2-20-140669/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(19.04.2021 resolutsioonotsuse täiendamine kirjeldava ja põhjendava osaga)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

02. juuni 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-140669

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi K S vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

152,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: K S (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

30.03.2021

Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja K S

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt K S hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 116 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 27,15 eurot.

3. Välja mõista kostjalt K S hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis tasumata põhinõudelt (116

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.12.2020 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja K S kanda.

5. Välja mõista kostjalt K S hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 315 eurot

(riigilõiv 75 eurot + õigusabikulud 240 eurot).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal K S tasuda hagejale OÜ Aktiva

Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluse käik

1. OÜ Aktiva Finants esitas 04.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult K S 224,01 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele

võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei väljendanud soovi vastuväite esitamise

korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja märkis, et võlgniku vastuväite korral on

hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 19.11.2020 määrusega andis Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.

2. 23.11.2020 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis

ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

3. 14.12.2020 esitas OÜ Aktiva Finants kohtule hagi K S vastu võla nõudes.

4. 22.12.2020 kohtumäärusega võttis Harju Maakohus OÜ Aktiva Finants hagi K S vastu võla

nõudes menetlusse.

5. Kohus rahuldas 19.04.2021 kohtuotsusega hagi.

6. Tallinna Ringkonnakohus edastas 07.05.2021 Harju Maakohtule kostja tähtaegselt esitatud

taotluse TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt otsuse täiendamiseks.

7. Käesolevaga täiendab kohus vastavalt TsMS § 448 lg 4¹ sätestatule 19.04.2021 otsust

kirjeldava ja põhjendava osaga. Täiendav otsus on täiendatava 19.04.2021 otsuse osa.

Hageja nõue ja asjaolud

8. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 116 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise summas 27,15 eurot, edasiulatuva viivise alates 15.12.2020 VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhinõude tasumiseni ning

menetluskulud.

9. xxxx AS ja kostja sõlmisid 01.10.2017 tähtajatu liikmelepingu, mille punkti 1 alusel oli kostjal

õigus vastavalt tema poolt valitud treeningpaketiga külastada spordiklubisid ja kasutada

spordiklubis pakutavaid teenuseid. Lepingu punkti 2 alusel väljastati kostjale personaalne

elektrooniline liikmekaart. Lepingu punkti 4 kohaselt liikmelepingu sõlmimise eelduseks on

xxxx AS kasuks tähtajatu limiidita e-arve püsimakse lepingu sõlmimine kostja poolt. E-arve

püsimakse lepingu alusel debiteerib teenuse osutaja kostja kontolt liikmelepingust tulenevaid

tasusid iga kuu 10. kuupäeval. Kostja valis lepingu sõlmimiseks inglise keelse variandi. Kostja

allkirjastas viidatud liikmelepingu omakäeliselt. Tõlkebüroo tõlkis lepingu eesti keelde,

tegemist ei ole võltsinguga nagu kostja väidab.

10. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagama rahaliste vahendite olemasolu pangakontol, mis

võimaldab xxxx AS-l debiteerida kostja kontolt liikmelepingust tulenevaid tasusid. Kostja

rikkus enda kohustust ega taganud piisavate rahaliste vahendite olemasolu. xxxx AS saatis iga

kuu arved kostja e-postile.

11. 14.01.2018 sõlmisid pooled lepingu lõpetamise kokkuleppe, milles lepiti kokku, et leping

loetakse lõppenuks 31.01.2018. Kokkuleppe sõlmimisel oli kostja teadlik, et tal on kaks

tasumata arvet, mis tuleb ära tasuda.

12. xxxx AS loovutas 01.02.2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

13. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 116 eurot, mis

tuleneb arvest nr xxxx summas 58 eurot ja arvest nr xxxx summas 58 eurot. Hageja arvestab

sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates iga arve

maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

14.12.2020. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivisenõue summas 27,15 eurot.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

15. Kostja selgitab, et soovis xxxx AS’i teenust proovida 1 kuu, mille eest ta ka tasus. Kostja

allkirjastas inglise keelse liikmelepingu arvates, et see on sõlmitud üheks kuuks. Kostja sai

teenust kasutada ühe kuu, pärast mida tema ligipääs antud teenusele kaardi sulgemise näol ka

lõpetati. Seejärel laekus kostja e-postile kahe kuu vältel arved xxxx AS’i poolt järgneva kahe

kuu eest, mil ta nende teenust enam ei kasutanud. Põhjenduseks toodi, et kostja oli sõlminud

tähtajatu liikmelepingu, mille lõpetamiseks sooviti saada allkirja ning nõuti arvete kohest

tasumist. Kostja ei nõustunud sellega, kuna ei kasutanud teenust. Liikmeleping oli kostjale

arusaamatus inglise keeles.

16. Kostja hinnangul ei ole xxxx käitunud heas usus ja on kasutanud petlikke ärivõtteid. Hageja

poolt esitatud lepingu tõlge eesti keelde on võltsing, mida kostja ei ole näinud ega

allkirjastanud.

Kohtu põhjendused

17. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

18. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja

kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.

19. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis,

leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

20. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

21. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

22. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja vaidlus puudub järgnevas:

1) xxxx AS ja kostja sõlmisid 01.10.2017 inglise keelse liikmelepingu;

2) xxxx AS ja kostja sõlmisid 14.01.2018 lepingu lõpetamise kokkuleppe, milles lepiti

kokku, et leping loetakse lõppenuks 31.01.2018;

3) xxxx AS loovutas 01.02.2018 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

23. Kostja hinnangul allkirjastas ta arusaamatu inglise keelse liikmelepingu arvates, et see on

sõlmitud üheks kuuks. Kostja väidab, et hageja poolt esitatud lepingu tõlge eesti keelde on

võltsing, mida kostja ei ole näinud ega allkirjastanud. Samuti leiab kostja, et ta ei pea teenuse

eest tasuma, kuna ta ei kasutanud seda. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja on

01.10.2017 käsikirjaliselt allkirjastanud inglise keelse liikmelepingu ning kostja ei vaidlusta

antud asjaolu. Samas väidab kostja, et ta ei ole allkirjastanud hageja poolt esitatud eesti keelset

lepingut, mille puhul on tegemist võltsinguga. Kohus juhib tähelepanu, et hageja on

30.03.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud, et tegemist on poolte poolt allkirjastatud

lepinguga, mis on tõlkebüroo poolt tõlgitud eesti keelde ega väida, et kostja oleks eesti keelse

lepingu allkirjastanud.

24. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlusaluse liikmelepingu punktist

1 tuleneb, et tegemist on tähtajatu lepinguga. Lepingus on märgitud igakuiseks liikmetasuks

58 eurot. Samuti on liikmelepingu punktis 10 märgitud, et liikmelepingu lõpetamise

kokkulepet on võimalik sõlmida igal ajal. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide,

mille kohaselt ta arvas, et sõlmis lepingu üheks kuuks. Kostja väide, et leping oli tema jaoks

arusaamatus keeles, ei ole usutav, kuna kostja on lepingu allkirjastanud. Kohtu hinnangul ei

ole eluliselt usutav, et kostja allkirjastab lepingu, mille sisu ei ole talle arusaadav. Lisaks on

hageja selgitanud, et kostja valis ise allkirjastamiseks inglise keelse lepingu. Kostja väide,

mille kohaselt ei pea ta teenuse eest tasuma, kuna ta seda ei kasutanud, ei ole asjakohane, kuna

lepingu punktis 6 on sätestatud, et liikmetasu maksmine on kohustuslik olenemata sellest, kas

klubi liige Spordiklubi faktiliselt külastab või mitte.

25. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega

viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite

kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal

on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Muuhulgas võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).

26. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt

täitnud ja hageja poolt 01.12.2017 esitatud arvet nr xxxx summas 58 eurot ja 02.01.2018 arvet

nr xxxx summas 58 eurot ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on

tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on võlausaldajal ehk antud

juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus summas 116 eurot (arve nr xxxx summas 58 eurot ja arve nr xxxx summas 58

eurot).

27. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kuna kostja ei ole võlgnevust tähtaegselt tasunud, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja

rikub kohustust. Hageja on taotlenud seadusjärgse viivise väljamõistmist alates iga arve

maksetähtajale järgnevast kalendripäevast. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse

esitamiseni ehk 14.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas 27,15 eurot ning

edasiulatuva viivise tasumata põhinõudelt (116 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 15.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele

14.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 27,15 eurot ning alates

15.12.2020 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõudelt.

Menetluskulud

28. Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1

jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

30. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud

summas 240 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

31. Kohus leiab, et hagialavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot on põhjendatud ja

vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et

hageja õigusabikulud summas 240 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente

arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

32. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

33. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik