2-21-101406/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-101406

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. aprilli 2021. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana

Šestel

Kostja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-21-

101406 osas, milles maakohus jättis XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 240 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 240 eurot ja seadusjärgne viivis

(võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt summalt

alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise tasumiseni.

3. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

4.2. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 854,67

eurot, intress 66,69 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 17. veebruar

2021. a sissenõutavaks muutunud viivis 281,55 eurot.

4.3. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudest

(854,67 eurot) 24% aastas alates 18. veebruarist 2021 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

4.4. Jätta maakohtus kantud menetluskulud XX kanda.

4.5. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja maakohtus kantud

menetluskulud 440 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 240 eurot

(käibemaksuga) lepingulise esindaja kulud.

4.6. Mõista XX-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis maakohtus

kantud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitise

tasumiseni.

4.7. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

4.8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Toimetada

XX-le

otsus

kätte

avalikult.

Kohtuotsus

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse käik

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19. jaanuaril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 1231,47 euro saamiseks. Makseettepanekut ei olnud

võimalik kostjale kätte toimetada ja asi anti üle Harju Maakohtule hagimenetluse alustamiseks.

2. Hageja esitas 17. veebruaril 2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 854,67 eurot, intressi 66,69 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 281,55 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja edasiulatuva viivise 24% aastas.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitisena välja 620 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud

420 eurot (käibemaksuga), samuti viivise menetluskulude hüvitiselt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS (pank) lepingu (leping), mille kohaselt

võimaldas pank kostjale laenusumma 1200 euro kasutamist ja kostja kohustus kasutatud laenu

tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10. maist 2017 kuni viimase

osamakseni 10. aprillil 2022. Lepingu põhitingimuste kohaselt on intressimäär 24% aastas.

Kostja rikkus väikelaenulepingu tüüptingimuste p-i 4.1, kuivõrd ei taganud arvelduskontol

piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10. juuli 2019. a osamaksest kuni lepingu

erakorralise ülesütlemiseni 4. oktoobril 2019. 28. veebruaril 2020 loovutas pank oma nõude

kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat kirjalikult. Hagejale teadaolevale kostja aadressile

on toimetatud kolm võlateatist. Hageja esindajal kulus maakohtus toiminguteks 3,5 tundi, sh

dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks 2 tundi. Esindaja töötunni hind oli 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

3. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte avalikult väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 9. aprilli 2021. a tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 854,67 eurot, intressid 66,69 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 281,55 eurot ja põhivõlalt

edasiulatuva viivise 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 200 eurot (riigilõiv) koos seaduses sätestatud määras viivisega. Maakohus

leidis, et tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Tegevusega,

millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse

võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi. Seega ei ole põhjendatud hageja

õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. Isegi, kui see oleks põhjendatud, siis ei ole sellise

sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja taotletavat summat.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

hageja lepingulise esindaja kulud välja mõistmata ning teha uue otsuse, millega määrata

kindlaks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtus kantud lepingulise esindaja kulud

420 eurot. Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohus on rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Hageja esindaja maakohtus

teostatud toimingute ajakulu ja tunnihind on põhjendatud. Hagejal tuli hagiavalduse

ettevalmistamisel analüüsida lepingut, uurida kohtueelset menetluskäiku ja teha arvestus

võlanõude summade väljaselgitamiseks. Hagiavalduse koostamine eeldab ka õiguslikku

analüüsi, vajalikul määral nõustamist, milliseks võib kujuneda edasine menetlus ning tõendite

kogumist. Hagejal ei ole juriste.

6. Apellatsioonkaebus

ja

menetlusse

võtmise

määrus

toimetati

kostjale

kätte

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 240 eurot menetluskulude hüvitisena. Uue

otsusega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja mõista 240

eurot ja seadusjärgne viivis sellelt summalt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Ringkonnakohus

kontrollib

TsMS § 651

lg 1

järgi

maakohtu

otsust

üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab tagaseljaotsust osas, millega

maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulud 420 eurot

(käibemaksuga).

9. Kolleegium selgitab, et kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56). Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel rikkunud diskretsiooni, jättes kulud kostjalt välja mõistmata olukorras,

kus hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud

nõuetele.

10. Maakohus leidis, et tegemist ei olnud niivõrd keerulise vaidlusega, mis oleks vajanud

õigusabi kasutamist, ning kostjale tekitati põhjendamatul määral lisakohustusi. Kolleegiumi

hinnangul ei saa lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas pidada põhjendamatuks. Asja

vähene keerukus ja esindaja toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava hüvitise

vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna välja mõistmata jätmiseks. Hageja

selgitas, et tema põhitegevus on investeerimine ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik

maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.

11. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657

lg 2, sest see käsitleb üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas,

milles maakohus lahendas hagis esitatud nõuded. Kõnealune säte ei kohaldu menetluskulude

kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Samuti ei ole menetlusökonoomia

põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega määrab

TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

12. Maakohus leidis, et sisult lihtsa avalduse koostamise eest ei ole põhjendatud välja mõista

hageja taotletavat summat. Samas ei hinnanud maakohus, mis võiks olla menetluses tehtud

toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hageja lepingulisel esindajal on kulunud

dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kokku

3,5 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud

ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 2,5 tundi. Tegemist ei olnud õiguslikult

keerulise vaidlusega ning hagiavaldus on lihtne ja sisult lühike. Ka hageja lepinguline esindaja

ise on möönnud, et tegemist on nn tüüpilise hagiga.

13. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja töötunni hind 100 eurot (käibemaksuta) ületab

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud

menetlusdokumenti ja selle sisu, peab kolleegium hageja lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 80 eurot (käibemaksuta). Kolleegium võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtus kantud lepingulise esindaja

kulud 240 eurot (2,5 tundi × 80 eurot + 20% käibemaks). Lepingulise esindaja kulud tuleb

välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud

menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, sest piiratud maksukohustuslasena ei ole tal

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (TsMS § 174 lg 10). Kokku on hageja põhjendatud ja

vajalik menetluskulu maakohtus 440 eurot (= riigilõiv 200 eurot + lepingulise esindaja kulud

240 eurot). Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt hageja

taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

17. Asjaoludest nähtuvalt on selge, et käesolevat otsust ei ole võimalik kostjale muul viisil kätte

toimetada kui TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi avalikult, mistõttu toimetab kohus otsuse kostjale

samuti kätte avalikult (vt Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218/40,

p 10 ja selles viidatud lahendid).

(allkirjastatud digitaalselt)