2-19-115060/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10. juuni 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-115060

Tsiviilasi

X hagi A.L.L. Arenduse Osaühingu vastu põhivõla

620 euro ja viivise väljamõistmiseks. A.L.L. Arenduse

Osaühingu

vastuhagi

X

vastu

976,15 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1689,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

Kostja

(vastustaja)

A.L.L.

Arenduse

Osaühing

(registrikood

10215138),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Heldur Otti

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 12. oktoobri 2020. a otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hagi, rahuldas vastuhagi 200 euro osas ning jaotas menetluskulud.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi, jätta vastuhagi 200 euro

nõudes rahuldamata ning jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses

hageja kanda.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada X hagi A.L.L. Arenduse Osaühingu vastu. Mõista A.L.L Arenduse

Osaühingult X kasuks välja põhivõlg 620 eurot ja viivis 118,9 eurot.

3.2. Rahuldada A.L.L. Arenduse Osaühingu vastuhagi X vastu osaliselt. Mõista X-

lt A.L.L. Arenduse Osaühingu kasuks välja 776,15 eurot.

3.3. Jätta A.L.L. Arenduse Osaühingu vastuhagi rahuldamata 200 euro nõudes.

3.4. Tasaarvestada poolte vastastikused nõuded ja mõista X-lt A.L.L. Arenduse

Osaühingu kasuks välja 37,25 eurot.

2 (9)

3.5. Jätta menetluskulud 54% ulatuses A.L.L. Arenduse Osaühingu ja 46%

ulatuses X kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 30. mail 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

milles palus A.L.L. Arenduse Osaühingult (kostja) enda kasuks välja mõista põhivõla 620 eurot

ja viivise.

2. Maakohus tegi 23. augustil 2019 maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma hagejale

põhivõla 620 eurot, kõrvalnõuded 28,75 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja

menetluskulu 20 eurot.

3. Maakohus tühistas 12. novembri 2019 määrusega kostja määruskaebuse alusel maksekäsu

ja andis asja üle menetlemiseks hagimenetluses.

4. Hageja esitas 2. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

enda kasuks välja mõista põhivõla 620 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 43,48 eurot ning alates 3. detsembrist 2019 põhivõlalt edasiulatuva viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras.

4.1. Hagi kohaselt broneeris hageja 16. juunil 2018 internetikeskkonnas www.booking.com

majutuse Pärnus kostja hotellis Frost 13.–15. juulini 2018. Hageja tühistas samal kuupäeval

broneeringu booking.com keskkonnas. Hageja ei märganud broneeringu tegemisel, et

broneeringu tühistamisel raha ei tagastata. Hageja saatis broneeringu tühistamise järgselt

kostjale e-kirjaga ettepaneku tekkinud olukord lahendada. Kostja vastas hagejale

26. juunil 2018, et hageja võib makstud broneeringu eest külastada hotelli/restorani ükskõik

millisel hagejale sobival ajal. Hageja vastas kostjale, et juhul, kui hageja esialgu broneeritud

tuba on 13.–15. juulini 2018 vaba, kasutaks hageja tasutud ettemaksu nendel kuupäevadel.

Kostja vastas hagejale 2. juulil 2018, et hageja esialgu broneeritud sviit on vaba. Hageja

kinnitas, et külastab hotelli 13.–15. juulil 2018. Kostja teatas 9. juulil 2018, et hageja soovitud

kuupäevadel on hotell juba peaaegu välja müüdud ning pakkus hagejale alternatiivset tuba,

mille hind oli kallim ning mis mahutas vähem inimesi, kui hagejal oli vaja. Hageja sellega ei

nõustunud.

4.2. Kostja rikkus VÕS §-st 619 tulenevaid kohustusi, jättes täitmata kohustuse osutada

kokkulepitud ajal, s.o 13.–15. juulil 2018 hagejale teenust, mille eest hageja oli juba ettemaksu

tasunud. Hageja küll tühistas esialgse broneeringu, kuid poolte kirjavahetus kinnitab, et pärast

broneeringu tühistamist tegi kostja hagejale pakkumuse kasutada hageja poolt tasutud

ettemaksu talle sobival ajal ning kuna see kostjast tingituna võimalikuks ei osutunud, on kostja

3 (9)

kohustatud ettemaksu 620 eurot hagejale kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 3, 115 lg-ga 1, 127

lg-ga 1 tagastama. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras. Hagi esitamise

päeva seisuga moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 43,48 eurot.

4.3. Tarbijavaidluste komisjoni 3. detsembri 2018 otsusega rahuldati hageja avaldus

ettemaksu tagastamiseks. Kostja komisjoni otsust ei täitnud.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5.1. Hageja broneeris 16. juunil 2018 kell 10.39 internetikeskkonnas www.booking.com

kostja hotellis „Frost“ majutuse perioodiks 13.–15. juuli 2018 hinnaga 620 eurot. Hageja

aktsepteeris broneeringut tehes tingimust, et broneeringu tühistamisel broneerijale raha ei

tagastata. Hageja tühistas broneeringu 16. juunil 2018 kell 15.22. Poolte 16. juunil 2018

sõlmitud lepinguline suhe ammendus samal kuupäeval broneeringu tühistamisega. Hagejal ei

saa kostja vastu olla ühtegi lepingulisest suhtest tulenevat nõuet. Pärast hageja broneeringu

tühistamist ei olnud kostjal enam õiguslikku kohustust säilitada tema esialgset broneeringut.

Sellist lubadust ei ole kostja ka hagejale andnud. Samuti ei sõlminud pooled mingit uut lepingut,

mille rikkumist oleks võimalik kostjale ette heita. Kostja 26. juuni 2018 kirjas avaldatu ei ole

käsitatav pakkumusena sõlmida leping. Tegemist on lahtise ettepanekuga. Isegi kui tõlgendada

kostja 26. juuni 2018 kirja pakkumusena hagejale sõlmida leping, ei järgnenud sellele hageja

nõustumust. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kokkulepet selles, millisel kuupäeval hageja

majutusteenust hotellis kasutaks, ei saavutatud. Eelöeldule vaatamata pidi mõlemale poolele

olema arusaadav, et kostja 26. juuni 2018 kirjas märgitu – „ükskõik millisel Teile sobival ajal“

– ei hõlmanud esialgselt broneeritud kuupäevi, sest hageja väljendas broneeringu tühistamisega

selget tahet just nendel kuupäevadel mitte kasutada majutusteenust.

6. Kostja esitas 4. mail 2020 vastuhagi, milles palub hagejalt enda kasuks välja mõista

976,15 eurot. Menetluskulu palub kostja jätta hageja kanda.

6.1. Vastuhagi kohaselt esitas hageja 3. septembril 2019 kohtutäiturile kostja suhtes

täitmisavalduse ja täitedokumendi, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 7 järgi

viivitamata täitmisele kuuluva 23. augusti 2019 maksekäsu määruse, mille alusel algatati kostja

suhtes täitemenetlus nr 176/2019/1325. Kostja esitas 22. oktoobril 2019 maksekäsu määruse

tühistamiseks määruskaebuse. Pärnu Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega tühistati

maksekäsk ning anti asi üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja

tasus lepingulisele esindajale tema esindamiseks määruskaebemenetluses 240 eurot. Täitur

võttis vara arestimise akti ja väljavõttega kostja kontolt 4. novembril 2019 776,15 eurot, millest

62,40 eurot on täitekulu. Kostja nõuab hagejalt alusetu täitemenetluse alusel saadud

713,75 euro tagastamist, täidedokumendi vaidlustamisega seotud õigusabikulu 200 eurot (ilma

käibemaksuta) ja kostjalt sisse nõutud täitekulu 62,40 eurot hüvitamist. Kuivõrd täidetud on

kõik TsMS § 474 lg 2 eeldused, on kostjal õigus nõuda hagejalt kokku 976,15 euro hüvitamist.

Hageja vastuväited vastuhagile

7. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maksekäsu kiirmenetluses

ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot ka siis, kui võlgnik

esitab maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus.

Eeltoodust hoolimata ei saa kostja TsMS § 474 lg 2 alusel mistahes kulutuste hüvitamist

hagejalt nõuda, sest täitekulu tekkis kostjale tema enda passiivsuse tõttu. Kohus tegi maksekäsu

vaid seetõttu, et kostja makseettepanekule ei reageerinud. Samuti eiras kostja kohtutäituri

pöördumisi ning jättis kohtule pahatahtlikult esitamata ka täitmisteate. Kui kostja oleks

täitmisteate kättesaamisele reageerinud, oleks tal olnud võimalik täitekulusid (osaliselt) vältida

ning kaitsta oma õigusi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega. Seega oleks hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttega vastuolus hagejalt mistahes kostja kulude väljamõistmine. Kostja

4 (9)

kasuks mistahes kulutuste väljamõistmine oleks ilmselges vastuolus hea usu põhimõttega ka

põhjusel, et kulutused tekkisid kostja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu. Äriühingu

käibekohustuse hulka kuulub tarbijaga suhtlemine, s.o äriühingu registrijärgses asukohas posti

vastuvõtmine ja äriregistris registreeritud e-posti aadressile saadetud kirjadele vastamine.

Hageja on üritanud nii kohtumenetluse eelselt kui kestel korduvalt kostjaga ühendust saada.

Hageja saaks teoreetiliselt vastutada vaid 620 euro ulatuses, s.t. summa ulatuses, mis on

täitemenetluses kostja kontolt ära võetud. Hageja palub kohtul lugeda tema nõue kostja vastu

620 euro ulatuses tasutuks ning kohustada kostjat hüvitama hagejale viivis ja menetluskulu.

Maakohtu otsus

8. Maakohus jättis 12. oktoobri 2020. a otsusega hagi rahuldamata. Kohus rahuldas vastuhagi

ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 976,15 eurot.

8.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et:

• hageja broneeris 16. juunil 2018 kell 10.39 internetikeskkonnas www.booking.com

kostja hotellis „Frost“ majutuse perioodiks 13.–15. juuli 2018 hinnaga 620 eurot.

Broneeringu tingimuste kohaselt broneeringu tühistamisel broneerijale teenusepakkuja

raha ei tagasta ja kuupäevade muutmine ei ole võimalik;

• majutuse tasu debiteeriti täies mahus hageja krediitkaardilt;

• hageja tühistas 16. juunil 2018 kell 15.22 broneeringu ning pöördus pärast broneeringu

tühistamist kostja poole;

• kostja tegi hagejale pakkumise tekkinud olukorra lahendamiseks.

Poolte kirjavahetust nähtuvalt ei süvenenud hageja piisavalt sellesse, millise pakkumuse tegi

talle kostja. Hageja esitas kostja pakkumisele olulisi muudatusi. Hageja ei arvestanud, et VÕS

§ 21 lg 1 järgi pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi sisaldav vastus pakkumusele on

pakkumuse tagasilükkamine ja samal ajal uus pakkumus. Lisaks ei olnud hageja kindel selles,

kas kostja on tema olulised muudatusettepanekud kiitnud heaks.

Poolte kirjavahetust nähtuvalt ei saavutanud pooled hagejast tulenevatel asjaoludel kokkulepet

selles, millisel kuupäeval hageja majutusteenust hotellis kasutaks. Hageja moonutas algset

kostja pakkumist ning teatas, et kui algselt tühistatud kuupäevadel on tuba broneeritud, siis ta

tahab saada raha tagasi ning igal juhul hageja soovib tuba vaid nendel kuupäevadel, mille ta

tühistas. Sellist pakkumist kostja hagejale ei teinud. Hageja ei saanud heas usus eeldada, et

pakkumist tehes pidas kostja silmas ka neid kuupäevi, mis olid juba broneeritud. Kui hageja ei

täitnud booking.com tingimusi ja kostja talle uue pakkumisega vastu tuli, ei saa eeldada, et

kostja peaks rikkuma seetõttu kokkuleppeid teiste klientidega.

Tõendatud on kostja väide, et hagi aluseks olevat väidetavat lepingut ei sõlmitud. Kostja tegi

pakkumise lepingu sõlmimiseks, kuid lepingut ei sõlmitud hagejast tulenevatel asjaoludel.

Seega ei saa hageja nõuda käsundi täitmist või sellest keeldumise korral kahju hüvitamist.

8.2. Vastuhagi on tõendatud ja tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle selle üle, et:

• Pärnu Maakohus tegi 23. augustil 2019 hageja 30. mai 2019 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse alusel maksekäsu, millega kohustas kostjat hagejale tasuma 620 eurot ja

viivise alates 24. augustist 2019;

• hageja esitas kohtutäiturile 3. septembril 2019 kostja suhtes täitmisavalduse ja

täitedokumendi, s.o TsMS § 489 lg 7 mõttes viivitamata täitmisele kuuluva

23. augusti 2019 maksekäsu määruse, mille alusel algatati kostja suhtes täitemenetlus

nr 176/2019/1325;

5 (9)

• kostja esitas 22. oktoobril 2019 maksekäsu määruse tühistamiseks määruskaebuse.

Pärnu Maakohtu 12. novembri 2019. a määrusega tühistati maksekäsk ning anti asi üle

Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses;

• kostja tasus lepingulisele esindajale tema esindamise eest määruskaebemenetluses

240 eurot;

• täitur võttis vara arestimise akti ja väljavõttega kostja kontolt 4. novembril 2019

776,15 eurot, millest 62,40 eurot on täitekulu.

Kohus ei nõustunud hageja vastuväidetega, et kuna kostja saavutas maksekäsu määruse

tühistamise alles määruskaebemenetluses, on ta oma passiivsuse tõttu minetanud nõudeõiguse

hageja vastu. Olukorras, kus maksekäsu määrus tühistati seaduse alusel, ei saa maksekäsu

kiirmenetluses vastamata jätmisele omistada määravat tähtsust. Määravaks on asjaolu, et kostja

saavutas õiguspäraselt maksekäsu määruse tühistamise. Viivitamatu täitmisega kaasnevad

riskid on TsMS § 474 kohaselt jäetud sissenõudja kanda, kes peab olema valmis heastama

võlgnikule sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, kui asjas tehtav lõplik lahend

erineb esialgu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendist. Lisaks pidi hagejale olema teada

kostja seisukoht tema nõude osas. See oli hageja enda valik ja risk menetleda oma nõuet

kiirendatud korras maksekäsu kiirmenetluses ning sama nõuet seejärel sundtäita. Sellises

olukorras on ka põhjendatud advokaadi abi kasutamine 200 euro ulatuses, mille abil on

saavutatud maksekäsu määruse tühistamine. Täidetud on kõik TsMS §-s 474 lg 2 sätestatud

eeldused, mistõttu on põhjendatud nõuda hagejalt kostja kontolt täitemenetluses ära võetud

620 euro tagastamist, kostja sundtäitmise vältimiseks õigusabile kulutatud 200 euro (ilma

käibemaksuta) ning täitekulu 62,40 eurot hüvitamist. Hageja osundatud Riigikohtu lahend nr

3-2-1-165-16 ei ole asjakohane, sest kohus ei arutanud praeguses asjas maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu hüvitamist, vaid hagimenetluses kahjuhüvitamise nõuet

lepinguvälise kahjunõude erikoosseisu TsMS § 474 lg 2 alusel.

Kahjuhüvitise vähendamiseks puudub alus, sest tõendamist ei leidnud, et kahju tekkis osaliselt

hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab.

Poolte seisukohad

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja palub lugeda

täitemenetluse tulemusena kostja kontolt debiteeritud raha arvelt hageja kasuks väljamõistetud

võlg tasutuks 648,75 euro ulatuses, s.o põhivõlg 620 eurot ja viivis 28,75 eurot. Menetluskulu

palub hageja jätta kostja kanda ning lugeda menetluskulu osaliselt tasutuks täitemenetluse

tulemusena kostja kontolt debiteeritud riigilõivu 45 euro ja menetluskulu 20 euro ulatuses.

9.1. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning kohtule esitatud asjaolude ja

tõendite kohaselt tuleks teha maakohtu otsusest erinev otsus. Kohus hindas tõendeid

meelevaldselt ning tegi järeldused, mida ei ole mõistlikult võimalikult tõendite alusel teha.

Otsus sisaldab mitmeid õiguslikult ebaolulisi kohtu subjektiivseid hinnanguid poolte käitumise

kohta.

9.2. Kohus jättis põhjendamatult hagi rahuldamata. Kostja tegi hagejale pakkumise kasutada

broneeritud sviiti ükskõik millisel hagejale sobival ajal ehk kostja pakkumus ei olnud seotud

mistahes piirangutega. Hageja nõustus pakkumisega ja soovis kasutada broneeritud sviiti ajal,

millega pakkumus oli hõlmatud. Sealjuures nähtub tõenditest, et nõustumuse andmise hetkel

oli sviit hageja jaoks jätkuvalt broneeritud. Seega oli kokkulepe sõlmitud. Kuna kostja loobus

kohustuse täitmisest, s.o võimaldada hagejal ööbida hageja broneeritud sviidis, mille eest oli

hageja juba tasunud, kohustub kostja tagastama hagejale sviidi kasutamise eest tasutud

ettemaksu.

6 (9)

Kohtu järeldus, et hageja tutvus broneeringut tehes tehingutingimusega, mille kohaselt

broneeringu tühistamisel ettemaksu ei tagastata, ei põhine tõenditel. Hageja on korduvalt

rõhutanud, et ta ei märganud broneeringut tehes tingimust, mille kohaselt ei saa broneeringut

n-ö trahvivabalt tühistada. Arusaamatu on, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et hageja

saatis pärast broneeringu tühistamist kostjale mitmeid kirju nõudes enda soovidele vastutulekut.

Samuti ei ole sellel asjaolul otsuse tegemise seisukohast tähtsust.

Kohus tõlgendas meelevaldselt 26. juuni 2018 e-kirja, milles kostja avaldas hagejale selgelt, et

hageja võib makstud broneeringut kasutada hotellis ükskõik millisel hagejale sobival ajal.

Kostja ei ole väitnud, et pakkumuse tegemise ja hageja nõustumuse andmise hetkel oli sviit

müüdud kolmandale isikule, mistõttu oleks hageja nõustumuse tõttu võinud tekkida kostjale

kahju. Ühtlasi on kohus siiski järeldanud, et hageja nõustumuse andmise hetkel hoidis kostja

broneeritud sviiti jätkuvalt hagejale. Seega tuleneb tõenditest, et pakkumuse esitamise ja

nõustumuse edastamise hetkel oli poolte kokkuleppega hõlmatud ka esialgsed kuupäevad ning

hageja võis mõistlikult eeldada, et sviiti on võimalik kasutada esialgsetel kuupäevadel, kuna

tegelikult oligi sviit nendel kuupäevadel hageja jaoks broneeritud.

Hageja ei nõustu kohtuga, et hageja 2. juuli 2018 e-kiri kostjale on uus pakkumus. Sellest e-

kirjast tuleneb hageja nõustumus kostja tehtud ettepanekuga kasutada sviiti esialgselt valitud

kuupäevadel. Alles 9. juulil 2018 teatas kostja hagejale, et hageja broneeritud sviit on müüdud

kolmandale isikule.

Kohus luges tunnistajate ütlustega tõendatuks väited, mida kostja tunnistaja ütlustega tõendada

ei soovinud, mistõttu ei saa nende ütlustega asja lahendamisel arvestada. Lisaks ei ole kohtu

järeldused tunnistaja ütlustest loogilised. Kohus järeldas tunnistaja ütlustest, et kostja tegi heas

usus pakkumise ning et hageja soovis muuta esialgselt broneeritud kuupäevasid. Samas ei ole

tunnistaja ütlustest võimalik selliseid järeldusi teha ning need asjaolud ei ole vaidluse

lahendamise seisukohast olulised. Vaidluse põhiküsimus on see, kas broneeringu tühistamise

järgselt sõlmisid pooled uue kokkuleppe esialgse broneeringu kasutamise osas. Mh käsitab

kohus hagejat ja hotelli helistanud isikut ühe isikuna, mis ei ole õiguslikult võimalik. Hageja

väidetav abikaasa või mistahes muu kolmas isik ei ole kohtumenetluse pool ning tunnistaja

eeldus, et telefonikõne teinud isik oli hageja abikaasa, on asjakohatu.

Kohus leidis valesti, et hageja 8. juuli 2018 e-kiri on käsitatav kostja pakkumise

tagasilükkamise ja vastupakkumisena. Selles e-kirjas kinnitas hageja üle, et kasutab

broneeringu ära kokkulepitud ajal. E-kiri ei sisalda ühtegi uut ettepanekut. Samuti ei lükka

hageja selle e-kirjaga tagasi kostja pakkumust kasutada sviiti ükskõik millisel hagejale sobival

ajal, vaid kinnitab veelkord, et kasutab sviiti esialgu broneeritud ajal.

Lisaks ei nõustu hageja ka kohtu kostja 9. juuli 2018 e-kirjale antud tõlgendusega. Kostja

kinnitab selles kirjas, et oli teadlik, milliseid kuupäevasid soovis hageja kasutada ning hagejale

teadmata põhjusel oli kostja pärast poolte kokkulepet broneeringu kasutamiseks esialgsel ajal

sviidi siiski kolmandale isikule müünud ega saanud seetõttu enam poolte kokkulepet täita. Mitte

ühestki tõendist ei tulene kohtu järeldus, et kostja on öelnud, et hageja saab kasutada ettemaksu,

kui broneerimine on võimalik.

Kohus ei arvestanud, et esialgse broneeringu tühistamise asjaolud ei oma vaidluse lahendamise

seisukohast tähtsust, kuna pärast seda, kui hageja broneeringu tühistas, sõlmiti uus siduv

kokkulepe. Hagejale tuli üllatusena asjaolu, et broneeringu tühistamisel raha tagasi ei saa. Seega

on arusaadav, et sedavõrd suure summa kaotsimineku asemel soovis hageja broneeringut

kasutada ning sellise kokkuleppe hageja hoolimata broneeringu tühistamisest broneeringu

tühistamise järgselt kostjaga ka sõlmis.

Kostja 2. juuli 2018 e-kirjast selgub üheselt, et esialgset broneeringut säilitati hageja jaoks,

mistõttu on tõenditel mittepõhinev kohtu järeldus, justkui ei oleks kostja andnud hagejale

lubadust sviiti hageja jaoks säilitada. Kostja ütles otsesõnu, et sviiti ei pandud müüki, sest kostja

7 (9)

ootas kinnitust, et hageja soovib aega muuta. Hageja aega muuta ei soovinud, mida hageja

kinnitas juba 26. juunil 2018.

9.3. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ning lugeda hageja rahaline nõue kostja poolt

täitemenetluse tulemusena tasutuks 648,75 euro ulatuses, s.o põhivõlg 620 eurot ja viivis

28,75 eurot.

Kohus ega kostja ei ole toonud esile ühtegi õiguslikku alust, mis annaks talle õiguse hageja

tasutud ettemaks tagastamata jätta.

Kohtu seisukoht kostja maksekäsu vaidlustamisega seotud menetluskulude väljamõistmise

kohta on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja

kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot ka siis, kui võlgnik esitab maksekäsu

peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus. Täitekulu, mille

hüvitamist nõuab kostja, oli tingitud kostja passiivsusest ning nende väljamõistmine hagejalt

oleks põhjendamatu ning vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Lisaks on äriühingu

käibekohustus nii tarbijaga suhtlemine kui ka äriühingu registrijärgses asukohas posti

vastuvõtmine ja äriregistris registreeritud e-posti aadressile saadetud kirjadele vastamine.

Olukorras, kus kostja väidetav kahju on temale tekkinud tema enda käibekohustuste rikkumise

tõttu, oleks mistahes kulutuste väljamõistmine hagejalt vastuolus hea usu põhimõttega.

9.4. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 139 lg 1. Kostja ei reageerinud täituri

täitmisteatele, millest tingituna tekkisid kostjale täitekulud. Seega on arusaamatu kohtu

seisukoht, justkui ei oleks tõendamist leidnud asjaolu, et väidetav kahju tekkis kostjale tema

enda passiivsuse tõttu.

9.5. Lisaks ei ole TsMS § 474 maksekäsu kiirmenetluses kohaldatav, kuna hageja ei ole

esitanud eraldiseisvat taotlust tunnistada otsus viivitamatult täidetavaks ning maksukäsu

viivitamatu täidetavatus tuleneb seadusest sõltumata poole taotlusest (TsMS § 489 lg 7),

mistõttu oleks põhjendamatu sellega seotud riisiko kandmine hageja poolt.

9.6. Olukorras, kus ringkonnakohus jätab menetluskulu hageja kanda, palub hageja

vähendada kostja menetluskulu mõistliku ja põhjendatud suuruseni arvestades hageja

21. septembri 2020 vastuväiteid kostja menetluskulu põhjendatusele. Hageja palub kohaldada

TsMS § 162 lg-t 4 ning vastuhagi rahuldamise korral jätta menetluskulu kostja kanda. Asjas

esitatud tõendid kinnitavad, et pärast poolte uue kokkuleppe sõlmimist broneeringu kasutamise

kohta müüs kostja sviidi kolmandale isikule. Seejärel eiras kostja maksekäsu kiirmenetluse

avaldust. Kostja eiras ka täituri pöördumisi ning reageeris alles siis, kui tema kontolt

maksekäsuga väljamõistetud raha koos täitekuluga debiteeriti. Lisaks pöördus hageja esindaja

korduvalt kostja poole ettepanekutega kompromissi leidmiseks, mida kostja eiras. Äärmiselt

ebaõiglane on mõista hagejalt lisaks juba tasutud ettemaksule välja veel täiendavalt kulusid,

mis tekkisid kostjale üksnes tema enda passiivsuse tõttu.

10. Kostja vaidles kaebusele vastu. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, alternatiivselt

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi, rahuldas vastuhagi 200 euro osas ning

jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi,

jätab vastuhagi 200 euro saamiseks rahuldamata ja jaotab menetluskulud proportsionaalselt

hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatustega. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja broneeris booking.com veebilehekülje kaudu 16. juunil

2018 ajavahemikuks 13.–15. juulini 2018 toa kostjale kuuluvas hotellis. Ringkonnakohus leiab,

et selliselt sõlmitud majutusteenuse osutamise leping on oma olemuselt eelkõige üürileping.

8 (9)

Lepingu esemeks on kostja kohustus anda hageja kasutusse hotellituba ning hageja kohustus

maksta selle eest tasu. Iseenesest võib majutusteenuse osutamise leping endas sisaldada ka

teiste lepingute elemente, nt seoses toitlustamisega, kuid lepingu tuumaks on siiski asja tasu

eest kasutusse andmine. Seda kinnitab ka VÕS § 272 lg 4 p 1, mis nimetab võimaliku

üürilepingu esemena majutusettevõtte ruume.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda lepingu alusel tasutud summa

tagastamist olukorras, kus hageja tühistas tehtud broneeringu. Ebaselge on, millist õiguslikku

tähendust omab broneeringu tühistamine. Maakohus ei ole selle kohta selget seisukohta võtnud,

kuid maakohtu otsusest võib järeldada, et maakohtu hinnangul vabastas broneeringu

tühistamine kostja tema lepingulisest kohustusest anda hotellituba kokkulepitud kuupäevadel

hageja kasutusse. Selline tagajärg on omane lepingu ülesütlemisele VÕS § 195 lg 2 järgi. Samas

kaasneks VÕS § 195 lg 5 järgi lepingu ülesütlemisega ka kostja kohustus tagastada hageja

tehtud üüri ettemakse. Ringkonnakohus märgib samas, et seadus ei näe üldjuhul ette võimalust

tähtajalist üürilepingut mõjuva põhjuseta korraliselt üles öelda. VÕS § 311 lg 1 kohaselt võib

korraliselt üles öelda üksnes tähtajatu üürilepingu. VÕS § 318 laiendab selle õiguse ka

pikaajalisele üürilepingule. Praegu ei olnud tegemist kummagi juhuga. Pooled ei ole välja

toonud, et hagejal oleks olnud üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Seega

pidid pooled selleks, et hagejal olnuks võimalik leping kehtivalt üles öelda, olema kokku

leppinud võimaluses leping korraliselt üles öelda.

14. Kohtule esitatud Booking.com leheküljel olnud broneeringu tingimuste kohaselt

broneeringu kuupäevade muutmine ei ole võimalik, tasutud üüri ei tagastata (This booking is

non-refundable. Changing the dates of your stay is not possible). Samas on märgitud

tühistamise maksumuseks (Cancellation cost) 620 eurot, st kogu kokkulepitud üür, ning pooled

ei vaidle selle üle, et broneering oli võimalik booking.com leheküljel tühistada. Arvestades

tingimuste olemust, on ilmselgelt tegu tüüptingimustega. Asja lahendamiseks on vaja hinnata

nende tingimuste tähendust ja kehtivust.

15. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Ringkonnakohus näeb praegusel

juhul eelkõige kahte tõlgendamisvõimalust.

16. Esiteks on võimalik tõlgendada toodud tingimusi selliselt, et nende kohaselt lepingu

korraline ülesütlemine ei ole võimalik. Sellele viitab asjaolu, et tingimuste kohaselt ei olnud

ette nähtud tühistamise korral mõlemapoolset tagasitäitmist, mis on oma olemuselt ülesütlemise

tagajärjeks. Võimalik, et soovitud oli korrata lihtsalt õigusnormi, mille kohaselt tähtajalist

üürilepingut ei saa korraliselt üles öelda ning üürnik ei vabane üüri tasumise kohustusest

olukorras, kus ta üürilepingu eset ei kasuta (VÕS § 296 lg 3).

17. Teiseks on võimalik tõlgendada tingimust sellisena, et korralise ülesütlemise võimalus oli

üürnikule küll ette nähtud, kuid viidatud tingimustega sooviti reguleerida ülesütlemise tagajärgi

seaduses sätestatust erinevalt, st selliselt, et lepingu ülesütlemisel ei pea kostja tagastama VÕS

§ 195 lg 5 alusel hagejale lepingu alusel üleantut. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest

olukorras, kus ülesütlemisvõimaluse andmisega luuakse üürnikule seaduses sätestatust

soodsam seisund, ei ole iseenesest välistatud ka tüüptingimustega ülesütlemise tagajärgede osas

üürniku kahjuks kõrvalekaldumine. Seda õigustab asjaolu, et üürileandjal võib tekkida

ülesütlemise tulemusena kahju, mis seisneb selles, et ta ei suuda lepingu ülesütlemisel leida

enam kokkulepitud ajaks hotellitoale uut üürnikku. Selline kõrvalekaldumine ei tohi olla

tüüptingimustes aga tarbijast üürnikku ebamõistlikult kahjustav. Praegusel juhul on aga toodud

tingimused VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes hagejat ebamõistlikult kahjustavad. Nimelt on tühistamise

maksumusena ette nähtud kogu toa üür broneeritud ajavahemiku eest. Tingimused ei näe ette

võimalust sellest kuidagi kõrvale kalduda. Sisuliselt on tegemist fikseeritud kahjuhüvitise

suurusega juhuks, kui üürnik lepingu üles ütleb. Üürnikule ei ole ka ette nähtud võimalust, et

9 (9)

kostja tegelik kahju on sellest väiksem. Seega oleks selle tõlgendusvariandi puhul tegemist

tühise tüüptingimusega.

18. Mõlema tõlgendusvariandi tulemuseks on see, et asjaolu, et hageja booking.com leheküljel

broneeringu tühistas, ei toonud kaasa üürilepingu lõppemist, vaid algne üürileping kestis edasi.

VÕS § 296 lg 3 kohaselt ei vabane hageja küll üüri maksmise kohustusest üksnes seetõttu, et ta

üürilepingu eset ei kasuta. Küll aga võib ta üürist maha arvestada kostja kokkuhoitu ja asja

teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja üüris

poolte üürilepingu esemeks oleva toa broneeritud ajaks välja kolmandatele isikutele. Seega võib

eeldada, et kostja sai üürilepingu eset selliselt kasutades samas ulatuses üüri. Kostja ei ole

väitnud, et teised üürnikud oleksid maksnud vähem üüri kui hageja. Seega on hagejal õigus

nõuda tasutud üüri 620 euro tagastamist.

19. Hageja põhinõude rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Hageja nõuab

kostjalt viivist seadusejärgses määras alates 17. jaanuarist 2019, mil kostja pidi tarbijavaidluste

komisjoni otsuse kohaselt tagastama hagejale tasutud üürisumma. Ringkonnakohtu otsuse

tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 118,9 eurot.

20. Eelnevast tulenevalt ei ole asja lahendamisel tähtis, kas pooled saavutasid omavahelises

kirjavahetuses uue kokkuleppe üürilepingu eseme kasutamiseks vaidlusalusel ajavahemikul,

kuivõrd isegi juhul, kui sellist kokkulepet ei olnud, kehtis edasi algne üürileping.

21. Vastuhagis vaidlevad pooled selle üle, kas kostja saab hagejalt nõuda maksekäsu määruse

sundtäitmisel kostja kontolt võetud summade (maksekäsu järgne võlg ja kohtutäituri tasu) ning

maksekäsu vaidlustamisel kantud esindajakulu hüvitamist.

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud vastuhagi osas, milles

maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 776,15 eurot, mis täitementluses kanti kostja

pangakontolt kohtutäiturile. Täitemenetlus toimus makskäsu määruse alusel, mis ei olnud

jõustunud, kuid mis oli viivitamatult täidetav. Maksekäsu määrus hiljem tühistati. Seega peab

hageja tagastama kostjale TsMS § 474 lg 2 alusel täitemenetluses saadu ja hüvitama

täitemenetlusega tekitatud kahju. Hüvitatavaks kahjuks on ka tasutud täituritasu.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kahju tekkimises oli süüdi kostja. Hageja võttis ise riski,

esitades täitmiseks jõustumata täitedokumendi. Sellises olukorras pidi hageja arvestama, et

täitedokumendiks olev lahend võidakse tühistada. Hageja oleks saanud kostja kahjustamist

vältida, oodates maksekäsu määruse jõustumist. Kostjal ei olnud võimalik enne maksekäsu

määruse tühistamist täitemenetlust vältida.

23. Küll aga tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi osas,

milles kostja nõudis hagejalt maksekäsu vaidlustamisel kantud esindajakulu 200 euro

hüvitamist. Kohtumenetluses kantud esindajakulu on menetluskulu, mille hüvitamist saab

nõuda menetluskulude kindlaksmääramise korras. TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või esitada

menetluskulude hüvitamise nõuet menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt kahju

hüvitamise nõudena või muul viisil. Seega tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada ja jätta

vastuhagi 200 euro saamiseks rahuldamata.

24. TsMS § 445 lg 1 kohaselt tuleb poolte nõuded tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 37,25 eurot (776,15-620-118,9).

25. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagi ja vastuhagi rahuldamise proportsioone, tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud 54% ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav