2-21-4461/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4461

Kohtuasi

XX

pankrotiavaldus

ja

avaldus

kohustustest

vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.märtsi 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/võlgnik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX, viibimiskoht maakohtu määruse

tegemise ajal XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25.märtsi 2021.a määrus tühistada ja saata pankrotiavaldus

tagasi samale maakohtule edasiseks menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. XX määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust..

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (võlgnik) esitas 22.märtsil 2021.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus algatada

pankrotimenetlus, välja kuulutada tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

2. Avalduse kohaselt on võlgnik muutunud valede valikute ja halbade sündmuste

kokkulangemise tõttu maksejõuetuks ega ole suuteline oma kohustusi täitma. Võlgade suure

2-21-4461

summa tõttu ei ole see võimalik ka tulevikus. Võlgnik on jäänud ilma elukohast, töökohast,

millele järgnesid probleemid politseiga. Kohustused kuhjusid, mida hakkas võlgnik

likvideerima uute laenudega. Eelmise vangistuse ajal suutis võlgnik võlad likvideerida

vanemate abiga, summa oli kordades väiksem ning rahalised võimalused paremad. Vanglas

saab võlgnik töötades 100-130 eurot kuus, millest 50% läheb nõueteks. Võlgnik on abielus ja

leibkonda kuulub alaealine laps. Eluga inimväärselt edasi minekuks on ainuke võimalus

eraisiku pankrot. Võlgnik on teadlik sellega seotud erisustest ning kaasnevatest kohustustest.

Kinnis- ja vallasvara võlgnikul puudub. Võlgnik palub end vabastada kohustustest järgmiste

võlausaldajate ees: Aktiva Finants OÜ – 1275,66 eurot ja 845,20 eurot, PlusPlus Capital OÜ –

14 082,95 eurot, ja 476,60 eurot Bondora AS – 20 000 eurot, kriminaalasjas nr X-XX-XXX

kohtu poolt välja mõistetud tasud ja sundrahad – 876 eurot ja 458,76 eurot, kõik võlad kokku

summas 38 015,17 eurot. Võlgniku suhtes on kokku algatatud kolm täitemenetlust, millega

kaasnevad tasud ja kulud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 25.märtsi 2021.a määrusega avaldaja pankrotiavaldust ja avaldust

kohustustest vabastamiseks menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt peab võlgnik PankrS § 13 lg 1 kohaselt põhistama

oma maksejõuetuse. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on

maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4), kuid see avaldus peab olema selge ja põhistatud. PankrS § 13

lg 2 kohaselt peab võlgnik oma maksejõuetuse põhistamiseks lisama pankrotiavaldusele

seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku

võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku

vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. TsMS § 235 kohaselt väite

põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab

kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki

seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud

või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5. Võlgade nimekiri on puudulik ja ebaselge. Arusaamatuks jääb muuhulgas, mis võlg on 2 x

10000 (solidaarselt võlgniku ja veel 4 isiku käest). Avaldaja ei ole välja toonud avalduse

maksejõuetuse tekkimise põhjuseid, vaid on esitatud avalduses umbmääraselt rääkinud valedest

valikutest ja kirjeldanud ainult maksejõuetuse tagajärgi. Kuivõrd avaldusest nähtuvalt põhineb

pankrotiavaldus asjaolul, et võlgnik ei suuda tasuda võetud (laenu)kohustusi, ei ole avaldaja

kohtule selgelt välja toonud, mis tingis laenude võtmise ja mille jaoks saadud rahalisi vahendeid

kasutati. Eelpooltoodust lähtuvalt ei saa kohus võlgniku alalist maksejõuetust eeldada.

Ainuüksi asjaolu, et võlgnikul on eeldatavad võlgnevused, ei ole pankrotiavalduse alusena

piisav argument. Kuivõrd võlgniku pankrotiavalduse korral eeldatakse tema maksejõuetust,

tuleb seda ka põhistada ja veenvad asjaolud esile tuua. Asjaolud peavad olema põhistatud, et

kohtul on võimalik eeldada esile toodu alusel võlgniku püsivat maksejõuetust.

6. Kohus juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et pankrotimenetluse näol on tegemist kiire

menetlusega, mida ei ole võimalik alustada puuduliku avaldusega. Kohus keeldus esitatud

avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel ja selgitas, et avaldajal on õigus uuesti

kohtusse pöörduda, esitades nõuetekohase avalduse.

2-21-4461

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja asja uuesti

läbivaatamist ning avalduse rahuldamist.

8. Võlgnik on maksejõuetust avalduses põhistanud ja esitanud põhjused, miks see tekkis: töö

kaotus, elukoha kaotus, kohustuste kuhjumine, võlgade klaarimine uute võlgadega, kiirlaenud

ja intresside suur kogunemine. Rikutud nime tõttu oli raske tööd leida, eluliselt pole usutav, et

võlgnik suudab võlad kunagi tasuda. Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas kohus selle järelduseni

jõudis, et võlgade nimekiri on puudulik. Kõik võlad on välja toodud ning eraldi märgitud ka

solidaarnõue, mis on seotud kriminaalasjaga. Lisana on esitatud täitemenetluse registri

väljavõte. Seega jääb arusaamatuks, milles puudused seisnesid. Kohus on jätnud avalduse

sisuliselt läbi vaatamata.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning

pankrotiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule,

kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ning avalduse menetlusse võtmist otsustada.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

11. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on käesoleval juhul

keeldunud avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest alusetult.

12. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS

§ 3401 lg-le 2 tuginedes. Iseenesest on kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

alustel õigus keelduda pankrotiavaldust menetlusse võtmast PankrS § 14 lg 1 p-st 3 tulenevalt.

13. Samas sätestab TsMS § 3401 lg 2 esimene lause imperatiivse eeldusena selle, et avaldus,

taotlus või kaebus jäetakse menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu määratud tähtpäevaks

puudusi ei kõrvaldata. TsMS § 340¹ lg 1 kohaselt määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks

ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus,

vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab

kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon.

14. Praegusel juhul ei ole nähtu tsiviilasja materjalidest ega ka kohtute infosüsteemist ning

tuvastatav ei ole, et maakohus oleks avalduse käiguta jätnud, sellel esinenud puuduste

kõrvaldamist avaldajalt nõudnud ja selleks tähtaja määranud. Seega on avalduse menetlusse

võtmisest keeldumine ainuüksi eeltoodust tulenevalt olnud ebaõige.

15. Maakohus on kohest avalduse menetlusse võtmata jätmist põhjendanud ka seisukohaga, et

kuna pankrotimenetlus on kiire menetlus, ei ole seda võimalik alustada puudliku avaldusega.

Ringkonnakohtu hinnangul on ka eeltoodud põhjendusele tuginemine ebaõige.

2-21-4461

16. Esmalt tuleb osundada, et maakohus jättis põhjendamiskohustust rikkudes märkimata

õigusnormi, mille alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Ringkonnakohtule ei ole teada, et

õigusaktidest viidatud erisust tuleneks, ka ei toeta maakohtu tõlgendust väljakujunenud

kohtupraktika. Kuigi PankrS § 55 lg-st 1 tulenevalt tuleb halduril tagada seadusliku, kiire ja

majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse läbiviimine ja sellest tuletub tõepoolest, et

pankrotimenetlus on kiire menetlus, ei saa kohus PankrS § 14 lg 1 p 3 ja TsMS § § 3401 lg-te 1

ja 2 koosmõjust tulenevalt pankrotiavalduse menetlusse võtmisest koheselt keelduda juhul, kui

tegemist on avaldusega, mille puudused on kõrvaldatavad.

17. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt ei ole kohus tuginenud TsMS § 371 lg-s 1

sätestatud absoluutsetele (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alustele. Maakohus

heitis avaldajale üksnes ette kohtule esitatud võlgade nimekirja ebaselgust ja maksejõuetuse

tekkimise põhjuste üldsõnalisust. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul tegemist

kõrvaldatavate puudustega TsMS § 340¹ lg 1 mõttes, mistõttu tulnuks maakohtul jätta avaldus

esmalt käiguta, tuues selgelt välja, milles kohtu hinnangul sellel esinevad puudused seisnevad,

määrata avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ning selgitada nii puuduste kõrvaldamise

viisi kui ka kõrvaldamata jätmise õiguslikke tagajärgesid. Kuivõrd maakohus seda teinud ei ole,

tuleb määrus tühistada ja avaldus saata maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

18. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohtul tuleks avaldusega seotud oluliste asjaolude

väljaselgitamisel vältida nii ebamäärasust kui eksitamist. Praegusel juhul ei ole vaidlustatud

määruse põhjendustest selgelt arusaadav näiteks see, mis (juhul kui üldse), lisaks 2x10 000

võlale maakohtule esitatud võlgade nimekirjas kohtule veel arusaamatuks jäi. Avalduse uuel

menetlusse võtmise otsustamisel võiks maakohus ühtlasi (etteulatuvalt) kaaluda ka avaldajale

määratud vangistuse kandmise aja väljaselgitamist seoses kohtupraktikas avaldatud

seisukohaga, et kuna võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue aegub TsÜS § 157 lg 3

alusel enne võlgniku vangistuse lõppemist, ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse

algatamine eesmärki luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, p 10 teine

lõik).

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

19. Võttes arvesse, et avaldus saadetakse tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise

otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt maakohtu otsustada.

Käesolev määrus ei ole edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/