2-20-140601/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-140601

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi L P vastu võla

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Marek Aunver

Kostja: L P (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Osaühingu Aktiva Finants hagist loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-20-140601 menetlus.

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda.

4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

5. Tagastada Osaühing Aktiva Finantsile riigilõiv 37,50 eurot ja kanda see Julianus

Inkasso OÜ arvelduskontole EE417700771003794163.

6. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finantsi taotlus menetluses tasutud riigilõivu

tagastamiseks 37,50 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50

eurot. Käesoleva määruse resolutsiooni p 6 peale ei saa määruskaebust esitada.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 04.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse L Plt 103,95 euro saamiseks. Kohus tegi 10.11.2020 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 08.02.2021

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohtu 10.02.2021 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse koos lisadega

26.02.2021 (täiendatud 30.03.2021). Kohus võttis hagi 06.04.2021 määrusega menetlusse.

3. Kohtul ei ole õnnestunud siiani kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus

edastas hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale aadressile xxxx (tagastatud

hoiutähtaja möödumisel). Kohtul ei õnnestunud xxxx korteriomanikuga kontakti saada, et

aadressi õigsust kontrollida. Kohtule tagastati antud aadressilt dokumendid märkega "saaja

viibib pikemalt ära". xxxx korteriühistu esindaja kinnitas 27.01.2021, et aadressil xxxx elab

korteriomanik ise, võlgnik on tundmatu. E-posti aadressidele xxxx, xxxx, xxxx saadetud

teavitusele kostja ei ole vastanud. Kõik kättetoimetamise katsed on ebaõnnestunud. Vastuseks

maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud

04.02.2021, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed kostja asukoha ja

kontaktandmete kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa pensioni. Tallinna

Linnakantseleil puuduvad andmed kostja asukoha kohta. Kohtuistungi sekretär helistas

20.04.2021 kostjale telefoninumbritel xxxx ja xxxx, kuid tulemuseta. Igal juhul ei ole kostja

kohtule vastanud.

4. Rahvastikuregistri andmetel on alates 18.05.2021 märgitud kostja kehtivaks elukohaks

xxxx. Kohus kohustas hagejat 25.05.2021 kohtunõudega teatama, kas ta on huvitatud käesoleva

tsiviilasja menetluse jätkamisest. Kohus selgitas, et kostjale xxxx menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks tuleb hagejal esitada kohtule kõikide menetlusdokumentide venekeelsed

tõlked. Dokumentide kättetoimetamine xxxx käib läbi justiitsasutuste ja tegemist on

aeganõudva protsessiga. Kohus mh märkis, et kui kostja tõendab, et ta elas juba käesoleva

tsiviilasja menetlusse võtmise ajal xxxx, siis ei allu asi Eesti kohtule ja see tuleb jätta läbi

vaatamata. Tõenäoliselt ei saa kohus kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka avalikult

ega teha selle alusel tagaseljaotsust, kuna menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti

tunnustada või täita välisriigis ja hagi avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit

välisriigis ei tunnustata ega täideta.

5. Hageja esitas 01.06.2021 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja palub kohtul

tsiviilasja menetluse lõpetada ja tagastada avalduselt tasutud riigilõiv vastavalt tasuja

andmetele. Hageja täiendas riigilõivu tagastamise taotlust 09.06.2021.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus

võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

7. TsMS § 429 lg 3 sätestab, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuivõrd kohtul ei ole olnud võimalik

kostjale tsiviilasja menetlusdokumente kätte toimetada, siis ei toimeta kohus kostjale kätte ka

hagist loobumise avaldust. Kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei saa olla menetluskulusid

tekkinud.

8. Hageja soovib loobuda hagist, kuna kohtumenetluse käigus on selgunud, et kostja elab

Venemaal. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus võtab hagist loobumise, tuginedes mh

TsMS § 336 lg-le 4, vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

9. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitas 07.06.2021 kirjas hagejale menetluse lõpetamise tagajärgi.

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).

11. Hageja loobus käesoleval juhul hagist pärast seda, kui selgus, et kostja elukoht on

välisriigis. Arvestades maksekäsumenetluses, rahvastikuregistris ning Maksu- ja Tolliameti

andmebaasis märgitud andmeid, on kohtul alust arvata, et kostja elab Venemaal juba mõnda

aega. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Arvestades eeltoodut, tuleb tsiviilasja

menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole käesolevas

tsiviilasjas ühtegi seisukohta ega menetlusdokumenti esitanud ja samuti ei ole

menetlusdokumente saadud talle siiani kätte toimetada, ei ole tal ka kulusid tekkinud. Kohus

jätab menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata ja hagejalt

kostja menetluskulusid välja ei mõisteta.

12. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

13. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja

hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 30 eurot. Hageja palub seoses nõudest loobumisega

tagastada talle avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse

pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt

tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 37,50 eurot ja kanda see vastavalt taotlusele Julianus Inkasso OÜ

arveldusarvele. Ülejäänud osas, s.o 37,59 euro ulatuses jätab kohus hageja taotluse riigilõivu

tagastamiseks rahuldamata, kuna selleks ei ole seadusest tulenevat alus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik