Legislator Case Law & Legislation
3-21-1167/8 AI generated

3-21-1167/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-21-1167/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X (taotleja) esitas 31.05.2021 Tallinna Halduskohtule venekeelse esialgse õiguskaitse koroonaviiruse leviku tõkestamisega vanglas. Alates 01.06.2021 lõpetab vangla piirangud, kuid

Legislator headnote

AI generated

3-21-1167/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Alates 01.06.2021 lõpetab vangla piirangud, kuid

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

09.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1167

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluste

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

ning käesoleva kohtumääruse tõlke kulude kandmisest. Muus osas jätta X menetlusabi

taotlus rahuldamata.

2. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla 01.06.2021 käskkiri nr 1-1/21/30.

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. X (taotleja) esitas 31.05.2021 Tallinna Halduskohtule venekeelse esialgse õiguskaitse

taotluse (tõlge saabus 02.06.2021), milles palub keelata vanglal nõuda temalt maski kandmist

alates 01.06.2021 ning keelata vanglal teha otsuseid, millel pole õiguslikku jõudu ega

põhjendust.

Taotluse kohaselt on taotleja pidanud eelneva 7 kuu jooksul taluma erinevaid piiranguid seoses

koroonaviiruse leviku tõkestamisega vanglas. Alates 01.06.2021 lõpetab vangla piirangud, kuid

pole seda otsust teinud käskkirjana, et seda oleks võimalik edasi kaevata. Ühtlasi kohustab

vangla kinnipeetavaid (sh taotlejat) ka edaspidiselt kandma maski. Vangla on isoleeritud paik,

kuhu ei saa sisse astuda kõik, kes tahavad. Kui nüüd vabaduses olijatelt on piirangud maha

võetud, siis miks sunnib vangla kinnipeetavaid endiselt oma sektsioonide sees maski kandma.

Lisaks on taotleja 12.05.2021 saanud vaktsiini koroonaviiruse vastu. Taotleja hinnangul on

maski kandmise kohustus põhjendamatu.

Koos taotlusega esitas taotleja kohtule menetlusabi taotluse, milles palub menetlusabi riigilõivu

maksmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks ning

3-21-1167

2(3)

kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Samuti esitas taotleja oma

vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 01.02.2021-17.05.2021 kohta.

2. Vastusena kohtu 02.06.2021 kohtunõudele selgitas Tallinna Vangla 07.06.2021 vastuses, et

X esitas 01.06.2021 vanglale vaide. Kuna aga tegemist oli võõrkeelse pöördumisega andis

vangla 05.06.2021 kirjaga nr 5-15/21/291-2 X tähtaja selle eesti keelde tõlkimiseks. Samuti on

Tallinna Vangla hinnangul taotleja taotlus põhjendamatu ja selle rahuldamiseks pole alust.

1) Maski kandmise nõude kehtestamise eesmärk on nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistujate

elu ja tervise kaitse. Vanglale ei nähtu riivet taotleja elule, tervisele või muudele õigushüvedele,

mis tuleneb sellest, et taotleja peab väljaspool kambrit, v.a jalutuskäigul värskes õhus, maski

kandma. Seega ei saa ka esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine taotlejale kaasa tuua

tagajärgi, mida ei ole võimalik kohtuotsuse järgselt muuta.

2) Tallinna Vangla 01.06.2021 käskkirja nr 1-1/21/30 p-ga 3 on maski kandmise kohustust

vanglas jätkatud, sest kuigi koroonaviirusesse nakatumine Eestis on hakanud vähenema, on

haigestumise tase siiski veel kõrge. COVID-19 haigus on nakkushaigus, mis levib inimeselt

inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel ei

pruugi olla haigusele iseloomulikke sümptomeid. Oht viiruse kiireks levikuks on suur asutustes,

kus isikud viibivad pikka aega siseruumides ja kus ei ole võimalik hoida kõikide isikutega

vajalikku distantsi. Vangla on üks sellistest asutustest, kus ka järelevalvemeetmete tõttu ei ole

võimalik tagada nt kinnipeetava, ametniku või muude vanglas viibivate isikute vahel igal ajal

distantsi. Oktoobri lõpus vanglatesse jõudnud viirus saadi küll kontrolli alla, kuid üksikuid

haigusjuhte on kõikides vanglates nii kinnipeetavate kui vanglateenistujate seas esinenud ka

hiljem. Viru ja Tallinna Vangla näitel oli näha, kui kiirelt koroonaviirus vanglas levib. Näiteks

Viru Vangla puhul teavitati 27.10.2020 viiest positiivse testitulemuse saanud kinnipeetavast,

kuid 10.11.2020 seisuga oli nakatunuid juba 194, kellest osa vajasid ka haiglaravi. Kokku

nakatus toona 220 Viru Vangla kinnipeetavat ning lisaks ka teenistujaid. Eelnevale tuginedes

pidas direktor käeolevalt võimalikuks üksustes kambrite uksed avada, kuid hetkel veel jätkata

isikukaitsevahendite kasutamist. Käesoleval nädalal on Tallinna Vanglal siiski plaanis maski

kandmise regulatsioon uuesti üle vaadata.

3) Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest.

Kui esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ja keelata vanglal nõuda taotlejalt maski kandmist,

siis saavutaks taotleja oma vaidega taotletava eesmärgi juba praegu. Maski kandmise nõudmine

on vangla kaalutlusotsus ning kuna vangla kaalutlusõigus ei ole redutseerunud nullini, ei saaks

kohus taotluses välja toodud asjaolude pinnalt põhivaidluses keelata vanglal kaebajalt maski

kandmist nõuda – nõudena võib tulla kõne alla vaid asja uueks otsustamiseks saatmine.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluste lahendamine

3. Menetlusabi andmist reguleerivad HKMS §-d 110-112.

4. Taotleja majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja otstarbekas on anda

X menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning käesoleva kohtumääruse tõlke kulude kandmiseks.

Muus osas ei ole menetlusabi andmine kohtu hinnangul taotleja õiguste tagamiseks vajalik.

Taotlejal on mh võimalik kasutada tõlkekulu kandmiseks (osaliselt) isikukontol olevaid rahalisi

vahendeid ja / või esitada kohtueelses menetluses vaie eesti keeles. Nimelt nähtub Tallinna

Vangla 05.06.2021 kirjast nr 5-15/21/291-2, et taotleja on 30.09.2020 toimunud vestluses

avaldanud inspektor-kontaktisikule, et ta oskab piisavalt eesti keelt eesti keeles kirjutamiseks.

3-21-1167

3(3)

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

5. Taotleja palub 31.05.2021 taotluses keelata vanglal nõuda temalt maski kandmist alates

01.06.2021. Taotleja ei esitanud 31.05.2021 taotlusega Tallinna Vangla käskkirja, millest maski

kandmise kohustus taotlejale tuleneb, vaid selgitas, et vangla pole vastavat käskkirja

vormistanud. Samas nähtub Tallinna Vangla avalikust dokumendiregistrist, et Tallinna Vangla

tegi 01.06.2021 käskkirja nr 1-1/21/30 „Tallinna Vangla kinnises vanglas COVID-19 viiruse

leviku tõkestamiseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse ülevaatamine“,

mille p 3 sätestab, et väljaspool elukambrit ja pikaajalise kokkusaamise tuba liikumisel, välja

arvatud jalutuskäigu ajal värskes õhus, on kinnipeetav kohustatud kandma vangla poolt

väljastatud kaitsemaski. Seega tõlgendab kohus, et taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras

Tallinna Vangla 01.06.2021 käskkirja nr 1-1/21/30 punkti 3 täitmise peatamist (HKMS § 251

lg 1 p 1). Kuivõrd taotleja ega Tallinna Vangla ei ole kohtule seda käskkirja esitanud, siis võtab

kohus selle käskkirja Tallinna Vangla avalikust dokumendiregistrist HKMS § 62 lg 2 alusel

haldusasja materjalide juurde.

6. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla teatas 07.06.2021 kohtule, et taotleja on seonduvalt maski

kandmise kohustusega esitanud vanglale 01.06.2021 vaide. Seega on taotleja esialgse

õiguskaitse taotlus lubatav.

7. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Seega esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus ehk

tuvastada, kas taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks ja selle olemasolul arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.

8. Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Maski kandmise kohustus

väljaspool elukambrit (v.a jalutuskäigul värskes õhus) on ebamugavus, mida on võimalik

vaidemenetluse ajal mõistlikul viisil taluda. Sealjuures ei nähtu asja materjalidest, et taotlejale

oleks maski kandmine meditsiiniliselt vastunäidustatud. Lisaks on Tallinna Vangla 07.06.2021

kohtule teatanud, et juba käesoleval nädalal on vanglal plaanis uuesti hinnata maski kandmise

põhjendatust vanglas.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik