2-20-133326/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-133326

Kohtuasi

XX ja YY hagi KK (KK) vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.12.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja YY apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

Mõlema kaebuse hind 1206 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (apellant I): XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Hageja II (apellant II): YY (isikukood ), xxxxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja XY

Kostja

(vastustaja):

KK

(isikukood

xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Angela Jürgenson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hagejate poolt apellatsioonkaebustes esitatud taotlus täiendavate

tõendite vastuvõtmiseks ja jätta apellatsioonkaebustele lisatud tõendid vastu

võtmata.

2. Rahuldada kostja poolt apellatsioonkaebuste vastuses esitatud taotlus täiendava

tõendi vastuvõtmiseks ja võtta lisatud tõend tsiviilasja materjalide juurde.

3. Jätta tähelepanuta hagejate 19.04.2021 taotlus hagejate suurenenud ravikuludega

arvestamiseks.

4. Jätta rahuldamata kostja 21.04.2021 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks

ning jätta 21.04.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.

5. Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2020 otsus osas, milles maakohus jättis kostjalt

hagejate kasuks välja mõistmata igakuise elatise 68,82 euro ulatuses ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja

68,82 eurot. Samuti on vajalik muuta sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2-20-133326

6. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hagi igakuiselt

kummagi hageja kasuks 116 euro suuruse elatise välja mõistmiseks.

7. Lugeda Harju Maakohtu 16.12.2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgnevalt:

7.1. Hagid rahuldada osaliselt.

7.2. Mõista välja KKlt (K) elatis XX ülalpidamiseks summas 184,82 eurot kuus

alates 05.09.2020 kuni XX täisealiseks saamiseni.

7.3. Mõista välja KKlt (K) elatis YY ülalpidamiseks summas 184,82 eurot kuus

alates 05.09.2020 kuni YY täisealiseks saamiseni.

7.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

9. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-133326 mõlema hagi hinnaks 2250 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX ja YY esitasid 05.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KKlt

500 euro suuruse elatise saamiseks. KK esitas 13.09.2020 nõudele vastuväite. 24.09.2020

esitasid hagejad Harju Maakohtule hagid kostja vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad kostjalt

välja mõista kummagi hageja kasuks elatise 250 eurot kuus alates 01.09.2020 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni.

2. Hagejad elavad emaga ja on ema ülalpidamisel. Kostja maksab kahele hagejale kokku 150

eurot kuus, mis ei ole piisav nende ülalpidamiseks. Kostja veedab hagejatega aega 15 tundi

nädalas: esmaspäeval, teisipäeval ja ühe päeva nädalavahetusel. Nädala sees võtab kostja

hagejad peale lasteaeda ja toob magama mineku ajaks koju tagasi. Vaatamata sellele, et hagejad

viibivad osa ajast kostjaga, kannab hagejate ema suures ulatuses kõik hagejate ülalpidamiseks

vajalikud kulud.

3. Kummagi hageja kulud on 510,81 eurot kuus. Nimetatud summast lastetoetused maha

arvates (lastetoetused on kokku 177,54) jääb kulu 422,04 eurot, millest kostja osa on seega

211,02 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagejate kulud on osaliselt ülepaisutatud ja ei ole

kooskõlas hagejate ema sissetulekuga. Arvestada tuleb tegelike, asjas tõendatud ja

2-20-133326

lapsevanematele jõukohaste kulutustega. Hageja I tegelikud kulud ühes kuus on 333,9 eurot ja

hageja II kulud 300,54 eurot.

5. Kostjal esineb mõjuv põhjus hagejatele miinimumelatisest väiksema elatise maksmiseks,

kuivõrd kostja katab hagejate kulud (eelkõige toidukulud) päevadel, mil hagejad on kostjaga.

Üle nädalavahetuse viibivad hagejad kostjaga. Nüüd on isa panus veel suurem, kuna vanemad

allkirjastasid suhtluskorra kokkuleppe ning hagejad hakkavad ööbima 1 öö nädalas kostja

juures. Kostja on nõus maksma 125 eurot hageja kohta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 116

eurot kuus alates 05.09.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

7. Maakohus jättis tähelepanuta hagejate poolt 23.11.2020 esitatud kulunimekirja, kuna see on

esitatud hilinenult tähtaja möödudes. Seetõttu tuleb lähtuda hagiavalduses märgitud kuludest,

milleks on hageja I osas 498 eurot ja hageja II osas 398 eurot.

8. Hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised (kulu ühe lapse

kohta): eluasemekulu 86 eurot; toidukulu 70 eurot; transpordikulu 30 eurot; sidekulu 50 eurot;

tervishoiukulu 10 eurot; hügieenikulu 10 eurot; kooli- ja lasteaiakulu 10 eurot; kulutused riietele

ja jalanõudele 70 eurot; muud vältimatud püsikulud (juuksuriteenus, sünnipäevad, väiksemale

lapsele nahakreemid ja mähkmed, kultuuriüritused) 50 eurot. Hageja I trennikulude kandmine

(tantsutrenn 28 eurot ja ujumistrenn 35 eurot) ei ole tõendatud, mistõttu ei saa neid kulusid

elatisena arvestada. Kokku on ühe hageja põhjendatud kulud 376 eurot kuus, millest ühe

vanema osa moodustab 188 eurot.

9. Hagejad kinnitavad, et kostja veedab nendega aega 15 tundi nädalas: esmaspäeval,

teisipäeval ja ühe päeva nädalavahetusel. Kui arvestada, et hagejad viibivad 12 päeva kuus

kostja juures, panustab kostja ühe hageja ülalpidamisse 72 eurot kuus. Arvestades 188 eurost

maha 72 eurot, tuleb kostjal maksta täiendavalt igakuiselt elatist 116 eurot hageja kohta.

10. Kohus luges pangakonto väljavõtetega tõendatuks, et kostja kannab hagejate kulusid

juuksurile, õpetajate kingitustele ning tasub kommunaalkulude, teleteenuste ja elektri eest.

Samuti ostab kostja mähkmeid, riideesemeid, hügieenitarbeid ning kannab toidukulu. Seega

annab kostja hagejatele vahetult ülalpidamist.

11. Kostja töötasu on 968,22 eurot kuus. Hagejate ema töötasu on 982,45 eurot kuus. Vanemate

sissetulekut võib lugeda seega võrdseks. Tulenevalt kostja varanduslikust seisust on kostja

võimeline tasuma kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 116 eurot kuus.

Apellatsioonkaebused

12. Hagejad esitasid apellatsioonkaebused, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

milles jäeti kostjalt elatis 116 eurot ületavas ulatuses hagejate kasuks välja mõistmata. Hagejad

paluvad teha uue otsuse millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja

elatis 250 eurot kuus.

13. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Kogu menetluse vältel ei ole maakohus

hagejate esindajale selgitanud tõendite esitamise tähtaegu, tingimusi, korda, pole teinud

määrust puuduste kõrvaldamiseks esitatud tõenditega seoses ega küsinud lisatõendeid.

2-20-133326

Hagejatele ei olnud arusaadav, et maakohus tugineb kohtuotsuses ainult kostja esindaja

paljasõnalisele väitele, et hagejad viibivad kostjaga 12 päeva kuus (sealjuures kohtuistungi

protokollis on märgitud 13, kohtuotsuses 12 päeva kuus). Samuti ei olnud hagejate esindajale

arusaadav, et peale kohtuistungit ei saa enam tõendeid esitada. Hagejate seaduslik esindaja on

kohtumenetluses hagejaid isiklikult esindanud ja ei oma õigusteadmisi. Eeltoodust tulenevalt

paluvad hagejad ringkonnakohtul arvestada hagejate poolt 12.11.2020 ja 23.11.2020 esitatud

tõendeid ja hagi täpsustusi.

14. Maakohus rikkus menetlusnorme jättes parandamata kohtuistungi protokolli. Maakohus ei

ole hagejate esindajale enne kohtuistungit, kohtuistungi ajal ega ka peale seda selgitanud, et

hagejatel on õigus taotleda, et protokollitakse asjaolu või seisukoht. Kohtuistungi protokoll on

koostatud äärmiselt pealiskaudselt. Välja on jäänud asja lahendamise seisukohast olulised

selgitused ja vastulaused. Hagejate esindaja on pöördunud Harju Maakohtu poole 18.12.2020

kohtuistungi protokolli parandamise taotlusega, millele sai 12.01.2021 vastuse, et taotlus on

jäetud rahuldamata. Protokollis on puudulikult kajastatud eelkõige järgmised asjaolud:

positsioonis 00:14:58 on kostja esindaja lause „pooled allkirjastasid eile suhtluskorra, lapsed

hakkavad viibima 1 öö isa juures“; positsioonis 00:16:27 on kostja esindaja lause „isa kannab

samuti kulusid, üle nädalavahetuse lapsed viibivad isaga, nüüd kui kinnitati suhtluskord

ööbimisega, on isa panus veelgi suurem“; positsioonis 00:46:07 on kostja seisukoht, et tema

veedab lastega 13 päeva kuus (hagejate esindaja mälu järgi ta ütles, et veedab lastega 12 päeva

kuus). Nendele lausetele ei ole kohtuistungi protokollis kajastatud hagejate esindaja vastuseid.

Hagejate esindaja selgitas, et sellist suhtluskorda ei ole allkirjastatud ning käesoleval hetkel ei

ole ta valmis seda allkirjastama. Eksitav on kohtuistungi protokolli kantud lause – “üle

nädalavahetuse lapsed viibivad isaga.” Hagejate esindaja mälu järgi ei ole sellist lauset keegi

kohtuistungil öelnud. Sellest tulenevalt ei vasta protokoll tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-s 49 sätestatud nõuetele. Kuigi maakohus edastas hagejate esindajale kohtuistungi

salvestise, siis ei ole tema tehnilistel põhjustel saanud ise salvestisega tutvuda, kuna see ei

avane.

15. Maakohus ei ole hagi osaliselt rahuldamata jättes järginud perekonnaseaduse (PKS) § 99

lg-te 1 ja 2 põhimõtet ega Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-69-13 väljendatud seisukohti. Lapse

vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei

ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.

16. Hagejad on hagiavalduses summas 250 eurot hageja kohta nõuet esitades arvestanud

sellega, et lastetoetused laekuvad hagejate esindaja arveldusarvele. Seejuures ei ole hagejad

kohustatud peretoetusi maha arvama. Samuti on arvestatud sellega, et hagejad veedavad

kostjaga aega kahel korral nädala sees. Kostja läheb hagejatele lasteaeda järgi kella 17.30-18.00

vahel ning toob nad koju tagasi kell 20.00-20.30. Samuti on hagejad kostjaga ühel päeval

nädalavahetusel - kostja võtab nad kodust kell 10.00 ja toob koju kell 20.00-20.30. Kokku

veedab kostja hagejatega umbes 16 tundi nädalas. Hagejatele jääb arusaamatuks, millistele

tõenditele tuginedes on maakohus leidnud, et lapsed veedavad isaga 12 päeva.

17. Hageja I kulu on 512,91 eurot kuus ja hageja II kulu 403,89 eurot kuus ehk kahe hageja

kohta kokku 916,80 eurot kuus. Nimetatud summast lastetoetused maha arvates (lastetoetused

kokku 177,54) jääb kulu 739,26 eurot kahe hageja peale kokku ehk 369,63 eurot hageja kohta.

Ühe hageja kulu lapsevanemale on kuus 184,82 eurot.

18. Hagejad nõustuvad maakohtu poolt tuvastatud järgmiste kuludega: toidukulu 70 eurot;

transpordikulu 30 eurot; sidekulu 50 eurot; tervishoiukulu 10 eurot; hügieenikulu 10 eurot;

lasteaia kulu 0 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot kuus. Hagejad ei nõustu

2-20-133326

maakohtu järeldustega eluasemekulu osas. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas on kujunenud

summa 86 eurot kuus. Hagejad liigitavad eluaseme kulude alla eluaseme laenuga seotud kulu,

ühe hageja osas 87,84 eurot kuus ja kommunaalmaksete kulu, ühe hageja osas 43,33 eurot kuus.

Kokku peab eluasemega seotud kulu olema 131,17 eurot kuus.

19. Samuti ei nõustu hagejad maakohtu käsitlusega muude vältimatute kuludega seoses. Kohus

luges muu kuluna põhjendatuks 50 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, mis osas ja mis kulutusi

ei ole ta pidanud muudeks vältimatuteks püsikuludeks. Muud vältimatud kulud on hageja I osas

46,10 eurot ja hageja II osas 89,08 eurot.

20. Kohus on leidnud, et suurema lapse trennikulud ei ole tõendatud (tantsutrenn 28 eurot ja

ujumistrenn 35 eurot). Maakohus ei juhtinud hagejate tähelepanu sellele, et hagejad peavad

tõendeid esitama. Käesolevaks hetkeks on hagejate esindaja tasunud trennide eest kokku 88,32

eurot. Hagejad paluvad ringkonnakohtul vastu võtta kaebusele lisatud tõendid selle asjaolu

tõendamiseks. Ühtlasi juhivad hagejad tähelepanu sellele, et kostja ei ole olnud vastu laste

trennidele ja on väljendanud nõusolekut trennikulusid tasuda.

21. Hagejate viibimisel kostja juures kostjal täiendavaid kulutusi ei ole. Ta ei osta hagejatele

riideid, mänguasju, jalatseid, ei tasu nende trennikulusid, ei käi nendega mängutubades jne.

Kõik hagejate ülalpidamisega seotud põhikulud - kulud eluasemele, lasteaiale, trennidele,

riietele, jalatsitele, toidule, kannab hagejate ema. Hagejate esindaja ei ole näinud ühtegi kostja

tõendit, et tema oleks kohtuotsuses märgitud kulusid (juuksurile, kingitustele jne) kandnud.

22. Hagejad leiavad, et PKS § 102 lg 2 mõttes ei ole kostja juures sedavõrd lühiajaline viibimine

põhjendatud aluseks elatusmiinimumist väiksema elatise välja mõistmiseks. Seda enam, et kõik

püsikulud hagejatega seoses kannab hagejate ema. Hagejate esindaja teada ei ole kostjal

hagejate tema juures viibimisel muid kulusid, kui minimaalne söögikulu kahel õhtul ja

nädalavahetuse ühel päeval 2-3 toidukorra kulu (mida on arvesse võetud hagi esitamisel).

Samuti on märgitud aeg sedavõrd lühiajaline, et ei ole võimalik rääkida arvestatavast

elektritarbimisest või interneti/TV teenuse tarbimisest.

23. Hagejate esindajale jääb arusaamatuks, miks peab tema alla miinimummääras elatise nõude

puhul põhjendama ja tõendama tekkivaid kulutusi ning samal ajal kostja ei pea tõendama, et tal

ei ole võimalik rohkem töötasu teenida ja/või vähemate elamiskuludega elada. Tegemist on

täiealise töövõimelise mehega. Hagejate poolt nõutav elatis kahe lapse peale kokku 500 eurot

ei ole kostja sissetulekut arvestades tema jaoks ebamõistlikult koormav.

Vastustaja seisukoht

24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt

kummagi hageja kasuks välja mõistmata igakuise elatise täiendavalt 68,82 euro ulatuses ning

teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt mõlema hageja kasuks välja täiendavalt

68,82 eurot. Muuta tuleb maakohtu poolt määratud tsiviilasjas hinda. Muus osas jätta maakohtu

otsus muutmata. Apellatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada. Samuti tuleb maakohtu otsuse

põhjendusi muuta. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni

terviklikus sõnastuses.

2-20-133326

26. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad

vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kummagi hageja kasuks välja

mõistmata igakuise elatise 116 eurot ületavas osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud.

Maakohtu otsus on seega osas, milles maakohus rahuldas hagi igakuiselt hagejate kasuks 116

euro suuruse elatise välja mõistmiseks, TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

27. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt esitatud täiendavate tõendite osas.

Kostja esitas lisana apellatsioonkaebuse vastusele täiendava tõendi (pangakonto väljavõtte

elatise maksmise kohta 2021. a jaanuaris) ja 21.04.2021 täiendava seisukoha koos täiendavate

tõenditega (väljavõtted poolte vahelisest suhtlemisest). TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab

ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses

hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti

põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada

kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast

asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud pangakonto

väljavõte kostja poolt elatise tasumise kohta on käesolevas asjas asjakohane ning seda ei ole

saanud varem esitada, mistõttu võtab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse vastusele

lisatud täiendava tõendi vastu. Seevastu ei ole aga põhjendatud kostja poolt 21.04.2021

täiendavale seisukoha lisatud täiendavate tõendite vastuvõtmine. Ringkonnakohus ei ole

andnud pooltele tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks ja kostja on need tõendid esitanud

omaalgatuslikult vastusena hagejate 19.04.2021 päringule kohtuotsuse kuulutamise aja kohta.

Selles päringus teatasid hagejad ühtlasi, et hagejad olid märtsikuus haiged ja hagejate ema kulud

täiendavate tervishoiukulude tõttu suuremad ning taotlevad ringkonnakohtul selle asjaoluga

arvestamist. Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus tuleb tähelepanuta jätta. Hagejad ei ole

maakohtu poolt tuvastatud tervishoiukulusid vaidlustanud, mille tõttu ei saa hagejad enam

apellatsioonimenetluses tugineda sellele, et need kulud on teistsugused. Pealegi on tegemist

ajutise ravikulude suuruse muutumisega. Kuna hagejate sellekohast seisukohta ringkonnakohus

arvestada ei saa, puudub alus ka kostja vastuväidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite

arvestamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja poolt 21.04.2021 esitatud täiendavad

tõendid vastu võtmata.

28. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate väitega, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis

hagejate taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus

kontrollis Harju Maakohtu 17.11.2020 kohtuistungi salvestust osas, milles see hagejate väitel

on ebaõigesti koostatud. Hagejate poolt apellatsioonkaebuses viidatud lausetele ei ole

kohtuistungi protokollis kajastatud hagejate esindaja vastuseid seetõttu, et hagejate esindaja ei

esitanudki mingeid vastuväiteid. Kostja esindaja lausele „pooled allkirjastasid eile suhtluskorra,

lapsed hakkavad viibima 1 öö isa juures“ vastas hagejate esindaja „jah“. Seega on hagejate

esindaja nõustunud kostja väitega suhtlemise korra kokkuleppe sõlmimise kohta. Kostja väitele,

et „mina veedan lastega koos aega 13 päeval kuus“ hagejate esindaja vastuväiteid ei esitanud.

Samuti on põhjendamatu hagejate väide, et lauset „üle nädalavahetuse lapsed viibivad isaga“ ei

ole istungil keegi öelnud. Sellise sisuga lause ütles kostja lepinguline esindaja istungi 16.

minutil. Seega vastab maakohtu 17.11.2020 kohtuistungi protokoll selle salvestisele. TsMS §

53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda protokolli parandamist, mitte selle

täiendamist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud hagejate taotluse

istungiprotokolli parandamiseks rahuldamata. Alusetu on hagejate etteheide maakohtule, et

kohus oleks pidanud hagejate esindajale selgitama seisukohtade esitamise õigust kohtuistungil.

Hagejate seaduslik esindaja on kohtuistungile eelnevalt esitanud maakohtule mitmeid kirjalikke

seisukohti, millest ringkonnakohus järeldab, et õigus seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks

2-20-133326

ka istungil on hagejate seaduslikule esindajale olnud teada. Seejuures on ta ka kohtuistungil

vaielnud vastu kostja seisukohtadele seoses hagejate kuludega.

29. Hagejate väitel on maakohus rikkunud menetlusnorme sellega, et jättis hagejate 23.11.2020

menetlusdokumendi tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud

õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja on põhjendatult jätnud nimetatud dokumendi

tähelepanuta. Maakohus andis 17.11.2020 kohtuistungil pooltele tähtaja kompromissi

sõlmimiseks, mitte täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohus teatas, et kui pooled

kompromissi ei sõlmi, teeb kohus otsuse. Kohtuistungile eelnevalt andis maakohus pooltele

võimaluse seisukohtade ja tõendite esitamiseks, selgitades seejuures tõendamiskoormust.

Maakohus selgitas 01.10.2020 pooltele, et miinimummäärast väiksema elatise välja mõistmine

on väga erandlik ja neid asjaolusid peab tõendama kostja. Samuti andis kohus 01.10.2020

pooltele võimaluse esitada tõendid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta hiljemalt

16.10.2020. Ehkki maakohus selgesõnaliselt ei andnud pooltele teada, millal kohus

eelmenetluse lõpetab, ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist menetlusnormi rikkumisega, kuna

eelmenetluse lõppemine nähtub sellest, et kohus määras kohtuistungi, mitte korraldava istungi.

Kohus arutas istungil asja sisuliselt ning seejuures ei avaldanud hagejad, et soovivad veel

mingeid asjaolusid või tõendeid esitada. Arvestades seda, et kohus andis kohtuistungile

eelnevalt pooltele võimaluse tõendeid esitada ja täitis selgitamiskohustust, ei olnud kohtul seda

vajalik enam istungil või sellele järgnevalt teha. TsMS § 329 lg 1 kohaselt saab kohus hilinenult

esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet menetleda üksnes juhul, kui menetlusse

võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Antud juhul oleks hagejate täiendava

menetlusdokumendi arvestamine põhjustanud menetluse viibimise. Kohus teatas kohtuistungil,

et kompromissi sõlmimata jäämisel teeb kohus otsuse, mistõttu oleks hagejate täiendavate

seisukohtade ja tõendite menetlemine toonud kaasa otsuse tegemise edasilükkamise. Eeltoodust

tulenevalt ei olnud menetlusosalistel enam võimalik uusi menetlusdokumente ega tõendeid

kohtuistungi järgselt esitada ning maakohus jättis need põhjendatult tähelepanuta.

30. Kuna maakohus hagejate 23.11.2020 menetlusdokumenti arvesse ei võtnud, lähtus kohus

hagiavalduses märgitud kuludest, milleks on hageja I osas 498 eurot ja hageja II osas 398 eurot.

Selline lähenemine ei ole kolleegiumi hinnangul õige. Maakohus jättis tähelepanuta, et

12.11.2020 esitasid hagejad täpsustava seisukoha, mille kohaselt on hagejate ülalpidamise

igakuised vajadused 510,81 eurot. Hagejad märkisid selles menetlusdokumendis, et nimetatud

summast lastetoetused maha arvates (lastetoetused kokku 177,54) jääb kulu 844,08 eurot kahe

lapse peale kokku ehk 422,04 eurot hageja kohta (kostja kanda on sellest ühe lapse kohta 211,02

eurot kuus). Nimetatud summadest oleks pidanud maakohus lähtuma.

31. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust,

kui hindas hagejate ülalpidamise vajaduse ulatuse väiksemaks kui hagejate poolt esile toodud

vajaduste ulatus ühes kuus. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on

kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad,

tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel

kindlaks teha (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 22; Riigikohtu

25.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Käesolevas asjas paluvad hagejad kostjalt

välja mõista miinimummäärast väiksema elatise. Seetõttu tuleb üldjuhul kohaldada samuti

eeltoodud põhimõtteid. Hagejad lähtuvad kuludest, mis on väiksemad kui seaduses sätestatud

kahekordne miinimumelatis (sellest on maha arvatud peretoetused ja kostja poolt vahetult

2-20-133326

hagejate ülalpidamisega tekkivad kulud). Sellises olukorras peaks hindama hagejate vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulude suurust juhul, kui kostjal on tekkinud omakorda täiendavalt

hagejate vahetu ülalpidamisega kulud, mis koos hagejate ema poolt kantavate kuludega ületab

kahekordset miinimumelatist. Riigikohus on selgitanud, et pooltel on vajalik tõendada lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus, kui last peavad vahetult ülal mõlemad

vanemad ning lapse vajadused kokku ületavad märgitud miinimumi (vt Riigikohtu 08.01.2014

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selline

olukord ei esine ja kolleegium põhjendab seda järgnevalt.

31.1. Kõigepealt vajab selgitamist hagejate kostja juures igakuiselt viibimise aeg. Maakohus

leidis, et hagejad viibivad 12 päeva kuus kostja juures. Hagejad ei ole sellega nõus ja märgivad,

et maakohtu põhjendustest ei nähtu, mille alusel maakohus sellisele järeldusele jõudis.

Ringkonnakohus nõustub hagejate etteheitega. Hagejad on seisukohal, et hagejad viibivad

kostja juures umbes 16 tundi nädalas. Nimelt läheb kostja hagejatele esmaspäeval ja teisipäeval

lasteaeda järgi kella 17.30-18.00 vahel ning toob nad koju kell 20.00-20.30. Samuti on hagejate

väitel nad kostjaga ühel päeval nädalavahetusel - kostja võtab hagejad kodust kell 10.00 ja toob

koju kell 20.00-20.30. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole, kuid väitis maakohtu istungil,

et tulenevalt poolte vahelisest kokkuleppest lisandub 1 öö. Sellele ei ole omakorda hagejad

vastu vaielnud. Samuti lisas kostja istungil, et hagejad viibivad tema juures 13-l päeval.

Nimetatust on maakohus teinud ebaõige järelduse, et hagejad viibivad kostja juures 12 päeva

tervikuna. Kui lähtuda vaidluse all mitteolevatest tundide arvust ja kostja väidetud ühest

lisanduvast ööst, ei saa hagejad kuidagi kostja juures viibida 12 tervet päeva (ööpäeva), vaid

27-28 tundi nädalas, s.o ligikaudu 4,5 ööpäeva kuus.

31.2. Hagejate väitel kannab kostja üksnes toidukulu ajal, mil hagejad on kostja juures.

Vaidlustamata asjaoludel on ühe hageja toidukulu vajadus 70 eurot kuus. Samas on hagejad

lähtunud toidukulu osas sellest, kui palju aega on hagejad emaga (arvestades, et hagejate poolt

märgitud toidukulu moodustub 22 päeva eest – vt hagiavalduse 12.11.2020 täienduse lk 2

viimane lõik). Seega moodustub 70 eurot 22 päeva eest (ühe päeva keskmine kulu on 3,18

eurot). Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et hagejad viibivad kostja juures 4,5 ööpäeva kuus.

Kostja kannab seega selle aja eest ühe lapse ülalpidamise kulusid kokku 14,31 eurot. Kostja ei

ole esile toonud, mis ulatuses ta kannab muid kulusid. Seega moodustab ühe hageja

ülalpidamiseks vajalik kulu ühes kuus kokku 525,12 eurot, mis ei ületa kahekordset

miinimumelatise määra ja seetõttu ei ole vajalik hagejate vajadusi hinnata, veel vähem neid

tõendada. Riigikohus on leidnud, et lapse vajadusi tuleb hinnata juhul, kui hageja on soovinud

kostjalt välja mõista miinimumelatise, kuid kohus soovib lähtudes PKS § 102 lõikest 2 välja

mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-

16-118651). Selliseid asjaolusid, mis annaksid PKS § 102 lõikest 2 tulenevalt aluse hagejate

poolt esile toodud vajaduste ulatusest väiksema elatise välja mõistmiseks, ei ole käesolevas

asjas esile toodud, mistõttu puudus maakohtul ka sellest tulenevalt vajadus asuda hindama

hagejate vajaduste suurust. Seaduses sätestatud miinimumelatise määrast väiksemate vajaduste

tuvastamise eesmärgiks on see, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise

eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased

vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu 9.06.2017

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Eelnevat arvestades puudub ringkonnakohtu arvates

kohtul vajadus asuda hageja vajadusi hindama ka olukorras, kus hageja tugineb sellele, et nende

vajadused on väiksemad kui kahekordne miinimumelatis, kuid kohus ei tuvasta PKS § 102

lõikes 2 sätestatud asjaolusid. Sellises olukorras tuleb arvestada hagejate poolt esile toodud

vajaduste suurusega. Kohus saanuks hagejate põhjendatud kulude suurust vähendada antud

juhul üksnes siis, kui kostja oleks tõendanud, et tegelikud kulud on väiksemad. Seda kostja

teinud ei ole.

2-20-133326

32. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata hagejate väidetele seoses

hagejate eluaseme ja muude püsikulude põhjendatuse kohta ning ringkonnakohus leiab, et ka

hagejate täiendavad tõendid hagejate ema poolt kulude kandmise kohta ei ole käesolevas asjas

asjakohased ja taotlus nende vastu võtmiseks tuleb rahuldamata jätta ning tõendid jätta vastu

võtmata.

33. Kostja kanda jääva osana on hagejad maakohtus esile toonud 211,02 eurot hageja kohta,

kuid ringkonnakohus saab lähtuda hagejate poolt apellatsioonkaebuses esitatud väiksemast

summast, milleks on 184,82 eurot.

34. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesolevas asjas alus kostjalt väiksema, kui 184,82 euro

suuruse elatise väljamõistmiseks ning põhjendatud ei ole kostjalt hagejate kasuks välja mõista

nimetatud summast suuremat elatist. Hagejate väitel on eelduslikult tegemist hagejate

ülalpidamiseks vajaliku summaga, mistõttu suurema summa välja mõistmine kostjalt ei vastaks

PKS § 99 lõikes 1 sätestatud põhimõttele. Väiksema elatise, kui 184,82 euro välja mõistmiseks

puudub alus seetõttu, et tegemist on hagejate ülalpidamiseks vajaliku kuluga, mille puhul on

juba arvesse võetud hagejate viibimist kostja juures ning kostja ei ole tõendanud, et kulud on

väiksemad. Hagejad on esile toonud, et kostja juures olles kannab kostja üksnes toidukulu.

Teistsuguste kulude kandmist ei ole kostja maakohtus esile toonud. Maakohus oleks pidanud

märkama, et hagejad arvestasid toidukulu üksnes osas, mida kannab hagejate ema kui hagejad

on ema juures. Sellises olukorras arvestada kostja poolt kandmisele kuuluvatest kuludest

veelkord maha kulud lähtudes kostja juures viibitud ajast, on ebaõiglane hagejate ema suhtes,

kes peab selliselt kandma suuremat kulu kui kostja. See ei vastaks põhimõttele, et eelduslikult

kannavad

mõlemad

vanemad

võrdse

osa

laste

ülalpidamiskuludest.

Võrdsusest

kõrvalekaldumise aluseid ei ole käesolevas asjas esile toodud.

35. Maakohtu menetluskulude jaotuse muutumist hagide suuremas ulatuses rahuldamine kaasa

ei too, kuna maakohtus ei ole kumbki pool taotlenud menetluskulude vastaspoole kanda jätmist.

Kostja oli maakohtus nõus sellega, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hagejad oma

seisukohta ei väljendanud. Küll aga on ringkonnakohtus pooled soovinud menetluskulude

vastaspoole kanda jätmist. Hagejad esitasid apellatsioonkaebused kostjalt igakuise elatise

suuremas ulatuses välja mõistmiseks (250 eurot), kui seda tegi maakohus (116 eurot). Seega

soovisid hagejad täiendavalt 134 euro suuruse elatise välja mõistmist. Ringkonnakohus

rahuldab hagid täiendavalt 68,82 euro ulatuses. Seega on tegemist apellatsioonkaebuste

rahuldamisega 51% ulatuses. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 163

lg 1 alusel seetõttu jätta poolte endi kanda.

36. Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas märkinud tsiviilasja hinnaks 2x2628 eurot.

Maakohus on ekslikult arvestanud mõlema hagi hinna elatise miinimummäära järgi, jättes

arvesse võtmata, et hagejad nõudsid elatist kumbki 250 eurot kuus. Seega oleks õige olnud

mõlema hagi hind 2250 eurot (= 250 × 9). TsMS § 137 lg 1¹ alusel muudab ringkonnakohus

maakohtu määratud hagide hinda ja määrab mõlema hagi hinnaks 2250 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav