3-20-1412/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1412

Haldusasi

OÜ Parkimismaja kaebus Keskkonnainspektsiooni

26.05.2020 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Parkimismaja, esindaja Hannes Raag

Vastustaja – Keskkonnaamet (Keskkonnainspektsiooni

üldõigusjärglane), esindaja Rutt Grünberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Parkimismaja apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Parkimismaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

14.01.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1412 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

3-20-1412

2(6)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hansa Biodiesel OÜ tootis Kunda linnas Sauna tn 4 kinnistul (katastritunnus

34501:009:0001) vanarehvidest pürolüüsiõli. Keskkonnaamet tunnistas Hansa Biodiesel OÜ-

le väljastatud keskkonnaloa 23.12.2015 kehtetuks, sest kinnistu koos vanarehvide

ümbertöötlemise kompleksiga oli võõrandatud Floberg Capital OÜ-le. Keskkonnainspektsioon

tegi mh Sauna tn 4 kinnistul järelevalvet ja tuvastas, et seal ladustatakse alates 2015. a-st big-

bag kottides tehnilist süsinikku ehk tahma, vanarehve ja vanarehvidest pärit metallijäätmeid.

Keskkonnainspektsioon kohustas 31.08.2017 ettekirjutusega nr 01001016 Floberg Capital OÜ-

d likvideerima hiljemalt 31.12.2017 Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a

ladustatud jäätmed, andes need üle jäätmekäitlusõigust omavale isikule. Tallinna Halduskohus

tühistas 27.09.2018 otsusega nr 3-17-1992 ettekirjutuse nr 010011016 Jaama tn 2, Jaama tn 12

ja Jaama tn 14/14a kinnistuid puudutavas osas. Sauna tn 4 kinnistu osas jäi ettekirjutus kehtima.

2. Alates

25.09.2018

on

Sauna

tn

kinnistu

omanik

OÜ

Parkimismaja.

Keskkonnainspektsioon uuendas 29.11.2018 haldusmenetluse ettekirjutuse tegemiseks OÜ-le

Parkimismaja ning kohustas 26.05.2020 ettekirjutusega nr 01001016 OÜ-d Parkimismaja

likvideerima Sauna tn 4 kinnistul ladustatud jäätmed, andes need üle jäätmekäitlusõigust

omavale isikule hiljemalt 30.08.2020 (resolutsiooni p 1) ning säilitama ja esitama jäätmete

üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnainspektsioonile kolme tööpäeva jooksul alates

jäätmete likvideerimise lõpetamisest (resolutsiooni p 2). Ettekirjutuses hoiatati, et selle

tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 5000 eurot korduvalt kuni ettekirjutuse

täitmiseni.

OÜ-l Parkimismaja puudub jäätmete käitlemise õigust andev jäätmeluba ja ta ei ole asunud

seda ka taotlema. Seega puudub tal õigus käidelda Sauna tn 4 kinnistul asuvaid jäätmeid

kooskõlas jäätmeseaduses (JäätS) sätestatuga.

Keskkonnainspektsioon alustas 14.06.2016 haldusmenetlust JäätS nõuete täitmise tagamiseks

ning jäätmete (big-bag kottides tehniline süsinik ning vanarehvid ja neist pärit metallijäätmed)

likvideerimiseks Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel. Menetluse

käigus on tuvastatud, et jäätmete ladustamine neil kinnistutel on toimunud pikka aega ja sellega

on kaasnenud negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale. Keskkonnainspektsiooni objekti

kontrollimise protokolli nr 1050004 ja Maa-ameti X-GIS kaardirakenduse 26.05.2014 ortofoto

põhjal on tuvastatav, et neil kinnistutel on jäätmeid ladustatud vähemalt kolm aastat. Ladustatud

jäätmeid peab töötlema või taaskasutama kolme aasta jooksul ning kõrvaldama aasta jooksul

nende ladustamisest arvates.

Haldusmenetluses kogutud tõendite kohaselt toimus Sauna tn 4 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel

2016. aasta augustis big-bag kottidesse ladustatud tehnilise süsiniku põleng, mis laienes ka

Sauna tn 4 kinnistul asuvasse tootmishoonesse. Lisaks on tuvastatud Sauna tn 4 ja Jaama tn

14/14a kinnistutel ladustatud jäätmetest saastunud sademevee imbumine pinnasesse ja lähedal

asuvasse Kunda jõkke. 15.04.2019 objekti kontrollimise protokolli nr 1087627 kohaselt on osa

ilmastikutingimuste eest kaitsmata big-bag kotte purunenud ja tehniline süsinik on kottidest

välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud aladele. Seega on Sauna tn 4 kinnistul jäätmete

ladustamisega realiseerunud keskkonnaoht. Jätkuva jäätmete ladustamisega on oht põhjustada

täiendav negatiivne keskkonnamõju, nagu kahju inimese, looma- ja taimeliikide isendite elule

või tervisele või vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile. Ettekirjutus on vajalik, et tagada JäätS-

st tulenevate kohustuste täitmine ja kaitsta keskkonda.

3-20-1412

3(6)

OÜ Parkimismaja selgitas 07.12.2018, et soovib leida lahenduse kinnistul asuvate jäätmete kui

toorme ümbertöötlemiseks ning tegeleb tehnoloogia leidmisega, et toota kinnistul ladustatud

tehnilisest süsinikust erinevaid tooteid. OÜ Parkimismaja selgitas 20.06.2019, et valmistab ette

taotluse esitamist ohtlike jäätmete käitlemise loa saamiseks, et vabaneda kinnistule ladustatud

tahmast. Keskkonnainspektsioon küsis 25.11.2019, milliseid lube on asutud taotlema. OÜ

Parkimismaja 09.12.2019 vastuse kohaselt ei ole veel esitatud ühtki loataotlust.

Keskkonnainspektsioon teatas 17.03.2020 kirjas, et OÜ Parkimismaja valduses on jäätmeid,

mida tuleb käidelda kooskõlas JäätS-ga või anda need käitlemiseks üle selleks õigustatud

isikule. OÜ-d Parkimismaja teavitati kavatsusest koostada ettekirjutus, millega kohustatakse

teda likvideerima Sauna tn kinnistule ladustatud jäätmed. OÜ Parkimismaja ei vastanud sellele

kirjale. Seega ei ole OÜ Parkimismaja esitanud seisukohti, mille tõttu tuleks jätta ettekirjutus

tegemata.

3. OÜ Parkimismaja esitas ettekirjutuse peale vaide, viidates plaanile kasutada Sauna tn 4

kinnistule ladustatud süsinikku ehitusmaterjalide tootmiseks ja taotleda litsentsi ohtlike

jäätmete käitlemiseks. Keskkonnainspektsioon jättis 30.06.2020 vaideotsusega vaide

rahuldamata, sest pole tõendeid, et OÜ Parkimismaja oleks teinud plaanide elluviimiseks

mingeid reaalseid tegevusi.

4. OÜ Parkimismaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 26.05.2020 ettekirjutuse

tühistamiseks.

Kaebajal ei ole jäätmeluba, kuid ta on aktiivselt tegutsenud, et alustada selle taotlemist. Kaebaja

saatis Keskkonnainspektsioonile 21.07.2020 üleskutse tihedale koostööle. Kaebaja pöördus

BioPower OÜ volitatud esindajana 21.04.2020 kirjaga Keskkonnaameti poole, milles soovis

teada viimase arvamust selle kohta, kas mikrotsemendi tootmisel Sauna tn 4 kinnistul olevast

tehnilisest süsinikust ja sellele juurde lisatavast Auvere koldetuhast oleks võimalik saada

ringlussevõtu kaudu toode, kui ettevõte saab mikrotsemendile ehitusmaterjali nõuetele

vastavust tõendavad dokumendid. BioPower OÜ-l on olemas ostja kogu mikrotsemendile, mida

oleks võimalik Sauna tn 4 kinnistul toota. Keskkonnaamet oli seisukohal, et süsiniktahma

jäätmetest ja Auvere põlevkivi koldetuhast valmistatud mikrotsemendist võib saada jäätmete

ringlussevõtu teel toode juhul, kui järgitakse jäätmete ringlussevõtu tingimusi ja

mikrotsemendile on omistatud toote staatust tõendav dokument (tootesertifikaat vms), mis tuleb

esitada koos keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa taotlusega. Seega on olemas lahendus

jäätmetest toote saamiseks. Vaidlustatud ettekirjutus koormab tarbetult kaebajat, andmata talle

võimalust läbida õigusaktidega ettenähtud menetlus toote staatuse saamiseks. Kaebaja üks

põhiargumente kinnistu soetamisel oligi potentsiaalse toote olemasolu kinnistul, sest ilma

selleta poleks ta kinnistut soetanud. Kaebaja on teinud olulisi investeeringuid toote

sertifitseerimiseks ning ettekirjutuse täimine oleks vastuolus kaebaja äriplaaniga, millesse on

investeeritud viimaste aastate aeg ja raha. Faktiliselt on vaidlusalused süsinikukotid kaetud ega

kujuta endast keskkonnale mingit ohtu (JäätS § 128 lg 4).

5. Keskkonnainspektsioon palus jätta kaebus rahuldamata.

Juba 2016. a-l toimus vaidlusalusel kinnistul ladustatud tehnilise tahma põleng, mis põhjustas

keskkonnahäiringu. See seadis ohtu inimeste elu ja tervise. Jäätmete põlemisel eralduvate

saasteainete heide tekitas ebasoodsa mõju keskkonnale. Seega olid ettekirjutuse tegemise

põhjuseks keskkonnakaitselised kaalutlused. Kaebajal ei ole jäätmete käitlemise õigust andvat

keskkonnaluba ja ta ei ole teinud reaalseid samme selle taotlemiseks. Kui big-bag kottidesse

ladustatud jäätmed on nii väärtuslikud, nagu kaebaja väidab, oleks ta ilmselt loataotluse juba

esitanud. Seetõttu ei ole kaebaja huvi mitte teha kulutusi ja mitte täita JäätS nõudeid kaalukam

kui keskkonnakaitseline avalik huvi. Pärast vaidlustatud ettekirjutuse tegemist on kaebaja

3-20-1412

4(6)

teinud vastustajale üleskutse alustada konsultatsioone, kuid sellega soovib kaebaja venitada

seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Ettekirjutuse täitmise pikendamiseks ei ole alust,

nagu vastustaja 30.07.2020 vastuses märkis. Kaebajal ei ole ette näidata mingeid edusamme

peale teoreetiliste arutluste, mis viitaks mingile majanduslikult tasuvale viisile jäätmete

käitlemiseks. Kaebajale anti ettekirjutuse täitmiseks kolm kuud, mis on asjaolusid arvestades

mõistlik aeg.

6. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 14.01.2021 otsusega rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende enda kanda.

Ettekirjutuse on teinud pädev haldusorgan ja see on piisavalt motiveeritud. Kaebaja on tema

omandis oleval Sauna tn 4 kinnistul asuvate jäätmete valdaja (JäätS § 9), kes peab neid käitlema

vastavalt kehtivatele nõuetele või andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JäätS

§ 28 lg 1). Ladustatud jäätmeid peab töötlema või taaskasutama kolme aasta jooksul ning

kõrvaldama aasta jooksul nende ladustamisest arvates (JäätS § 34 lg 3 p-d 2 ja 3). Kui jäätmete

ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt

viivitada, korraldab jäätmete käitlemise või saastuse likvideerimise mh keskkonnajärelevalve

asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub (JäätS

§ 128 lg 4).

Ettekirjutuse õiguspärasust hinnatakse selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaebajal

puudus ettekirjutuse tegemise ajal jäätmete käitlemise õigust andev jäätmeluba, mistõttu tal

puudus õigus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt JäätS-s ettenähtud nõuetele.

Seega pole tähtsust, et kaebajal on kavatsus kinnistul ladustatud tehniline süsinik tulevikus

kasutusele

võtta.

Jäätmed

lakkavad

olemast

jäätmed,

kui

need

on

läbinud

taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt (JäätS § 21). Pole vaidlust, et ettekirjutuse

koostamise ajal seisis kinnistul ladustatud tehniline süsinik kasutuseta, mistõttu oli tegemist

jäätmetega JäätS mõttes.

Kuna ettekirjutuse andmise menetluses ei olnud kaebaja alustanud jäätmete käitlemise õigust

andva loa taotlemisega, ei saa vastustajale ette heita, et kaebajale ei antud võimalust läbida loa

taotlemiseks vajalikke menetlusi. Vastustaja küsis 25.11.2019 kirjaga kaebajalt, milliseid

keskkonnaga seotud lube ta on asunud taotlema. Vastuse järgi pole kaebaja asunud taotlema

jäätmeluba ega ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Loataotlust ei olnud kaebaja esitanud ka pool

aastat hiljem, kui tehti vaidlusalune ettekirjutus. Keskkonnainspektsioonile 21.07.2020

saadetud üleskutse koostööle on hilisem kui ettekirjutuse kohta tehtud vaideotsus. Kaebaja

väited lähiajal tehnilise süsiniku tooraineks sertifitseerimise saavutamisest koostööst ülikooli

teadlaste ja teiste spetsialistidega on paljasõnalised ja tõendamata.

Vastustaja on tuvastanud, et Sauna tn 4 kinnistul ladustati jäätmeid pikema aja jooksul ja sellega

on kaasnenud negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale ning oht inimese elule ja tervisele.

2016. a-l toimus kinnistul kottidesse ladustatud tahma põleng, mis hõlmas ka Sauna tn 4

tootmishoonet. Põleng põhjustas keskkonnahäiringu. Vastustaja on fikseerinud objekti

kontrollimise protokollidega nr 1074168, 1074261, 1087627 ja 1088613 jäätmete ladustusalalt

tahmaga saastunud sademevee jõudmise Kunda jõe kaldal asuvast väljalasust jõkke. 14.04.2019

kontrolli tulemuste kohta koostatud protokolli nr 1087627 kohaselt on osa ilmastikutingimuste

eest kaitsmata big-bag kotte purunenud ning tehniline süsinik on kottidest välja valgunud

pinnaskattega ja asfalteeritud alale. Eeltoodut arvestades ei pidanud vastustaja kauem ootama,

kas kaebaja esitab taotluse jäätmete käitlemise loa saamiseks. Haldusmenetlust seoses Sauna tn

4 asuvate jäätmetega alustati juba 14.06.2016. Kaebajale oli antud ettekirjutuse täitmiseks

mõistlik aeg (kolm kuud), arvestades kohustuse olemust, jäätmete kinnistul ladustamise aega ja

sellega kaasnenud ning edaspidi kaasneda võivat negatiivset keskkonnamõju.

3-20-1412

5(6)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ Parkimismaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Tegemist ei olnud JäätS § 128 lg-s 4 nimetatud olukorraga, kus jäätmete ja saastuse

likvideerimisega ei olnud võimalik keskkonnakaitselistel kaalutlustel viivitada. Sauna tn 4

kinnistul asuvad jäätmed ei kujuta endast keskkonnale ohtu, millega tuleks viivitamata tegeleda.

Seega puudub vajadus ettekirjutuse järele. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et tema seisukohalt

vaadatuna ei ole kinnistul jäätmed, vaid ülimalt väärtuslik tooraine, mille likvideerimine

tekitaks talle pöördumatu kahju. Kaebaja on teinud toote sertifitseerimise eesmärgil suuri

investeeringuid ning ettekirjutuse täitmine oleks äriplaaniga vastuolus. Kaebaja üks põhilisi

argumente Sauna tn 4 kinnistu soetamisel oligi potentsiaalse toote olemasolu kinnistul.

Vastustaja formaalse nõude alusel selle toote hävitamise korral tuleks kahjudesse kanda kogu

investeering. Kaebaja soovib saavutada tooraine sertifitseerimise koostöös ülikoolide

teadlastega ning selle alusel jäätme staatuse muutmise tooraine staatuseks. Sellega kaoks ära ka

vastustaja nõue kaebaja vastu.

Kaebaja selgitas 20.05.2021, et on alustanud läbirääkimisi maailma juhtivate rehvitootjatega,

et ehitada Sauna tn 4 kinnistule rehvide ümbertöötlemise tehas, mis kataks kõigi Balti riikide ja

Soome vajadused. Seega on ettekirjutuse nõue kinnistul olevad rehvid likvideerida

ebaproportsionaalne.

8. Ringkonnakohtu 11.03.2021 määrusega Keskkonnainspektsiooni üldõigusjärglasena

menetlusse kaasatud Keskkonnaamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes

halduskohtu otsuse põhjendustega.

JäätS § 128 lg 4 kohaldamise eeldused on täidetud. Ettekirjutuses on põhjendatud, miks

keskkonnakaitselistel kaalutlustel ei saa jäätmete likvideerimisega kauem viivitada.

Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on ka JäätS § 28 lg 1, millest tuleneb kaebajale kohustus

jäätmed kinnistult likvideerida, andes need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule –

jäätmed olid kinnistul olnud üle kolme aasta ja kaebajal endal puudub õigus nende käitlemiseks.

Kaebaja väited, et tegemist on väärtusliku toorainega ja et ta on teinud mingeid investeeringuid,

on tõendamata. Kaebajale anti ettekirjutuse täitmiseks mõistlik aeg. Kaebaja huvi realiseerida

oma äriplaan ei ole kaalukam keskkonnakaitselistest huvidest.

Kaebaja 20.05.2021 seisukoht tuleb jätta tähelepanuta, sest seni on kaebaja pidanud

väärtuslikuks tooraineks Sauna tn 4 kinnistule ladustatud tehnilist süsinikku, mitte rehve. Ka

juhul, kui vanarehvid on väärtuslik tooraine, kohaldub nende ladustamisele ja käitlemisele JäätS

regulatsioon.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

10. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajat likvideerima Sauna tn 4 kinnistule

ladustatud jäätmed – kottides tehniline süsinik (tahm), vanarehvid ja vanarehvidest pärit

metallijäätmed –, andes need üle taoliste jäätmete käitlemise õigust omavale isikule. Kaebaja

on seisukohal, et ettekirjutus on ebaproportsionaalne, sest tema jaoks ei ole tegemist jäätmete,

vaid väärtusliku toorainega, millest on võimalik luua taaskasutusse võtmise teel toode JäätS

tähenduses. Kaebaja hinnangul ei tekita jäätmete ladustamine Sauna tn 4 kinnistul ohtu

keskkonnale.

3-20-1412

6(6)

11. JäätS § 128 lg 4 alusel ettekirjutuse tegemise eeldused olid täidetud. Ettekirjutuse saab

kinnisasja omanikule teha, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik

keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada. Vaidlusaluses ettekirjutuses on

selgitatud, et jäätmete ladustamisega on juba kaasnenud negatiivne keskkonnamõju – toimunud

on big-bag kottides hoiatava tehnilise süsiniku põleng, mis laienes ka kinnistul asuvasse

tootmishoonesse, jäätmetest saastunud sadevesi on imbunud pinnasesse ja Kunda jõkke, osa

big-bag kotte on purunenud ja tehniline süsinik on välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud

aladele. Kuniks jäätmeid ei likvideerita, on negatiivse keskkonnamõju oht jätkuvalt olemas.

12. Vastustajal ei olnud alust ettekirjutuse tegemisega kauem viivitada. Haldusmenetluses,

esimeses kohtuastmes ja apellatsioonkaebuses pidas kaebaja väärtuslikuks tooraineks Sauna tn

4 kinnistule ladustatud tehnilist süsinikku, millest kavatses hakata tulevikus valmistama

mikrotsementi. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja kavatsus Sauna tn 4 kinnistule

ladustatud tahma kasutusele võtmiseks ei anna ettekirjutuse tühistamiseks alust. Kaebaja ei ole

esitanud ka apellatsioonimenetluses ühtki tõendit, mis kinnitaks mingi konkreetse äriplaani

olemasolu ja selle elluviimiseks tehtud investeeringuid.

13. Kaebaja 20.05.2021 seisukohas on peetud väärtuslikuks tooraineks hoopis Sauna tn 4

kinnistul asuvaid vanarehve. Kaebaja väitel on ta alustanud läbirääkimisi maailma juhtivate

rehvitootjatega, et rajada Sauna tn 4 kinnistule rehvide ümbertöötlemise tehas. Ringkonnakohus

järeldab, et need plaanid on kaebajal tekkinud pärast halduskohtu otsuse tegemist ja

apellatsioonkaebuse esitamist, sest asja materjalide järgi ei ole rehvide ümbertöötlemise tehase

rajamisest varem juttu olnud. Kuna kohus hindab ettekirjutuse õiguspärasust selle tegemise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2) ja vastustaja ei saanud ettekirjutuse tegemise ajal kaebaja rehvide

ümbertöötlemise tehase rajamise kavatsusega arvestada (vrd Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-

18-1891, p 19), ei mõjuta apellatsioonimenetluse ajal tekkinud uued äriplaanid asja lahendust

ega anna alust vaidlustatud ettekirjutuse ja selle kohta tehtud halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Kuna 26.05.2020 ettekirjutus puudutab kõiki Sauna tn 4 kinnistule ladustatud jäätmeid, sh

vanarehve, siis muus osas kehtivad halduskohtu järeldused ka vanarehvide kohta.

14. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

15. Kuna

ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata,

jäävad

apellandi

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule

menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)