2-19-10389/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-19-10389

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

P L hagi U L vastu isikliku kasutusõiguse

kande

kustutamiseks

tahteavalduse

andmiseks

kohustamiseks ja kinnisasja valduse vabastamiseks

Tsiviilasja hind

90 000 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: P L (isikukood xxx), lepinguline esindajad esindaja

vandeadvokaat Helen-Lumelille Tomberg

Kostja: U L (isikukood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 05. aprill 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P L hagi U L vastu osaliselt.

2. Kohustada U Lt andma tahteavaldus, millega ta annab nõusoleku Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxx U L kasuks kantud isikliku kasutusõiguse

kande kustutamiseks. Käesolev kohtuotsus asendab U L tahteavaldust.

3. Jätta rahuldamata P L hagi U L vastu U L kinnisasja (registriosa nr xxx) valduse

vabastamiseks kohustamiseks.

4. Jätta rahuldamata P L taotlus Häirekeskuselt tõendite kogumiseks.

5. Jätta P L menetluskulud 75% ulatuses U L kanda ja ülejäänud osas P L enda kanda.

Jätta U L menetluskulud tema enda kanda.

6. Määrata P L menetluskulude rahaliseks suuruseks 6206,40 eurot.

7. Mõista U Llt P L kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 4654,80 eurot.

8. Mõista U Llt P L kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P L esitas 10.07.2019 Harju Maakohtule hagi U L vastu, milles palub kohustada kostjat

andma tahteavalduse, millega ta annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriossa xxx kostja kasuks kantud isikliku kasutusõiguse kande

kustutamiseks ja asendada U L tahteavaldus kohtuotsusega. Samti palub hageja kohustada

kostjat vabastama kinnistu 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti xxx hageja ja kostja abielu. Abikaasad elasid xxx alevikus

hagejale kuulunud eramus. 27.04.2006 ostsid abikaasad hoonestamata kinnistu xxx. Hageja

võttis selleks pangast suure laenu. Järgmise kahe aasta jooksul ehitasid abikaasad

kinnisasjale eramu. Rahalise panuse maja ehitamisse tegi üksnes hageja. Kinnistu ja sellele

eramu ehitamine toimus hageja lahusvara arvel. Hageja müüs oma lahusvaraks olnud eramu

3 350 000 krooni eest ja täitis sellega enamuse xxx kinnistu soetamisel pangast võetud

laenukohustusest, ülejäänust enamus läks maja sisetöödele. Kostjal sissetulekut ei olnud,

kuid ta panustas oma füüsilise tööga osaliselt siseviimistlusse ja välisvooderdusse. Eeltoodu

tõttu leppisid abikaasad kokku, et maja on hageja lahusvara ja pangalaen on hageja

lahuskohustus, kuid kostjal on õigus majas elada ja kui midagi peaks elus muutuma,

kompenseerib hageja kostjale majas elamise õiguse korteris elamise õigusega. Abikaasad

sõlmisid 02.11.2007 ühisvara osaliseks jagamiseks selliselt, et kinnistu jäi hageja

lahusvaraks ja täitmata laenukohustused panga ees hageja lahuskohustusteks. Lepingu

punktides 5.1 ja 5.3 avaldasid pooled, et kinnistu jääb abikaasade kaasvaldusse ja kostja

saab tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse ning tal on õigus kasutada kinnistul olevat

ehitist eluruumina. xxx sündis pooltele tütar.

3. Kostja käitumine hakkas muutuma 2015 – 2016.a manipuleerivaks ja vägivaldseks, kui tal

tekkis abieluväline armastus, mida ta soovis jätkata paralleelselt abieluga. Poolte abielu

lahutati xxx Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3579. Hageja soovis vastavalt

varasemale kokkuleppele asendada elamine eramus elamisõigusega mujal, kuid kostja ei

olnud sellega nõus. Eramut oleks saanud kasutada ka selliselt, et kostja kasutusse jääb tema

tuba, vannituba ja köök ning hageja ja lapse kasutusse jääks hageja magamistuba, lapse tuba

ja teine köök ning teine vannituba. Pärast abielu lahutamist muutus aga kostja

ettearvamatuks. Tema psüühiline ebastabiilsus haiglasse viimiste ja sealt põgenemistega

vaheldus manipuleerimise, demonstratiivsete enesetapukatsete, koduse sisustuse lõhkumise

ja tapmisega ähvardamisega. Abi otsimast kostja keeldus ja eemaldus reaalsusest järjest

rohkem. Oma manipulatiivsete enesetapuähvardustega hirmutas ta lisaks ka poolte toona 6

aastast last ja kahte täiskasvanud tütart oma eelmistest abieludest. Pärast lahutust laienesid

suulised ja kirjalikud ähvardused tappa ka teisi – hagejat, poolte ühist last, hageja sõpru.

4. Kostja tegi 2017 – 2018.a jooksul 6 demonstratiivset enesetapukatset, mis on hagejale ja

poolte ühisele lapsele väga halvasti mõjunud ning ta on rünnanud hagejat ja lõhkunud kodu.

4.1.

Jaanuaris 2017 teatas kostja hagejale, et läheb metsa ära, jõi ära suure koguse

alkoholi ja sõi suure koguse valuvaigistit Diclac, mille tagajärjel ta oksendas.

4.2.

Samal kuul lõhkus kostja kodust vara – rebis seintelt pildid, lõi puruks

tubadevahelise siseukse. Kui hageja kutsus politsei, jooksis kostja õue (väljas oli -10C)

sõnadega „Sa ei näe mind enam kunagi!“ ja keeldus tagasi tuppa tulemast.

4.3.

05.02.2017 saati kostja sõnumi xxx ja xxx, mille sisu oli, et ta tapab ennast ära

ja võttis selleks 40 – 50 tabletti valuvaigistit Diclac. Kostja viidi haiglasse. Pärast seda

käisid pooled perelepituses ja kostjale soovitati psühholoogi, kuid kostja käis viimase

juures vaid korra.

4.4.

19.02.2017 oli pooltel külas kostja tütar varasemast abielust. Kostja suudles

tütreid peale ja teatas, et läheb ennast tapma. Kostja oli terve öö metsas jalutanud ja kui

ta järgmisel päeval koju jõudis, hakkas karjuma, kaotas enesevalitsuse, sõimas hagejat

ja süüdistas teda kostja elu rikkumises. Kostja lõi põlve peal katki hageja i-padi ja haaras

seejärel kinni hagejast. Rüseluse käigus lõi kostja põrandale televiisori. Kostja viidi xxx

ja talle kohaldati tahtest olenematut ravi. Ta jäi haiglasse kolmeks nädalaks. Kostjal ei

diagnoositud xxx, kuid tuvastati xxx.

4.5.

02.04.2017 öösel ei olnud hageja kodus ja kostja saatis talle endast fotod mustas

ülikonnas, mida ta kannab üksnes matustel. Kui hageja koju jõudis, kostja ärritus ja

tõukas hageja teise tuppa, sõimles ja hirmutas. Siis haaras kostja lapse käest i-paid ja

virutas selle põrandale katki, pühkis laua pealt lillevaasid põrandale ja virutas lauaarvuti

kuvari põrandale. Kui hageja kutsus politsei, läks kostja õue, käitus täiesti

ebaadekvaatselt (viskas killustiku õhku nagu mängiks veega, ronis auto katusele ja

karjus „te ei näe mind enam kunagi“) ja jooksis kodust ära. Kostja naasis koju mullasena

ja lõhkiste riietega, pani selga musta ülikonna ja viis maha visatud arvutiekraani

prügikonteinerisse.

4.6.

01.06.2017 tungis kostja lisaks kodus asjade lõhkumisele ka hagejale kallale,

paiskas ta maha, istus otsa ja kägistas korduvalt sõnades, et tapab hageja ära, sest see

on see tagajärg ja palk tema tegude eest. Hagejale saabus kiirabi ja kostja viidi

arestimajja. Harju Maakohus mõistis kostja selle eest 07.09.2018 otsusega süüdi ja

karistas teda tingimisi vangistusega ja allutas käitumiskontrollile. Kostja ähvardab siiski

siiani maja hävitada ja põletada. Kriminaalasjas viidi kostja suhtes läbi

kohtupsühhiaatriaekspertiis, mille kohaselt on ta süüdiv. Seega on tegemist teadliku

käitumisega.

Hageja läks pärast 01.06.2017 intsidenti koos lapsega 02.06.2017 naiste turvakodusse, kus

viibis 3 kuud ja üüris siis endale korteri. Kostja jäi majja elama üksi. Kuna hageja tasus ka

igakuist majalaenu ja maja ülalpidamiskulusid ning peab üksi üleval tütart, ei olnud hagejal

võimalik enam korterit edasi üürida ja ta asus 01.07.2018 tagasi majja elama. Hageja pakkus

kostjale, et annab tema omandisse enda xxx asuva korteri, kuid kostja sellega ei nõustunud ja

nõudis majast lahkumise vastu 150 000 eurot.

4.7.

12.06.2019 tulid hagejale tema hea sõbra xxx sünnipäeval sõbrad külla. Kostja

hakkas terrassil närviliselt ja hirmutavalt edasi-tagasi käima. Kui sõbrad palusid tal

seltskonnaga mitte ühineda, tekitas kostja toas hagejale skandaali.

4.8.

25.06.2019 õhtul sõimas kostja hagejat pikalt lapse juuresolekul. Seejärel läks ja

murdis maha garaaži ukseluku.

4.9.

27.06.2019 karjus kostja uuesti hageja peale lapse juuresolekul ja nõudis garaaži

avamist, et sealt ära viia elektrikilp. Kohale tulnud politseipatrull tahtis kostja 12 tunniks

kodust eemale saata, aga kuna kostja väitis, et tal ei ole kuhugi minna, lubati tal koju

jääda, kui ta rahuneb.

4.10. 28.06.2019 sõi hageja koos lapse ja xxx terrassil. Kostja keelas lapsel koos

hageja ja xxx süüa. Kui xxx palus kostjal mitte tüli üles võtta, kostja lähenes ja hakkas

tõuklema. Kui xxx kostja eemale tõukas, kutsus kostja politsei. Kostja võttis politsei

vastu ja kui ta uuesti teiste juurde jõudis, oli tema nägu verine ja prilliklaas viltu. Patrull

juhtis ka ise tähelepanu sellele, et politseinike saabudes verd ei olnud.

5. Kostja on loonud endas veendumuse, et tema hädades on süüdi hageja ja xxx, kelle vastu ta

on oma viha kanaliseerinud ja kelle tapmisega kõiki ähvardab. Kostja avaldab

tapmisähvardusi oma Facebooki konto avalikul ajajoonel ja edastab neid sõnumites endiste

abikaasade ühistele sõpradele. Kostja tasakaalutust ja kohatist ohtlikkust lapsele nägid ka

lasteaiaõpetajad. Kostja lubas ka lapsele, et tapab ennast ära, mispeale vestlesid kostjaga nii

politsei, lastekaitsetöötaja kui kiirabi, kellele kostja tunnistas, et lubas lapsele, et tapab

ennast ära, kuid keeldus kiirabiga kaasa minemast. Lapsele on kostja teinud selgeks, et ema

on varas, valetaja ja üdini halb.

6. Kostja tegevuse tulemuse tõttu avalduvad lapsel emotsionaalse häirituse märgid, xxx. Laps

on vanemlikustatud, teadlik kõigest vanemate vahel toimuvast. Laps võtab vastutuse isa

eest ja on talle väga lojaalne. Laps on väga häiritud käitumise ja meeleoluga ning suures

segaduses. Kostja eitab neid probleeme. 09.05.2019 ja 21.05.2019 ümarlaual tunnistasid nii

hageja kui kostja, et kooselu ühisel elamispinnal ei ole võimalik ja kahjustab lapse huve.

Kuna vanemad olukorra lahendamises kokkuleppele ei jõudnud, tegi lastekaitsetöötaja

vanematele ettekirjutuse. Hageja ei soovi, et laps kodust eraldataks.

7. Kostja on keeldunud maja ülalpidamiskulude kandmises osalemisest, kuigi tal selline

kohustus on. Harju Maakohtu 29.03.2019 tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja 2209,18 eurot ja viivised, samuti menetluskulud. Kostja ei ole vee ja elektri eest siiski

tasunud. Tal puudub juba aastaid orienteeritus tööle ja seetõttu ka sissetulek, kuigi tal on

kohtuotsusest tulenev kohustus tööle asuda. Kostja ei panusta millessegi, majapidamistöid

ta ei tee. Kodust kaovad asjad väitega, et need olid tema omad. Kostja püüsid maha müüa

ka kõiki siseukse klaase ja lampe. Kostja ei ole andnud tagatist, mille arvelt kulusid

hüvitada.

8. Kuna eramu edasine ühine kasutamine ei olnud kostja pahausksuse, ebamõistlikkuse ja

heaperemehelikkuse puudumise tõttu võimalik, ütles hageja 09.07.2019 isikliku

kasutusõiguse lepingu üles ja palus kostjal ilmuda notari juurde nõusoleku andmiseks

kinnistusraamatust kande kustutamiseks ja valduse üle andmiseks. Ülesütlemisteade

toimetati kätte kahe tunnistaja juuresolekul. Kostja luges selle läbi ja tõmbas paberi katki.

Teade edastati ka e-posti teel. Kostja on jätnud kandmata tema poolt tekitatud kulud,

lõhkunud hageja omandit ja teeb oma igapäevase käitumisega mõistliku ja rahuliku kooselu

võimatuks, seab igapäevaselt ohtu nii hageja kui poolte lapse emotsionaalse tervise ja

turvatunde. Hageja huvi isikliku kasutusõiguse pakkumise vastu on kostja lepingu

rikkumise tõttu lõppenud. Kostja rikkus lepingut tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kostja

on korduvalt ja piisavalt antud võimalusi jätkata mõistliku käitumisega, kuid ta ei ole seda

soovinud. Kostja soovib üksnes raha. Tegemist on olulise lepingurikkumisega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p 2 – 4 tähenduses. Lisaks rikub kostja hea usu

põhimõtet. Lepingu sõlmimisel oli ühine tahe võimaldada mõlemale poolele elukoht.

Eeltoodust tulenevalt on võlasuhe lõppenud ja kostjal tuleb tagastada selle täitmiseks

üleantu, s.t kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus tuleb kustutada.

9. 02.11.2007 lepingu sõlmimise eesmärk oli võimaldada mõlemale poolele kodu.

Mõistlikkuse korral oleks saanud seal ka koos elada. Kostja käitumise tulemusel jäi hageja

olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingu sõlmimisel õigustatult lootis, ehk kodust.

Lõhkumine, skandaalitsemine, igapäevane karjumine, ähvardamine, hirmutamine nii

hageja kui lapse suhtes, rikuvad kodu kui turvakeskust. Hageja ei saanud sellist kostja

käitumist ette näha. Politseitöötajate, lastekaitseametnike, ohvriabi töötajate jt veenmine ei

ole mõjutanud kostjat teisiti käituma ja hagejal puudub lootus, et temakäitumine muutuks.

Kostjaga elamine on muutunud emotsionaalselt kurnavaks ja kostja poolt on selgesti tajutav

oht. Kostja oleks on selline, et üks vale sõna ja ta kargab kõri kallale. Kostja käitumine ja

pingete ülevalhoidmine tekitab hagejale mittevaralist kahju – hageja suhtes füüsilist ja

hingelist ning lapse suhtes hingelist valu ja kannatusi. See kahju on suurem kui kostja kasu

elamispinnast, sest avaldavad laastavat mõju pikaajaliselt ja elu halvavalt.

10. Kostjal on kohustus anda nõusolek isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks nii juhul, kui

kasutusõigus on lõppenud seoses lepingu ülesütlemisega hageja poolt, kui ka

asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg 2 p 2 ja 3 alusel (koosmõjus AÕS § 228) kasutusõiguse

lõpetamise nõudmise tõttu.

11. Kuna kostja isiklik kasutusõigus on seotud valdusega ja kostja kasutab elamut eluruumina,

muutub kostja valdus isikliku kasutusõiguse lõppemisega ebaseaduslikuks. Hagejal ei ole

alust arvata, et kostja valduse vabatahtlikult üle annaks. Seetõttu tuleb teda kohustada

kinnisasi vabastama.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

13. Vanemad on saavutanud nüüdseks kokkuleppe ühisvara jagamise osas, samuti selles, et

kuni otsuse jõustumiseni elab kostja xxx korteris ja ei soovi majja enam naasta. Kostja ei

soovi oma majas elamise õigust säilitada, kui hageja võimaldab kostjale inimväärse ja

õiglase kompromissi. Pooltel oleks aeg vabaneda olukorrast, kus vastastiku mõlemad

pooled tajuvad, et on oma otsustusvabadustes piiratud ja teisest osapoolest mõjutatud.

14. Õiged ei ole hageja väited kostjal alalisetöö ja sissetuleku puudumisest. Kostja on alates

1998.a registreeritud xxx-na ja on koosellu panustanud kõik aastad. Ühisvarana soetatud

kinnistu muutus hageja lahusvaraks vaid põhjusel, et olles oma esimese abielu lahutamise

järgselt sunnitud osalema tema vastu esitatud vara jagamise nõude lahendamisel, ei

soovinud hageja sama olukorra võimalikku kordumist kostja eelmiste abikaasade poolt ja

veenis kostjat sellise kokkuleppe sõlmimises. Ka kostja panustas eramu rajamisse alates

projekteerimisest kuni kasutusloa väljastamiseni. Sisetööd tegi kostja suuremas mahus ise.

Ühiselt rajati ka maja ümbritsev haljastus, mille eest said pooled xxx.a ajakirja „xxx“ xxx

15. Hageja saatis 2015.a kostjale kirja, milles õnnitles kostjat xxx. pulma-aastapäeva puhul. Ta

tunnistas seega abikaasade aastatepikkust ühist panust ja koos kodu rajamist.

16. Hageja kanda olid kooselu ajal hüpoteeklaen ja elektriarved. Muud igakuised kohustused,

nagu telefoni- ja internetiteenuse arved, veearved, Viasati kuutasu, G4S lepingu kuutasu,

televiisori järelmaks ja prügiveolepingu eest tasus kostja. Pooled lugesid need väljaminekud

võrdseks. See muutus alles kevadel 2019, kui hageja koju tagasi kolis ja osad lepingu (vesi

ja kanalisatsioon ning prügivedu) enda nimele ümber tegi. Teisi ta leidis, et tal ei ole vaja

ja nende maksmist on kostja jätkanud.

17. Valed on hageja väited kostja ülbe või üleoleva käitumise kohta. Kostja teod ja käitumine

vahetult lahutusele eelnenud ja kohe sellele järgnenud ajaperioodi jooksul ei peaks

käesoleva menetluse sisuks olema. Kostja selgitab siiski järgmist. Abikaasade suhtes

jagunesid märgatavalt oktoobris-novembris 2016, kuna hageja sisenes meelelahutusliku

xxx ja otsis sealt endale väljundi. Kostjale see ei sobinud ja ta langes stressi ja depressiooni.

Pereteraapia jäi hageja huvi puudumise tõttu pooleli. Kostja enesetapukatsed leidsid

tõepoolest aset, soov eluga lõpparvet teha oli olemas ja muidugi sattud kostja ka

psühhiaatrite hoole alla. Kogu kronoloogiat ei suuda kostja meenutada, kuna on selle etapi

selja taha jätnud. Jaanuaris 2017 valetas hageja, et peab kolleegi asendama minema, kuid

sõitis hoopis xxx kruiisile. Kostja jaoks lõppes see õhtu ravimite üledoosiga erakorralise

meditsiiniosakonda sattumisega ja sealt edasi xxx osakonda. Kostja enesetapukatsed ei ole

manipulatsioon või etteplaneeritud mõjutamine, ilme reaalse põhjusliku vajaduseta. Hageja

üritab kostjat teadlikult solvata. Hageja ei ole aga pädev hindama kostja käitumist

ebaadekvaatseks ja nimetama teda puuduliku reaalsustajuga isikuks. Pooltel on kujunenud

tänase päevani kestev antipaatia.

18. Hageja üüris 01.06.2017 kuni juunini 2018 korterit xxx. Augustis 2017 abikaasade suhtlus

normaliseerus ja laps hakkas elama vahelduvalt ema ja isa juures. Laps ei soovinud aga

enam koos ema ja xxx elada ning soovis jääda kostja juurde. Hageja kutsus seepeale politsei.

Kohale saabunud patrull tegi otsuse tulla vastu lapse soovidele. Kostja ja lapse käsutusse

jäi sel hetkel ka auto, et hommikuti lasteaeda sõita. Auto oli kostjale vajalik ka töö

tegemiseks. Hageja ei suhelnud siis lapsega kordagi pea kahe kuu jooksul. 14.04.2018

selgus, et hageja oli ühisvaraks olnud auto salaja xxx müünud. See oli ka põhjus, miks kostja

katkestas oma poolelioleva ettevõtluskoolituse ega registreerinud oma äriprojekti. Kostja

alustas tööd xxx, kuid ei lõpetanud tööd põhjusel, et talle ülemus ei sobinud, nagu väitis

hageja.

19. Hagis esitatud kirjeldused sellest, et kostja ründab hagejat verbaalselt, tekitab pingeid,

ründab ja käitub agressiivselt, on valed, olukorrad teadlikult moonutatud. Kostja

probleemne periood algas enne lahutust ja kulmineerus 01.06.2017 sündmustega, mille eest

kostja sai kriminaalkaristuse. Hageja keelas abikaasade ühistel tuttavatel kostjaga

suhtlemise ja tegi neile selgeks, et kostja on hull ja psühhopaat. 2018. aastast on kostja

soovinud sõlmida kompromissi, mis võimaldaks pooltel oma eluga rahulikult edasi minna.

Dialoog ei olnud aga võimalik ja üritused lõppesid vastastikuste solvangutega. Kostja on

teinud hagejale ettepaneku saada xxx olev korter enda ainuomandisse. Hageja rahaline nõue

on samuti mõistlik, arvestades kostja tegelikku panust ühisesse kodusse.

20. Vale on väide, et hageja sõber xxx käib vaid külas. xxx elab alates 2019.a suvest majas

alaliselt, leides igal võimalikul juhul hetki oma meelsust kostja suhtes väljendada. xxx

kritiseerib kostja toiduvalmistamise harjumusi, solvab kostja olemasolu majas, mõnitab

tema välimust ja kritiseerib lapsega seonduvaid teemasid. Õige ei ole hageja väide, et kostja

käib ise pingeid tekitamas ja üritab nende tuppa siseneda. Hageja kirjeldatud episoodid, mis

kostja ahistaja rolli panevad, on välja mõeldud ja ei vasta tõele. Politsei väljakutsed on

pigem hageja tegevuse tagajärg.

21. Hageja takistab kostja üritust end töiste väljunditega elatada. xxx postitas kostja tööga

seotud FB lehele laimava sisuga tagasiside, mis tõi endaga kaasa mitmete kokkulepete

ülesütlemise klientide poolt ja kogu leheküljel toimuva soikujäämise. Garaažilukud vahetas

hageja ära, et ta kostja oma tööriistadele ligi ei pääseks, ruum tõkestati xxx kuuluva

järelhaagise, kanuu ja muude tema esemetega. Kostja sisenes seejärel ruumi, asendades

lukusüdame. Kui kostja otsustas remondiks tema juurde toimetatud diivanit esikus

parandama hakata, viisid hageja ja xxx selle jõuga garaaži kõrva kõrval olevasse töötuppa.

Teinekord ladustati hageja ja xxx poolt garaaži viidud mööblikomplekt kostja kasutuses

olevasse vannituppa, et garaaži ruum teha. Kostjale xxx kuuluva õmblusmasina viis hageja

minema, takistamaks normaalset töö tegemist. Pärast politseisse pöördumist õmblusmasin

tagastati, kuid lõhutult. Remont läks maksma 274,80 eurot. xxx on kaks korda kostjat

füüsiliselt rünnanud ja selle kohta on algatatud kriminaalasi. Kostja ei ole probleemide ja

pingete tekitaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg

7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid

kohaldab seadust ise. Kohus saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel

tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu

24.09.2008 otsus nr 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele

peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab

otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus,

mis asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438

lg 1). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4).

24. Pooled ei vaidle ja asjas esitatud tõenditega on tuvastatud järgmised asjaolud:

-

hageja ja kostja abiellusid 13.08.2004 (tl 21),

-

hageja ja kostja ostsid 27.04.2006 hoonestamata kinnistu xxx(tl 12 – 13 ja tl 14 – 20),

-

hageja ja kostja sõlmisid xx abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingu, millega xxx

kinnistu ning xxx ja hageja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused jäid

hageja lahusvaraks (lepingu p 4.1 ja 4.2) ja kostja kasuks seati kinnistule tähtajatu ja tasuta

isiklik kasutusõigus (lepingu p 5.3), (tl 12 – 13 ja tl 21 – 23),

-

hagejal ja kostjal sündis xxx tütar,

-

poolte abielu lahutati xxx Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3579

(tl 24).

25. Hageja nõuab kostjalt käesolevas asjas kostja kasuks xx kinnistule seatud isikliku

kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks vajalike tahteavalduste andmist. Hageja

tugineb tahteavalduse nõudmisel esmalt sellele, et ta on isikliku kasutusõiguse kokkuleppe üles

öelnud võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 alusel ja teiseks sellele, et tal on õigus nõuda isikliku

kasutuse lõpetamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg 2 p 2 ja 3 alusel (koosmõjus § 228). Kui

hageja on isikliku kasutusõiguse võlaõigusseaduse alusel kehtivalt üles öelnud, on leping

lõppenud ja selle lõpetamist ei saa enam asjaõigusseaduse alusel nõuda. Kohus kontrollib seega

esmalt seda, kas isikliku kasutusõiguse leping on ülesütlemisega juba lõppenud.

I

26. AÕS § 225 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle

kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja

suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 228 kohaselt

kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik

kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Kohus

märkis ülal, et pooled sõlmisid 02.11.2007 abikaasade ühisvara osalise jagamise lepingu ja

kokkuleppe kostja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmiseks (tl 21 – 23).

Sama lepingu punktis 5.1 avaldasid pooled, et xxx kinnistu jääb abikaasade kaasvaldusse. Nii

hageja kui kostja kinnitasid kohtuistungil, et lepiti kokku selles, et abikaasadel on ühine kodu.

Seega on pooled leppinud kokku tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises selliselt, et xxx

kinnistu on hageja ja kostja kaasvalduses. Isiklik kasutusõigus nähtub ka kinnistusraamatust (tl

12 – 13).

27. Tähtajatu isikliku kasutusõiguse kokkulepe on kestvusleping. Kui kasutusvaldaja rikub

oma lepingulisi kohustusi, on omanikul õigus kasutada VÕS § 101 sätestatud

õiguskaitsevahendeid, sh isikliku kasutusõiguse seadmise leping kui kestvusleping

erakorraliselt VÕS § 196 kohaselt üles öelda (vt Riigikohtu 10.06.2008 otsus nr 3-2-1-46-08 p

14). VÕS § 196 lg 1 – 3 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui mõjuv põhjus seisneb selles,

et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse

rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine

ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p 2 – 4 sätestatud juhtudel. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib

lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud

asjaoludest teada sai.

28. VÕS § 195 lg 1 kohaselt tuleb lepingu ülesütlemiseks esitada teisele lepingupoolele

ülesütlemisavaldus. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja 09.07.2019 isikliku kasutusõiguse

lepingu üles ja palus kostjal ilmuda notari juurde nõusoleku andmiseks kinnistusraamatust

kande kustutamiseks ja valduse üle andmiseks. Hagiavaldusele lisatud ülesütlemisteate

kohaselt (tl 44) ei ole isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut enam võimalik edasi täita, sest

kostja süstemaatiline nii vaimne kui füüsiline vägivaldsus, omandi lõhkumine, samuti kulude

kandmisest keeldumine ja tagatise mitteandmine kulude kandmise kohustuse tagamiseks, seda

ei võimalda. Hageja teatas, et ütleb isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu üles ja leping lõpeb

10.07.2019. Hageja palus seoses sellega kinnistu vabastada hiljemalt 31.07.2019 ja palus

kostjal ilmuda 25.07.2019 kell 13.30 notari juurde isikliku kasutusõiguse kande kustutamiseks.

Ülesütlemisteate kohaselt keeldus kostja kahe tunnistaja juuresolekul ülesütlemisteatele alla

kirjutamast ja rebis paberi katki. Teatele on alla kirjutanud xxx ja xxx (tl 44 pöördel). Hageja

edastas sama ülesütlemisteate ka e-posti aadressidele xxx ja xxx (tl 45 – 48). Kostja võttis

kohtuistungil omaks, et hageja ilmus tema juurde selle paberiga, kostja luges selle läbi ja rebis

puruks (tl 186). Kostja on ülesütlemisteate seega kätte saanud ja tal on olnud mõistlik võimalus

sellega tutvuda. Kostja sai ülesütlemisteate kätte nii paberil kui ka e-posti teel. Et tegemist on

kostja e-posti aadressiga kinnitab ka see, et kostja kasutab aadressi xxx ka käesolevas

kohtumenetluses kohtu ja vastaspoolega suhtlemiseks. Eeltoodust tulenevalt on ülesütlemise

formaalsed eeldused täidetud.

29. Kohus hindab hageja ülesütlemisavalduse kehtivust kooskõlas VÕS § 196 lg 1

sätestatuga poolte huvide kaalumise teel. Hageja tugineb ülesütlemise alusena sellele, et kostja

lepingupoolena rikub oma kohustusi. AÕS § 218 lg 1 kohaselt on kasutusvaldaja kohustatud

säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja

heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundad. AÕS § 219 kohaselt on

kasutusvaldaja kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja

tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Hagiavalduse kohaselt

lõhub hageja omandit, hirmutab, häirib ja ründab hagejat ja poolte last ning ründab hagejat

füüsiliselt. Hageja on jäänud ilma turvalise koduta. Hageja selgitas, et kinnisasja oleks saanud

mõistlikult koos ka pärast abielu lahutamist edasi kasutada, kuna elamu on nii hageja kui kostja

jaoks piisavalt suur, kuid kostja käitumine ei võimaldanud lepingu edasist täitmist esialgselt

planeeritud viisil. Hageja leiab, et kostja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust

tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, kostja rikkus oma

kohustust tahtlikult või raske hooletusega ja kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.

Hageja leiab seega, et tal oli õigus öelda leping üles ilma kostjale täiendavat tähtaega

määramata. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et poolte vahel on olnud konflikte, kuid selgitas,

et konfliktide algataja ei ole olnud tema.

29.1. Hageja väitel on kostja teinud 6 enesetapukatset, mis olid nii hagejale kui poolte

lapsele traumeerivad. Hageja märgib, et jaanuaris 2017 toimunud kahe enesetapukatse

kohta kirjalikke tõendeid ei ole.

29.2. Hagiavalduse kohaselt teatas kostja 19.02.2017 poolte ühisele lapsele ja kostja

lapsele varasemast abielust, et läheb ennast tapma ning saatis hagejale sõnumi „nüüd on

kõik, jätan sulle auto sadamasse, võti on ratta peal“. Hiljem saatis kostja uue sõnumi, et

valmistub „minema“ koos nutva lapse pildiga. Kohus leiab, et 19.02.2017

kirjavahetusest hageja väidetud asjaolusid ei nähtu. Kirjavahetuse kohaselt teatas kostja

järgmist: „Toon sulle poole kümneks auto sadama ette. Võtme panen tagaratta peale.

Kuni Su koju jõudmiseni saavad tüdrukud ise hakkama. Auto võtmed on esimese

parema ratta peale jäetud. Ma olen maja taga õues“. Sellele vastas hageja „Ma nägin“

(tl 49). Samuti saatis kostja järgmise sisuga sõnumi: „Tänasega Sa võtsid mult kõik

lootused. Ma lõpetan teraapiaga, antidepressantidega ka. Üritan end siis uue reaalsusega

harjutada ja ei luba, et sellega parimal viisil hakkama oskan saada. Valmistan end 27.-

a hommikuks lahkuma.“ Samas saatis kostja hagejale pildi nutvast lapsest ja hageja

palus kostjal aidata nii ennast kui last (tl 50 – 50 pöördel). Kohus leiab, et nendest

sõnumitest ei saa kohus järeldada hageja väidetut, et kostja hoiatas, et asub tegema

enesetappu.

Hageja selgitas, et kui kostja saabus koju, siis ta kaotas enesevalitsuse, sõimas laste ees,

süüdistas, lõhkus hageja I-padi, ründas füüsiliselt hagejat ja lõi televiisori põrandale. Hageja

esitatud fotodelt nähtub purustatud I-pad ja põrandal olev televiisor (tl 51 ja 51 pöördel). Kostja

kinnitas kohtuistungil, et tal hageja esitatud tõenditele ühtegi vastuväidet ei ole. Hageja

kirjelduse kohaselt viisid saabunud politsei ja kiirabi kostja xxx. Kriminaalasjas tehtud

kokkuvõttest nähtub, et kohale tulnud kiirabi tegi kostjale rahustava süsti ja toimetas ta xxx

haiglasse. Füüsilist vägivalda ei olnud, kuid kostjal on vajalik pidev rohtude võtmine vastavalt

arsti ettekirjutusele. Samuti on märgitud, et kostja viibis 01.03.2017 järelkontrolli ajal haiglas

ravil, sest lubas ennast ära tappa, kui naine temast lahutab (tl 197 – 199). Kohus leiab, et hageja

väited tema füüsilise ründamise kohta selles episoodis on tõendamata. Küll aga on

fotomaterjaliga tõendatud hageja väited vara ja koduse sisustuse lõhkumise kohta.

29.3. Hageja heitis kostjale ette, et 02.04.2017 öösel hirmutas kostja hagejat endast

mustas matuseülikonnas tehtud fotode saatmisega (tl 63). 03.04.2017 kodus kostja

ärritus ja tõukas hagejat, sõimles ja hirmutas, haaras lapse käest I-padi ja virutas selle

põrandale katki, pühkis laua pealt lillevaasid põrandale kildudeks, virutas lauaarvuti

kuvari põrandale. Lõhutud I-padi, lillevaasi, lauaarvuti, telefoni ja ukse kohta esitas

hageja ka fotod (tl 52 – 54 pöördel). Kostja hageja esitatud tõenditele vastuväiteid ei

esitanud. Kriminaalasja juurde esitatud õiendi kohaselt selgitas kostja järelkontrolli

teostavatele politseinikele, et tal oli lihtsalt kogu olukorrast üle visanud ja hakkaski

sõimama ebatsensuursete sõnadega ning lahkus kodust ja läks rahunema (tl 197 – 198).

Samuti kinnitas kostja kohtuistungil käesolevas asjas, et omandi lõhkumine leidis aset

lahkumineku algfaasis, kus ta võttis lauaarvuti ja lõi selle põrandalae puruks ning vist

telefoni ka.

29.4. Hagiavalduse kohaselt, lisaks asjade lõhkumisele, tungis kostja 01.06.2017

hagejale kallale, paiskas ta maha, istus otsa ja kägistas korduvalt sõnades, et tapab

hageja ära, sest see on see tagajärg ja palk tema tegude eest. Hagejale saabus kiirabi ja

kostja viidi arestimajja. Harju Maakohus mõistis kostja selle eest 07.09.2018 otsusega

kriminaalasjas nr 1-18-6044 süüdi ja karistas teda tingimisi vangistusega ja allutas ta

käitumiskontrollile (tl 31 – 32). Politseiõiendist nähtub, et hageja teatas 01.06.2017 kell

08.46 politseile, et eksabikaasa just äsja tuli talle kallale, võttis kõrist kinni ja peksis ta

pead vastu põrandat. Teate kohaselt oli hagejal paanikahoog ja raske hingata (tl 197 –

199). Maakohtu 07.09.2018 otsuse kohaselt süüdistati kostjat selles, et tema 01.06.2017

kella 08.30 paiku Harjumaal majas tõukas oma endise abikaasa põrandale ja pigistas

kahe käega kannatanu kõri põhjustades füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Otsusest

nähtub, et kostja mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p

2 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kostja kinnitas ka käesolevas asjas kohtuistungil,

et füüsilise vägivallaga päädis üks episood ja ta on karistuse selle eest ka kandnud (tl

186). Kostja on seega kinnitanud hageja ründamist ja ta on selle eest ka kriminaalkorras

süüdi mõistetud. Pärast nimetatud episoodi, 12.06.2017 – 29.09.2017 viibis hageja koos

tütrega xxx (tl 33 – 34). Hageja on küll väitnud, et elas pärast seda üürikorteris, kuid ei

ole oma väite kohta esitanud ühtegi tõendit. Küll aga kinnitas kostja kohtuistungil, et

hageja naasis koju elama 2018.a suve lõpus.

29.5. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei tasu elamus tarbitud teenuste eest, nimelt

vee ja elektri eest, sh ei tasunud kostja nende eest ajal, mil ta elas majas üksinda. Harju

Maakohtu 29.03.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-735 mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja võlg 2209,18 eurot, viivised ja menetluskulud. Otsuse kohaselt oli võlg

tekkinud tarbitud teenuste eest perioodil 01.06.2017 – 31.12.2018. AÕS § 223 lg 1

kohaselt kohustub kasutusvaldaja kandma ka esemel lasuvad maksud ja võlaintressid,

koormatised, majandamis- ja muud kulud. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu p

5.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kõik maksud, koormatised ja kinnistust saadav

kasu, samuti juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko hagejale. Lepingu kohaselt on

kostjal küll õigus majas tasuta elada, kuid sellest ei tulene, et kostja ei pea tasuma tema

poolt tarbitud teenuste eest. Kostja selgitas küll, et kandis prügiveo, interneti, G4S, lapse

lasteaiaarved ja trenniarved, kuid ei esitanud selle kohta hoolimata kohtu selgitustest

ühtegi tõendit. Isegi, kui kostja oleks need asjaolud tõendanud, ei saa kostja nimetatud

kulude väidetavast kandmisest järeldada, et kostja ei pidanud kandma enda osa vee- ja

elektriarvetest, mille eest hageja raha nõudis. Kostja kinnitas kohtuistungil, et

kohtuotsusega välja mõistetud kohustus on siiani täitmata. Kostja asja valdajana on

seega rikkunud kohustust kanda asjaga seotud majandamiskulude eest ja ta ei ole seda

kohustust täitnud hoolimata jõustunud kohtuotsusest.

29.6. Hageja kirjeldas, et kui ta koju tagasi kolis, tekkisid uuesti pinged. Hageja

kirjelduse järgi kostja iga päev sõimles, ähvardas, solvas, alandas, piiras füüsiliselt,

nügis hagejat köögi nurka, siis naeris selle peale, käis jälle hooga ja ähvardavalt mööda

maja, hirmutas. Käis verandal suitsetamas, demonstratiivselt puistas tuhka

terrassipõranda laudade vahele, loopis põlevaid suitsuotsi puitterrassile ja aeda. Kui

hageja magamistoa uks päeval kodus olles lukustamata oli, tungid tuppa, seisis seal ja

ei läinud ära. Kostja vaidles sellele vastu ja selgitas, et tema ei olnud konfliktide

algataja. Politseiväljakutsetest nähtub, et alates aprillist 2019 on väljakutsed sagenenud.

Väljakutsete tegijateks on nii hageja kui ka kostja ja väljakutsete sisu viitab peretülidele,

mis tõusetuvad nii omavahelistest halbadest suhetest kui ka maja kasutamisega seotud

eriarvamustest (tl 197 – 199). Politseiväljakutsetest nähtub ka see, et poolte konflikti on

sekkunud ka lastekaitse ja ohvriabi. Politseipatrull on 28.06.2019 kostja ja xxx konflikti

tõttu tehtud väljakutse kohta märkinud, et tegemist on pideva probleemiga, kostja

enamasti ise provotseerib. 27.06.2019 väljakutse kohta on patrull märkinud, et kostja

on väga emotsionaalne. Politsei õiendist nähtub ka see, et xxx suhtes on algatatud seoses

kostjaga tekkinud konfliktidega kriminaalasi. Hageja väitel xxx süüdistust ei esitatud.

29.7. Kohus märgib, et kostja ei ole poolte halba läbisaamist ja konflikte eitanud.

Kostja saatis hagejale sõnumi, milles tunnistas järgmist: „Jagasin Sulle korraldusi meie

mängude osas, virisesin, olin rahulolematu, ei aktsepteerinud Su valikuid (xxx nt.).

Sigatsesin ja trampisin korduvalt uksest välja kui argumendid otsa lõppesid. Sooritasin

enesetapukatse. Peksin tooliga kapi, ukse katki ja surusin ka toaukse seina vastu katki.

Jätsin xxx ja xxx omapead ja sundisin Sind töölt ära tulema. Järgmisel hommikul

lõhkusin Su iPadi. Häkkisin Su Messengeri ja lugesin sealt vestluseid“. (tl 155). Seega

on kostja ise kinnitanud elamu ja vara rikkumist, kuid ka emotsionaalsete pingete

tekitamist nii tülide kui enesetapukatsetega.

29.8. Kostjale esitati süüdistus selles, et ta ajavahemikul 01.07.2018 – 15.08.2019 nii

xxx asuvas eramus kui ka telefoni teel täpselt tuvastamata aegadel ja ka konkreetselt

09.07.2019 ja 15.08.2019 korduvalt ähvardas hagejat tapmisega ja olulises osas vara

hävitamisega, nimelt 09.07.2019 ähvardas kostja xxx asuvas eramus hagejat öeldes: „ja

teengi, mina lähen vangi ja sina lähed oma ema-isa kõrvale“. 15.08.2019 ähvardas

kostja hagejat telefoni teel, öeldes „kogu selle sõja lõpuks sa sured“, mille järel saatis

hagejale sõnumi tekstiga: „Minu soovitud summa Sinult tõusis 25 000€-ni. Jätkuvalt on

jõus soov saada xxx korter enda omandisse ja vallasvara jagatud. Annan Sulle selle

kõige korraldamiseks kaks nädalat – teisipäevani 28. august. Pärast seda astun samme,

mida Sa ei soovi ja mille võimalikkusest oled teadlik. Võta palun mu lubadust tõsiselt.

Enne kooliaasta algust peavad asjad saama lahenduse. Moel või teisel.“ Ajavahemikul

01.07.2018 – 15.08.2019, viibides xxx eramus, ähvardas kostja hagejat sellega, et

hävitab ära hagejale kuuluva maja, ähvardades see põlema panna või hävitada see mõnel

muul viisil. Hagejal oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna kostja oli varem olnud

tema suhtes vägivaldne ja lõhkunud asju. (tl 151 – 153). Harju Maakohtu 09.10.2020

otsusega kriminaalasjas nr 1-20-xxx mõisteti kostja temale esitatud süüdistuses

kokkuleppemenetluses KarS § 120 lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks

kuuekuuline vangistus, samuti lähenemis- ja suhtluskeeld (tl 165 – 167).

Kostja on seega ähvardanud nii hagejat ennast kui ka elamut, millele on tema kasuks isiklik

kasutusõigus seatud.

29.9. Lisaks on kostja saatnud sõnumeid, milles on sõnaselgelt teatanud, et on

otsustanud end ära tappa (tl 58 ja 58 pöördel) ja postitanud Facebook platvormil

avalikke teateid, mille sisust võib enesetapuplaani järeldada (tl 59). Sõnumivestlustest

nähtub, et enesetapuplaanidest on kostja rääkinud ka kostja tuttavatele (tl 57) ning need

on jõudnud ka poolte lapse lasteaiaõpetajani (tl 56 ja 56 pöördel).

29.10. Hageja heidab kostjale ette ka seda, et kostja on ähvardanud tappa ka tema

lähedasi, nimelt tema tuttavat xxx. Hageja esitatud kirjavahetuste kohaselt oli kostja

seda öelnud nii hagejale kui ka nende peretuttavatele (tl 55 – 57 ja tl 61).

29.11. Poolte konflikti on sekkunud ka lastekaitse. Lastekaitse ettekirjutuse järgi ei ole

vanemad võimelised tegema omavahelist koostööd vanemlikul tasandil ja

vanematevaheliste konfliktide tõttu avalduvad lapses selged emotsionaalse häirituse

märgid. Lastekaitse tegi vanematele ettekirjutuse leida lahendus mh eluruumi

küsimusele ja hoiatas, et kui vanemad ettekirjutust ei täida ja seavad jätkuvalt ohtu lapse

heaolu, pöördub lastekaitsespetsialist lapse heaolu tagamiseks kohtusse (tl 65 – 69).

Kostja kolis poolte kokkuleppel pärast seda (20.02.2020) vaidlusalusest xxx elamust

välja. Hageja andis kostjale asenduseluruumina kasutamiseks temale lahusvarana (tl 35

– 39) kuuluva xxx. Pooled on menetluses kinnitanud, et kostja elab menetluse ajal selles

korteris (tl 95).

30. Kohus leiab eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, et hagejal oli mõjuv põhjus VÕS §

196 lg 1 tähenduses isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemiseks. Kohus arvestab seejuures,

et asjas on tuvastatud ja kostja on ka kinnitanud, et ta rikkus nii xxx eramut kui ka seal asuvaid

vallasasju. Kostja rikkus sellega AÕS § 218 tulenevat kohustust asja säilitada ja kasutada seda

korrapäraselt ja heaperemehelikult. Samuti on kostja tunnistatud kriminaalkorras süüdi hageja

füüsilises ründamises xxx eramus ja tema tapmisega ähvardamises, mh xxx eramus.

Kohtuistungil kinnitasid pooled, et isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärk oli tagada elukoht

mõlemale abikaasale. See nähtub ka isikliku kasutusõiguse lepingu punktist 5.1, mille kohaselt

pidi kinnistu jääma abikaasade kaasvaldusse. Olukorras, kus hagejale kuuluv eramu ja tema

kodu on kaasvalduses isikuga, kes teda füüsiliselt ja verbaalselt ründab, sh ähvardab tappa,

samuti ähvardab hävitada poolte koduks oleva vaidlusaluse elamu ja poolte vahel on

järjepidevad teravad konfliktid, sh nende alaealise lapse juuresolekul, ei saa hagejalt mõistlikult

nõuda lepingu jätkamist. Kohus leiab, et kostja ei saa oma hageja suhtes vägivaldset käitumist

õigustada põhjendusega, et tema ei olnud konfliktide algataja. Kostja selline väide on aga

hoolimata kohtu selgitustest igal juhul ka tõendamata. Samuti ei ole õige kostja seisukoht, nagu

ei saaks hageja enam tugineda tema füüsilisele ründamisele kostja poolt, kuna kostja on selle

eest karistuse juba ära kandnud. Praeguses menetluses hindab kohus seda, kas hagejal oli

isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus, mitte ei anna karistusõiguslikku

hinnangut kostja käitumisele.

31. Samas märgib kohus, et kuigi tõendatud on asjaolu, et kostja on teinud enesetapukatseid,

ei anna see asjaolu alust isikliku kasutusõiguse lepingu lõpetamiseks. Enesetapu ähvardused,

kuigi lähedaste rahumeelset elu häirivad, ei ole seostatavad kostja isikliku kasutusõiguse

lepinguga ega xxx eramu ühise heaperemeheliku kasutamisega. Enesetapuga seotud teateid

võib kostja saata ja on ka saatnud hagejale ja ka teistele tuttavatele sõltumata sellest, kus on

tema elu- või viibimiskoht. Samuti ei anna alust isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks see, et

kostja on viibinud ravil psühhiaatriakliinikus (tl 196a).

32. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks kohus järeldada, et temal on oluline

huvi eramule seatud isikliku kasutusõiguse lepingu jätkamise vastu, mis kaalub üles hageja huvi

lepingu lõpetamise vastu. Vastuseks kohtu küsimusele selle kohta, mis on kostja huvi isikliku

kasutusõiguse vastu, märkis kostja kohtuistungil, et temal ei olegi huvi. Kostja kinnitas, et ei

lähe enam eramusse tagasi elama. Kostja on menetluses tuginenud veel sellele, et ta on

panustanud maja ehitamisse ja on teinud kinnistule kulutusi, samuti tõi ta esile abielu

lahutamise põhjused. Kostja on olnud ka nõus isikliku kasutusõiguse lõpetamisega rahalise

hüvitise vastu. Kostja nõudis hagejalt 2018.a elamu vabastamise eest 150 000 eurot (tl 62),

kohtuistungil soovis kostja saada hagejalt xxx korteri omandiõigust ja sellele lisaks 25 000

eurot. Kostja selgituste kohaselt on tema nõutud hind õiglane, arvestades tema poolt elamu

ehitamiseks tehtud panust. Kohus leiab, et elamu ehitamiseks tehtud panuste suurus ja sellest

võimalikud tekkivad rahalised nõuded ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kostja

võimalikud rahalised nõuded ei mõjuta isikliku kasutusõiguse lepingu lõpetamist ja selliste

nõuete esitamise soovist ei saa järeldada kostja huvi lepingu jätkamise vastu. Kohus ei hinda

seetõttu poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kes ja kui palju maja ehitusse panustas. Iseenesest

ei vaidle pooled selle üle, et maja ehitati koos. Kohus selgitas kostjale, et kui tal on hageja vastu

rahalisi nõudeid või ühisvara jagamist puudutavaid nõudeid, tuleb see lahendada eraldi

menetluses.

33. Kohus leiab seega, arvestades kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi, et hagejal oli

õigus isikliku kasutusõiguse leping üles öelda. Kohus nõustub hagejaga, et pidevas

konfliktisituatsioonis, tapmisähvarduste, füüsilise kallaletungi ja lõhkumise sees elamisega on

hageja sisuliselt ilma jäänud oma turvalisest kodukeskkonnast. Seega on hageja ilma jäänud ka

sellest, mida ta lepingu sõlmimisel õigustatult lootis ja milles pooled kokku leppisid. Samuti on

turvalisest ja rahumeelsest kodust jäetud ilma poolte laps, kellel esinevad vanemate konfliktide

tõttu emotsionaalse häirituse märgid. Kostja on küll korduvalt kinnitanud hageja ründamist

vähemalt 01.06.2019 episoodis, samuti poolte konfliktseid suhteid, kuid ei ole selgitanud, miks

need asjaolud ei andnud hagejale alust isikliku kasutusõiguse leping üles öelda, ega seda, et tal

on hoolimata sellest ülekaalukas huvi lepingu jätkamise vastu. Vastupidi, kostja on kinnitanud,

et tal lepingu jätkamise vastu huvi ei ole. Ka kostja enda esitatud kirjeldused poolte konfliktsete

suhete kohta ei veena kohut, et isikliku kasutusõiguse lepingu jätkamine oleks, arvestades

mõlema poole esile toodud huve, olnud põhjendatud.

34. Kohus leiab, et esile toodud asjaoludel, pärast kostja poolset ründamist, ei pidanud

hageja kostjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega andma. Samuti on leping üles öeldud

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.

Politseiõiendi kohaselt on politseiväljakutseid xxx aadressile seoses peretülidega tehtud alates

veebruarist 2017, kostja ründas hagejat ja tekitas talle kehavigastusi 01.06.2017 ja hageja ütles

lepingu üles 09.07.2019, mis on mõistlik aeg. Isikliku kasutusõiguse leping lõppes seega

09.07.2019 ülesütlemisavalduse tegemisega.

II

35. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama

üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse

VÕS § 189 – 191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise

korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud

viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuna isikliku kasutusõiguse

leping on ülesütlemisega lõppenud, on hagejal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse kohta

kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamist (AÕS § 642). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) §

341 lg 1 kohaselt on kande kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa

kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 2

kohaselt on asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel puudutatud isikuks kustutatava

või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutavale või muudetavale

asjale. Kuna isikliku kasutusõiguse leping on lõppenud, on hagejal õigus nõuda selle kohta

kinnistusraamatusse tehtud kande kustutamist. Arvestades, et kostja pärast lepingu ülesütlemist

hageja pakutud ajal kasutusõiguse kustutamiseks notarisse ei ilmunud, on hagejal õigus nõuda

kohtus kostjalt vastava tahteavalduse andmist.

36. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud

tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele

kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus rahuldab

eeltoodu alusel hagi ja kohustab kostjat andma nõusoleku xxx asuvale kinnisasjale seatud

isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks.

III

37. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema

asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele

ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja palub kohustada kostjat vabastama

vaidlusalune xxx kinnistu 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hageja nõue tugineb

asjaolule, et kostja valdus on seoses isikliku kasutusõiguse lõppemisega muutunud

ebaseaduslikuks. Hageja märkis, et tal puudub alus arvata, et kostja valduse vabatahtlikult üle

annaks.

38. Kohus pööras kohtuistungil tähelepanu sellele, et hageja on ise esile toonud, et kostja

kolis elamust välja jaanuaris 2020. Kostja kinnitas seda ja selgitas, et tal ei ole hageja valduse

vabastamise nõudele vastuväiteid, kuna ta ei plaanigi majja tagasi elama minna. Hageja jäi

siiski oma nõude juurde, kuna kostja ei kasuta elamut ja elab selle asemel korteris üksnes

kohtumenetluse ajaks sõlmitud kokkuleppe alusel. Seega võib kostja pärast kohtumenetluse

lõppu tagasi kolida.

39. Kohus leiab, et hageja nõue valduse vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna elamu

ei ole enam kostja valduses. AÕS § 80 nimetatud omaniku nõue on suunatud isiku vastu, kes

tema asja õigusliku aluseta valdab ja nõude eesmärk on asja väljanõudmine. Hageja on aga ise

kinnitanud, et kostja vaidlusalust elamut enam ei kasuta ja kolis sellest jaanuaris 2020 välja,

saades kaasa ka kõik asjad, mida ta majast vajas (nimekiri kaasa võetud asjadest tl 131 – 132).

Nimekirjast nähtub, et kostja võttis kaasa magamistoa sisustuse, sh mööbli (voodi, kapi, riiulid

jms), lapse toas mööbli (laud, tool, voodi, laualamp), esikualast klaveri ja klaveritooli, tugitooli,

vaiba, kapi, elutoast tugitooli, teleri kapi, tehnika, riiulid, valiku seinapiltidest, vaiba, toalillede

riiuli, köögist puidust kapikese, seintel olevad viis vitraaži, söögiriistad ja toidunõud, garaažist

ja tööruumist laua, riiulisüsteemi, kolm metallist riputustahvlit, kaks kappi, tööriistad, tumba,

riiuli, kardinad, raamitud maakaardi ja Picasso pildi, pööningult mööblikanga rullid, suusad,

tööriistu. Lisaks võttis kostja kaasa isiklikud esemed ja oma toiduained. Nimekirjast nähtub

selgelt, et kostja kolis elamust välja. Nii on seda mõlemad pooled ka ise nimetanud. Asjas

esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kostja viibiks ajutiselt eemal ja et tal oleks tegelikult

elamule endiselt valdus. Kostja märkis kohtuistungil, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna

ta hetkel ei ela seal.

40. Hageja väited selle kohta, et kostja võib elamusse tagasi kolida, on hüpoteetilised.

Asjaolusid, mille alusel saaks kohus sellise järelduse teha, ei ole esile toodud. Vastupidi, kostja

on korduvalt kinnitanud, et tal ei ole huvi isikliku kasutusõiguse vastu ja tal ei ole ka plaani

elamusse tagasi elama minna. Seetõttu ei oleks kohtul alust hagi rahuldada ka enne nõude

sissenõutavaks muutumist TsMS § 369 alusel.

IV

41. Hageja esitas hagiavaldusega kolm taotlust tõendite kogumiseks. Hageja palus teha PPA

Põhja prefektuuri järelepärimine selle kohta, millal ja millisel eesmärgil on perioodil

01.01.2017 kuni käesoleva ajani tehtud politseiväljakutseid aadressil xxx ja mis väljakutsetel

tuvastati; teha Häirekeskusele järelepärimine selle kohta, millal ja millisel eesmärgil on

perioodil 01.01.2017 kuni käesoleva ajani keskuse kaudu tehtud kiirabiväljakutseid aadressil

xxx ning eha järelepärimine xxx selle kohta, millal ja millise diagnoosiga ning millisel alusel

on kostjale kohaldatud xxx ravi.

42. Kohus jättis hageja taotlused kohtuistungil käiguta ja palus hagejal neid täpsustada, sh

tuua esile, millised asjaolusid konkreetselt hageja taotletavad tõendid tõendavad, samuti tuli

hagejal selgitada, miks hageja tõendeid ise esitada ei saa. Hageja loobus 20.04.2021

menetlusdokumendis taotlusest koguda tõendid PPA-st politseiväljakutsete kohta ja PõhjaEesti

Regionaalhaiglast kostja seisundite kohta ja esitas tõendid ise. Hageja ei ole loobunud taotlusest

teha järelepärimine Häirekeskusele, kuid ei ole ka esile toonud, milliseid asjas tähtsust omavaid

faktilisi asjaolusid Häirekeskuselt nõutavate andmetega soovitakse tõendada.

43. Kohus jätab hageja taotluse TsMS § 238 lg 2 p 4 alusel rahuldamata, kuna tõendi

kogumise vajadust ei ole põhjendatud.

44. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata

tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust

omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

45. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

46. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse, et pooltevaheline vaidlus seisnes

põhiliselt isikliku kasutusõiguse lepingu ülesütlemise põhjendatuses. Selles osas kohus

rahuldab hgeja nõude täies ulatuses. Pooled ei ole valduse vabastamise üle sisuliselt vaielnud

ja kostja vabastas elamu kohtumenetluse ajal. S.t et vindikatsiooninõude esitamine oli hagi

esitamise ajal iseenesest põhjendatud. Kohus jätab selle nõude rahuldamata põhjusel, et kostja

on valduse juba vabastanud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja maakohtu menetluses

kantud menetluskulud tuleb 75% ulatuses jätta kostja kanda ja 25% ulatuses tema enda kanda.

Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

47. Hageja palus jätta oma menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv

(TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144).

Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p

3). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja

materjali alusel (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud

erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust

ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude

suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

48. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale käesolevas menetluses

õigusabi kokku 33,7 tundi, tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). TsMS § 175 lg 1

kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu

28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

49. Hagejat esindas käesolevas asjas vandeadvokaat, kes tegi hageja esindamisel järgmised

toimingud: nõupidamine 21.05.2019 1,6 tundi, hagi õigusliku aluse ja kohtupraktika analüüs,

tõendite analüüs 5,2 tundi, hagi koostamine, tõendite komplekteerimine 9,2 tundi, kliendiga

hagi kooskõlastamine, redigeerimine, täiendamine, esitamine 10.07.2019 1,9 tundi, 25.09.2019

menetlusdokumendi ja kompromissiprojekti koostamine (66 min + 37 min) 1,7 tundi, kostja

13.02.2020 menetlusdokumendi analüüs ja hageja 22.05.2020 vastuse koostamine 3,7 tundi,

hageja 01.02.2021 tõenditaotluse esitamine (22 min) 0,3 tundi, ettevalmistus kohtuistungiks 1,5

tundi, osalemine 15.03.2021 kohtuistungil 0,2 tundi, osalemine 05.04.2021 kohtuistungil 3,2

tundi, 20.04.2021 taotluse ja vaidluse teeside koostamine 5,2 tundi.

50. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus on

põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal hagiavalduse

koostamiseks tehtud toimingutele, sh nõupidamisele, tõendite komplekteerimisele,

kohtupraktika analüüsile ja kliendiga kooskõlastamisele kokku 17,9 tundi. Arvestades, et

hageja esitas hagiavalduse 10.07.2019, ei ole käesoleva kohtumenetlusega seostatav esindaja

ajakulu 21.05.2019 nõupidamisele (1,6 tundi). Samuti ei ole põhjendatud teiselt

menetlusosaliselt välja mõista kulu, mis seondub lepingulise esindaja ajakuluga kohtupraktika

analüüsile. Kohus jätab nende toimingutega seonduva ajakulu arvesse võtmata. Kohus leiab, et

vajalik ajakulu hagiavalduse koostamiseks põhjendatud toimingute tegemiseks on, arvestades

ka hagi ja selle lisade mahtu, sisu ja asja keerukust, kokku 14 tundi.

51. Ajakulu 25.09.2019 menetlusdokumendi ja kompromissiprojekti koostamisele 1,7 tundi

on põhjendatud täies ulatuses. Hageja esindaja esitas menetlusdokumendi ja ettepaneku

vastusena kohtu nõudmisele ja tegemist oli seega menetluse seisukohast vajaliku kuluga.

Samuti on tervikuna põhjendatud ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvad

kulud. Kohus võtab seejuures arvesse nii esitatud dokumentide sisu ja mahtu, kui ka esitatud

lisade mahtu.

52. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele vastav esindaja, s.o

vandeadvokaat. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 140 eurot

(lisandub käibemaks). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja mahukust ning hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on hageja esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

53. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalik õigusabikulu kokku 29,8 töötunni eest 5006,40

eurot (29,8 × 140 × 20%). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks

õigusabikulude hüvitamiseks välja mõista 3754,80 eurot (70% 5006,40 eurost)

54. Tsiviilasja materjali kohaselt kandis hageja hagiavalduse esitamisel kulu riigilõivule

1200 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu, tuleb see vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale

hüvitada. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 900 eurot (70% 1200

eurost). Riigilõivu, mille hageja tasus hagi tagamise taotluse esitamiselt, ei ole põhjendatud

mõista välja teiselt menetlusosaliselt, kuna kohus jättis hagi tagamise taotlused rahuldamata

(TsMS § 169 lg 3).

55. Kokku on hageja menetluses kantud vajalikud menetluskulud 6206,40 eurot, mis on

vastavalt menetluskulude jaotusele põhjendatud välja mõista kostjalt 4654,80 euro ulatuses

(3754,80 + 900).

56. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik