3-21-21/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-21

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla 03.12.2020 vaideotsusele nr

5-15/20/428-2

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määruse peale

haldusasjas nr 3-21.21.

2. Rahuldada XX määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määrus ja saata haldusasi menetlusse

võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Vanglale telefoni teel 16.11.2020 taotluse kohtuda 03.12.2020

lühiajalistelt seal kinni peetava Ü.K. Taotluses on kokkusaaja suhteks kinnipeetavaga märgitud

sõber.

2. Tallinna Vangla jättis taotluse 18.11.2020 otsusega nr 5-11/20/26201-1 rahuldamata,

põhjendades seda kahtlusega kaebaja maines. Vangla selgitas, et kaebajal on võimalik

sotsiaalseid sidemeid hoida telefoni ja kirja teel.

3. Kaebaja esitas 18.11.2020 otsuse peale vaide. Vaide põhjenduste järgi kavandab kaebaja

Ü.K ärilist koostööd. Liivo Ärid OÜ laiendab tegevust. Kohtumine on vajalik ka isiklike asjade

planeerimiseks (elukoht, liikumisvahendid). Kaebaja pakub Ü.K võimalust elada tema elamus

ja tööd ettevõttes Liivo Ärid OÜ. Kaebaja tõi välja, et Pärnu arestimajas lubati tal Ü.K kohtuda.

3-21-21

2(4)

4. Tallinna Vangla jättis vaide 03.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/428-2 rahuldamata.

Kaebajat on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras. Tallinna Vanglas toimus

31.07.2020 intsident, kus kaebaja ärritus vanglateenistuja peale, sest teda ei lubatud

lühiajalisele kokkusaamisele, ta süütas ooteruumis sigareti ja lasi vangla vahetus läheduses

ilutulestikku, kohale kutsuti politsei. Vanglal on kokkusaamiste lubamisel kaalutlusõigus, sh

hindab vangla kokkusaamisele tulla sooviva isikuga seotud asjaolusid ja kokkusaamise mõju

vahistatule.

5. XX (Liivo Ärid OÜ) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 03.12.2020 vaideotsuse

tühistamiseks ja lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks Ü.K, jäädes vaides esitatud

põhjenduste juurde.

6. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 08.01.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel.

Kuigi kaebuses on kaebajana märgitud juriidiline isik Liivo Ärid OÜ ning XX on kaebuse

allkirjastatud äriühingu esindajana, tuleb kaebajaks lugeda XX. Äriühing kui fiktsioon ei saa

iseseisvalt lühiajalistel kokkusaamistel osaleda.

Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobiv nõuda Tallinna Vangla kohustamist võimaldada

kaebajale lühiajaline kokkusaamine ja vaideotsuse tühistamist. Kohus võib kaebuse HKMS §

121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud tingimused on kumulatiivsed.

Kohustamisnõude rahuldamine on ebatõenäoline. Vangla ei ole õigusvastaselt keeldunud

lühiajalise kokkusaamise lubamisest. Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 1 järgi on

kinnipeetaval lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kohtuda perekonnaliikmete ja

teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Lühiajalise

kokkusaamise loa andmisest keeldutakse VangS § 24 lg-s 11 sätestatud alustel. Vahistatutele

kehtivad sätted VangS 5. peatükis sätestatud erisustega (VangS § 90 lg 1). Vahistatutele

lubatakse lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida ei saa

teostada läbi kolmandate isikute (VangS § 94 lg-d 1 ja 4). Lühiajalise kokkusaamise lubamisest

keeldutakse, kui on alust kahelda kokkusaaja maines (VangS § 24 lg 11 p 3). Need on eelkõige

asjaolud, mis annavad aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale, mis takistaks

ühtlasi karistuse täideviimise eesmärgi saavutamist. Maine võib olla kahjustatud eelneva

karistatuse, kuritegelike sidemete või muu negatiivse mõju tõttu kinnipeetavale. Negatiivne

mõju võib olla põhjustatud kinnipeetava või kokkusaaja isiksusest.

Vanglavälist suhtlemist keelavad otsused peavad olema põhjendatud, sest üldjuhul tuleb

kinnipeetava vanglavälist suhtlemist soodustada (VangS § 23 lg 2). Vastustaja 18.11.2020

otsuses pole põhjendatud kaebaja maines kahtlemist, kuid seda on tehtud vaideotsuses.

Vaideotsuse järgi on kaebajat korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras, tema tegevuse

tulemusena kutsuti vanglasse 31.07.2020 politsei. Kaebajaga kohtumise negatiivset mõju

vahistatule ei saa seega välistada. Kaebajal võimaldati Ü.K Pärnu arestimajas kohtuda, ent see

ei tekita õigust ka edaspidi kohtumiseks luba saada. Kui vangla tuvastab asjaolu, mille

tulemusena on põhjus kokkusaaja maines kahelda, ei ole tähtsust sellel, et kaebajale on varem

võimaldatud vahistatuga kohtuda (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus nr 3-16-1842, p

10). Vanglal on otsuse tegemisel avar kaalutlusruum. Lühiajalist kokkusaamist välistava

asjaolu ilmnemisel teeb vangla prognoosotsuse, hinnates iga taotlust eraldi. Kui vanglal oli alus

kaebaja maines kahelda, oli ka õigus keelduda lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest.

Taotlusest nähtuvalt on kaebaja Ü.K sõber ning kokkusaamise eesmärk on kavandada ärilist

koostööd ja planeerida isiklikke asju. Lühiajalise kokkusaamise võimaldamata jätmine ei

kahjusta intensiivselt ärilisi huve, et asi sisuliselt lahendada. Ärilised huvid ei kaalu üles ka

avalikke ja kolmandate isikute huve, sh vangistuse eesmärkide saavutamist ja vanglas viibivate

3-21-21

3(4)

isikute julgeolekut. Kaebajal on võimalik arutada koostööplaane ka telefoni ja kirja teel,

mistõttu ei ole õiguste riive ülemäärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. XX palub 20.01.2021 määruskaebuses lubada tal lühiajalisi kokkusaamisi Ü.K.

Kaebaja õiguste riive on intensiivne. Ta on Ü.K ainuke lähedane, neil on lähedased suhted ning

kaebaja on teda toetanud. Abiellumine on tõenäoline. Pärnu arestimajas võimaldati neile

kokkusaamisi. Kaebajal on Ü.K pikaajalised plaanid. Vanglas olles on Ü.K tervis halvenenud.

Viimasest kokkusaamisest on möödunud pool aastat. Kokkusaamisel arutatakse ühist tulevikku.

Kaebajal tutvustaks Ü.K tervise säästmiseks erinevaid harjutusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Kaebuse

eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määruse tühistamist

ning asja tagasisaatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 205 lg 1 p

3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

9. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Vangla otsus lühiajalise kokkusaamise võimaldamata jätmise kohta on haldusakt (vt ka

justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 35 lg 3). Kaebaja soovis

Ü.K lühiajaliselt kohtuda küll 03.12.2020, kuid sellest ei tulene, et 18.11.2020 otsus oleks

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 mõistes kehtivuse kaotanud. Kaebaja ei ole Ü.K

lühiajaliselt kohtunud, seega ei ole haldusakt ammendunud.

11. Kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel väheste edulootuste tõttu tagastada, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Nimetatud tagastamise alus on ette nähtud

juhtudeks, mil vaidlustatud haldusakt võib isiku õigusi riivata, kuid võimalik rikkumine

kahjustab kaebaja huve väga vähesel määral ehk see on olukord, kus rikkumise tuvastamisest

tulenev kasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmise eeldatavate kuludega.

Riive väheintensiivsus peaks puudutama asjaolu, milles ei tohiks olla kahtlust.

12. Taotluses on kaebaja suhteks Ü.K märgitud sõber. Kokkusaamise põhjust ei ole taotluses

välja toodud, kuigi see väli on seal olemas. Vangla sisekorraeeskirja § 33 lg-st 3 võib järeldada,

et kokkusaamise põhjuse märkimine polnud siiski kohustuslik. Kaebaja ei ole vaides, kaebuses

ega ka määruskaebuses väitnud, et taotluse täitmisel oleks tehtud viga või et see ei kajasta

telefonikõnes selgitatut.

Vangla soodustab kinnipeetava suhtlemist lähedaste inimestega, et vältida sotsiaalsete sidemete

katkemist (VangS § 90 lg 1 ja § 23). Vahistatule lubatakse lühiajalise kokkusaamine isiklikes,

õiguslikes või ärilistes huvides, mida ei saa teostada läbi kolmandate isikute (VangS § 94 lg 1).

Ka lähedased sõprussuhted on VangS § 94 lg 1 kaitsealas. Taotluse, vaide ja kaebuse põhjal ei

ole võimalik üheselt järeldada, et kaebaja ja Ü.K vahel oleks olnud lähedane suhe. Vaides on

kokkusaamise põhjusena märgitud äriline eesmärk ning soov planeerida isiklikke asju (elukoht,

liikumisvahendid). Seejuures on selles kirjeldatud Ü.K pakutavat tööd: selle sisu (istikute

ettekasvatamine köetavas kasvuhoones) ja asukohta (Haraka 33, Pärnu). Ringkonnakohtu

hinnangul võis eelnevast mõista, et ka soov arutada isiklikke asju on seotud pakutava tööga.

Need on asjaolud, mida on võimalik selgitada kirja või telefoni teel. Samas on kaebaja lähedase

3-21-21

4(4)

suhte Ü.K toonud välja määruskaebuses, märkides, et neil on pikaajalised plaanid ning nad

kavatsevad abielluda. Määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja ja Ü.K vaheline suhe on

olnud lähedane juba oluliselt varem, sh juba taotluse esitamise ajal. Sellele osutab kaudselt ka

asjaolu, et kaebaja kohtus Ü.K lühiajaliselt Pärnu arestimajas. Lühiajalise kokkusaamise

mittelubamine lähedase inimesega võib intensiivselt riivata isiku õigusi ning mõjutada tema

heaolu. Seega ei saa kaebust tagastada riive vähese intensiivsuse tõttu. Seda, kas haldusorganil

oli uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus kaebaja ja Ü.K vahelist suhet kokkusaamise

lubamisel täpsemalt uurida ja seda kaalumisel arvestada, ei seondu riive intensiivsuse, vaid

kaebuse rahuldamise tõenäosusega. Menetlusseadustik ei võimalda kaebust tagastada, kui riive

on intensiivne, kuid kaebuse rahuldamise tõenäosus on madal.

Kui vangla on tuvastanud asjaolu, mis annab põhjuse kahelda kokkusaaja maines, ning tegemist

ei ole kinnipeetava abikaasa või lähisugulasega, tuleb üldjuhul lühiajalise kokkusaamise loa

andmisest keelduda (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus nr 3-16-1842, p 10). Puudub

vaidlus, et kaebajat on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, sh on tal kehtivaid karistusi.

31.07.2020 toimus aga intsident, kus kaebaja ärritus vanglateenistuja peale, kui teda

lühiajalisele kokkusaamisele ei lubatud, süütas ooteruumis sigareti ning lasi vangla läheduses

ilutulestikku, mille tõttu kutsuti kohale politsei. Eelnev karistatus ning vangla julgeolekut

ohustav tegevus on asjaolud, mis annavad põhjuse kahelda kaebaja maines. Samas on tänaseks

sellest intsidendist juba tükk aega möödunud. Loa andmine on vangla igakordne kaalutlusotsus.

Kaebajal võib olla otstarbekas esitada vanglale uus taotlus lühiajalise kokkusaamise

võimaldamiseks, tuues selles mh välja lähedase suhte Ü.K.

13. Eelnevat arvestades tuleb XX määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

Tallinna Halduskohtu 08.01.2021 määruse ja saadab haldusasja menetlusse võtmise

otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)