3-21-111/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-111

Haldusasi

Xi kaebus hüvitada Viimsi valla tekitatud varaline kahju

summas 1238,8 eurot seoses perioodil 09.08.2019-

31.01.2021

eralasteaias

munitsipaallasteaiast

rohkem

tasutud kohatasuga

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Viimsi vallalt Xi kasuks välja 994 eurot.

2. Jätta kaebaja taotlus asjassepuutuvate õigusnormide põhiseadusega vastuolus olevaks

tunnistamiseks rahuldamata.

3. Mõista Viimsi vallalt Xi kasuks menetluskuludena välja 12 eurot. Ülejäänud osas

jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2021 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X lisas 10.01.2019 oma lapse ARNO süsteemis Viimsi valla munitsipaallasteaia järjekorda

sooviga alustada lasteaeda 2019. õppeaasta algusest.

2. Kuivõrd Viimsi vald Xi lapsele lasteaiakohta ei pakkunud, leidis X lapsele koha eralasteaias

Põnnipesa, kus laps alustas õppetööd 09.08.2019.

3. X esitas 16.11.2020 Viimsi Vallavalitsusele kahju hüvitamise nõude seoses Xi poolt

suuremas ulatuses lasteaiakulude tasumisega, kui tal tulnuks tasuda siis, kui Viimsi vald oleks

võimaldanud lapsele koha munitsipaallasteaias. Perioodi 09.08.2019-31.12.2020 eest taotles X

kahjuhüvitist kokku summas 1166,8 eurot. Ühtlasi taotles X, et Viimsi vald määraks alates

jaanuarist 2021 tema lapse kohatasuks 58 eurot kuus nagu munitsipaallasteaedades.

4. Viimsi vald jättis 16.12.2020 otsusega nr 16-1/6810-1 nii Xi kahju hüvitamise nõude kui ka

kohatasu puudutava taotluse rahuldamata. Viimsi vald selgitas, et kuna X on 08.08.2019

kohataotluse edasi lükanud 2020/21 õppeaasta alguseks ja 11.02.2020 kohataotluse edasi

lükanud 2021/22 õppeaasta alguseks, ei ole taotluses märgitud tähtaeg 01.09.2021 saabunud,

mistõttu ei ole ka kahjuhüvitise nõue põhjendatud. Viimsi vald märkis, et hankelepingu alusel

on eralasteaedades eraldatud teatud arv kohti, mitte kõik konkreetse eralasteaia kohad. Kuna Xi

laps ei olnud eralasteaias hanke alusel eraldatud kohal, ei saanud vald ka kohatasu suurust

dikteerida.

5. X esitas 15.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 19.01.2021

määrusega menetlusse nõudes hüvitada Viimsi valla tekitatud varaline kahju summas 1238,8

eurot seoses perioodil 09.08.2019-31.01.2021 eralasteaias munitsipaallasteaiast rohkem tasutud

kohatasuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Xi põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas, mille ta on tasunud lasteaia kuludena suuremas

ulatuses, kui tal tulnuks seda teha lapse munitsipaallasteaias olemisel. Viimsi valla

munitsipaallasteaias on kohatasu 58 eurot kuus, kuid kaebaja on tasunud eralasteaias 130 eurot

kuus. Kokku on kaebaja perioodil 09.08.2019-31.01.2021 seega rohkem tasunud 1238,8 eurot.

Seejuures on kaebaja arvesse võtnud ka seda, et munitsipaallasteaias ei ole kollektiivpuhkuse

korral kohatasu, kuid eralasteaias on.

2) Kaebaja lisas 10.01.2019 ARNO süsteemis oma lapse Viimsi valla munitsipaallasteaia

järjekorda, sooviga alustada lasteaeda 2019 õppeaasta alguses (xx xx xxxx sai laps 2 aastaseks).

Süsteemist ei saabunud kaebajale ühtegi teadet. Maikuu alguses hakkas kaebaja uurima, et miks

ei ole talle infot laekunud. Vald selgitas, et läbi ARNO süsteemi laekub info vaid neile, kellele

on lasteaiakoha pakkumine võimalik teha. Need, kes kohta ei saanud, teadet ei saa. Kaebaja

leidis seejärel oma lapsele koha eralasteaeda Põnnipesa, millel oli vallaga sõlmitud leping

õppemaksu hüvitamise osas. Kaebajale laekus arve vaid ulatuses, mida vald ei hüvitanud.

3) Kui vanem soovib, et tema laps ei peaks juba valitud eralasteaeda muutma, peab ta oma

munitsipaallasteaia koha soovi ARNO süsteemis edasi lükkama. Siis vald munitsipaallasteaia

kohta ei paku, lapsevanemal säilib võimalus tagada lapsele samas lasteaia käimine ja säilib

määratud hüvitis eralasteaia eest.

4) Viimsi vald võttis vastu muudatuse, et munitsipaallasteaia koha järjekorras olevale lapsele

võib alates 04.09.2020 pakkuda ka eralasteaia kohta, kui eralasteaed omab vallaga

hankelepingut. Selle muudatuse järgselt osutab hankelepinguga vallale teenust ka Põnnipesa

lastead ning selleks õppeaastaks on seal vastuvõetud lapsed kohatasuga 58 eurot. Tegemist on

ebavõrdse kohtlemisega, kuna kaebaja laps oleks pidanud munitsipaallasteaeda saama juba

aasta tagasi, kuid teda ei ole munitsipaallasteaia kohatasu peale üle viidud.

5) Kuna Viimsi vald ei ole taganud kaebaja lapsele munitsipaallasteaia kohta soovitud ajal, on

vald rikkunud koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust. KELS

§ 10 lg-st 1 tulenevat kohustust ei saa pidada täidetuks sellega, et vald on lisanud lapse

lasteaiakoha järjekorda. Lasteaiakoht tuleb luua mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab selle kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada

lapsevanematele tekitatud kahju. Kaebaja lapse õppeaasta alguskuupäeva muutmise on tinginud

Viimsi valla regulatsioonid, mis ei arvesta Viimsi valla poolt täitmata jäänud kohustust, millest

tingitult lapsevanem on üleüldse olnud sunnitud eralasteaia poole pöörduma. Kaebaja järgis

eralasteaia valikutes Viimsi valla juhiseid valides sihtfinantseeringuga lasteaia. Kui lapsevanem

esitab aasta alguses taotluse järgmise õppeaasta alguseks lasteaiakoha saamiseks, peaks tal

08.08.2019 seisuga olema info, kuhu lasteaeda laps koha sai. Lapsevanem ei saa edasi lapsega

kodus istuda ja loota, et äkki keset õppeaastat mõni koht vabaneb ja laps saab lasteaeda minna.

Peab olema varakult selge, kuhu lasteaeda laps läheb. Seda infot Viimsi vald kaebaja taotluse

osas ei andnud. Ka ei olnud kaebajal seda võimalik kuidagi süsteemist jälgida.

6) Sellega, et Viimsi vald valib ise, millal ta on valmis kaebaja lapsele tagama

munitsipaallasteaia koha, sekkub vald põhjendamatult põhiseaduse (PS) §-st 26 tulenevasse

põhiõigusesse. Õigus valida oma lapse lasteaias käimise aeg on vaid lapsevanemal. Viimsi vald

rikub ka kaebaja ja tema lapse PS §-st 37 tulenevat õigust otsustada, et tema laps saab

katkematult käia lasteaias, kus ta on oma hariduse saamist alustanud. Kaebaja laps on

kohanenud Põnnipesa lasteaiaga ning tal on õigus jätkata lasteaias, mis tagab tema heaolu ega

sunni teda taas uueks kohanemisperioodiks. Eeltoodust tulenevalt on vald kohustatud

võimaldama kaebaja lapsel käia eralasteaias munitsipaallasteaiaga võrdse kohtasuga, et kohelda

kaebaja last võrdselt nende lastega, kellele on vald munitsipaalkohta tähtaegselt pakkunud.

7) Viimsi vald on vastuses nr 16-1/527-2 selgitanud, et vallal on munitsipaallasteaia püsikulu

lapse kohta orienteeruvalt 500 eurot kuus. Vastavalt eralasteaia toetamise korra määrusele

hüvitatakse 1,5-3 aastase lapse puhul kuus 320 eurot. Seega kannab vald eralasteaias oleva lapse

puhul 180 euro võrra vähem kulutusi. Vallal tuleb kanda samasugust kohustust kaebaja lapse

lasteaias ülalpidamise eest, mis olnuks olukorras, kui ta oleks saanud munitsipaallasteaia koha.

8) ARNO süsteemis munitsipaallasteaia kohta taotlemine on haldusmenetlus, mille kohta tuleb

Viimsi vallal vormistada haldusakt. Seda ei ole kaebajale vormistatud ega edastatud. Seega on

Viimsi vald otsuse tegemisel viivituses.

9) KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut tuleks kohaldada kõikidele lastele, kes ei ole saanud

munitsipaallasteaia kohta valla tegevusetuse tulemusel.

10) Kui kehtivad regulatsioonid ei anna lapsevanemale õigust lähtuda lapsest ja tema heaolust

olukorras, kus vald ei ole õigeaegselt oma seadusest tulenevat kohustust täitnud, on need

vastuolus põhiseadusega.

11) Viimsi Vallavolikogu võttis 16.02.2021 vastu määruse nr 3 „Eralasteaia ja eralapsehoiu

teenuse toetamise kord“ (määrus nr 3), millega rakendatakse alates 01.04.2021 kohatasu 58

eurot ka neile lastele, kes on olnud sunnitud eralasteaias käima, kuna vald ei ole kohta taganud,

kuid muudatus ei muuda olematuks kaebaja poolt juba rohkem tasutud kohatasu.

12) Kaebaja ei oleks kohataotlust edasi pidanud lükkama, kui ta oleks saanud vallalt koha

munitsipaallasteaias. Tööle naasmise tähtaegade tõttu muutis kaebaja niisiis enne lapse

eralasteaeda asumist oma soovi.

13) Kui eralasteaias on kollektiivpuhkus ja laps ei kasuta ka valverühma maksab vanem ikkagi

kohatasu 130 eurot.

14) 01.04.2021 jõustuvate muudatuste valguses andis vald eralasteaia juhtidele suunise, et

lapsed, kes soovivad juba alustatud lasteaiateed samas eralasteaias jätkata, peaksid olemasoleva

kohasoovi kindlasti ARNO süsteemis edasi lükkama, et vald ei pakuks neile lastele muud

lasteaia kohta. Aga kui kaebaja tegi seda põhjusel, et laps ei peaks lasteaia kohta vahetama ja

rasket kohanemisprotsessi taas läbi elama, siis selline edasilükkamine ei olnud võimalik.

15) Vald ei ole kaebajale selgitanud kuupäeva edasilükkamist või selle tagajärgi. Ainult

eralasteaia Põnnipesa direktor ütles, et kui kaebaja sooviks on lasteaia kohta vahetada, siis

tuleks jätta end ARNO süsteemis õppeaastale registreerituks, kuid kui soov on, et laps käiks

edasi lasteaias, kus ta on õppeaastat alustanud, tuleb ARNO-s kohataotluse kuupäev edasi

lükata. Kustutada ei tohi, sest siis kaotad oma järjekorra koha ja lähed nimekirja lõppu. Ja kui

edasi ei lükka ja pakutakse kohta ja sa siiski soovid, et sinu laps käiks juba alustanud lasteaias

edasi, siis jääd ka valla osalisest eralasteaia toetusest ilma. Seega lükkas kaebaja kohataotluse

edasi, et laps saaks käia edasi eralasteaias, kus ta juba oli käimist alustanud, ja et vald ka

eralasteaia toetust maksaks. Kaebaja hinnangul ei saa edasilükkamises olla midagi valet, kuna

kui vald hüvitas vaid osaliselt eralasteaia maksumuse, siis lapsevanemal peabki olema võimalus

alati munitsipaallasteaia koha taotlus aktiveerida, kuna keegi ei tea kui kaua on ta võimeline

kaks korda suuremat lasteaia kohatasu maksma. Jutt, et kaebaja poolt augustis kohasoovi

edasilükkamine tähendab, et ta 01.09.2019 algavaks õppeaastaks enam kohta ei soovinud, on

meelevaldne.

16) Kaebaja haridus ja töökoht ei oma asjas tähtsust. Vallal lasuvad vaatamata kodaniku

haridustasemest ühed ja samad kohustused. Ei saa eeldada, et õigusharidusega Viimsi valla

kodanikele peaks midagi vähem selgitama ja nemad peaksid ise rohkem uurima.

7. Viimsi vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kaebaja on muutnud ARNO süsteemis kohataotlust kaks korda – 08.08.2019 ja 11.02.2020

– ning taotleb ARNO süsteemis oma lapsele kohta munitsipaallasteasutuses alates 01.09.2021.

2) Kui vanem ei saa ARNO-s fikseeritud soovitud ajal oma lapsele kohta lasteasutuses, on vald

üldjuhul rikkunud KELS §10 lg 1 tulenevat kohustust ja hüvitab vanema vastaval taotlusel

eralasteaia ja munitsipaallasteaia kohatasude vahe. Selleks aga peab lasteaiakoha taotluses

märgitud aeg olema möödunud ja laps olema jätkuvalt järjekorras. Kaebajale oleks

lasteaiakohtade vahest tingitud summa hüvitatud ilma vaidlusteta, kui ta ei oleks muutnud

lasteaiakoha saamiseks soovitud õppeaasta algust.

3) Vanemal on õigus otsustada, et ta ei soovi, et tema laps vahetaks õppeaasta kestel või kohe

järgmisest õppeaastast harjumuspärast lasteaeda, kuid ta peab arvestama selle otsuse

tagajärgedega.

4) Hankelepingu alusel on eralasteaedades eraldatud teatud arv kohti, mitte kõik konkreetse

eralasteaia kohad. Kuna hetkel ei ole kaebaja laps eralasteaias hanke alusel eraldatud kohal, ei

saa vald ka kohatasu suurust dikteerida.

5) Ka 2020. aasta juulikuus oleks kaebaja laps saanud kasutada kohta munitsipaallasteasutuses,

mistõttu kahjuhüvitise suurus juulikuu eest 130 eurot ei ole vastustaja arvates korrektne.

6) Määrus nr 3 ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust. See jõustus 01.04.2021, aga

menetluses on nõue hüvitada Viimsi valla tekitatud varaline kahju summas seoses perioodil

09.08.2019-31.01.2021 eralasteaias munitsipaallasteaiast rohkem tasutud kohatasuga.

7) Selleks, et hüvitada vanemale eralasteaia ja munitsipaallasteaia kohatasude vahe, peab vald

olema rikkunud KELS §10 lg 1 tulenevat kohustust sellega, et vanem ei saa ARNO-s fikseeritud

soovitud ajal oma lapsele kohta lasteasutuses, lasteasutuse koha taotluses märgitud aeg on

möödunud ja laps on samal ajal jätkuvalt järjekorras esialgse kohataotlusega. Kui vanem ise

muudab lasteasutuse koha saamiseks soovitud õppeaasta algust hilisemaks, nagu ka käesoleval

juhul on toimunud, siis on tegu vanema tahteavaldusega ja vastustajal ei ole sel juhul

kohatasude vahe hüvitamiseks alust.

8) Eeldatavalt ei oleks kaebaja laps saanud alates 01.09.2019 kohta munitsipaallasteasutuses.

Kohtule on praktiliselt võimatu teatada, mis ajast oleks vastustaja kindlasti suutnud kaebaja

lapsele munitsipaallasteaias kohta pakkuda. Kohti võis vabaneda erinevatel põhjustel ka veel

kuni 10.09.2019, mil lõppes rühmade komplekteerimine. Samuti lasteasutuses kohtade

vabanemisel õppeaasta keskel täidetakse need lasteasutuse järjekorra alusel järgmiste

lasteasutusse soovijatega esimesel võimalusel vähemalt 2 nädala jooksul. Kui palju alla

kolmeaastastele lastele 2019/20 õppeaasta sees kohti mingil põhjusel vabanes, ei ole vastustajal

paraku võimalik täpselt välja selgitada.

9) Kuna 08.08.2019 lükkas kaebaja kohataotluse edasi 2020/21 õppeaasta alguseks, siis peale

seda ei saadudki vabanenud kohale talle pakkumist teha, kuna ta selleks õppeaastaks oma

lapsele kohta enam ei soovinud.

10) Igal juhul on alusetu nõuda kahju hüvitamist 2019. aasta augusti eest, kuna õppeaasta algab

1. septembrist.

11) Vastustajale nähtus, et peale esimest kohataotluse edasilükkamist ei soovinud kaebaja oma

lapsele kohta munitsipaallasteasutuses enam 2019/20 õppeaastaks, vaid 2020/21 õppeaastaks.

Peale teist edasilükkamist 2021/22 õppeaastaks ja peale kolmandat edasilükkamist 2022/23

õppeaastaks. Vastustaja ei riku KELS § 10 lg 1 sätet, sest õppeaasta, millest alates kaebaja

soovib oma lapsele kohta, ei ole veel saabunud.

12) Juba kaebuse punktist 3 nähtub üheselt, et kaebaja mõistis neid tagajärgi, mis tulenevad

kohataotluse edasilükkamisest ja põhjendas, miks ta seda tegi.

13) Kaebaja on õigusalase kõrgharidusega ja töötab vastavalt omandatud erialale, mistõttu tema

arusaam õigusaktidest peaks olema tavalisest suurem. See, et kaebaja on mõistnud nii KELS-i

kui ka Korra sätteid, nähtub nii kaebusest kui ka kaebaja vastulausest vastustaja seisukohale.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja hinnangul pidanuks Viimsi vald võimaldama tema lapsele eralasteaias Põnnipesa

munitsipaallasteaiaga sama hinnaga lasteaiakohta. KELS § 10 lg 1 kohaselt loob valla- või

linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht

on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse

käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg-ga 1 on niisiis antud isikule õigus nõuda

vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava

kohustuse täitmisest keelduda (Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p 31). Kui kohaliku

omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada

lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna

Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Seega on käesoleva vaidluse

seisukohalt oluline küsimus, kas Viimsi vald on KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata

jätnud.

9. KELS § 10 lg 1 alusel vallale kohustuse tekkimiseks peab laps ning vähemalt üks tema

vanematest olema valla elanik, laps peab olema vähemalt 1,5-aastane ning lapsevanem peab

olema avaldanud soovi lasteaiakoha saamiseks. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja lapse puhul

olid elukoha ning vanuse kriteeriumid täidetud. Vaidlus seisneb selles, kas vallal tekkis kaebaja

10.01.2019 taotluse alusel kohustus tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht ning kas selle kohustuse

täitmata jätmisel on vastustajal kohustus hüvitada kaebajale tekkinud kahju.

10. Seoses kaebaja ja vastustaja viidetega määrusele nr 3 märgib kohus, et HKMS § 158 lg 2

kohaselt hindab kohus toimingu õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Kuivõrd käesoleval

juhul on vaidluse all, kas Viimsi vald on õiguspäraselt kaebajale perioodil 09.08.2019-

31.01.2021 hüvitanud lasteaiakoha tasu väiksemas ulatuses kui munitsipaallasteaias õppivale

lapsele, tuleb lähtuda perioodil 09.08.2019-31.01.2021 kehtinud õigusaktidest, mitte sellest, et

Viimsi vallas hakkas alates 01.04.2021 kehtima määrus nr 3.

11. KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust on Viimsi vald KELS § 15 lg 4 alusel reguleerinud

Viimsi Vallavalituse 28.02.2017 määrusega nr 5 „Munitsipaallasteasutuse Viimsi Lasteaiad

lasteaedadesse, Väikese Päikese lasteaeda ja Püünsi Kooli lasteaeda laste vastuvõtmise,

lasteaiakoha kasutamise ja lasteaiast väljaarvamise kord“ (Kord). Korra § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt

tuleb lapsevanemal lasteaiakoha taotlemiseks esitada vastuvõtutaotlus, milles tuleb märkida

kuni 3 lasteasutuse maja valikut ning lasteasutuses koha saamise soovitud aeg (õppeaasta

algus). Seejuures on vanemal võimalus muuta elektroonilises lasteaiajärjekorra süsteemis

tehtud valikuid lasteaia maja eelistuse ja koha saamise soovitud aja osas ning jälgida lapse kohta

järjekorras (Kord § 2 lg 5). Nii KELS § 10 lg 1 sõnastusest kui ka eelnevalt käsitletud normidest

tulenevalt tekib kohaliku omavalitsuse KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus alates ajast, mil

vanem soovib oma lapse lasteaeda panna ehk alates vastuvõtutaotluses märgitud kuupäevast,

mitte automaatselt lapse 1,5-aastaseks saamisel. Nagu kaebaja on kaebuses märkinud, on just

lapsevanemal õigus otsustada, millal tema laps lasteaeda läheb. KELS § 10 lg 1 ning sellest

tuleneva kohustuse reguleerimiseks kehtestatud Kord võimaldavadki lapsevanemal otsustada,

mis ajast alates ta kohalikult omavalitsuselt oma lapsele lasteaiakohta taotleb. See aga ei

tähenda, et lapsevanem peaks juhul, kui kohalik omavalitsus talle lasteaiakohta ei paku,

kohataotluses märgitud kuupäeva ära ootama, enne kui lapse lasteaeda panemiseks järgnevaid

toiminguid teeb.

12. Kaebaja lisas 10.01.2019 taotlusega Viimsi valla haridusteenuste haldamise infosüsteemis

ARNO oma lapse Viimsi valla munitsipaallasteaia järjekorda sooviga saada koht 2019/20

õppeaasta alguses. Enne 2019/20 õppeaasta algust 08.08.2019 lükkas kaebaja kohataotluse

edasi 2020/21 õppeaasta alguseks. Selleks ajaks ei olnud vastustaja kaebajale lasteaia kohta

pakkunud. Riigikohus on sedastanud, et lasteaiakoha andmise otsustus on haldusakt, sellest

keeldumiseks tuleb samuti anda haldusakt. See, et valla õigusaktid ei näe lastaiakoha taotluse

rahuldamata jätmise puhul ette haldusakti andmist, ei mõjuta haldusmenetluse seaduse

regulatsiooni kehtivust. Haldusakt tuleb anda ka siis, kui taotlus saada soovitud aastal

lasteaiakoht jäetakse rahuldamata, aga isik jääb lasteaiakoha järjekorda edasi. Järjekorda

jäämine ei tähenda niisuguses olukorras isiku taotluse rahuldamist (Riigikohtu 12.05.2014

määrus nr 3-3-1-5-14, p 15). Korra § 3 lg 15 kohaselt viiakse lasteasutuse rühmade

põhikomplekteerimine elektroonilises lasteaiajärjekorra süsteemis läbi hiljemalt iga aasta 10.

aprillil. Seejärel on lapsevanemal aega kuni 14 päeva kas kohapakkumine vastu võtta või

kohapakkumisest loobuda (Kord § 3 lg 16). Seega pidanuks vastustaja kohtu hinnangul

hiljemalt 24. aprillil suutma kaebajale teada anda, millisesse lasteaeda ta laps koha sai. Kuivõrd

käesoleval juhul on selge, et vastustaja seda kohustust täita ei suutnud, oleks Viimsi vald

pidanud koha taotluse rahuldamata jätmise kohta otsuse tegema ja kaebajat sellest teavitama.

Kuivõrd kaebajale 2019/20 õppeaastaks munitsipaallasteaia kohta ei pakutud, oli tal

põhjendatud eeldada, et ta peab lapse lasteaeda panemiseks muu võimaluse leidma.

13. Kuigi kaebaja helistas enne kohataotluse kuupäeva edasilükkamist vastustajale, ei saanud

ta vastustajalt juhiseid, kuidas ta peaks edasi käituma. Niisiis ei saa kaebajale ette heita, et ta

lähtus Põnnipesa direktori soovitustest muuta ARNO süsteemis kohataotluse kuupäeva, et

kaebajal oleks võimalik saada vastustajalt mingitki hüvitist. Kaebaja käitumist ei saa pidada

ebamõistlikuks, eriti kui arvestada, et kaebaja pidi lühikese aja jooksul leidma lapse lasteaeda

paigutamiseks alternatiivse võimaluse, kuigi oli varasemalt eeldanud, et vastustaja täidab oma

KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust.

14. Kohtu hinnangul on kohalikul omavalitsusel kõrgendatud selgitamiskohustus, kui ta ei

suuda täita oma kohustust pakkuda lapsele kohta munitsipaallasteaias. Vastustaja pidanuks

seega juba 2019. aasta aprillis kaebajale koos koha andmisest keeldumise otsusega selgitama

ka, millised võimalused tal olid tulevikus munitsipaallasteaias koht saada, lapse eralasteaeda

paigutamise valikuid, võimalust seejuures hüvitist saada ning kõige eelneva menetluslikku

poolt. Vastustaja ei oleks tohtinud selles olukorras pelgalt järeldada, et kui kaebajal ei olnud

võimalik vastustaja poolse kohustuse rikkumise tõttu lapsele lasteaia kohta saada, soovis ta

lapse suurema tasu eest eralasteaeda panna ning mitte kasutada õigust nõuda vallalt selle eest

hüvitist. Vastustajale oli teada nii asjaolu, et kaebaja lükkas kohataotluse kuupäeva pärast valla

kohustuse rikkumisest teada saamist edasi, kui ka see, et kaebaja pani lapse eralasteaeda, millel

oli Viimsi vallaga leping õppemaksu osaliseks hüvitamiseks. Seega pidi vastustajale olema

arusaadav, et kaebaja soovis oma lapse lihtsalt lasteaeda panna, kuna vastustaja ei pakkunud

talle kohta munitsipaallasteaias, mitte loobuda oma õigusest saada munitsipaallasteaiaga sama

maksumuse eest lapsele lasteaiakohta. Kohtu hinnangul on kaebaja esitatud selgitustest selge,

et tema soov ei olnud last kindlasti just eralasteaeda panna ja selle koha eest rohkem tasuda kui

munitsipaallasteaia koha eest, vaid kaebajal oli vajadus lapsele lasteaiakoht saada, et tal oleks

võimalik tööle naasta. Kuna vastustaja kaebaja lapsele munitsipaallasteaias kohta ei pakkunud,

otsis kaebaja enda teadmiste järgi parima variandi, milleks osutus eralastead Põnnipesa.

Vastustaja passiivsus selles olukorras on kohtu hinnangul vastuolus hea halduse tavaga.

15. Seejuures ei ole vastustaja tõendanud, et ta oleks suutnud kaebaja lapsele 2019/20

õppeaastal munitsipaallasteaias kohta pakkuda. Vastustaja märgib, et lasteaia kohti võis

vabaneda erinevatel põhjustel ka veel kuni 10.09.2019 ning ka õppeaasta jooksul. Kohtu

hinnangul peab vastustajal olema ülevaade sellest, millistel järjekorra kohtadel lastele ja kuna

munitsipaallasteaias kohta pakuti. Vastasel juhul ei ole vallal võimalik ka järjekorra alusel

lasteaia kohti pakkuda. Võrreldes seda kaebaja lapse algse järjekorra numbriga, saanuks

vastustaja kohtule ka öelda, millal oleks talle kohta pakutud. Seega lähtub kohus sellest, et

vastustaja ei oleks suutnud kaebaja lapsele ka kohataotluse edasi lükkamata jätmisel

munitsipaallasteaia kohta pakkuda (HKMS § 59 lg 4).

16. Eelnev aga ei tähenda, et kaebaja oleks saanud eeldada, et ka järgneval õppeaastal ei ole

Viimsi vallal võimalik tema lapsele munitsipaallasteaia kohta pakkuda. Kaebaja selgitustest

nähtub, et kaebaja lükkas 11.02.2020 kohataotluse edasi 2021/22 õppeaasta alguseks, kuna

kaebaja ei soovinud, et tema lapsele munitsipaallasteaias kohta pakutaks, sest ta ei tahtnud, et

laps peaks uue lasteaiaga kohanema. Seega ei tulenenud kohataotluse kuupäeva edasilükkamine

seekord arvamusest, et vastustaja ei suuda KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täita, vaid

kaalutlustest, mis olid seotud kaebaja sooviga pakkuda oma lapsele parimat lasteaia kogemust.

Kaebajal oli küll lapsevanemana õigus selline otsus teha, kuid seejuures ei saa enam vastustajale

lasteaiakoha pakkumata jätmist ette heita.

17. Kaebaja ei soovinud, et ta lapsele pakutaks 2020/21 õppeaastaks kohta munitsipaallasteaias,

sest kaebaja ei tahtnud, et laps peaks lasteaedasid vahetama ning kogema sellega seonduvat

stressi. Seega ei oleks kaebaja vastustaja pakkumist vastu võtnud. Kaebaja arvates, oleks

vastustaja sellisel juhul aga lõpetanud kaebajale igasuguse lasteaiaga seonduva toetuse

maksmise. Kohus selgitab, et juhul kui Viimsi vald oleks pakkunud kaebaja lapsele 2020/21

õppeaastaks kohta munitsipaallasteaias ning kaebaja keeldumise korral oleks lõpetanud

kaebajale toetuse maksmise, oleks kaebajal olnud võimalik Viimsi valla kohustuse täitmata

jätmisest tingitud ebavõrdse kohtlemise tõttu kohtusse pöörduda. Praegu ei ole aga kohtul

võimalik tõsikindlalt järeldada, et Viimsi vald oleks just nii käitunud, arvestades, et praeguseks

on vald vastu võtnud määruse nr 3, millega rakendatakse alates 01.04.2021 kohatasu 58 eurot

ka neile lastele, kes on olnud sunnitud eralasteaias käima, kuna vald ei ole neile kohta

munitsipaallasteaias taganud.

18. Seoses vastustaja viitega kaebaja haridusele, märgib kohus, et kaebaja haridus ei vähenda

vastustaja selgitamiskohustust lapsevanemale munitsipaallasteaia koha andmata jätmisel. Vald

ei saa eeldada, et õigushariduse olemasolu tagab isiku arusaamise väga spetsiifilise valdkonna

õigusnormidest ja poolte õigustest ja kohustustest.

19. Kuigi kohaliku omavalitsuse KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus tekib alates ajast, mil

vanem soovib oma lapse lasteaeda panna, mitte automaatselt lapse 1,5-aastaseks saamisel, ei

tähenda see, et vald võiks enda poolse rikkumise korral lähtuda pelgalt ARNO süsteemis

muudetud kohataotluse kuupäevast. Kuna sellises olukorras ei ole vald täitnud oma

selgitamiskohustust ega uurinud välja lapsevanema tegelikku tahet, mis käesoleval juhul oli

selgelt suunatud sellele, et vallal oleks tekkinud lapsele koha andmise kohustus alates

01.09.2019 ning selle kohustuse rikkumisel kohustus kohatasude vahed hüvitada, on kaebajale

valla õigusvastase käitumise tõttu kahju tekkinud.

20. Eelnevast tulenevalt põhjustas Viimsi vald õigusvastase tegevusega kaebajale kahju, kuna

perioodil septembrist 2019 kuni augustini 2020 maksis kaebaja eralasteaias Põnnipesa kohatasu

kokku 994 eurot rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kohus leiab, et kaebaja

hüvitisnõue ei ole põhjendatud perioodi august kuni september 2019 eest kokku summas 28,8

eurot, kuna esialgse taotlusega soovis kaebaja lasteaia kohta 2019/20 õppeaasta algusest ehk

01.09.2019 ning kaebaja on ise lapse varasemast kuupäevast alates eralasteaeda pannud.

Kuivõrd kaebaja on selgitanud, et eralasteaia kollektiivpuhkuse ajal peab vanem maksma ikkagi

kohatasu 130 eurot olenemata sellest, kas laps kasutab valverühma või mitte, ning vastustaja

tegevus on põhjustanud kaebajale vajaduse laps eralasteaeda panna, kuulub ka see summa

vastustaja poolt hüvitamisele.

21. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus Xi kaebuse osaliselt ning mõistab Viimsi vallalt Xi

kasuks välja kahjuhüvitise summas 994 eurot.

22. Kaebaja on kaebuses taotlenud, et kui kohus ei saa kehtivate õigusaktide alusel tema

kaebust rahuldada, tunnistaks kohus asjassepuutuvad regulatsioonid põhiseadusega vastuolus

olevaks. HKMS § 158 lg 4 kohaselt jätab kohus asja lahendamisel kohaldamata seaduse või

muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu

õigusega. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt ning kohaldas asja lahendamisel KELS § 10 lg-t 1.

Kaebaja ei ole kaebuses nimetatud sättele etteheiteid esitanud, vaid on ka ise sellele tuginenud.

Kohus ei leia, et kohaliku omavalitsuse lasteaiakoha tagamise kohustuse sidumine vanema

sooviavaldusega, saaks olla põhiseadusega vastuolus. Seega jätab kohus kaebaja taotluse

rahuldamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja

kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Kuna kohus rahuldas kaebaja

nõude ümardatult 80% ulatuses, jäävad kaebaja menetluskulud 12 euro ulatuses Viimsi valla

kanda.

24. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT

TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

17.02.2022

KOHTUOTSUSEGA.