2-20-104727/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2021 a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-104727

Tsiviilasi

Astangu Parkla Osaühingu hagi T T vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Astangu

Parkla

Osaühing

(registrikood

11371567; aadress Astangu tn 31, 13519 Tallinn; e-post:

astangu60a@mail.ru)

Hageja lepinguline esindaja:

Irina Reva (e-post:

irina.reva@hotmail.com)

Kostja: T T (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post: xxxx)

Asja läbivaatamine

13. mai 2021 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 86% ulatuses hageja kanda ja 14 % ulatuses kostja kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

2 (7)

1. Hageja osutab kostjale parkimisteenust. Hageja valitsemisel oleval parklal pargib kostja

sõiduauto Xxxx, reg nr xxxx. Poolte vahel on lepingu suhted, mis tekkisid alates 06.04.2018.a.

Kostja sõidukile oli määratud parkimiskoht numbriga xxxx. Kostja oli tutvunud parkla

hinnakirjaga ja parkimistingimustega. Kostjaga, sõidukiga ning teenuse tasumisega seotud

andmed fikseeritakse hageja tööpäevikus. Nimelt, kostja ise kinnitas tööpäevikus oma

allkirjaga, et on tutvunud parkimistingimustega; on fikseeritud, et sõiduki xxxx taga- ja esiklaas

on katki; et kostja on tasunud teenuse eest kolm korda, s.o. 06.04.2018.a. 67,50 eurot,

11.08.2018.a. 25,00 eurot ja 30.11.2018.a. 67,50 eurot. Seega kostja poolt on tasutud teenust

vaid kuni 05.11.2018.a.

2. Kostja sõiduk xxxx asub käesoleva ajani parklas. Hageja mitu korda on võtnud ühendust

kostjaga telefoni-, e-posti-, posti teel ja kostja tööandja kaudu, paludes tasuda võlgnevus

parkimise eest ja viia auto parklast ära, kuid tulemusteta. Kostja lubas võlgnevuse tasuda, kuid

oma lubadust ei ole täitnud.

3. Vastavalt Astangu Parkla OÜ transportvahendite parkimise eeskirja punktile 7.2. tariifi

alusel pargitava sõiduki omanik, kes on ületanud parkimise maksetähtaja, kaotab koha parklas

ja maksab kahekordselt tööpäevast tariifi iga ületatud päeva eest. Tulenevalt hageja hinnakirjast

on ööpäeva tariif sõiduautole 3 eurot päevas. Seega kahekordseks tariifiks on 6 eurot päevas.

Eelmainitust tulenevalt alates 06.11.2018.a. kaotas kostja koha parklas ja on kohustatud tasuma

hagejale parkimistasu 6 eurot päevas kuni auto parklast ära viimiseni. Seisuga 20.03.2020.a. on

viivitatud päevade arv 500 päeva. Seega kostja võlgnevus hageja ees seisuga 20.03.2020.a. on:

500 päeva x 6 eurot/päev = 3 000 eurot.

4. Kostjal on hageja ees võlgnevus 20.03.2020 seisuga 3000 eurot.

5. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3 000 eurot ja jätta hageja

menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht

6. Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ning põhjendamatu ning tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

7. Kostja vastuse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 06.04.2018 suulise tähtajatu

parkimislepingu, mille kohaselt osutab hageja kostjale parkimisteenust. Hageja hallatavas

parklas pargib kostjale kuuluv sõiduauto Xxxx, reg nr xxxx. Parkimislepingu sõlmimine

fikseeriti hageja poolt peetavas venekeelses tööpäevikus.

8. Tööpäevikus on fikseeritud, et sõiduki xxxx taga- ja esiklaas on katki; et kostja on tasunud

teenuse eest kolm korda sularahas, s.o. 06.04.2018.a. 67,50 eurot, 11.08.2018.a. 25,00 eurot ja

30.11.2018.a. 67,50 eurot.

9. Parkimislepingu sõlmimisel tutvustati kostjale suuliselt hinnakirja, mis asus parklatöötaja

soojakus töötaja käes. Kuna kostja soovis autot parkida pikema aja vältel, kindlat tähtaega

määramata, lepiti kokku, et kostja pargib kuutariifi alusel ja kuna parkimiskohta kasutatakse

kauem, kui kolm kuud, on parkimistasu suurus 25 eurot kuus, millele rakendub 10% soodustust.

Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kogu parkimistasu hiljemalt siis, kui autole järele tuleb.

10. Astangu Parkla Osaühing ei ole teatavaks teinud oma arveldusarvet ega pangarekvisiite,

mille tulemusena on parkimise eest võimalik tasuda üksnes sularahas ja kohapeal.

11. Kostjale kuuluv sõiduk xxxx asub käesoleva ajani parklas, parkimisleping on jätkuvalt

kehtiv.

12. Parkimiskoha kasutamisleping on üürileping VÕS § 271 mõttes. Pooled ei ole sõlminud

kirjalikku üürilepingut. Suuliselt lepiti kokku, et parkimiskoha suhtes rakendatakse kuutariifi

3 (7)

ja kuna leping on sõlmitud tähtajatult ja kauemaks kui kolmeks kuuks, on kohaldatav tariif 25

eurot kuus, millele rakendub soodustus 10%. Seda asjaolu tõendab ka hageja esitatud tööpäevik,

millest nähtub, et kostja maksis lepingu sõlmimisel kolme kuu eest ette summas 67.50, mis teeb

kuutariifiks 22.50, mitte 180 eurot, mida nõuab hageja.

13. Kostjal ei olnud kokkulepitud kindlat maksetähtaega. Kostja sõlmis parkimiskoha

kasutamise lepingu tähtajatult ja tasumisega mitte ette, vaid hiljem, tagantjärele. Seda asjaolu

tõendab ka poolte tegelik praktika, mis on kajastatud tööpäevikus- kostja on tasunud

11.08.2018.a. 25,00 eurot kuu eest, mis lõppes 06.08 ja 30.11.2018 67.50, st soodustusega 3

kuu eest ajavahemikul, mis lõppes 06.11.2018 ning auto jäi hageja parklasse edasi. Tänaseks

on kostja tasunud 17 kuu eest lisaks 425 eurot. Kostja on seisukohal, et ta on tasunud

parkimiskoha eest vastavalt hageja kehtestatud kuutariifile ja ei ole hagejale parkimise eest

võlgu.

14. Hageja poolt kohtule esitatud parkimistingimuste puhul on eelduslikult tegemist

tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes. Parkimise alustamisel ei tutvustatud kostjale teenuse

tüüptingimusi, neid ei ole sissesõidul, kohapeal ja ei ole parklas mitte kuskil nähtavas ega

loetavas kohas. Kostja on seisukohal, et tema sõlmis eritingimustel kokkuleppe, mille sisuks oli

tähtajatu pikaajaline parkimiskoha kasutamine kuutariifiga 25 eurot (-10%) ja tasumise

tähtajaga lepingu lõppemisel. Kostjal ei olnud hagejaga mingeid kokkuleppeid arvelduste

tähtaegade osas. Kostja peab vajalikuks märkida, et tähtajad ei sisaldu ka kohtule esitatud

tüüptingimustes (mida kostjale lepingu sõlmimisel ei tutvustatud).

15. Kostja antud allkirjad teeninduspäevikus tõendavad parkimislepingu sõlmimist ja sularaha

üleandmist, mitte tüüptingimustega tutvumist, milleks ei ole kohapeal üldse võimalust.

Vastavalt VÕS § 37 lõikele 2 ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või

esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse

olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise

pingutuseta mõista. Teeninduspäevikus sisalduv võõrkeelne lause ei tõenda, et kostja sai ka

tegelikult parkimistingimustega sellisel kujul tutvuda, nagu need kohtule esitatud on. Kostja

oleks saanud eeldada, et kõik tasud sisalduvad hinnakirjas, kuid mitte seda, et võidakse

kohaldada tariife, millega pole kostja saanud eelnevalt tutvuda.

16. Kui hageja soovib oma nõudes tugineda väidetavatele üldtingimustele ning väita, et kostja

ei ole oma kohustust tähtajaks täitnud, juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et

üldtingimustes ei ole sätestatud, kuidas ja milliste ajavahemike tagant toimub teenuse eest

tasumine, kas teenuse eest tasutakse ette või tagantjärele. Selles olukorras tuleb kohaldada VÕS

§ 294 viimases lauses sätestatut, mille kohaselt tuleb üür maksta hiljemalt lepingu lõppemise

päeval, mis on parkla puhul ka loogiline, sest parkimisleping lõpeb üldjuhul parklast lahkumise

ja parkimiskoha vabastamisega. Arvestades, et hageja ei ole parkimislepingut tänaseni

nõuetekohaselt üles öelnud ja kostja auto on jätkuvalt parklas, ei ole parkimistasu veel

sissenõutavaks muutunud, kuigi kostja on selle vastavalt temale tutvustatud hinnakirjale ära

maksnud (25 eurot kuus).

17. Hageja ei saa kohaldada tagantjärele hinnakirjast erinevat tariifi, milles pooled pole kokku

leppinud.

18. Hagejal olid olemas kostja kontaktandmed (aadress ja telefon), kuid hageja ei võtnud

kostjaga kordagi ühendust ega saatnud ühtki meeldetuletust või arvet parklatasu tasumiseks.

Hageja esitas võlgnevuse arvestuse seisuga 30.03.2020 kohtule, kuid mitte kostjale. Hageja ei

ole 15 kuu vältel esitanud kostjale ühtki parkimistasu arvet ega nõuet tasu maksmiseks.

4 (7)

19. Kostja arvates ei ole korrektne jätta lepingupool hoiatamata teenustasude olulisest tõusust

(25 eurot kuus versus 180 eurot kuus). Kostja ei osanud arvestada, et hageja võib sõlmitud

parkimislepingut sellisel viisil tõlgendada.

20. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud parkla tüüptingimused on tühised VÕS § 42 lg1

tulenevalt. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

21. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Kostja on seisukohal, et hageja viidatud tüüptingimused on tühised seetõttu, et

kahjustavad teist lepingupoolt ebamõistlikult.

22. Vastavalt VÕS § 42 lõike 3 p 5 sätestatule on tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav, kui

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. Kuna parkimiskoha üüritasu Astangu Parkla OÜ hallatavas parklas on

tavaliselt hinnakirja järgi 25 eurot kuus, on 180 eurone kuutasu 7,2 korda kõrgem, mis on

ebamõistlikult suur võrreldes tavalise tasuga, arvestades, et hagejal ei ole tavalise olukorraga

võrreldes mingeid täiendavaid kulutusi.

23. Vastavalt VÕS § 42 lõike 3 p 14 on tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav ka siis

kui nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata

põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi, p 17 kohaselt siis, kui antakse tingimuse

kasutajale õigus ühepoolselt määrata, kas üleantud vallasasi, osutatud teenus või muu kohustuse

täitmine vastab lepingutingimustele, st ühepoolselt otsustada, millal ja kuidas lepingut täita

tuleb, p 18 antakse tingimuse kasutajale ainuõigus tõlgendada lepingutingimusi. Kostja on

seisukohal, et hageja parkimistingimused on tühised osas, milles nähakse ette ebamõistlikult

suur leppetrahv ning hageja võimalus määrata ise ühepoolselt lepingu täitmise tähtajad, teist

poolt teavitamata.

24. Kostja on tasunud kogu summa, mida peab võlgnetavaks sõlmitud lepingu järgi, alates

06.11.2018, summas 425 eurot (17 kuud x25 eurot, vastavalt hageja hinnakirjale)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

25. Kohus tutvus menetlusosaliste väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

jätta rahuldamata.

26. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste õiguslikku tähtsus omavate asjaolude üle:

• Hageja osutab parkimisteenust;

• Kostjale kuulub sõiduauto Xxxx, registrinumbriga xxxx;

• Kostja pargib temale kuuluvat sõiduautot Xxxx, registrinumbriga xxxx hageja poolt

hallatavas parklas alates 06.04.2018 kuni tänaseni;

• Kostja on tasunud hagejale parkimisteenuse eest 06.04.2018 67,50 eurot, 11.08.2018 25

eurot ja 30.11.2018 67,50 eurot.

• Kostja on tasunud hagejale 14.04.2020 400 eurot ja 30.04.2020 25 eurot.

5 (7)

27. Hageja palub kostjalt välja mõista 3000 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on kaotanud

õiguse alates 06.11.2018 hageja poolt hallatavast parklas oma sõiduautot parkida. Hageja

tugineb Astangu Parkla OÜ transpordivahendite parkimise eeskirja punktile 7.2, mille kohaselt

pargitava sõiduki omanik, kes on ületanud parkimise eest maksetähtaja, kaotab koha parklas ja

maksab kahekordset ööpäevast tariifi iga ületatud päeva eest. Tulenevalt hageja hinnakirjast on

ööpäeva tariif sõiduautole 3 eurot ööpäevas. Seega kahekordseks tariifiks on 6 eurot päevas.

Hageja väitel kostja kaotas alates 06.11.2018 koha parklas ja on kohustatud tasuma hagejale

parkimistasu 6 eurot päevas kuni auto äraviimiseni.

28. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271

mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil

(üürnikul) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-82-16, punkt 22).

29. Kohus leiab, et Astangu Parkla OÜ transpordivahendite parkimise eeskirja punktis 7.2

kehtestatud tariifi näol on tegemist leppetrahvi nõudega VÕS § 158 tähenduses. VÕS § 158

lõike 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus märgitud rahasumma. Kuivõrd poolte vahel on

vaidlus, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, on asja lahendamisel keskseks küsimuseks

kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, eelkõige,

kas poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et juhul kui sõiduki omanik, kes on ületanud parkimise

maksetähtaja, peab maksma kahekordset ööpäevast tariifi iga ületatud päeva eest. Kohus leiab,

et taolise tingimuse näol on tegemist hageja tüüptingimusega VÕS § 35 tähenduses. TsMS §

230 lõike 1 alusel tuli hagejal tõendada, et hageja poolt kehtestatud leppetrahvi tasumise

kohustust puudutavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks (VÕS § 37) ja et need on

kehtivad (VÕS § 42).

30. Kostja ei vaidlusta seda, et temale kuulub sõiduauto Xxxx, registrinumbriga xxxx ja seda,

et nimetatud sõiduk pargib alates 06.04.2018 kuni käesoleva ajani hageja poolt hallataval

parkimisalal. Kostja väitel parkimislepingu sõlmimisel tutvustati talle suuliselt hinnakirja, mis

asus parkla töötaja käes. Kuna kostja soovis autot parkida pikema aja vältel, kindlat tähtaega

määramata, lepiti kokku, et kostja pargib kuutariifi alusel ja kuna parkimiskohta kasutatakse

kauem, kui kolm kuud, on parkimistasu suurus 25 eurot kuus, millele rakendub 10% soodustust.

Kohtule esitatud hageja tööpäeviku väljavõtte kohaselt on kostja andnud allkirja selle kohta, et

ta on tutvunud parkimistingimustega ja on fikseeritud, et sõiduki xxxx taga- ja esiklaas on katki

(dtl 23-24). Kohtule esitatud hinnakirja kohaselt on kehtestatud alates 01.01.2016 hageja poolt

järgmine hinnakiri: Kuutariifid: 1. autod kuni 5m- 25 eur, autod 5-7 m- 28 eur, autod 7-10m-

30 eur, muud autod- kokkuleppel. Ööpäeva tariifid- 3 eur, muud autod – 4. eur. NB!1.

Firmadele- hindadele lisandub käibemaks, 2. Eraisikutele- hind sisaldab käibemaksu, 3.

Soodustus 10% tingimusel juhul, kui transpordivahendid hoitakse parklas vähemalt 90

kalendripäeva (dtl 20).

31. Hageja poolt kohtule esitatud foto kohaselt on parkla sisevärava vasakule poole aia peale

paigaldatud eesti – ja vene keelne infosilt, mille kohaselt sõiduki omanik või volitatud isik

sisenedes Astangu Parkla OÜ territooriumile kinnitab tutvumist eeskirjadega ja nõustub

Astangu Parkla tingimustega ja eeskirjadega tasulises parklas (dtl 58). Samas ei ole parkla

sissesõidule paigaldatud Astangu Parkla tingimusi ega eeskirju, vaid hageja poolt kohtule

esitatud tõenditest nähtub, et need on vormistatud üksnes kirjalikult paberkandjal (dtl 21-22).

32. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on

lõike 2 järgi leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja sai nõustumuse kätte. Kui nõustumus

väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja

6 (7)

teost teada sai, v.a juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast

tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

33. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist pole

leidnud, et kostja oleks tutvunud hageja poolt kehtestatud „Eeskirjaga transpordivahendite

parkimiseks tasulises parklas“. Nimetatud parkimistingimusi ei ole paigaldatud parkla

sissesõidu juurde nähtavasse kohta ega kusagile mujale nähtavasse kohta parklas. Kohtu

hinnangul pelgalt parkla sissesõidu juurde paigaldatud infotahvlist, mille kohaselt sõiduki

omanik sisenedes Astangu Parkla OÜ territooriumile kinnitab Astangu Parkla tingimustega

nõustumisega, ei piisa hageja poolt väidetavalt kehtestatud parkimistingimustel lepingu

sõlmimiseks. Selleks, et saaks lugeda hageja poolt kehtestatud tingimustel parkimisepingu

sõlmituks, peaks sõiduki omanik või valdaja saama antud tingimustega enne parkimislepingu

sõlmimist tutvuda. Need võiksid näiteks olla paigaldatud parkla sissesõidu juurde nähtavasse

kohta.

34. Kohtu hinnangul kostja poolt antud allkiri hageja tööpäevikusse selle kohta, et ta on

tutvunud parkimistingimustega, ei tõenda, et kostja on tutvunud hageja poolt kehtestatud

„Eeskirjaga

transpordivahendite

parkimiseks

tasulises

parklas“

ja

nimetatud

parkimistingimuste punktis 7.2 kehtestatud leppetrahvi tasumise kohustust puudutavad

tüüptingimused on saanud lepingu osaks (VÕS § 37). Kohus peab eluliselt usutavaks, et andes

allkirja hageja töökaustikusse kostja kinnitas, et ta on teadlik hageja poolt kehtestatud sõiduauto

parkimise hinnakirjast. Seda on kostja ka ise kinnitanud. Seega asub kohus seisukohale, et

leppetrahvi tasumise kohustust puudutavad tüüptingimused ei ole saanud hageja ja kostja poolt

sõlmitud parkimiselepingu osaks ja seetõttu on hageja poolt esitatud leppetrahvi nõue alusetu.

35. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud leping, et kostja

pargib oma sõidukit Xxxx numbrimärgiga xxxx hageja poolt hallatavas parklas kuutariifi alusel

25 eurot kuus. Vaidlust pole selle üle, et kostja pargib oma sõiduautot hageja poolt hallatavas

parklas alates 06.04.2018 ja kostja oli enne hageja poolt kohtusse hagi esitamist tasunud

hagejale parkimise eest kuni 05.11.2018 kokku summas 160 eurot ja kostja poolt ei olnud

tasutud hagejale parkimistasu alates 06.11.2018 kuni hagi esitamiseni 31.03.2020, so 16 kuu

eest. Kostja ei vaidlusta, et ta tuli tasuda hageja hallataval parkimisala viibimise eest. Seega

vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale on hagejal õigus nõuda kostjalt antud

ajavahemiku eest parkimistasu kokku summas 400 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt seadusele või lepingule. Hagejal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist

tuginedes VÕS § 108 lg-le 1. Kostja poolt kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt on kostja

tasunud hagejale 14.04.2020 400 eurot selgitusega sõiduauto xxxx parkimis tasu 2018-2019-

2020a. ja 30.04.2020 25 eurot selgitusega sõiduauto xxxx parkimis tasu 2020 aprill-mai (dtl 67-

68). Seega on kohtumenetluse ajal kostja tasunud hagejale 06.11.2018 kuni hagi esitamiseni so

31.03.2020 tekkinud parkimistasu võlgnevuse summas 400 eurot.

36. 31.05.2021 toimunud istungil on hageja välja toonud, et 01.05.2021 seisuga on kostja

võlgnevus hageja ees 2 840 eurot, so 06.11.2018-05.03.2018 3000 eurot ja 06.03.2020-

29.04.2020 eest 240 eurot. Kostja on tasunud 14.04.2020 400 eurot. Kostja võlgnevus on kokku

3000 eurot+240 eurot -400 eurot==2 840 eurot. Hageja on esitanud selle kohta 04.05.2020 teate

kostjale (dtl 99). Kuigi hageja on kinnanud, et kostja on tasunud hagejale 400 eurot

kohtumenetluse ajal, ei ole hageja esitanud kohtule hagist osaliselt loobumise avaldust. Seega

on kohtu menetluses jätkuvalt hageja nõue kostja vastu summas 3000 eurot.

37. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt parkimistasu

ajavahemiku 06.11.2018 kuni 31.03.2020, so 16 kuu eest määras 25 eurot kuus, so kokku 400

eurot ja kostja on menetluse ajal nimetatud võlgnevuse hageja ees tasu, siis kostjal hageja ees

võlgnevus puudub. Sellest tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

7 (7)

Menetluskulude jaotus

38. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

39. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõgetest 3-5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval

juhul on kostja hageja nõude pärast hagi esitamist osaliselt summas 400 eurot rahuldanud, kuid

hageja ei ole nõudest selles osas loobunud. Nimetatud nõude osas tuleb menetluskulud jätta

kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jättis ülejäänud nõude summas 2575 osas hagi rahuldamata, siis tuleb selles

osa jätta menetluskulud hageja kanda. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et

menetluskulud tuleb 86% ulatuses jätta hageja kanda ja 14 % ulatuses jätta kostja kanda.

40. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul käesolevas

tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumisest TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik