2-19-10592/49 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-10592

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10592

Tsiviilasi

Maschio-Gaspardo Poland Sp. z o.o. hagi Estonian

Agri

Company

OÜ

ja

O.P.F.

vastu

asjade

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Tsiviilasja hind

Estonian Agri Company OÜ vastu esitatud hagi hind 42

761,20 eurot ja O.P.F. vastu esitatud hagi hind 13 018

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Maschio-Gaspardo

Poland

Sp.

z

o.o.

(registrikood: REGON. 140346135, NIP UE XXX;

aadress: ul. Wapienna 6/8 87-100 Toruń, Poola; e-post:

XXX)

Hageja lepinguline esindaja advokaat A.M. (e-post:

XXX)

Kostja I Estonian Agri Company OÜ (registrikood:

14067717; aadress: Vitamiini tn 2a, 51014 Tartu; e-post:

XXX)

Kostja lepinguline esindaja A.V. (e-post: XXX)

Kostja II XXX isikust ettevõtja O.P. (registrikood:

XXX; aadress: XXX; e-post: XXX)

Kostja II lepingulised esindajad vandeadvokaat H.R.-

P, vandeadvokaat J.L. (e-post: XXX, XXX)

Viimase kohtuistungi toimumise

aeg

25. jaanuar 2021. a, edasine menetlus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maschio-Gaspardo Poland Sp. z o.o. hagi Estonian Agri Company OÜ vastu

asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldamata.

2. Jätta Estonian Agri Company OÜ vastu hagi esitamisega seotud menetluskulud

Maschio-Gaspardo Poland Sp. z o.o. kanda ning O.P.F. vastu hagi esitamisega seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

3. Määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Menetluse käik, hageja nõue ja põhjendused

Maschio-Gaspardo Poland Sp. z o.o. (hageja) esitas 15.07.2019 Tartu Maakohtule hagi Estonian

Agri Company OÜ (kostja I) ja O.P.F. (kostja II) vastu asjade ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks, avalduse hagi tagamiseks ja eeltõendamismenetluse korraldamise taotluse.

23.07.2019 määrusega kohus tagas hagi ning keelas kostjal I kultivaatoriga „Dracula 430“ (seeria

number XXX) ja kultivaatoriga „Terremoto 300“ (seeria number XXX) ning kostjal II köögivilja

külvikuga „Olimpia“ (seeria number XXX) võõrandamise tehingute tegemise kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

Kostja II vastu esitas hageja nõude köögivilja külviku „Olimpia“ (seeria number XXX) välja

nõudmiseks kostja II ebaseaduslikust valdusest. Hagis kostja II vastu lõpetas kohus 22.01.2021

menetluse kompromissi kinnitamisega.

Kostja I vastu esitas hageja nõude kultivaatori „Dracula 430“ (seeria number XXX) ja

kultivaatori „Terremoto 300“ (seeria number XXX) välja nõudmiseks kostja I ebaseaduslikust

valdusest.

Hageja taotles eeltõendamismenetluse läbiviimist, selgitamaks välja, kelle valduses on ader

„Unico NS P L 5+0“ (seeria number XXX) ja niiduk „Debora Disc 328“ (seeria number XXX).

Kui selgub, kelle valduses on ader „Unico NS P L 5+0“ (seeria number XXX) ja niiduk „Debora

Disc 328“, soovis hageja hagiavaldust täiendada/täpsustada.

Hageja esitas nõude adra „Unico NS P L 5+0“ ja niiduki „Debora Disc 328“ välja nõudmiseks

kostja I ebaseaduslikust valdusest 01.03.2021 esitatud lõplikes seisukohtades, mida kohus

otsustas 14.04.2021 määrusega mitte menetleda.

Hagiavalduse kohaselt hageja on põllumajandusmasinate müüja. Hageja soovis laiendada oma

tegevust ning hakata müüma põllumajandusmasinaid ka XXX, XXX ja XXX. Lähtuvalt sellest

sõlmis hageja XXX kodanik A.S. koostöölepingu, mille kohaselt oli A. ülesanne otsida

potentsiaalseid kliente XXX, XXX ja XX. A. õiguste ja kohustuste hulka kuulus üksnes toodete

reklaamimine ja müügiks pakkumine ning potentsiaalsete klientide tellimuste vastuvõtmine

põllumajandusmasinate ostmiseks. Lepingu kohaselt edastas A. vastavad tellimused hagejale ja

igal konkreetsel juhul korraldas põllumajandusmasinate müügiprotsessi (tehnilist poolt) vastavalt

hagejalt saadud juhistele (juhtnööridele). A. ei ole kunagi olnud hageja esindusõigust. See

tähendab, et A. ei ole kunagi olnud õiguslikku võimet siduda oma tehingutega hagejat, kuna A.

ei ole kunagi olnud õigust teha hageja nimel ühtegi tehingut (A. ei ole kunagi olnud masinate

iseseisvat käsutusõigust). A. sai küll masinate müüki teatud juhtudel korraldada, kuid seda igal

üksikul juhul (iga masina puhul) eraldi hageja nõusoleku alusel ja üksnes rangelt vastavalt talle

masinate ümberkäimiseks antud juhtnööridele. Näiteks, sai A. pakkuda masinaid müügiks üksnes

hageja nimel ning üksnes hageja poolt määratud viisil, tingimustel ja isikutele. Samuti sai A.

teatud juhul hageja nõusolekul suhelda klientidega ja edastada neilt laekunud informatsiooni ja

vice versa. A. ei ole kunagi olnud volitusi anda hageja nimelt mingeid siduvaid lubadusi. Kõikide

toimingute tegemiseks põllutöömasinatega oli A. alati kohustus saada nõusolekut hageja juhatuse

liikmelt G.B. ning kõik tehingud, sh põllutöömasinate müügilepingud, kiitis heaks ja sõlmis

(allkirjastas) üksnes hageja juhatuse liige G.B. A. ja hageja vahelises koostöölepingus on otseselt

eraldi märgitud, et A. puudub esindusõigus ja tal on keelatud luua kolmandatele isikutele

vastupidist muljet.

Aprillis ja juunis 2018 teavitas A. hagejat, et XXX äriühing V.L. on esitanud tellimuse

põllumajandusmasinate, sh kultivaatori „Terremoto 300“ ostmiseks. Juulis 2018 teavitas A.

hagejat, et XXX äriühing A.T.U. on väidetavalt esitanud tellimuse kultivaator „Dracula 430“

ostmiseks. Vastava informatsiooni alusel on hageja esitanud omakorda tellimuse kolmandatele

isikutele vastavate põllumajandusmasinate valmistamiseks ja ostuks. Hageja ostis masinad

koostööpartnerilt enda omandusse ja need paiknesid hageja laos aadressil: ul. Wapienna 6/8 87-

100 Toruń, Poola. Hageja edastas A. informatsiooni, et masinad asuvad hageja laos ja andis A.

korralduse nende müügiks vastavatele XXX ja XXX äriühingutele - kultivaator „Terremoto 300“

hinnaga 7496,10 eurot ja kultivaator „Dracula 430“ hinnaga 47 043 eurot. Muu hulgas oli hageja

andnud A. juhtnööri korraldada viidatud seadmete transpordi hagejale Poola laost vastavate XXX

ja XXX äriühingu lattu üksnes juhul, kui hagejale esitatakse läti äriühingu konkreetne tellimus

seadme ostuks, sh kinnitus selle kohta, et ollakse valmis maksma viidatud hinda.

Hageja sai 2019 aasta aprilli lõpus vastavatelt XXX ja XXX äriühingutelt teada, et nad tegelikult

ei ole kunagi esitanud tellimust ega kunagi soovinud osta viidatud põllumajandusmasinaid.

Selgus, et A. ei olnud müünud põllutöömasinaid hageja nimel ega kooskõlastatud tingimustel

vastavatele XXX ja XXX äriühingutele, vaid kostjale I.

Hagejal puuduvad igasugused lepingulised suhted kostjaga I ja hageja ei ole kunagi kellelegi, sh

A, andnud nõusolekut viidatud põllutöömasinate müümiseks, transportimiseks ega üleandmiseks

kostjale I. Seega on A. kultivaatorid müünud ja nende omandi ja valduse üle andnud kostjale I

hageja tahte vastaselt. A. on tellimused XXX ja XXX äriühingute nimel teinud ilma nende

nõusoleku ja teadmiseta ning seejärel masinad omastanud. A. tegevus oli suunatud vastavate

masinate äravõtmisele hageja valdusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ühtlasi on A.

võltsinud osa raamatupidamislikke ja võlaõiguslikke dokumente ja lepinguid, et saada hageja

teadmata hageja käest vastavad masinad enda valdusse.

Kostja I on oma vastuses hageja nõudekirjale kinnitanud, et 10.06.2019 seisuga on kultivaator

„Terremoto 300“ ja kultivaator „Dracula 430“ hoiustatud kostja I kontrolli all olevates

laoruumides ehk on kostja I valduses.

Hageja leiab, et kultivaator „Terremoto 300“ ja kultivaator „Dracula 430“ on läinud hageja

valdusest välja tema tahte vastaselt. A.S. ehk isik, kellelt kostja I on väidetavalt masinad ostnud,

ei olnud õigustatud masinate omandit üle andma. Kostja I ei ole masinaid heauskselt omandanud

asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 1 järgi. Hageja on seisukohal, et kostja I on masinate

omandamisel A.S. olnud pahauskne (AÕS § 95 lg 2), ehk kostja I teadis või pidi teadma, et A. ei

olnud masinate otseseks valdajaks ja tal ei olnud isiklikku masinate käsutusõigust.

Isegi kui asuda seisukohale, et kostja I ei olnud pahauskne omandaja, siis AÕS § 95 lg 3 kohaselt

omandamist AÕS § 95 lõike 1.–12. kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul

viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.

A.S. oli isikuks, kes hageja korralduste alusel ja kohaselt korraldas vastavate põllutöömasinate

müügi n-ö „tehnilist“ poolt. See tähendab, et hageja ettevõttes tegeles A. põllumajandusmasinate

osas hageja poolt sõlmitud müügilepingute täitmisega, mitte aga nende sõlmimisega. A. ei

saanud küll ise tehinguid teha ega vara käsutada, kuid muu hulgas käesolevas hagiavalduses

viidatud masinate osas oli A. pärast hageja vastavate juhtnööride saamist kohustus neid täpselt

täita. Seega oli hageja ja A. vahel alluvussuhe, mille kohaselt A. ei tegutsenud

põllutöömasinatega seoses enda tahte kohaselt (selline õigus tal puudus), vaid täitis

põllutöömasinate suhtes üksnes hageja vastavaid korraldusi.

Valduse teenija (AÕS § 33) ei ole valdaja, st tal ei ole valdaja õigusi ega valdaja kohustusi.

Valduse teenija õiguslik tähendus seisneb selles, et kõik otsese valdaja õigused ei ole mitte

valduse teenijal, vaid isikul, kelle korraldusel valduse teenija asja valdab. Valduse teenijaks olek

lõpeb mh siis, kui ta hakkab asja valdama kui enda valduses olevat asja.

Isik on valduse teenija ja asja omanik on otsene valdaja nii kaua, kuni valduse teenija teostab

võimu asja üle vastavalt omaniku (otsese valdaja) antud korraldustele (juhtnööridele). Alatest

hetkest, kui isik asja üle võimu teostamisel kaldub kõrvale talle antud korraldustest

(juhtnööridest) ja käitub asjaga nii nagu see oleks valduse teenija oma, ei ole tegemist enam

valduse teenijaga ehk sellega lõpeb ka omaniku otsene valdus.

A.S. kaldus kõrvale hageja poolt antud korraldustest/juhtnööridest ja lakkas olemast valduse

teenijaks. A. vastava käitumise tagajärjeks on see, et hageja jaoks loetakse vastavad masinad

kaotsiläinuks (kadunuks) ehk omaniku tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinuks.

Arvestades et hageja ei ole avaldanud tahet anda asja otsene valdus üle A.S. isiklikult (vaid

üksnes kui valduse teenijale) ega tahet viia masinad oma valdusest välja, sh. ei ole hageja tahe

olnud anda vastavate masinate valdus üle isikutele, kellega ei ole hageja vastavat (müügi)tehingut

sõlminud, siis rikkus A, tegutsedes vastavate masinatega, kui enda omadega, hageja otsest valdust

ilma hageja vastava tahteta.

Selle tulemusena tuleb asuda seisukohale, et masinad on läinud hageja tahte vastaselt tema

valdusest välja, sh. hageja tahe ei vasta A. vastavale tegevusele. Muu hulgas tuleb lugeda, et

hageja jaoks on masinad läinud kaotsi, kuna A. on need varastanud (hageja valdust murdnud) ja

omastanud, sh. andnud asja valduse ära küll oma vabal tahtel, ent talle asjaga ümberkäimiseks

hageja (omaniku, otsese valdaja) poolt antud juhtnööride vastaselt, esinedes asja otsese valdajana

ja käsutusõigusliku isikuna.

Valitsev arvamus eitab valduse teenija kaudu omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljaläinud

asja heauskse omandamise võimalust. Valduse teenija poolt õigustamatult võõrandatud asi on

alates võõrandamisest või sellele vahetult eelnevast valduse teenija omavolilise valduse algusest

omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud, mistõttu heauskne omandamine võimalik ei

ole.

Kostja I seisukohad

Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I sõnul omandas ta eelnimetatud kultivaatorid hageja XXX

A.S. poolt saadetud kirjaliku pakkumisele tuginedes ning kostjal I ei olnud mingisugusust alust

kahelda, et need oleksid omandatud ebaseaduslikul viisil. Kostja I ei tea ega peagi teadma hageja

sisemist töökorraldust ning erinevate töötajate pädevust. Hageja enda saadetud teavitusest võib

aru saada, et seadmete müügiga hakkab tegelema tema XXX A.S, kelle poole tuleb tellimustega

otse pöörduda. Tulenevalt hageja enda poolt edastatud informatsioonist, tuleb tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt lugeda A.S. hageja esindajaks.

Kultivaatorid ei ole varastatud ega läinud hageja valdusest välja tema tahte vastaselt vaid

kultivaatorid on toodetud ja tarnitud hageja enese XXX A.S. tellimusel. Mõlemad kultivaatorid

transporditi kostjale I hageja XXX organiseerimisel ja korraldusel. Kostjal I ei olnud mingisugust

teadmist, et kultivaatorite võõrandamisel ei olnud hageja XXX väidetavalt õigust nende omandit

üle anda (hagiavalduses toodud väited hageja XXX õiguste kohta on vasturääkivad) ning seega

on kostja I nende heauskne omanik ja asja välja ei pea hagejale üle andma.

KOHTU SEISUKOHT

Hageja on esitanud kostja vastu nõude AÕS § 80 lg 1 alusel, mille kohaselt omanikul on

nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt omaniku

nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest

oma valdusse. AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on

vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta.

Kostja I on 10.06.2019 vastuses hageja nõudekirjale (I kd tl 43) kinnitanud, et kultivaator

„Terremoto 300“ ja kultivaator „Dracula 430“ on hoiustatud Estonian Agri Company OÜ

kontrolli all olevates laoruumides ehk on kostja I valduses. Hagi tagamise korras on kostjal I

keelatud seadmetega võõrandamise tehingute tegemine kuni asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõnealused seadmed on jätkuvalt kostja I valduses.

Kostja I sõnul omandas ta kõnealused kultivaatorid hageja XXX A.S. poolt saadetud kirjalikult

pakkumisele tuginedes. Kultivaatorid transporditi kostjale I hageja XXX organiseerimisel ja

korraldusel. Pooled vaidlevad selle üle, kas A.S. oli hageja esindusõigus.

TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib

esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks

esindusõigus.

Kostja viitab TsÜS § 116 lg-le 2, mille kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse,

et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 116 lg 2 alusel

saab lugeda tehingu tehtuks esindaja nimel, kuid lisaks tuleb tuvastada, et esindajal oli tehingu

tegemiseks esindusõigus. Asjaoludest nähtuvalt tegi A.S. tehingu hageja nimel.

Esindusõigus on TsÜS § 117 lg 1 kohaselt õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda

esindatava nimel. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see

võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine

toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu

tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

Hageja sõnul ei olnud ta A.S. müügilepingute sõlmimiseks volitusi andnud. Sellisel juhul sai

volitus praegusel juhul tekkida ka TsÜS § 118 lg 2 või § 121 lg 2 alusel.

TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist

isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks,

ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku

sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt teise

isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse

volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või

teenuste osutamiseks. TsÜS § 121 lg 2 puhul on tegemist TsÜS § 118 lg-s 2 reguleeritud volituse

tekkimise spetsiifilise juhuga, mistõttu tuleks esimesena kontrollida esindusõiguse olemasolu just

TsÜS § 121 lg 2 järgi (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 19).

TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine,

välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks

kiidab.

Vaidlust ei ole, et A.S. oli hageja XXX ning hageja on oma koostööpartnereid sellest e-kirjaga

teavitanud (II kd tl 26-29). Teavitustest nähtub, et XXX ülesandeks oli müügiga seotud küsimuste

eest hoolitsemine. XXX positsiooni puhul võib kohtu hinnangul eeldada, et sellest tuleneb õigus

ka hageja nimel müügilepinguid sõlmida. Hageja väitel A.S. ei olnud volitust hageja nimel

tehinguid teha, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vastava õiguse puudumisest oma

koostööpartnereid teavitanud. TsÜS § 121 lg-t 3 tuleneb, et kui esindusõigust on TsÜS § 121 lg-s

2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas

isik sellest teadis või pidi teadma.

Hagiavaldusest nähtuvalt A.S. oli hagejaga kooskõlastatud tingimustel õigus põllutöömasinaid

müüa – hagiavaldusest nähtuvalt hageja tugineb asjaolule, et A.S. ei müünud kultivaatorit

„Terremoto 300“ ja kultivaatorit „Dracula 430“ hagejaga kooskõlastatud tingimustel Läti ja

Leedu äriühingutele, vaid kostjale. Seega oli A.S. õigus hageja nimel kultivaatori „Terremoto

300“ ja kultivaatori „Dracula 430“ võõrandamiseks müügilepingud sõlmida. Võõrandamine

teistele isikutele ei too kaasa tehingute tühisust esindusõiguse puudumise tõttu, vaid võib kujutada

endast hageja ja A.S. sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumist.

Seega tuleb volitus lugeda tekkinuks TsÜS § 121 lg 2 alusel ning hagi põllutöömasinate kostja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud

et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja I valdab neid asju ilma õigusliku aluseta.

Pooled vaidlesid ka selle üle, kas kostja I saab olla kultivaatorid heauskselt omandanud AÕS § 95

lg 1 järgi. AÕS § 95 lg 1 kohaselt isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja

omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle

andma. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et AÕS § 95 ei

kaitse omandaja heausksust käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse

olemasolu suhtes (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M.

Käerdi, T. Puri (koostajad). Juura 2014, lk 442). Sellises olukorras kaitsevad heauskset isikut

TsÜS § 118 lg 2 ja majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku puhul TsÜS § 121 lg 2.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22.01.2021 määruses, millega kohus kinnitas hageja ja kostja II kompromissi, ei märkinud kohus

määruse resolutsioonis menetluskulude jaotust. Seoses kostja II vastu esitatud hagi

menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. Arvestades et

kohus jätab kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata, jäävad kostja I vastu esitatud hagi

menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja I ei ole

kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid asjas

ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Osaliselt tühistatud (31.01.2022.a.) RKK lahendiga