2-20-139530/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-139530

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts hagi K. B. vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

630 eurot 15 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Era

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts;

registrikood 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn,

10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: K. V., e-post XXX

Kostja: K. B., isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts hagi K. B. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista K. B. (B.) Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks välja 514 eurot 33 senti.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus hagejale kätte.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud K. B. kanda.

7. Mõista K. B. (B.) Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulu 225

eurot.

8. Mõista K. B. (B.) Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaseltsi kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Era Liisingu Inkassoteenused aktsiaselts (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

hagi K. B. (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks

välja 514 eurot 33 senti. Hageja palub juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel

ei ole kehtivat võlatunnistust ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb

võlatunnistusest, mõista kostjalt hageja kasuks välja 595 eurot 75 senti. Hageja palub sellisel

juhul mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis alates 7. märtsist 2021 kuni põhinõude

430 euro täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C. E. A. ja kostja 14. aprillil 2016 interneti vahendusel

kliendilepingu. Kostja käis enda isikut A. E. P. postkontoris varasemalt tuvastamas. Kostja

tagastas varasemad laenud korrektselt. C. E. A. võimaldas kostjal lepingu sõlmimisel laenu

võtmist kostjale avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja esitas 14. aprillil 2016 laenutaotluse

450 euro saamiseks 27 päevaks intressiga 59 eurot 77 senti laenuperioodi eest. C. E. A. kandis

14. aprillil 2016 kostja poolt märgitud arveldusarvele laenu 450 eurot. Kostja ei maksnud C.

E. A. laenu vastavalt kokkuleppele tagasi. C. E. A. loovutas nõude kostja vastu hagejale.

Kostja soovis sõlmida hagejaga võlatunnistuse, millest tekiks uus iseseisev kohustus. Kostja

sõlmis 1. juunil 2016 hagejaga võlatunnistuse. Kostja tasus 1. juunil 2016 hagejale 10 eurot,

märkides makse selgitusse oma isikukoodi ja võlatunnistuse viitenumbri. Viitenumber on

unikaalne ja näitab, et kostja sooviks oli sõlmida hagejaga võlatunnistus. Kostja kinnitas, et

lepingu sõlmimisel on tema võlgnevus hageja ees 524 eurot 33 senti. Hageja ja kostja leppisid

kokku, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, mille alusel tekib kostjal uus iseseisev

kohustus. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja poolt tunnistatud võlgnevus 524 eurot

33 senti oli sõlmitud lepingu mõistes edaspidi kostja kohustuse põhisumma. Laenusumma

tagastamine pidi toimuma osamaksetena maksegraafikus kajastatud tingimustel. Maksegraafik

koostati kostja poolt valitud tingimustel. Kostja tegi võlatunnistuse täitmiseks hagejale ühe

makse 10 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja

võlgneb hagejale tunnustatud võlgnevuse põhiosa 514 eurot 33 senti.

Kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja ei sõlminud konstitutiivset võlatunnistust, on kostja

poolt antud võlatunnistus deklaratiivne võlatunnistus. Hageja palub kohtul alternatiivse

nõudena rahuldada hageja nõude kostja vastu, mis tuleneb kostja poolt 1. juunil 2016 antud

deklaratiivsest võlatunnistusest.

Kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel ei ole võlatunnistust ja kohus ei rahulda

hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb võlatunnistusest, esitab hageja alternatiivse nõudena

kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Kostja arveldusarvele kanti 14. aprillil

2016 450 eurot. Kostja on teadlik, et summa, mis C. E. A. kandis kostja arveldusarvele, on

alusetult saadud. Kostja ei ole 450 eurot tagastanud. Tagastamata laenu jääk on 6. märtsi 2021

seisuga 430 eurot. Kostjalt tuleb lisaks välja mõista alates 12. maist 2016 (päev peale laenu

tagastamise tähtaja lõppu) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt

430 eurot on perioodil 12. mai 2016 kuni 6. märts 2021 kokku 165 eurot 75 senti. Hageja palub

kostjalt välja mõista viivise alates 7. märtsist 2021 kuni põhinõude 430 euro täitmiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub alusetust rikastumisest tuleneva

nõude rahuldada üksnes juhul, kui kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb

võlatunnistusest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevaid kostja

sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukoha

kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Rahvastikuregistri andmetel on

kostja elukoha aadress alates 11. veebraurist 2019 kehtetu. Kohtul ei õnnestunud seega välja

selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud

dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kostjale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada

ka kohtutäituri vahendusel. Hageja taotles menetlusdokumentide kostjale avalikku

kättetoimetamist. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse

esitamise nõude kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 alusel kätte

Tartu Maakohtu 26. aprilli 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 26. aprillil 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis

kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus

hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks

otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite

andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks tehti

päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukoha kohalikule omavalitsusele ning

Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja

muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni.

Kostjale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada ka kohtutäituri vahendusel. Kohtule ei ole

pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist

saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid.

Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud.

Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4

järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

125 eurot ja esindajatasu 100 eurot, kokku 225 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentidega

tutvumiseks ja nende komplekteerimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks üks

tund. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades

tsiviilasja keerukust ja mahtu, on hageja esindajakulu 100 eurot vajalik ja põhjendatud.

Hageja menetluskulud on seega kokku 225 euro (125 + 100) ulatuses. Kuna menetluskulud

jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 225 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik