1-21-3609/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-21-3609

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2021.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-3609 (21231600978)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Tõlk

Maksim Tšurkin

Kriminaalasi

Aleksandr Eelranna süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja §

25 lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi

Prokurör

Paul Pikma

Süüdistatav

Aleksandr Eelrand

Ik: 34307070278; kodakondsus: xxx; xxxharidus; töökoht:

puudub, pensionär; elukoht: kindel elukoht puudub,

süüdistatava väidete kohaselt elab xxx xx asuva

garaažiühistu garaažiboksis.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 01.05.2021.

Kahtlustatavana kinni peetud 30.04.2021 kuni 01.05.2021

ja 18.05.2021 kell 20:25.

Varasem karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati

karistatud Harju Maakohtu 31.08.2018 otsusega nr xxx

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud,

mida vähendati lühimenetluse sätete alusel 1/3 võrra ja

Aleksandr Eelranda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.

Vabanes karistuse kandmiselt 12.08.2018.

Seitse kehtivat väärteokaristust.

Kaitsja

Advokaat Margus Viira

RESOLUTSIOON

1. Aleksandr Eelrand süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Aleksandr Eelrannale mõistetavat põhikaristust 1/3

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Aleksandr Eelranna karistusaja hulka eelvangistus, s.o

Aleksandr Eelranna kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.04.2021 kuni 01.05.2021, s.o

2 (kaks) päeva, lugedes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3

(kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse kandmist arvestada

alates Aleksandr Eelranna kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 18.05.2021.

4. Kohaldada Aleksandr Eelranna suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit

vahistamine ning vahistada Aleksandr Eelrand kohtusaalis. Tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.

5. Aleksandr Eelrannalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179

lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 876 eurost

1/2, s.o 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot;

-

määratud kaitsjale Margus Viirale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 129 (sada

kakskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti ja kohtumenetluses

makstud tasu 162 (sada kuuskümmend kaks) eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu

291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti,

s.o menetluskulud kokku 729 (seitsesada kakskümmend üheksa) eurot ja 60

(kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda

kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksandr Eelrand, 1-

21-3609, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksandr Eelrannale tema kinnipidamise koha

aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Asitõend: DVD plaat Laagna tee xx, Tallinnas asuva xxx xx 30.04.2021 turvakaamera

salvestistega, mis asub kriminaaltoimiku juures ümbrikus (kd 1, tl 50) jätta KrMS § 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

7. Asitõend: DVD plaat Sõle xx, Tallinnas asuva xxx xxx 18.05.2021 turvakaamera

salvestistega, mis asub kriminaaltoimiku juures ümbrikus (kd 2, tl 5) jätta KrMS § 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral

tehakse otsus avalikult teatavaks 08.06.2021. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse

kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Aleksandr Eelrand’i süüdistatakse selles, et tema isikuna keda on 11.05.2021 (tegu toime

pandud 24.08.2020) Harju Maakohtu poolt otsusega xxx ja 12.04.2021 (tegu toime pandud

12.04.2021) PPA Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel karistatud väheväärtusliku

vallasasja varguse toimepanemise eest, uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt -

viibides 30.04.2021 kella 16:41 paiku aadressil Laagna tee xx, Tallinn asuvas xxx xxx xx-le

kuuluvas kaupluses xxx xx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa

ja nimelt:

-

toidulisandid Meravita, 2 tk, maksumusega 11,99 eurot ühe tüki eest, kokku

maksumusega 23,98 eurot

-

ühe paki india pähkleid, 300g, maksumusega 3,49 eurot

-

ühe paki kuivatatud puuvilja ja pähklite segu, maksumusega 6,49 eurot

-

ühe paki röstitud soolatud pistaatsiapähkleid, maksumusega 5,99 eurot

-

forellimari premium, 3 tk, maksumusega 7,99 eurot ühe tüki eest, kogumaksumusega

23.97 eurot

-

tursamaks Mere, 8 tk, maksumusega 2,49 eurot ühe tüki eest, kogumaksumusega 19,92

eurot

-

šokolaadikompvekid kirss, 0,454g -1kg/10,35 eurot, maksumusega 4,70 eurot,

-

kompvekid ploom, 0,496g - 1kg/11,99 eurot, maksumusega 5,95 eurot,

ehk kokku xxx xxx xx-le kuuluvat kaupa summas 94,49 eurot, peitis nimetatud kauba oma kotti

ja seejärel möödus kassast tahtlikult kotti peidetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule

viimata tema tahtest olenemata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on

rikkumata ja tagastatud kauplusele.

Samuti tema viibides 18.05.2021 kella 19:05 paiku Tallinnas Sõle xx asuvas xxx xx-ile

kuuluvas kaupluses xxx xxx võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis

järgmist kaupa:

-

6 pakki võid, maksumusega 2,29 eurot, kogumaksumusega 13,74 eurot,

-

12 pakki võid 82%, maksumusega 1,99 eurot, kogumaksumusega 23,88 eurot,

-

4 pakki võid, maksumusega 1,99 eurot, kogumaksumusega 7,96 eurot,

-

1 purki marineeritud kurg, maksumusega 2,19 eurot,

-

1 paki metsapähkel, maksumusega 8,99 eurot,

-

2 pakki india pähkel 300 g, maksumusega 5,99 eurot, kogumaksumusega 11,98 eurot,

-

1 plekieemaldaja, maksumusega 2,99 eurot,

ehk kaupa kokku summas 71,73 eurot, mille peitis nimetatud kauba oma kotti ja seejärel

möödus kassast tahtlikult kotti peidetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema

tahtest olenemata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata ja

tagastatud kauplusele.

Oma tahtliku tegevusega Aleksandr Eelrand pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ehk KarS

§ 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises

süüdi täies ulatuses, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et mõlema episoodi osas on asjaolud selged, teod on tõendatud,

vaidlust nende toimepanemise üle ei ole. Kaitsealune on süüd tunnistanud, kahetsenud, küsimus

on ainult karistuses.

2. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale

asumist põhjendab kohus järgmiselt.

30.04.2021 varguse episood aadressil xxx xx kauplus Laagna tee xx

Kohus leiab, et 30.04.2021 kella 16:41 ajal aadressil Laagna tee xx xxx xx kauplusest kauba

varguse katse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise,

tunnistaja ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli ja videosalvestuse ning muude kirjalike

tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

xxx xxx xx 30.04.2021 avaldusest nähtuvalt xxx xxx xx kaupluses xxx aadressil Laagna tee xx

kell 16.41 vanem meesterahvas, seljas tume talvejope ja kaasas suur kott, jättis tasumata kauba

eest koguväärtusega 94 eurot ja 49 senti. Avalduses on esitatud ka kauba nimetused, kauba

kogused ja kauba hinnad (kd 1 tl 1).

Õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt pidas turvatöötaja M. K. 30.04.2021 kell 16.41 xxx

xxx xx kinni vanema meesterahva, kes läbis kassarivi läbi turvaväravate, jättes kauba eest

maksmata summas 94, 49 eurot. Õigusrikkujaks osutus Aleksandr Eelrand. Isik anti politseile

üle kell 19.01 (kd 1, tl 2).

Tunnistajana üle kuulatud M. K. ütluste kohaselt oli tunnistaja tööl xxx xx Laagna tee xx

vahetuse vanemana. 30.04.2021 kell 16.41 väljus vanem meesterahvas kassaliini nr 5 kaudu ja

jättis kauba eest tasumata summas 94 eurot ja 49 senti. Vanem meesterahvas, seljas tume jope

ja must õlakott, jalas mustad kingad. Vanem mees varastas toidulisandeid summas 23, 98, india

pähkleid summas 3, 49, kuivatatud puuvilja-pähkli segu summas 6, 49, röstitud soolatud

pistaatsiapähklid 5, 99, forellimari premium 23, 97, tursamaks mere 19,92, šokolaadikompvek

kirss 4, 70, kompvekid ploom 5, 95, kokku 94 eurot ja 49 senti, videosalvestis on olemas (kd 1,

tl 3).

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi xxx xxx xx edastatud videosalvestist

30.04.2021 sündmusest Tallinnas Laagna tee xx asuvas kaupluses xxx xx. Kell 16.00.51 siseneb

xxx xxx kauplusesse vanem meesterahvas, kellel on seljas tumedat värvi jope, jalas tumedat

värvi püksid ning tumedat värvi jalanõud. Üle õla kannab meesterahvas musta värvi kotti.

Meesterahvas kannab näo ees meditsiinilist maski. Meesterahvas liigub ostukäruga. Kell 16.01

on meesterahvas autokaupade osakonnas, paneb oma koti ostukärusse. Kell 16.02.13 siseneb

alkoholiosakonda, võtab riiulilt toote ja paneb ostukärusse. Kell 16.04.11 ja 16.04.15 paneb

kaupa ostukärusse. Kell 16.04.41 on kommide osakonnas, võtab lahtised kommid, paneb

kilkotti ja asetab kilekoti ostukärusse. Kell 16.06.02 võtab uuesti lahtised kommid, paneb

kilekotti ja kilekoti ostukärusse. Kell 16.08.36 on konservide osakonnas ja kell 16.08.44 paneb

toote ostukärusse. Kell 16.08.56 on puu- ja köögivilja osakonnas, askeldab kell 16.09.29

ostukäru juures ja tõstab osa asju oma kotti. Kell 16.10.08 võtab letilt tooteid, paneb kilekotti

ja kilekoti ostukärusse. Kell 16.18.09 on valmistoidu leti juures, saab teenindajalt toote ja paneb

ostukärusse. Kell 16.20.40 võtab riiulilt korduvalt tooteid ja asetab ostukärusse. Kell 16.21.40

on puu- ja köögivilja osakonnas, askeldab ostukäru juures ja tõstab osa asju oma kotti. Kell

16.28.43 on piimatoodete osakonnas, askeldab ostukäru juures. Kell 16.28.43 on puu- ja

köögiviljaosakonnas, tõstab osa asju oma kotti. Kell 16.36.02 möödub meesterahvas kaamerast,

üle õla kannab musta värvi kotti. Kell 16.36.25 on meesterahvas kassade juures ja kell 16.39.05

asetab kassalindile neli toodet, kilekoti, heleda õlu Saku Rock 500 ml, grillitud kanakoib,

küüslaugukartul ja maksab nende toodete eest. Seejärel pakib asjad kilekotti ja lahkub kell

16.41.31 kassa juurest. Kohtueelse menetluse käigus on isik tuvastatud kui Aleksandr Eelrand

(kd 1 tl 4-21)

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Aleksandr Eelrand 30.04.2021

kell 19.05 kahtlustatavana kinni ja teda kahtlustati 30.04.2021 kell 16.41 Laagna tee xx

kaupluses xxx kassarivist möödumises ja kauba eest summas 94,49 eurot tasumata jätmises, s.o

KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Aleksandr Eelrand vabastati

01.05.2021 kell 14.00 (kd 1 tl 22-25)

Kinnipeetu läbiotsimise protokollist nähtuvalt avastati Aleksandr Eelranna läbiotsimisel

kinnipidamiskeskuses ja võeti hoiule õlakott, kaks konservi, kruus, nuga, hari, avaja, kolm

mobiiltelefoni Nokia, kaart Turbo, õllepudel, kliendikaart Aitäh, võti, Maxima žetoon, kolm 50

eurost kupüüri, üks 20 eurone kupüür, üks 10 eurone kupüür, üks 2 eurone münt, üks 1 eurone

münt, 90 senti (kd 1 tl 29).

Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas Aleksandr Eelrand, et kahtlustus

on talle arusaadav, on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 30.04.2021 kella 16.30

paiku läks xxx keskuses asuvasse xxx kauplusesse, võttis ostukorvi ning sisenes müügisaali.

Müügisaalis tekkis mõte kaubad varastada. Otsustas varastada kõik kahtlustuses märgitud

kaubad, et pärast kulutada isiklikeks vajadusteks. Võttis kahtlustuses märgitud kaubad, ja pani

ostukorvi, seejärel peitis osa kaupadest kaasasolnud kotti. Osa kaubast, grillkana, keedetud

kartul, õllepudel, jättis korvi ja suundus kassade poole. Kassade juures pani ostukorvist kaubad

kassalindile ning maksis nende eest. Pärast seda väljus kauplusest kotis olevate kaupade eest

tasumata. Varastatud kaubad kavatses ise tarbida. Väljumisel peeti turvatöötaja poolt kinni.

Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Kaasas oli sularaha, kuid tahtis raha säästa. Sissetulekuks on

ainult pension, rohkem varastada ei kavatse. Ajutiselt elab garaažis xxx xx, Tallinn (kd 1 tl 30-

34)

Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et Aleksandr Eelranna 2020. aastal tehtud

tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 2610

eurot (kd 1 tl 40).

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu xxx xxx xx avaldusest nähtub,

taotletakse õigusrikkumise menetluse alustamist isiku suhtes, kes Laagna tee xx Tallinn asuvas

xxx kaupluses 30.04.2021 kell 16.41 jättis kauba eest tasumata. Kauba varguse katse on

tõendamist leidnud lisaks avaldusele ka tunnistaja M. K. ja süüdistatava enda ütlustega, lisaks

kaupluse turvakaamerate videosalvestisega.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt jättis süüdistatav osa kaupluse müügisaalist võetud kauba eest

tasumata ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et

süüdistuses märgitud kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub,

et asjade äravõtmisega sooviti asjade senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus,

mis toimus kannatanu, ehk asja omaniku tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et

käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine

süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus kauplusest kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud kaupa kauplusele tagastada.

Vastupidi, süüdistatava selgituste kohaselt hakkas tal rahast kahju ning ta otsustas kaupa

varastada enda tarbeks, et varastatud toiduained ise ära tarvitada. Seega on õiguslikus mõttes

sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab

kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kuivõrd süüdistataval ei

õnnestunud varastatud kaupa enda kasuks pöörata ja ta peeti koos varastatuga kinni, jäi süütegu

süüdistatava tahtest olenemata põhjusel katse staadiumi KarS § 25 lg 2 mõttes.

18.05.2021 varguse episood aadressil Sõle xx xxx xx kaupluses xxx xxx

Kohus leiab, et 18.05.2021 kella 19:05 paiku aadressil Sõle xx, Tallinn asuvast xxx xx

kauplusest xxx xxx kauba varguse katse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud

süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, asitõendi vaatlusprotokolli ja videosalvestuse

ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

xxx xx avaldusest nähtuvalt palutakse vastutusele võtta õigusvastase teo toimepannud isik,

kelle juurest 18.05.2021 kell 19.05 kaupluses xxx xxx aadressil Sõle xx avastati xxx xxle

kuuluvat kaupa 71, 73 euro väärtuses. Avalduses on toodud varastada püütud kauba nimetus,

kogus ja hind (kd 2 tl 1).

Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt anti õigusvastase teo toime pannud isik

18.05.2021 kell 20.26 üle politseile (kd 2 tl 2).

Tunnistaja A. L. ütlustest nähtuvalt oli tunnistaja 18.05.2021 tööl Tallinna xxx xxx aadressil

Sõle xx turvatöötajana. Märkas meesterahvast vanemas eas hallide juustega, tumedas jopes,

tumedates pükstes, nokamütsiga. Meesterahvas oli või riiulil ja võttis võid endale palju, 22 tk

ja pani kotti kell 18.53. Peale seda ta suundus kassaridadesse kell 18.55, et maksta kauba eest

mis tal kärus oli. Nägi kaamerast, et võid tal kassa lindil ei olnud. Palus tal kaasa tulla

turvaruumi, et teostada turvakontroll. Turvakontrolli käigus tuli kotist 22 tk võid kokku summas

45, 58 eurot ja kotis oli veel kaupa, mille eest oli maksmata. Marineeritud kurgid 2, 19,

maapähkel 8, 99, india pähkel 11, 98 ja plekieemaldaja 2, 99 eur. Kokku oli kaupa, mille eest

oli maksmata 71, 73 eur. Olemas on videosalvestis. Kaup on tagastatud kauplusele ja rikkumata.

Meesterahvas pani kaubad kotti kell 18.53 ja kassast väljus 19.05 (kd 2 tl 3).

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Sõle xx xxx kaupluse 18.05.2021

turvakaamerate videosalvestusi. 18.05.2021 kell 18.35.39 ajal siseneb kauplusesse u 70-75 a.

vana, hallipäine meesterahvas sinine jope seljas, oranži värvi T-särk, hall nokamüts, mustad

püksid jalas, must õlakott, liigub ostusaali. Seal võtab mütsi maha ja paneb ette näokaitsemaski.

Kell 18.36.06 võtab meesterahvas leivaosakonnas seljalt õlakoti, paneb ostukärusse, paneb

ostukärusse rohelise kaanega purgi, liigub edasi, teises osakonnas võtab riiulilt toote, siis veel

kaks ja asetab ostukärusse. Liigub edasi. Külmikust võtab paki pelmeene, asetab kärusse. Kell

18.41.43 võtab riiulist plekieemaldaja Vanish, asetab kärusse. Kell 18.43.24 seisab juurvilja

osakonnas ja kohendab kärus asuvaid tooteid. Kell 18.52.33 kuni 18.53.18 seisab külmiku ees,

võtab rohkelt tooteid ja paneb kärusse. Pärast liigub käruga, milles on kollast värvi tooted,

eemale, seistes kaamera poole seljaga ja teeb kärus kätega liigutusi. Liigub edasi, tooteid enam

näha ei ole. Kell 18.56.05 võtab veel külmikust tooteid ja paneb kärusse. Kell 18.57 kuni 18.59

seisab samas kohas, seljaga kaamera poole, teeb kärus kätega liigutusi. Liigub saalis, võtab

tooteid piimaosakonnas. Kell 19.01 võtab seljast jope, paneb kärusse õlakoti peale. Kell 19.03

seisab kassas, paneb kärust kassalindile asju, õlakott ja jope jäävad kärusse. Kell 19.05.53

lahkub kaupluse ostusaalist läbi turvaväravate, kotis asuva kauba eest maksmata, liigub

väljapääsu poole, toimub kinnipidamine (kd 2 tl 6-14).

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Aleksandr Eelrand kinni

18.05.2021 kell 20.25 Sõle xx Tallinnas ja teda kahtlustati KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi

selles, et ta samal päeval kella 19.05 ajal varastas Sõle xx asuvast kauplusest xxx kaupa

kogumaksumusega 71, 73 eurot (kd 2 tl 16)

Isiku ja asjade läbivaatuse protokollist nähtuvalt viidi Kesklinna politseijaoskonnas läbi

Aleksandr Eelranna läbivaatus ning võeti hoiule: võtmehoidja ühe võtme ja ühe magnetiga,

kaheksa 50 eurost kupüüri, kaks 10 eurost kupüüri, üks 5 eurone kupüür, 10, 06 eurot müntides,

kaks Nokia mobiiltelefoni, käekell, elamisluba, võti, must kott isiklike asjadega, mustad tossud,

hallid dressipüksid, tumesinine jope, hall nokkmüts (kd 2 tl 17).

Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas Aleksandr Eelrand, et 18.05.2021

kella 19.00 paiku läks xxx kauplusesse, mis asub Tallinnas Sõle tänaval, et osta pelmeene, oli

piisavalt raha kaasas. Kaupluses valis kaupu, pani need ostukorvi. Kaupluses tekkis varguse

tahtlus. Võttis kahtlustuses märgitud kaubad, pani need endale üle õla kotti. Kassas maksis

nende kaupade eest, mis olid ostukorvis, nende kaupade eest, mis olid kotis, ei maksnud.

Möödus kassast, jõudis umbes paar meetrit edasi minna, kui tuli turvatöötaja ja palus kaasa

tulla. Viidi turvaruumi, andis kotist kaubad välja. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Kaubad,

mida püüdis varastada, plaanis kinkida tuttavatele naistele tähelepanu märgina. Elab xxx xxx

asuvas garaažis, mis kuulub temale (kd 2 tl 18-19).

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistataval Aleksandr Eelrand kolm kehtivat

kriminaalkaristust. Viimane kord karistati teda Harju Maakohtu 14.06.2018 otsusega nr xxx

KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud,

karistus on täidetud 12.08.2018. Lisaks sellele on süüdistataval 7 kehtivat väärteokaristust,

millised kõik on määratud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest (kd 2 tl 24-

28).

Harju Maakohtu 14.06.2018 otsusest nr xxx nähtuvalt karistati Aleksandr Eelranda KarS § 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud karistuse algusega alates

12.06.2018. Kohtuotsuse põhiosas märgitud süüdistuse kohaselt püüdis süüdistatav varastada

xxx kauplusest kaupa kogumaksumusega 7, 75 eurot (kd 2 tl 29-31).

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligupi III patrullpolitseiniku

Lilia Redkina 12.04.2021 kiirmenetluse otsusega nr 2315,21,001189 karistati Aleksandr

Eelranda KarS § 218 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi rahatrahviga 60 eurot selles, et Aleksandr Eelrand

12.04.2021 kell 10.01 Mustakivi tee xx asuvas kaupluses jättis tasumata kauba eest summas

190, 37 eurot (kd 2 tl 32-33).

Harju Maakohtu 11.05.2021 otsusest nr xxx nähtuvalt karistati Aleksandr Eelranda KarS § 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest arestiga 6 päeva (kd 2 tl 34-35).

Kohus leiab, et tunnistaja A. L. ütluste, videosalvesti vaatlusprotokolli ja süüdistatava süüd

tunnistavate ütlustega on süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. xxx

xx avaldusest nähtuvalt taotleti vastutusele võtta isik, kes jättis kauplusest võetud kauba eest

maksmata ning süüdistatav ei ole kauba võtmist ja kauba eest maksmata jätmist ka vastustanud.

Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara.

Tuvastatud asjaoludest nähtub, et asjade äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus

lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega

leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu

realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus kauba äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole

tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada, vastupidi

süüdistatava selgituste kohaselt tahtis ta suurema osa varastatud kaubast kinkida tuttavatele

naisterahvastele n.n tähelepanu märgiks, soovides näidata kuidas ta nende eest hoolitseb ja

ilmselgelt varjates seda, et ta kingib varastatud asju. Seega oli süüdistatava eesmärgiks pöörata

varastatu enda kasuks ja käsutada võõraid vallasasju omal äranägemisel, s.t õiguslikus mõttes

on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab

kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Kuivõrd süüdistataval ei õnnestunud vargust tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viia ja ta

peeti kinni, jäi süütegu katse staadiumisse KarS § 25 lg 2 mõttes.

Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava õigusvastane tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p

9 ja § 25 lg 2 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud

vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole

oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes

menetluses. Samuti ei saa süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik olla

väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Aleksandr Eelrand pani toime

kaks varguse katset, s.o 30.04.2021 ja 18.05.2021. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on

süüdistatavat karistatud väärteokorras kohtuvälise menetleja 12.04.2021 otsusega KarS § 218

lg 1 ja § 25 lg 2 järgi selles, et ta püüdis Mustakivi tee xx kauplusest 12.04.2021 varastada

kaupa 190, 37 euro ulatuses ning lisaks sellele on teda KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest karistatud ka Harju Maakohtu 11.05.2021 otsusega süüteo eest

väheväärtusliku asja vastu. Seega on süüdistatav ajavahemikul 12.04.2021 kuni 18.05.2021, s.o

ühe kuu ja ühe nädala jooksul toime pannud neli varavastast süütegu. Seega on süstemaatilisuse

kriteerium täidetud ja kohus leiab, et Aleksandr Eelrannale inkrimineeritud süüteod tuleb

süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena

süstemaatiliselt. Kuivõrd süüteod jäid katse staadiumisse, tuleb neid kogumis hinnata

süütegude katsetena.

Seega pani Aleksandr Eelrand oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise

katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule,

et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist. Üldjuhul

on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab

üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka

rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka menetluskulude hüvitamise

kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine

muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks

täidetav. Ankeetandmete kohaselt Aleksandr Eelrand ei tööta ja ta on vanaduspensionär,

mistõttu on tema sissetulekuks vanaduspension. Andmetest isiku maksustatava tulu kohta

nähtub, et süüdistatava kogu 2020 aasta sissetulek oli 2610 eurot ning kohtul puuduvad andmed

selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd muud legaalset sissetulekuallikat peale pensioni.

Seejuures puudub süüdistataval ka püsiv elukoht ning süüdistatava selgituste kohaselt elab ta

temale kuuluvad garaažiboksis. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse

mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava

karistusandmetest, et süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust ja seitse kehtivat

väärteokaristust ning kõik karistused on temale aastate jooksul mõistetud või määratud

varavastaste süütegude toimepanemise eest, mis viitab sellele, et süüdistataval on aastate

jooksul puudunud piisav sissetulek enda elatamiseks ning varavastaste süütegude

toimepanemine on muutunud talle omaseks käitumiseks. Lisaks eelmärgitule peab kohus

vajalikuks märkida, et ajal, mil ühes kriminaalasjas toimus kohtueelne menetlus, pani

süüdistatav toime juba uue varavastase süüteo, mille eest karistati teda arestiga ning enne kui

ta jõudis aresti kandma asuda, peeti ta kinni juba järgmise varguse toimepanemiselt. Seejuures

on kõik varasemad rahatrahvid, mis talle määrati varavastaste väärtegude toimepanemise eest,

senini tasumata, s.t süüdistatava rahaline mõjutamine oodatud mõju avaldanud ei ole ja

rahatrahv kui karistusliik on jäänud tagajärjetuks. Seega ei saaks süüdistatavat mõjutada ka

kriminaalkaristusena kohaldatav rahaline karistus. Eeltoodule tuginedes asub kohus

seisukohale, et süüdistatava rahaline mõjutamine karistusena on ennast ammendanud ja

süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Hinnates Aleksandr Eelranna süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe

kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samas inkrimineeritakse

süüdistatavale kahe katse staadiumisse jäänud varguse toimepanemist, millega varalist kahju ei

tekkinud, sest süüdistataval ei õnnestunud temast olenemata põhjustel vargusi lõpuni viia.

Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav pani kuriteod toime

ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime

või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt

ning seda olukorras, kus tal oli mõlemal korral kaasas piisavalt rahalisi vahendeid. Selline

käitumine näitab süüdistatavale omaseks saanud käitumismustrit ja varastamine ei ole tingitud

sellest, et tal puuduvad rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, vaid selline käitumine on

muutunud tema elustiiliks. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kuivõrd varalist kahju ei

tekkinud ja süüteod jäid katse staadiumi, siis on süüdistatava süü alla keskmise.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja teatas kohtuistungil, et tal oli piisavalt

rahalisi vahendeid, et kaupa osta. Samas ei selgita see asjaolu varguse toimepanemise põhjust.

Kohus suhtub süüdistatava kahetsusavaldustesse kriitiliselt, kuivõrd süüdistatav, keda on sellise

käitumise eest varem juba karistatud vangistusega, jätkas samalaadset õigusvastast käitumist ja

pani lühikese aja jooksul toime rea varavastaseid süütegusid, jätkates sellist käitumist ka siis

kui teda oli korduvalt kinni peetud, s.h karistatud rahatrahviga, seejärel uuesti peeti ta kinni

ning sellele järgnevalt karistati teda arestiga. Kõigele sellele vaatamata pani ta toime järgmise

varguse. Seetõttu ei saa kohus hinnata seda kahetsust siirana. Kohus ei saa avaldatud

kahetsusest küll täielikult mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava

asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ning asjaolu,

et süüdistatavat on korduvalt samalaadsete väärtegude ja kuritegude eest karistatud, ei saa see

kahetsus süüdistatava karistust kergendamise suunas eriti mõjutada.

Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud.

Seetõttu leiab kohus, et arvestades kahe süüteo toimepanemist võib süüdistatavale karistuse

mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks

mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et kuivõrd

süüdistatavat on korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud, siis peab

mõistetav karistus oma ranguselt süstemaatiliselt süütegusid toime panevas süüdistatavas

tekitama arusaama keelunormi jätkuvas kehtivuses, mistõttu ei ole süüdistatavat võimalik

karistada sanktsiooni alammääras.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama n.n

märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus

karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral

aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka

koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-

1-1-40-04).

Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda

ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kolm kehtivat

kriminaalkaristust ja seitse kehtivat väärteokaristust, millised kõik on mõistetud või määratud

eranditult varavastaste süütegude toimepanemise eest. Seega ei ole teda mõjutanud ei

rahatrahvid, arest ega lühiajalised vangistused ja süüdistatav on jätkanud varavastaste

süütegude süsteemset toimepanemist. Kaitsja leidis, et süüdistatavale mõistetava karistuse

võiks jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ja allutada süüdistatava käitumiskontrollile. Kohus

leiab, et käitumiskontrollile allutamine eeldab süüdimõistetul alalise elukoha olemasolu.

Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel märkinud, et tema elukohaks on garaažiboks asukohaga

xxx xx, kuid elukohast lahkumise keeldu kohaldati temale xxx xx öömajas. Kohtuistungil

avaldas süüdistatav, et ta elab hoopis xxx xx asuvas garaažiboksis xxx. Seega on süüdistatav

oma elukoha kohta andnud andmeid, mis omavahel ei riimu ja kriminaalasjast võib järeldada,

et süüdistataval tegelikkuses puudub püsiv elukoht, millele viitab ka asjaolu, et süüdistatava

asjade läbivaatusel tema kinnipidamise järgselt on tal kaasas olnud eluks vajalikud

esmatarbevahendid, milliste esemete kaasaskandmiseks tavaliselt püsiva elukoha olemasolul

vajadus puudub. Seetõttu, arvestades süüdistatava kehtivaid karistusi ja püsiva elukoha

puudumist leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik mõistetavat karistust tingimisi

kohaldamata jätta ei KarS 73 ega ka § 74 alusel, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub

täielikult. Kohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et süüdistatava sõnade kohaselt tahtis ta

sõita maale tuttava naisterahva eest hoolitsema, kuivõrd naisterahvas oma terviseseisundi tõttu

ei tule enam iseseisvalt toime, jätmata seejuures avaldamata selle naisterahva elukoha andmed.

Seega ei oleks kohtule süüdistatava asukoht teada. Käitumiskontrollile saaks allutada

süüdistatavat aga vaid elukohajärgses kriminaalhooldusosakonnas. Seejuures oli süüdistataval

kogu aeg võimalus minna väidetavat abivajajat abistama, kuid süüdistatav eelistas abi

osutamise asemel varavastaste süütegude süstemaatilist toimepanemist. Seega kuulub

mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele ning karistuse kandmist tuleb arvestada alates

süüdistatava viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, arvestades karistusaja hulka ka

esimeses episoodis kahtlustatavana kinnipidamise ajavahemiku.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha ja määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetlusel. KrMS § 2565 lg

2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva

seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk. Kuivõrd kiirmenetluse korral on menetlusele kuluv aeg lühem, on

ka menetlusega kaasnev kulu väiksem, mistõttu peab kohus võimalikuks vähendada välja

mõistetava sundraha suurust seadusega lubatud maksimaalmääras, s.o poole võrra.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud

kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest.

Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning

kohtueelses menetluses menetlustoimingu protokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes

märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale

kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja osavõttu, on süüdistatavale kaitsja määratud

kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja

vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud

kogu määratud ulatuses.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Süüdistatav on hoopis selgitanud, et tal oli piisavalt rahalisi vahendeid

kaupade ostmiseks ning seda asjaolu kinnitavad ka kriminaaltoimikus leiduvad tõendid. Isiku

läbivaatuse protokollidest nähtub, et süüdistataval oli mõlema kinnipidamise korral kaasas

sularaha, s.t süüdistataval on olemas piisavad rahalised vahendid vähemalt osa menetluskulude

hüvitamiseks.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku

faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku

resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude

vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui

menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele,

on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Aleksandr Eelrand on aga varem nii kriminaal- kui

väärteokorras korduvalt karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega tema

elus. Pigem nähtub kriminaalasjast, et tegemist on süstemaatliliselt varavastaseid süütegusid

toime

paneva

isikuga.

Seega

on

süüdistatav

teadlik

sellest,

et

iga

järgneva

kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda. Seejuures ei tuvastanud

kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või

takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb

kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava pensioni suhteliselt

tagasihoidlikust suurusest

lähtuvalt, et

esinevad alused võimaldada

süüdistataval

menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse

jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel

loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse

lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures.

Kriminaaltoimikus on vaadeldud kaupluste turvakaamerate salvestisi ja salvestised asuvad

kriminaaltoimikus. Seega on salvestiste puhul tegemist teabekandjatega, milledel on

salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad, s.o

DVD plaat Laagna tee xx, Tallinnas asuva xxx xx 30.04.2021 turvakaamera salvestistega, (kd

1, tl 50) ja DVD plaat Sõle xx, Tallinnas asuva xxx xxx 18.05.2021 turvakaamera salvestistega

(kd 2, tl 5) juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/