

oli kuupalga alammäär 390 eurot, millest pool on 195 eurot; 2016. aastal oli kuupalga alammäär

430, millest pool on 215 eurot; 2017. aastal oli kuupalga alammäär 470, millest pool oli 235

eurot ning 2018. aastal 500, millest pool on 250 eurot. Seega pidi hageja antud perioodil tasuma

elatist kokku 10 740 eurot (12*195+12*215+12*235+12*250).

20. Täiteasjas 084/2015/1000 on kohtutäitur 26.11.2020 vastuses 24.11.2020 päringule

selgitanud, et perioodil jaanuar 2015 kuni detsember 2018 on sissenõudja teavitanud

kohtutäiturit otse laekumistest summas 3570 eurot. Elatise võlgnevuse ümberarvutamisel on

kohtutäitur arvestanud järgmiste hageja ema AAi arveldusarvelt kostja ema arveldusarvele

tehtud maksetega:

kuupäev

Summa

eurodes

kuupäev

summa

eurodes

kuupäev

summa

eurodes

05.01.2015

16.10.2015

150 12.04.2018

08.02.2015

22.12.2015

150 22.05.2018

16.03.2015

21.01.2016

150 26.06.2018

15.04.2015

15.02.2016

150 03.08.2018

27.05.2015

05.12.2016

150 18.09.2018

2-19-10231

01.07.2015

13.02.2017

150 08.10.2018

15.07.2015

17.03.2017

150 24.10.2018

22.08.2015

05.01.2018

150 21.11.2018

09.09.2015

24.02.2018

195 14.12.2018

21. Kohus, analüüsinud hageja, kostja ja kohtutäituri esitatud andmeid, leidis, et

täitemenetluses on arvestamata järgmised ülekanded, mille selgitusse on märgitud alimendid:

20.11.2015 150 eurot, 21.03.2016 150 eurot, 27.08.2018 60 eurot, kokku 360 eurot.

22. Võlgnevusest ei saa arvestada maha kohtutäiturile täiendavalt laekunud 417 eurot, kuna

antud summa puhul on tegemist kohtutäituri tasu ja kulude katteks arvestatud summaga, mida

ei saa arvestada elatise kohustuse täitmisena. Täitemenetluses tuleb lisaks elatise võlgnevuse

tasumisele tasuda võlgnikul ka kohtutäituri tasu ja täitekulud. Puuduvad tõendid selle kohta, et

antud summa oleks kantud kostja seadusliku esindaja arveldusarvele elatise võlgnevuse katteks.

23. Seega asus maakohus seisukohale, et täitemenetlus täiteasjas 084/2015/1000 on osaliselt

lubamatu ja kuulub rahuldamisele 360 euro ulatuses ning sundtäitmine jätkub rahuldamata

nõude 6810 euro osas (10 740 – 3570 - 360).

Apellatsioonkaebus

24. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

25. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi tõendeid ebaõigesti hinnates ja ei kohaldanud

nõuetekohaselt materiaalõigust (TMS § 221 lg 1).

26. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata esitatud tõenditega. Kohus ei arvestanud

kokkuleppega, mis oli sõlmitud konkludentselt. Hageja ja kostja esindaja käitumisest tuleneb,

et kokkuleppel osaleb hageja lapse ülalpidamises ka muul viisil kui kohtulahendis märgitud

igakuise elatise maksmisega. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja esindaja ei eitanud hageja

osalust hagis märgitud ulatuses, kuid arvestas asjaoluga, et kostja esindaja kvalifitseeris hageja

tegevust kinkelepinguna. Kinkelepingu sõlmimine on tõendamata kostja väide, millega otsuse

tegemisel ei tohiks arvestada. Kinkelepingu sõlmimine ei tulene poolte käitumisest. Ei ole

eluliselt usutav kingituste tegemine olukorras, kus hageja suhtes käib täitemenetlus, mille

raames toimub võlgnevuse nõudmine. Kohus leidis ekslikult, et muud laekumised ei lähe elatise

tasumisena

arvesse,

sest

neid

saab

pidada

vanaema

kingitusteks

lapselapsele.

Apellatsioonkaebusele lisatud AAi avaldusest tuleneb, et kostja esindaja arveldusarvele tehtud

ülekanded ei ole vanaema kingitused kostjale, vaid tegemist oli hageja eest elatise tasumisega

ja kostja esindaja oli sellest teadlik. Hageja ei esitanud tõendit maakohtus, kuna kohus ei

selgitanud, et hagejal tuleks tõendada, et tema või AA ei sõlminud kinkelepinguid kostjaga või

kostja esindajaga. Kuna kinkelepingu sõlmimine on kostja väide, siis hageja eeldas, et

kinkelepingute sõlmimine on kostja tõendamiskoormis. Maakohus jättis täitmata TsMS § 392

lg 2 tuleneva selgitamiskohustuse.

Vastustaja seisukoht

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2-19-10231

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu

tühistada osas, milles maakohus jättis sundtäitmise lubamatuks tunnistamata summas 720 eurot.

Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab

sundtäitmise lubamatuks täiendavalt 720 euro ulatuses ja jaotab menetluskulud (TsMS § 657 lg

1 p 2). Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt.

29. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendina hageja ema AAi kirjaliku avalduse,

millega soovib tõendada kostjale tehtud maksete sisu ja eesmärki. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt

võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uusi faktilisi

asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Uue asjaolu ja tõendi esitamise

lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise

lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul kui tõend on ilmselt

vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652

lg 4). Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval

põhjusel, s.t eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem

esitada (Riigikohtu 11.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab

ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu

selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid

esitamata (Riigikohtu 23.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kumbki tingimus

antud juhul täidetud ei ole. Hagejal oli võimalik lisatud tõend esitada asja lahendamise ajal

maakohtu menetluses. Hagejale oli teada, et tal tuleb elatise tasumist tõendada. Kohus ei pea

poolele selgitama, et tema esitatud tõenditest ei piisa nõude rahuldamiseks. Neil kaalutlustel

jätab kolleegium apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi asja materjali juurde võtmata.

Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus ei võta seda

toimikusse.

30. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi

apellatsioonkaebuse taotluses palub hageja tühistada maakohtu otsuse tervikuna, on kaebusest

aru saada, et maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Seega

on vaidlustatud otsus jõustunud osas, milles sundtäitmine 360 euro ulatuses tunnistati

lubamatuks (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

31. Harju Maakohtu 02.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kinnitati pooltevaheline

kompromiss, mille kohaselt kohustus hageja tasuma alates 01.01.2015 kostja ülalpidamiseks

miinimummääras elatist kuni kostja täisealiseks saamiseni kostja ema arvelduskontole iga kuu

15.-ks kuupäevaks, märkides selgitusse „elatis“ ning kalendrikuu, mille eest maksti.

32. Hageja esitas maakohtule hagi sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks. TMS

§ 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

33. Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et hageja on perioodil 01.01.2015–31.12.2018

tasunud kostjale elatist nii rahas kui vahetut ülalpidamist andes, s.o tasudes kostja ema

arveldusarvele 4920 eurot, täitemenetluses laekus 417 eurot, magusa ja toidu ostmiseks kulutas

2-19-10231

1200 eurot (48 kuud x 25 eurot) ning muude vajalike asjade (telefon, riided, mänguasjad,

tõukeratas, meelelahutus jms) ostmiseks kulutas 1153,49 eurot.

34. Maakohus asus otsuses seisukohale, et elatise tasumisena saab arvestada üksnes neid

laekumisi, mille selgituses on kirjas „alimendid“ või „elatis“, ning muud ülekanded ei lähe

elatise tasumisena arvesse, sest neid saab pidada vanaema kingitusteks lapselapsele. Samuti ei

lähe elatise tasumisena arvesse hageja poolt tehtud kulutused mänguasjadele, toidule,

maiustustele ja muudele asjadele. Lisaks leidis maakohus, et võlgnevusest ei saa arvestada

maha kohtutäiturile täiendavalt laekunud 417 eurot, kuna see on kohtutäituri tasu ja kulude

katteks arvestatud summa.

35. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab

ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p-d 18 ja 19).

36. Riigikohus on 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 (p 11) märkinud, et

olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole

välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise

elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS § 100 lg 2 esimesest

lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse

kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure

osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või

üldse elatis välja mõistmata jätta. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning

elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema

kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu,

sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Riigikohus on sama määruse p-s 13

selgitanud, et juhul, kui elatisenõuet ei saa vaidlusaluse perioodi osas täidetuks lugeda, peab

kohus kontrollima, kas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist võiks õigustada muu erandlik

asjaolu.

37. Seega tuli hageja väiteid arvestades vaidluse lahendamiseks selgitada, kas kohtutäitur on

arvestanud hageja viidatud ülekandeid elatise tasumise kohustuse täitmiseks ning kas hageja on

osaliselt täitnud ülalpidamiskohustust vahetult.

38. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole hageja tõendanud vahetult

ülalpidamise andmist ega muu erandliku asjaolu esinemist. Kumbki pool ei ole selgelt toonud

esile, et kostja viibis vaidlusalusel perioodil regulaarselt hageja juures, mis põhjendaks vahetu

ülalpidamise andmist igakuiselt maiustuste ja toidukuludena. Vahetu ülalpidamise

tõendamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et kostja viibis regulaarselt iga kuu hagejaga.

Seda tõendatud ei ole, mistõttu on tõendamata hageja ebamäärane väide, et keskmiselt on ta

lapse toidule ja maiustustele kulutanud 25 eurot kuus ning 48 kuu jooksul kandnud kulusid

1200 eurot. Lisaks mänguasjade ja muude kulude kandmist ei ole põhjendatud lugeda

ülalpidamiskohustuse täitmiseks ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et vanemad on selles

eraldi kokku leppinud.

39. Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata hageja ema AAi

poolt kostja emale tehtud ülekannetega, milles puudus sõna „alimendid“, on ringkonnakohtu

2-19-10231

hinnangul osaliselt põhjendatud. Maksekorraldustest nähtuvalt on kõik ülekanded kostja

seadusliku esindaja kontole teinud hageja ema AA. Xxxxxxxxx Maakohtu 02.03.2015

määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt tuli ülekannet tehes märkida selgitusse „elatis“

ning kalendrikuu, mille eest maksti. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on

ülekannetele märgitud erinevad selgitused: „ot X alimenti Y“, „alimenty Y ot X“, „alimendid

Y Xilt“, „Yile“, „Yle“, „alimenti Yle“, „Yle ot X“ ja „Yle na Den Rozdenije“. Puudub vaidlus,

et mitte ühegi makse selgitusse ei ole märgitud kalendrikuud, mille eest maksti. Maakohus

leidis, et elatise tasumisena saab arvestada üksnes neid laekumisi, mille selgituses on kirjas

„alimendid“ või „elatis“. Samas on maakohus vastuoluliselt oma eeltoodud seisukohale

nõustunud sellega, et kohtutäitur on kostja seadusliku esindaja esitatud andmete alusel

arvestanud elatise kohustuse täitmisena 05.12.2016 tehtud 150 eurost makset selgitusega

„Tajisiji“ (I kd, tl 46).

40. Lapse ülalpidamiseks temaga koos elavale vanemale igakuise elatise tasumisele ja muul

viisil ülalpidamiskohustuste täitmisele kohaldub võlaõigusseadus (VÕS) § 1 lg 1 kaudu sama

seaduse § 78 sätteid. VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või

kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita

kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Elatise

maksmise kohustus on rahaline kohustus, mida ei pea täitma võlgnik isiklikult. Käesoleval juhul

tuleb ülekannete selgitusi käsitleda tahteavaldustena ja tõlgendada neid vastavalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-le 1. TsÜS § 75 lg 1 esimese lause

kohaldamiseks pidi hageja tooma esile ja vaidluse korral tõendama, et AA on teinud maksed

hageja kohustuse täitmiseks ja kostja või vähemalt kostja ema teadis või pidi teadma kolmanda

isiku tahet täita just kompromissimäärusest tulenevat hageja elatise maksmise kohustust. Kui

vastav teadmine ei ole tõendatud, siis kohaldub TsÜS § 75 lg 1 teine lause, mille järgi tuleb

lähtuda sellest, kuidas tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik avaldust samadel asjaoludel

mõistma pidi.

41. Ringkonnakohus leiab, et arvestades, et ükski ülekande selgitus ei vasta täpselt Xxxxxxxxx

Maakohtu 02.03.2015 määrusele, kõik ülekanded on seostatavad kostjaga ning et hageja ema

AA oli teadlik hageja igakuisest kohustusest kostjale elatist maksta, saab mõistlikult eeldada,

et AAi tehtud ülekannete eesmärk oli eelkõige täita hageja ülalpidamise kohustust kostja ees.

Kuna enamuse ülekannete selgituseks oli märgitud alimendid ja ülekandeid tehti valdavalt

igakuiselt, siis ringkonnakohtu arvates kõiki AAi poolt tehtud ülekanded saab arvestada

täitedokumendist tuleneva hageja elatise maksmise kohustuse täitmiseks, v.a ülekanne, mille

selgituseks on märgitud „Ye na Den Rozdenije“, mille puhul on makse tegija soovinud selgelt

eristada ülekande sihtotstarvet ja teinud kostjale kingituse sünnipäevaks.

42. Seega on täitemenetluses jäänud arvestamata järgmised ülekanded: 17.03.2016 100 eurot

(I kd, tl 41), 14.09.2016 50 eurot (I kd, tl 44), 31.10.2016 50 eurot (I kd, tl 45), 05.01.2017 50

eurot (I kd, tl 22), 14.04.2017 50 eurot (I kd, tl 25), 26.05.2017 70 eurot (I kd, tl 30), 02.09.2017

100 eurot (I kd, tl 23), 11.10.2017 70 eurot (I kd, tl 26), 24.10.2017 50 eurot (I kd, tl 29),

04.12.2017 100 eurot (I kd, tl 24) ja 09.11.2018 30 eurot (I kd, tl 13), kokku 720 eurot.

Kokkuvõtvalt tuleb hageja hagi rahuldada osaliselt, s.t tunnistada sundtäitmise lubatuks 1080

euro (360 + 720) osas ning sundtäitmine jätkub rahuldamata nõude 6090 euro osas (10 740 –

3570 – 360 – 720).

43. Maakohus märkis otsuses hagihinnaks 4172,49 eurot. TsMS § 132 lg 5 esimese lause

kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses

mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on

3500 eurot, aga § 132 lg 2 võimaldab sellest kõrvale kalduda, arvestades kõiki asjaolusid, mh

2-19-10231

asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. TsMS § 132 lg 5 teise lause

järgi ei või kohus määrata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega hagi hinnaks enam

kui 6000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna määramisel TsMS § 132 lg-te

1 ja 2 järgi tuleb võtta arvesse hageja rahaliselt hinnatavat huvi, mis vastab nõude suurusele,

mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotletakse (Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-6362, p 17.1). Hagiavalduse 14.12.2020 täpsustuses palus hageja tunnistada

sundtäitmine lubamatuks 4420 euro ulatuses. Seega oli hagi hind 4420 eurot. TsMS § 137 lg 1¹

alusel muudab ringkonnakohus asja hinda maakohtus.

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud

lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral

vastavalt menetluskulude jaotust.

45. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Maakohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

46. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et pooled

vaidlevad elatise tasumise nõude sundtäitmise üle, on põhjendatud jätta nii maa- kui ka

ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)