3-21-818/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-818 Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

M.M. kaebus Viru Vangla vastu seonduvalt Viru Vangla poolt 15. märtsi 2021. a vaide tagastamise otsusega nr 6- 12/59-2 Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2021. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2021. a resolutsiooni p 1 muutmata.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja ei ole rahul Viru Vangla poolt 15. märtsi 2021. a vaide tagastamise otsusega nr 6-12/59-2. Kaebaja väitel paigutati ta tugevdatud järelevalvega osakonda ja hoiti seal alusetult. Kaebajal on diagnoositud raske depressioon, mistõttu ei saa ta koostada kaebust ja taotleb riigi õigusabi korras esindaja määramist kaebuse koostamiseks ning tema esindamiseks halduskohtumenetluses.

2. Tartu Halduskohus jättis 23. aprilli 2021. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kohtumääruse kohaselt on kaebaja võimeline kaebust koostama, sõltumata temal diagnoositud raskest depressioonist. Kohus märkis, et viimase aasta jooksul on kaebaja esitanud iseseisvalt koostatud sadakond pöördumist, mis olid nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd kaebajal diagnoositud raske depressioon ei mõjuta kaebaja kirjutamisoskust ning kaebus ei pea olema ilmtingimata õiguslikult põhjendatud (piisab vaid faktilisetest põhjendustest), saab kohtu arvates kaebaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamisega iseseisvalt ja edukalt hakkama.

3. Kaebaja esitas 12. mail 2021. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

23. aprilli 2021. a määruse peale. Kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2021. a määruse tühistamist ja tema kaebuse menetlusse võtmist ning kaebuses esitatud taotluste täitmist. Halduskohus on eiranud kaebaja väiteid ja faktilisi asjaolusid. Määruskaebuse kohaselt vajab kaebaja riigi õigusabi korras advokaati, sest kaebaja on kinnipeetav, tal puudub sissetulek ja ta ei ole võimeline endale advokaati palkama ega ennast kohtus esindama. Kaebaja taotleb avaldatavas kohtuotsuses enda nime asendamist initsiaalidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebaja on sõltumata enda tervislikust seisundist võimeline end ise praeguses halduskohtumenetluses esindama.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. HKMS § 38 lõike 1 punkti 7 järgi tuleb kaebuses märkida kaebuse faktiline põhjendus, seega ei ole nõuet märkida õiguslik põhjendus. Kohtule esitatud kaebusest ja riigi õigusabi taotlusest nähtub, et kaebaja on iseseisvalt suutnud selgitada, millise probleemiga seoses ta on kohtusse pöördunud ja mida ta soovib kohtus saavutada. HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajaduse korral suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud, õigusnormid ning kohtupraktika. Halduskohtus valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad seega kompenseerida kaebaja õigusteadmiste võimalikku puudumist.

6. Kaebaja on 14. mail 2021. a esitanud halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, millest ei saa kuidagi järeldada, et isik ei ole võimeline ennast ise esindama. Avaldusest nähtub, et kaebaja toob välja tema väidete kinnitamiseks vajalikud asjaolud ning on esitanud halduskohtule ka asjakohased tõendid oma väidete kinnitamiseks. Seetõttu on ringkonnakohus veendunud, et kaebaja on sõltumata enda tervislikust seisundist võimeline praeguses vaidluses oma õigusi iseseisvalt kaitsma ja halduskohus on õigesti jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest selle andmise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud.

7. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2021. a määruse muutmata.

8. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas määruses kaebaja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)