2-20-10502/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10502

Kohtuasi

Badass

Unicorn

OÜ

hagi

XXe

vastu

kahju

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.01.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Badass Unicorn OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8677,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Badass Unicorn OÜ (registrikood

12869418), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert

Sarv

Kostja

(vastustaja):

XX

(isikukood

xxxxxxxxxx),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott Saame

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.01.2021 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Badass Unicorn OÜ kanda.

3. Välja mõista Badass Unicorn OÜ-lt XXe kasuks 1230 eurot ringkonnakohtu

menetluskulude hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

2-20-10502

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Badass Unicorn OÜ (hageja) esitas 21.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse XXe

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 7191,61 eurot,

viivise 910,20 eurot ning viivise põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Pooled sõlmisid 10.08.2017 notariaalse asjaõiguslepingu, millega hageja ostis kostjalt

korteriomandi aadressil Xxxxxxxx xxx-xx. Müügikuulutuse kohaselt oli tegemist

värskelt renoveeritud korteriga. Lepingu punktis 2.1.5 kinnitas kostja, et müüdav korter

on elamiskõlbulik, selles puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitustööd, see on

õiguspäraselt

ühendatud

ja

liitunud

elektrivõrguga,

gaasi-,

vee-

ja

kanalisatsioonitrassidega, köetav keskküttega ning on kindlustatud. Lepingu punktis

2.1.6 kinnitas kostja, et talle teadaolevalt ei ole korteril varjatud puudusi, millest kostja

ei ole hagejale teatanud või mida kostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.

3. 14.10.2018 tekkis korteri elektrisüsteemis oluline rike, mistõttu kadus kõigis

köögiseadmetes vool ning vannitoa ja koridori tuled hakkasid vilkuma. Vannitoas oli

tunda kõrbehaisu ja kuulda särinat. Seinte avamisel selgus, et korteri elektrisüsteemi

„renoveerimisel“ on ühendatud alumiinium- ja vaskjuhtmed ilma vastavate klemmideta,

mistõttu need hakkasid sulama ning oleksid võinud põhjustada tulekahju. Hageja oli

sunnitud tegema korteris remondi ning vahetama välja valesti paigaldatud

elektrisüsteemi. Remondi käigus selgusid täiendavalt järgnevad varjatud puudused:

boileril puudus rikkevoolukaitse ning maandus; puudu olid valgustite kaitseautomaadid;

korteris kasutatud kaabel polnud nõuetekohane; harutoosides olid ühendused ilma

klemmideta; samuti puudus kaitsekilp. Elektritööde käigus selgus ka see, et vannitoa ja

esiku vahelisse ossa on niiskustõkke puudumise tõttu sattunud vesi, mis on põhjustanud

esiku põranda all seenhallituse, mistõttu tuli vannitoa ja esiku põrand lammutada,

hallitus eemaldada ning lasta põrand koos niiskustõkkega uuesti ehitada.

4. Hageja tasus korteris teostatud tööde eest kokku 6453,25 eurot. Lisaks tasus hageja

Elektrilevi AS-le plommimistööde eest 24,40 eurot, kuna pärast elektritööde teostamist

oli vajalik elektriarvesti plommimine.

5. Korteris toimunud elektrisüsteemi rikke ajal ja remondi hetkel oli hagejal kehtiv

üürileping YYiga. Ajal, millal korteris teostati remonti, pidi hageja korraldama

üürnikule asenduspinna ning katma seadusest tulenevalt üürnikule tekkinud täiendavad

kulutused. Hageja hüvitas üürnikule asenduspinna maksumuse perioodi 23.10.2018 –

05.11.2018 eest 385,66 eurot ning perioodi 05.11.2018– 13.11.2018 eest 328,30 eurot.

Kokku seega summas 713,96 eurot.

2-20-10502

6. Hageja esitas 20.12.2018 kostjale nõudekirja, milles nõudis tekkinud kahju 7191,61

euro hüvitamist. Kostja teavitas 29.12.2018 hagejat, et ta ei nõustu esitatud kahju

nõudega. Alates 20.12.2019 kuni hagi esitamiseni (21.07.2020) on kostja olnud

rahasumma maksmisega viivituses kokku 578 päeva ning seadusjärgse viivisemäära

puhul tuleb sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks seega 910,20 eurot.

7. Hageja võttis puuduste ja tehtud tööde vastavuse kohta arvamuse andmiseks seisukoha

ka riiklikult tunnustatud spetsialistilt KKlt. Spetsialisti koostatud arvamusest tuleneb

üheselt, et kostja poolt müüdud korter ei vastanud lepingutingimustele ning oli

puudustega. Samuti tõendab ekspertarvamus seda, et kõik teostatud remonttööd olid

puuduseid arvestades vajalikud ning nende teostamise hind mõistlik. Ekspert kinnitab

sedagi, et kõik kõrvaldatud puudused olid varjatud puudused.

Kostja vastuväited

8. Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ega hagi õigeks ei võtnud.

9. Hageja ei ole tõendanud, et alumiinium- ja vaskjuhtmed olid ühendatud ilma

„vastavate“ klemmideta. Kostja hinnangul ei saa kaitsekilbi puudumist põhimõtteliselt

lugeda varjatud puuduseks. Kaitsekilbi olemasolu või puudumine on tuvastatav

elementaarse tavapärase ülevaatuse käigus ning hageja on niisuguse ülevaatuse teinud.

Hageja esitatud tõenditega ei ole tõendatud ka need väidetavad elektrialased puudused,

mida põhimõtteliselt võiks lugeda varjatud puudusteks — rikkevoolukaitse ja maanduse

puudumine

boileril,

valgustite

kaitseautomaatide

puudumine,

kaabli

mittenõuetekohasus ja ilma klemmideta ühendused harutoosides. Hageja poolt n-ö

„elektripuuduste“ olemasolu tõendamiseks esitatud Powerport OÜ hinnakalkulatsioon

ei tõenda puuduste olemasolu.

10. Tõendamata on ka väidetavad puudused vannitoas. See, milles väidetavad „niiskustõkke

probleemid“ seisnesid ja kuidas need kõrvaldati, on jäänud täiesti avamata, rääkimata

nende tõendamisest. Esiteks on eluliselt mitteusutav, et elektritööde tegemise käigus

oleks olnud vaja lahti lammutada vannitoa või esiku põrand. Hageja vastav väide viitab

üsna veenvalt sellele, et hageja on lihtsalt korteris remondi teinud ja püüab selle kulusid

kostja kaela ajada. Teiseks on hageja esitanud fotod, millelt ei ole võimalik tuvastada

mingeid puudusi ega öelda, et tegemist oleks puudusena käsitletava hallitusega. Fotode

alusel ei ole võimalik öelda isegi seda, et need oleks tehtud kõnealuses korteris.

11. Hageja väidab, et ta on „korteris teostatud tööde eest“ tasunud kokku 6453,25 eurot,

lisaks on hageja tasunud Elektrilevi AS-ile 24,4 eurot plommimistööde eest. Kumbki

hageja esitatud kalkulatsioon ei näita, et hageja oleks kellelegi midagi tasunud. Hageja

on esitanud ka Revix Grupp OÜ kalkulatsiooni, kuid sellest ei ole võimalik aru saada,

millised seal toodud tööd peaksid olema seostatavad väidetavate puudustega, rääkimata

sellest, et kuidagi oleks võimalik aru saada, kuidas väidetavad puudused põhjustasid

vastavate tööde tegemise vajaduse.

12. Hageja väidab, et ta on üürnikule asenduspinna eest hüvitist tasunud perioodi 23.10–

05.11.2018 eest, st 22 päeva eest. Seejuures hageja ei selgita, miks oli asenduspinda

vaja just niisuguseks perioodiks. Elektritööde kalkulatsioonis ei ole tööde kestust välja

toodud, kuid üldehitustööde kalkulatsioonis on tööde ajalise kestuse kohta mingid

vihjed siiski olemas — mööblit hoiustati väidetavalt 30 päeva. Kui mööbel oli 30 päeva

hoiul, siis on arusaamatu, kuidas üürnik 8 päeva pidi ilma mööblita läbi ajama. Kui aga

mööbel oli tegelikult hoiul vähem, siis ei vasta kalkulatsioon tegelikkusele.

13. Hageja ei ole väidetavast rikkest, avastatud puudustest ega ka puuduste kõrvaldamise

meetoditest kostjat teavitanud. Väidetav rike juhtus 14.10.2018 ning 20.12.2018 esitas

hageja kostjale nõudekirja, milles teavitas samaaegselt nii väidetavast rikkest ja

väidetavatest puudustest, kui ka andis teada, et remont on juba tehtud. Hageja tegutses

2-20-10502

oma majandustegevuses — hageja on kinnisvarainvesteeringutega tegelev ettevõte, kes

annab kortereid üürile. Seega pidi hageja väidetavatest puudustest mitte lihtsalt kostjat

teavitama, vaid neid puudusi ka piisavalt täpselt kirjeldama.

14. Hageja ei ole tõendanud, millal väidetav rike tegelikult toimus ega ka rikke toimumist.

Hageja ei ole oma teatamiskohustust täitnud kohaselt, õigeaegselt ja heas usus. Ostja on

kohustatud müüjale puudustest teatama mõistliku aja jooksul. Heas usus tegutsevad

isikud, kes teavad ostetud asja puudusest ja teavad ilmselgelt ka oma kohustusest

puudusest müüjale teatada, teatavad müüjale puudustest esimesel võimalusel, kindlasti

aga enne seda, kui nad hakkavad nende puuduste asjaolusid ja üleüldse nende olemasolu

jälgi täiemahulise remondiga hävitama, mh. andmata müüjale võimalust puudusi ise

vaadata, hinnata, võibolla ka vajadusel heastada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Harju Maakohtu 11.01.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2865 eurot, s.o esindaja

tasu ja viivis menetluskuludelt.

16. Maakohus viitas VÕS § 208 lg-le 1 ja § 217 lg-le 2.

17. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja on avaldanud müügikuulutuse, milles on

soovinud müüa värskelt renoveeritud korteri Tallinnas (tl 6-7). Kuulutuses märgitud

lisainfo kohaselt on korteril mh uus elektrijuhtmestik. Riigikohus on leidnud, et ka

müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud

omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb

sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (RKTKo

nr 3-2-1-46-17). Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 2.1.5 kohaselt on korter

elamiskõlbulik, selles puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitustööd, see on

õiguspäraselt

ühendatud

ja

liitunud

elektrivõrguga,

gaasi-,

vee-

ja

kanalisatsioonitrassidega ning köetav keskküttega. Muude konkreetsemate kokkulepete

olemasolu ei ole kohus tuvastanud ega pooled kohtule esile toonud. Kui

kvaliteedinõudeid ei ole lepingus määratud ja need ei tulene ka seadusest, tuleb lähtuda

VÕS § 77 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt tuleb kohustus täita vähemalt keskmise

kvaliteediga. Kuivõrd korteri seisukord ja kvaliteet pidid vastama vähemalt keskmisele

kvaliteedile ning hageja sai korteri ostmisel eeldada, et see on elamiskõlbulik ja

renoveeritud ning hageja ei pea seega lähiajal teostama korteri remonti, siis võis hageja

mh eeldada, et elektrisüsteem toimib korrektselt.

18. Kohus loeb tõendatuks, et 09.10.2018 on korteris esinenud probleeme elektriga s.o

toimus elektrikatkestus, vool oli ainult lampides, pistikutes voolu ei olnud (e-kiri, sms

tlk 78-81). Kui korteris on puudused elektrisüsteemis, ei saa korter olla vähemalt

keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes. Samas ei kinnita

elektrikatkestus automaatselt elektrisüsteemi mittevastavust keskmisele kvaliteedile.

Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et elektrikatkestus oleks olnud

seotud keskmisele kvaliteedile mittevastava elektrisüsteemi tõttu. Samuti on

tõendamata, et vannitoas oli tunda kõrbehaisu või et elektrisüsteem oleks särisenud.

19. Hageja on tuginenud asjaolule, et korteris olid alumiinium- ja vaskjuhtmed ühendatud

ilma vastavate klemmideta, mistõttu need hakkasid sulama ning oleksid võinud

põhjustada tulekahju. Hageja poolt esitatud fotod ei kinnita, et nimetatud juhtmed ei

vastaks keskmisele kvaliteedile või et need oleksid ühendatud selliselt, et võiksid

põhjustada tulekahju (tl 15-17). Samuti ei ole aru saada, millal ja kus nimetatud fotod

tehtud on. Ka hageja poolt esitatud eriala asjatundja KKi arvamus ei tõenda vaidlusaluse

korteri elektrisüsteemi mittevastavust vähemalt keskmisele kvaliteedile (tl 34-43).

Asjatundja ei ole isiklikult korteris käinud ega koha peal asjaoludega tutvunud, vaid on

2-20-10502

koostanud oma arvamuse lähtudes hageja poolt koostatud küsimustest ja esitatud

materjalidest, s.h fotodest. Asjatundja on oma arvamuses selgitanud, kuidas tuleb

korrektselt vask- ja alumiiniumjuhtmeid ühendada ning mis võib juhtuda juhtmestiku

mitteasjakohasel ühendamisel. Asjatundja on kinnitanud fotode pinnalt, et kasutatud ei

ole kaasaegseid tehnikaid, kuid ei ole välja toonud, et tegemist oleks olnud

mitteasjakohase kinnitusega.

20. Varjatud puudusteks võib pidada iseenesest seda, kui boileril puuduks rikkevoolukaitse

ning maandus, valgustitel puuduksid kaitseautomaadid, korteris kasutatud kaabel ei

oleks nõuetekohane, ning harutoosides oleksid ühendused ilma klemmideta. Nimetatud

puuduseid ei ole võimalik korteri ülevaatusel avastada. Samas ei ole hageja nimetatud

puuduste olemasolu kohta ühtegi tõendit esitanud. Hageja poolt esitatud Powerport OÜ

hinnakalkulatsioon ei tõenda nimetatud puuduste olemasolu korteris (tl 18). Tegemist

on üksnes nimekirjaga teatud toodetest ja tööde loetelust, mis ei kinnita korteri

seisukorda. Kaitsekilbi puudumine ei ole varjatud puudus, kuna nimetatu on tuvastatav

ka ülevaatuse käigus.

21. Hagiavalduses tugineb hageja ka asjaolule, et korteri vannitoa ja esiku vahelisse ossa on

niiskustõkke puudumise tõttu sattunud vesi, mis on põhjustanud esiku põranda all

seenhallituse. Hallituse väidetava olemasolu kohta on hageja esitanud fotod (tl 19-22,

93-94) ning fotode teinud isiku MM allkirjastatud kinnituse selle kohta, kus nimetatud

fotod tehtud on (tlk 88-89). Samas puudub kohtul esitatud fotode pinnalt veendumus, et

niiskustõke oleks puudunud või et fotodelt nähtuvad tumedamad laigud oleksid hallitus.

Asjatundja KK on küll ühelt fotolt tuvastanud musta hallituse olemasolu, kuid on

märkinud, et hallituse mõju hindamiseks tuleb võtta spetsiaalsed proovid ja hindamisega

tegelevad kutselised mükoloogia spetsialistid. KK ei ole vastav spetsialist ega samuti ei

ole hallituse olemasolu ega selle ulatust kohapeal tuvastanud. Ühtegi muud dokumenti

peale fotode ei ole hageja hallituse olemasolu ega selle võimaliku ulatuse tõendamiseks

esitanud. Ka Revix Grupp OÜ hinnapakkumine ei tõenda hallituse olemasolu korteris

(tl 23). Nimetatud hinnapakkumisest ei nähtu, et korteris oleks vaja teha hallitusetõrjet.

Samuti ei ole hageja välja toonud ega ka tõendanud, et korteris elavatel inimestel oleks

tekkinud allergia, köha, õhu puudus vms tervisehäda, mis võiks olla seotud hallitusega

ning võiks kaudselt kinnitada hallituse olemasolu ja ulatust.

22. Hageja ei ole tõendanud, et korter ei oleks vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile

ning et seal oleks esinenud varjatud puudused, mille tõttu on hagejal kahju tekkinud.

Seega ei pea kohus vajalikuks muid asjaolusid seoses kahju tekkimisega analüüsida (s.h

kahjust teatamise asjaolud, müüja vastutus, kahju suurus).

Apellatsioonkaebus

23. Hageja esitas 10.02.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

24. Maakohus eksis tõendite hindamisel.

25. Kui korteris on puudused elektrisüsteemis, ei saa korter olla vähemalt keskmise

kvaliteediga. Hageja on hagiavalduse lisas 19 toodud ekspertarvamusesega tõendanud,

et elektrijuhtmed on ebaõigesti ühendanud, mis ei vasta keskmisele kvaliteedile.

26. Kohus on ebaõigesti arvestanud hageja poolt esitatud fotosid. Kui kostja tugineb sellele,

et hageja esitatud tõend on ebausaldusväärne, siis peab ta seda kohtule usutavalt

põhistama ning kohus peab võtma põhjendatud seisukoha, miks ta jätab tõendi

arvestamata. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta kahtleb, et fotod on tehtud just hageja

ostetud korterist. Kui kohus leidis eelmenetluses, et tõendeid pole piisavalt, oleks kohus

saanud seda pooltele selgitada. Hageja esitatud fotosid on hinnanud riiklikult

tunnustatud ekspert, kes on põhjalikult kõiki talle esitatud tõendeid uurinud ja leidnud,

2-20-10502

et talle esitatud tõendid käivad hagejale kuuluva korteri kohta. Hageja esitas ka töövõtja

töömehe MM (digitaalselt allkirjastatud) kinnituskirja, milles M. M kinnitas, et ta tegi

need fotod just hageja korteris.

27. Varjatud puudusteks tuleb lugeda seda, kui boileril puuduks rikkevoolukaitse ning

maandus, valgustitel puuduksid kaitseautomaadid, korteris kasutatud kaabel ei oleks

nõuetekohane, ning harutoosides oleksid ühendused ilma klemmideta. Hageja tõendas

eeltoodud puuduste olemasolu (vt hagi lisa 6). Kuna ekspertarvamusega on tõendatud

elektrisüsteemi nõuetele mittevastavus, siis on selge, et nende tööde teostamine oli

puuduseid arvesse võttes vajalik. Hageja tõendas, et harutoosides olid ühendused ilma

klemmideta hagile lisatud fotode ning asjatundja arvamusega.

28. Hageja on tõendanud hallituse olemasolu (vt hagi lisa 19, veerunumber 380 jj; MM

allkirjastatud kinnitus hallituse olemasolu kohta; fotod). Kohus ei pea ise fotosid

hindama olukorras, kus ehitusteaduse ekspert on hallituse olemasolu selgesõnaliselt

kinnitanud. Hallitustõrjet korteris ei tehtud ning hageja ei ole kordagi hallitustõrje

vajadust ka esile toonud. Hallitus oli lokaalne ning Revix Grupp OÜ töötajad said selle

lihtsalt eemaldada.

29. Otsuse põhjendused on vastuolulised. Kohus leidis, et korteris esines elektrikatkestus

(kuna vool kadus vaid teatud korteri pistikutes ja lülitites, siis on välistatud, et

katkestuse põhjus võinuks lähtuda korterist väljastpoolt), kuid jõudis lõppkokkuvõttes

järelduseni, et korteri elektrisüsteem vastab keskmisele kvaliteedile. Nõuetekohases

(vähemalt keskmise kvaliteediga) elektrisüsteemis ei teki korteris sees elektrivarustuse

katkestust ega rikkeid ning rikete puhul ei saa väita, et elektrisüsteem oleks vähemalt

keskmise kvaliteediga.

Vastustaja seisukoht

30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

32. Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle pole vaidlust ja millest

ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda:

-

10.08.2017 ostis hageja kostjalt korteriomandi aadressil Xxxxxxxx xxx-xx, mis

pidi olema vähemalt keskmise kvaliteediga, sealhulgas toimiva elektrisüsteemiga;

-

hageja on kinnisvarainvesteeringutega tegelev firma, kes annab kortereid üürile;

-

09.10.2018 toimus korteris elektrikatkestus, vool oli ainult lampides, pistikutes

voolu ei olnud;

-

20.12.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles teavitas kostjat, et 14.10.2018

oli korteri elektrisüsteemis rike, mistõttu kadus kõigis köögiseadmetes vool ning

vannitoa ja koridori tuled hakkasid vilkuma ning vannitoas oli tunda kärsahaisu ja

kuulda särinat;

-

hageja tõi nõudekirjas välja järgmised rikke kõrvaldamisel selgunud puudused:

harutoosides olid alumiinium- ja vaskjuhtmed ühendatud ilma vastavate

klemmideta, boileril puudus rikkevoolukaitse ning maandus, valgustitel puudusid

kaitseautomaadid, korteris kasutatud kaabel ei olnud nõuetekohane;

-

lisaks tõi hageja puudusena välja, niiskustõkke puudumise vannitoa ja esiku

vahelises osas, mis on põhjustanud esiku põranda all seenhallituse;

2-20-10502

-

samas nõudekirjas teatas kostja ka ühtlasi, et remont on juba tehtud ning nõudis

remondimaksumuse ja kaasnevate kulutuste hüvitamist.

33. Maakohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. Maakohus jõudis järeldusele, et

hageja ei ole tõendanud, et korter ei oleks vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile

ning et seal oleks esinenud varjatud puudused, mille tõttu on hagejal kahju tekkinud.

Seda järeldust tehes ei rikkunud maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetlusnorme,

hindas õigesti tõendeid ega teinud ka üllatuslikku otsust. Maakohus on oma seisukohti

piisavas ulatuses põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata asjas

esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid

õiguslikke järeldusi. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS

§ 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

34. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist:

35. Hageja poolt esitatud fotode ja asjatundja KK arvamus ei tõenda, et korteri

elektrisüsteem ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Maakohus ei jätnud neid tõendeid

arvestamata nende ebausaldusväärsuses või võltsituse tõttu, nagu hageja ekslikult leiab.

Maakohus hindas neid tõendeid ja leidis põhjendatult, et need ei tõenda müügiesemel

puuduste olemasolu. K. K arvamusest ei tulene, et korteri elektrijuhtmed oleksid valed

või ohtlikud või et oleks teostatud nõuetele mittevastavad ühendused. K. K selgitab

konkreetsete fotode juures, et tegemist on erinevate juhtmetega ja et ühendamisel ei ole

kasutatud kaasaegseid tehnikaid. Kaasaegsete tehnikate mittekasutamine ei ole sama,

mis ebakvaliteetsed, mittenõuetekohased või ohtlikud ühendused. K. K arvamus ei

põhine korteri ülevaatusel ega konkreetsete puuduste tuvastamisel. K. K ei ole

vaidlusaluses korteris käinud ega elektrisüsteemi üle vaadanud. Arvamuses vastab K. K

hageja üldist laadi küsimustele hageja poolt talle esitatud fotode alusel. Hageja ei ole

tõendanud oma väidet, et K. Kle esitatud fotod elektrisüsteemi kohta on tehtud

vaidlusalusest korterist. Kohus ei pea põhjendama, miks ta kahtleb, et fotod on tehtud

just hageja korterist. Kui kostja hagi aluseks olevat asjaolu omaks ei võta, peab hageja

selle kohta tõendid esitama. Kostja ei ole omaks võtnud asjaolu, et fotod on tehtud

hageja korterist. Seda, et pole aru saada, mida ja millal on pildistatud, ei muuda ka

asjaolu, et need fotod on esitatud K. Kle, kes on neid fotosid uurinud ja nende kohta

kirjutanud.

36. Elektrisüsteemi puuduste olemasolu ei tõenda ka Powerport OÜ elektritööde

hinnakalkulatsioon. Tegemist on lihtsalt elektritööde ja tarvikute loeteluga, mis ei ole

seostatud hageja korteri ega selle puuduste likvideerimisega. Kalkulatsioonist ei nähtu,

kus neid töid tegema hakatakse ja milleks need on vajalikud.

37. Otsuse põhjendused ei ole vastuolulised. Elektrikatkestuse esinemine ei tähenda

iseenesest puudusi elektrisüsteemis. Elektrikatkestus tekib ka siis, kui elektrisüsteem

üle koormatakse.

38. Ka hallituse olemasolu esiku põranda all ja sellest tulenevat ulatusliku remondi vajadust

ei ole hageja tõendanud. Esitatud fotod ja K. K arvamus neid asjaolusid ei tõenda.

Fotodelt ei nähtu hageja väidetud niiskustõkke puudumine. Asjatundja K. K on küll

ühelt fotolt tuvastanud võimaliku musta hallituse olemasolu, kuid ringkonnakohtu

hinnangul ainuüksi ühe foto alusel ei saa tõsikindlalt tuvastada hallituse olemasolu, selle

ulatust ega spetsiaalse eemaldamise vajadust. Hallituse olemasolu ega selle ulatust

kohapeal tuvastanud ei ole. K. K on oma arvamuses ise kirjutanud, et selleks, et hinnata

hallituse ulatust ja mõju ning kõrvaldamise vajadust ja kohaseid meetodeid, tuleb

kaasata vastav ekspert ning möönnud, et tema niisugune ekspert ei ole. Hageja ei ole

usutavalt selgitanud, millest tekkis vajadus väidetava elektririkke likvideerimisel esiku

põrand lahti võtta. Hageja ei ole esile toonud, millal ja mis asjaolude tegelikult

2-20-10502

põrandad avati, samuti millal ja mis asjaoludel koostati Revix Grupp OÜ

hinnapakkumine. Sellest hinnapakkumisest ei ole võimalik aru saada, millised seal

toodud tööd ja kuidas on seostatavad väidetava niiskustõkke puudumisega ja esiku

põranda all oleva hallituse likvideerimisega.

39. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kuna tõendamist ei leidnud, et korteril oleks

esinenud varjatud puudused, mille tõttu on hagejal kahju tekkinud, puudub vajadus

analüüsida muid asjaolusid seoses kahju tekkimisega, s.h kahjust teatamise asjaolusid,

müüja vastutust ja kahju suurust.

40. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et vaidlustamata asjaolude

kohaselt tulnuks hagi jätta rahuldamata ka sel juhul, kui hageja poolt esiletoodud

puudused oleksid esinenud, põhjusel, et hageja ei ole teatanud puudustest kostjale

õigeaegselt, mistõttu on kaotanud õiguse tugineda asja lepingutingimusele

mittevastavusele.

41. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ise mittevastavusest teada sai või pidi

teada saama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, juhul, kui ostja ei teata müüjale

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või ta asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, välja arvatud kui

teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav.

42. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, saab ostja nõuda kõigepealt asja

parandamist (VÕS § 222 lg 1). Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei

tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning

nõuda müüjalt selleks mõistlike kulude hüvitamist ( VÕS § 222 lg 3).

43. Eeltoodust tuleneb, et ostja on kohustatud müüjale puudustest teatama mõistliku aja

jooksul ja andma ka võimaluse asja parandada. Mõistlik on see, mida samas olukorras

heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (VÕS § 7 lg 1). Antud juhul

teavitas hageja kostjat puudustest alles peale väidetavate puuduste kõrvaldamist, mis

ilmselgelt ei ole enam mõistlik aeg. Hageja ei andnud müüjale võimalust puudusi üle

vaadata, veenduda nende olemasolus ega võimaldanud müüjal endal puudusi

likvideerida.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude

jaotuse.

Maakohus

jättis

menetluskulud

hageja

kanda

ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja

kanda.

45. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

summas 2865 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kindlaksmääratud menetluskulude

suurust ei ole vaidlustatud.

46. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

47. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulu-

nimekirja põhjal. Kostja taotleb 1025 euro hüvitamist 6,83 t õigusabi eest tasumääraga

150 eurot/t,

millele

lisandub

käibemaks

eurot,

kuna

kostja

ei

ole

käibemaksukohuslane. Kokku taotleb kostja 1230 euro hüvitamist. Hageja esindaja

tutvus maakohtu otsusega, apellatsioonkaebusega, suhtles kliendiga ning koostas

vastuse apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja, kokku 6,83 t .

2-20-10502

48. Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ja peab kostja esindaja

põhjendatud ajakuluks 3 tundi.

49. Kolleegiumi hinnangul kostja menetluskulude vähendamiseks alust pole. Arvestades

asja keerukust ja mahtu on kostja esindaja toimingud ja selleks kulunud aeg

ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär.

Kostja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. Seega tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1230

eurot.

50. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvatelt

kuludelt tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)