3-20-1683/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

01.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1683

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.11.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.11.2020 määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale haldusasjas nr 3-20-1683.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2020 määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

3. Jätta rahuldamata XX menetlusabi taotlus kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest

vabastamiseks.

4. Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 10.05.2021 vastus haldusasjas nr

3-20-2067 (3-20-2067/19s, dtl 210–211) ja Justiitsministeeriumi 11.05.2021 vastus

haldusasjas nr 3-21-680 (3-21-680/8s, dtl 39–40).

5. Jätta rahuldamata XX taotlus ärakirjade saamiseks 12.01.2021, 25.02.2021 ja

18.03.2021 avaldustest. Muus osas jätta taotlus ärakirjade saamiseks läbi vaatamata.

6. Toimetada määrus XXle kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded, avaldades

järgneva teate:

„Määruse avalik kättetoimetamine

Tallinna Ringkonnakohus avaldab halduskohtumenetluse seadustiku § 72 lg 4 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lg-te 1 ja 3 alusel 01.06.2021 määruse

haldusasjas nr 3-20-1683. Tallinna Ringkonnakohus määras 01.06.2021 määruses

järgmist:

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.11.2020 määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale haldusasjas nr 3-20-1683.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2020 määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

2(7)

3. Jätta rahuldamata XX menetlusabi taotlus kohtulahendi tõlkimise kulude

kandmisest vabastamiseks.

5. Jätta rahuldamata XX taotlus ärakirjade saamiseks 12.01.2021, 25.02.2021 ja

18.03.2021 avaldustest. Muus osas jätta taotlus ärakirjade saamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus loetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 317 lg 5 kohaselt kaebajale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

teate ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega võib Tallinna

Ringkonnakohtu 01.06.2021 määruse peale esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul

sama määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.“

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg

4, § 204 lg 1). Määrus loetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt

kaebajale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Seega võib Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2021 määruse peale

esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul sama määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Halduskohtule 09.09.2020 kaebuse, milles palus kohustada Tallinna

Vanglat võtma menetlusse tema poolt alates 01.04.2020 esitatud pöördumised ja lahendama

need sisuliselt. Samuti palus ta ennistada tähtajad ning kohustada vanglat tõlkima vastused ja

käskkirjad vene keelde. Kaebusele olid lisatud venekeelsed avaldused vanglale: 06.09.2020

vaie 21.08.2020 dokumendile nr 5-18/20/17868-2; 06.09.2020 vaie 14.08.2020 dokumendile

nr 5-16/20/17479-2; kaks 07.09.2020 kaebust direktorile; kolm 08.09.2020 kaebust direktorile;

kaks 08.09.2020 avaldust direktorile; K-raha ülevaade kaebaja jooksvatest ja täitmisel olevatest

nõuetest.

2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 25.09.2020 määrusega käiguta. Kaebajal tuli

täpsustada, millistele taotlustele on vangla vastamata jätnud või milliseid vastuseid ta

vaidlustab, esitada vangla vastused, sh vaided ja vaideotsused, samuti vanglasisese

vabakasutuskonto väljavõte alates 09.05.2020 ning põhjendada eesti keele oskuse puudumist.

Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. Halduskohus

märkis, et selgitusteta ei ole võimalik vanglalt pöördumisi välja küsida. Vangla vastusest

haldusasjades nr 3-20-558 ja 3-19-1810 selgub, et kaebaja esitab vanglale massiliselt avaldusi.

3. Kaebaja täiendas kaebust 06.10.2020, märkides, et ta taotleb vangla kohustamist menetleda

01.04.2020–09.09.2020 esitatud avaldusi, s.o kuut pöördumist. Avaldus sisaldab ka etteheiteid

seoses vangla menüü, arstiabi osutamise, vangistust puudutavate õigusaktide tutvustamise,

asjade äravõtmise, kambri tingimuste, pöördumistest koopiate andmise, vangla ametnike ja

töötajate tegevuse, kaupluses pakutava kauba ning spordisaali külastamise võimalustega.

Kaebaja palus tuvastada vangla ja ametnike tegevuse õigusvastasus ning hüvitada varaline ja

mittevaraline kahju. Samuti palus kaebaja määrata endale riigi õigusabi korras esindaja, kui

midagi jäi arusaamatuks, ning vabastada ta kaebuselt tasutavast riigilõivust, sest tal puudub

raha. Kaebaja palus kohtul vanglalt välja nõuda tema pöördumised ja korraldada eelistung.

3(7)

4. Tallinna Halduskohus võttis 03.11.2020 määrusega asja juurde Tallinna Vangla

05.05.2020 vastuse haldusasjas nr 3-20-558 ja Tartu Vangla 16.10.2019 vastuse lisad

haldusasjas nr 3-19-1810 (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 ja lg 2 p 1

alusel (resolutsiooni p 2), jättis läbi vaatamata menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast

riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3).

Kaebaja on vastuses loetlenud üldisi probleeme, kuid ei ole välja toonud ühtegi üheselt

tuvastatavat olukorda, kuupäeva, dokumendi numbrit vms. Kaebaja esitatud dokumentide

vastustest ei selgu, missuguse probleemiga seoses ta vangla poole pöördus. Kaebaja peab

teadma, mis põhjusel ja millal ta vangla poole pöördus ning mida talle vastati. Ka

õigusteadmisteta isik peab oskama välja tuua haldusaktid, mille vaidlustamiseks ta abi soovib

(Riigikohtu 16.04.2013 määrus nr 3-3-1-12-13). Kohtu selgitamis- ja tõlgendamiskohustust ei

saa sisustada selliselt, et kohus asub ise vaidlustatavaid probleeme, isiku esitatud taotlusi ja

neile esitatud vastuseid välja selgitama, sest see tähendaks kaebaja eest kaebuse koostamist.

Kaebaja on esitanud kohtule koopiad oma pöördumistest ning tema K-raha väljavõttelt nähtub,

et ta on paljundamise eest maksnud, seega on tal olnud võimalus oma pöördumiste kohta arvet

pidada ning konkreetsetele pöördumistele ja vastustele viidata.

Kohus peab tagama, et isikul ei jääks vajalikud avaldused esitamata õigusliku kogenematuse

tõttu. Kaebaja ei ole õiguslikult kogenematu. Soovi korral oskab ta esitada konkreetset kaebust

konkreetse haldusakti või toimingu peale (vt haldusasjad nr 3-20-2067, 3-19-472, 3-19-424, 3-

19-370, 3-19-229, 3-19-177 jt). Kaebajat on haldusasjas nr 3-20-558 hoiatatud, et kohus võib

kaebeõiguse kuritarvitamise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel tagastada üldiste väidetega

kaebuse, kus ei ole nimetatud konkreetseid haldusakte või toiminguid või esitatud konkreetseid

taotlusi, sh kui kaebajale on selgitatud vaidemenetluse korda ning ta oskab sellest soovi korral

lähtuda. Nii on teinud Tartu Halduskohus 25.10.2019 määrusega nr 3-19-1810.

Kaebaja on esitanud distsiplinaarmenetluse materjalid, sh otsused, millega teda karistati

distsiplinaarkorras. Kaebaja ei ole vaatamata juhistele täpsustanud, milliseid konkreetseid

otsuseid ta vaidlustab ja kas ta on vaidemenetluse läbinud. Kohus ei saa tõlgendada, et kaebaja

soovib kõigi haldusaktide tühistamist. Selle nõude peab kaebaja esitama ise. Kaebajaga seotud

varasematest kohtuasjadest võib järeldada, et ta oskab nõudeid soovi korral täpsustada. Puudub

kahtlus, et ta on teadlik vaidemenetluse kohustuslikkusest.

Eesmärgipärane ei ole taotlus kohustada vanglat taotlusi ja vaideid läbi vaatama. Kohtul tuleb

lahendada vaidlust sisuliselt, hinnates, kas eelnev menetlus on läbitud ja kas isikul on

kaebeõigus. Kohustamisnõude esitamine on lubatud siis, kui vangla jätab taotluse rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata ning isik on läbinud vaidemenetluse (riigivastutuse seaduse § 6

lg 3, vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). Kaebeõigus puudub, kui taotlus haldusakti andmiseks

või toimingu sooritamiseks õiguspäraselt tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata.

Kaebaja analoogseid nõudeid on kontrollitud haldusasjas nr 3-20-558 ning seal esitatud vangla

selgitused on asjakohased. Vangla on kaebaja võõrkeelsed pöördumised tagastanud.

Kohustamisnõue ei ole õiguspärase tagastamise korral lubatav. Vangla on leidnud, et kaebajal

on piisavalt raha, et tõlkimise eest tasuda. Arvestades kaebajaga seotud sarnaste vaidluste

rohkust, peab ta olema teadlik võõrkeelsete vaiete ja taotluste tõlkimise tingimustest. Kui

kaebaja oskab piisavalt eesti keelt ja tal on raha, et tõlkimise eest tasuda, ei pea vangla tema

võõrkeelseid avaldusi tõlkima. Olulisi küsimusi puudutavaid avaldusi on menetletud ka

võõrkeelsena. Kaebajale on tagatud võimalus pöörduda arsti poole. Ta on suhelnud vanglaga

ka eesti keeles. Isegi kui kaebaja sissetuleku moodustavad annetused, on see tema isikuarvel

olev raha. Kaebajal on võimalik valida, mille tarbeks ta seda kasutab. Kaebus tuleks tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

4(7)

Kaupluses müüdava kauba ja meditsiiniteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamiseks

tuleb pöörduda maakohtusse.

Tuvastamisnõuded tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Esitatud tuvastamisnõuded ei

aita kaebaja õigusi kaitsta, sest rikkumise tuvastamine ei tekita kohustust rikkumine lõpetada.

Hilisema hüvitamiskaebuse eesmärgil pole tuvastamiskaebuse esitamine lubatud. Ka

hüvitamisnõude osas tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, mida kaebaja ei ole teinud.

5. Kaebaja esitas halduskohtule 18.11.2020 avalduse, milles palus pikendada 03.11.2020

määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe kuu võrra. Kaebaja palus sellest

avaldusest koopiat.

6. Halduskohus selgitas 18.11.2020 kirjas, et edasikaebetähtaega kui seadusest tulenevat

tähtaega ei saa pikendada, vaid ennistada. Selleks tuleb ringkonnakohtule koos

määruskaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kaebajale tagastati taotluse

originaaldokument.

7. Kaebaja palus halduskohtul tõlkida 18.11.2020 kiri vene keelde ja koopiat avaldusest.

8. Tallinna Halduskohus otsustas 26.11.2020 määrusega mitte anda kaebajale menetlusabi

18.11.2020 kirja tõlkimiseks, sest kaebaja oskab eesti keelt ning tal on piisavalt raha, et

tõlkimise eest tasuda.

9. Tartu Vangla kinnipeetav N.L esitas Tallinna Ringkonnakohtule kaebaja nimel

01.12.2020 (saadetud 26.11.2020) määruskaebuse. Halduskohus ei ole määrust põhjendanud.

Lahendatud ei ole kõiki nõudeid ning välja ei ole selgitatud vaidluse eset. Kaebaja taotles

istungi korraldamist. Teda on diskrimineeritud keele alusel.

10. Kaebaja selgitas 02.12.2020 avalduses, et teda esindab N.L.

11. Ringkonnakohus jättis 05.01.2021 määrusega määruskaebuse käiguta, sest selle oli

esitanud esindusõiguseta isik, ning andis kaebajale võimaluse määruskaebus ise allkirjastada.

12. Kaebaja palus 12.01.2021 avalduses tõlkida 05.01.2021 määrus vene keelde. Kaebaja

taotles koopiat sellest avaldusest, samuti palus ta saata koopia enda esindajale Tartu Vanglasse.

13. Kaebaja esitas halduskohtule 15.02.2021 taotluse toimikuga tutvumiseks ja koopiate

saamiseks, mille halduskohus edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

14. Ringkonnakohus palus 18.02.2021 vangla abi kaebajale toimiku tutvustamisel, kuid jättis

rahuldamata kaebaja taotluse 15.02.2021 avaldusest koopia saamiseks.

15. Kaebaja palus 25.02.2021 avalduses tõlkida 18.02.2021 kiri vene keelde ning koopiat

samast avaldusest.

16. Kaebaja esitas 18.03.2021 taotluse koopiate saamiseks enda avaldustest. Kaebaja sõnul

vajab ta koopiaid toimiku lehekülgedest 1–18, 62–77, 128–132, 90, 98, 223–224, 246, 254, 273,

243, 257 Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Samuti palus ta koopiat esitatud

taotlusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

17. Määruskaebus saadeti kaebajale allkirjastamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebust

allkirjastatuna tagasi saatnud. Samas on ta esitanud kohtule 12.01.2021 allkirjastatud avalduse,

kus palub saata koopia samast avaldusest esindajale. Kaebajal oli võimalik määruskaebuse

tekstiga tutvuda ka toimikuga tutvumisel. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et ta määruskaebusega

ei nõustu, mistõttu võib järeldada, et ta on määruskaebuse tekstiga nõustunud ning selle võib

5(7)

lugeda esitatuks tema poolt. Seega on määruskaebuse puudus kõrvaldatud. Ringkonnakohus

võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1, § 68 lg 4) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele.

Kaebaja eesmärk on, et tema kaebust menetletaks; et ta vabastataks kaebuselt tasutavast

riigilõivust ning talle antaks riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Selleks tuleb

taotleda halduskohtu 03.11.2020 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist.

Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastavad taotlused.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

18. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

19. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui see ei vasta HKMS §-des 37–

39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud ning need

takistavad asja läbivaatamist.

Halduskohus jättis kaebuse 25.09.2020 määrusega käiguta, sest kaebaja ei olnud kaebuses

osutanud konkreetsetele taotlustele, mille vangla oleks rahuldamata jätnud, ega haldusaktidele

ja vaideotsustele, mida ta soovib vaidlustada. Arvestades kaebaja esitatud taotluste ja vaiete

rohkust, ei pidanud halduskohus võimalikuks küsida vanglalt välja kõiki kaebaja pöördumisi

alates 01.04.2020. Puuduste kõrvaldamise avalduses palus kaebaja võtta menetlusse kuus

pöördumist. Ta ei täpsustanud samas, missuguste pöördumiste osas tehtud otsuseid ta soovib

vaidlustada, kas ta on vastavate taotlustega pöördunud vangla poole, mille vangla oleks jätnud

rahuldamata või tagastanud, missuguseid haldusakte ta vaidlustab ja kas ta on läbinud

kohustusliku vaidemenetluse. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse

puudusi ning puudused takistasid asja läbivaatamist. Kohtul ei olnud kaebuse ja selle täienduse

põhjal endiselt võimalik piiritleda vaidluse eset. Kaebuses märgitakse kaebuse nõue vastavalt

HKMS §-le 37, vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number, kui see

on võimalik, samuti kaebuse faktiline põhjendus; tuvastamiskaebuses selgitatakse täiendavalt,

miks kaebuse esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 1 p-d 5–7, lg 2).

Kaebuses toodud etteheidetest ei ole võimalik järeldada, mida kaebaja täpselt vaidlustab. Seega

polnud kohtul võimalik selgitada välja vaidluse eset ja vajadusel teha kaebajale ettepanek

kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p-d 1 ja 3). Arvestades, kui palju taotlusi kaebaja vanglale

esitab (vt Tallinna Vangla 05.05.2020 vastus haldusasjas nr 3-20-558), ei pidanud kohus välja

küsima kõiki kaebaja avaldusi alates 01.04.2020. Puuduste kõrvaldamise avalduses palus

kaebaja võtta menetlusse kuus pöördumist (määruskaebuses on viidatud kaheksale

pöördumisele). Samas on täienduses hulgaliselt etteheiteid erinevatele vangla tegevustele

(vangla menüü, meditsiinilise abi osutamata jätmine, vangistust puudutavate aktide

tutvustamata jätmine, pakkide kadumine, halvad kinnipidamistingimused, tõlkimise

puudulikkus, ametnike tegevus, kaupluses pakutava kauba defektsus, sportimisvõimaluste

puudumine, koopiate tegemata jätmine), selles on ka erinevad tuvastamistaotlused. Koos

avaldusega esitas kaebaja lisad 69 leheküljel. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha, missuguste

pöördumiste osas ta soovib kohtumenetlust algatada.

Kohtu selgitamis- ja tõlgendamiskohustus ei ole niivõrd ulatuslik, et kohtul tuleks kaebus

koostada kaebaja eest. Kaebaja on esitanud kohtule massiliselt kaebusi, mistõttu on selge

taotluse ja faktiliste asjaolude väljatoomine oluline, et teha kindlaks, kas tegemist on samal

alusel esitatud nõudega, mis on juba kohtumenetluses ja tuleks seetõttu tagastada (HKMS § 120

lg 1 p 8, § 121 lg 1 p 3). Näiteks kontaktisiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamist on kaebaja

nõudnud ka haldusasjades nr 3-20-2056 ja 3-20-2067. Praegusel juhul ei olnud see võimalik.

6(7)

Kaebaja ei ole õiguslikult niivõrd kogenematu, et ta ei oskaks välja tuua, missugust

haldusorgani tegevust ta vaidlustab, kas selle kohta on olemas vangla otsustusi ja kas ta on

läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja on olnud sage menetlusosaline ning ta on

varem esitanud kohtule selgeid taotlusi (nt haldusasjades nr 3-20-2067, 3-19-472, 3-19-424, 3-

19-370, 3-19-229, 3-19-177 jt). Üldised ja konkretiseerimata etteheited ning lugupidamatus

kohtu vastu osutavad, et kaebaja ei ole soovinudki kõrvaldada kaebuse puudusi, vaid

kaebeõigust kuritarvitada. Halduskohus ei pidanud seega jätma kaebust veelkord käiguta ja

andma kaebajale võimalust kaebuse puudused kõrvaldada. See võimalus oli talle juba

25.09.2020 määrusega antud. Kaebuse tagastamisel on kaebajal võimalik esitada kohtule

samasisuline kaebus uuesti (HKMS § 43 lg 2).

20. Kaebaja esitas tuvastamistaotlused 06.10.2020 avalduses. Ta ei ole selgitanud, miks on

tuvastamiskaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebusest ei ole võimalik ka

järeldada, et tuvastamisotsus annaks kaebajale mingisuguse õigusliku eelise või kasu seda

enam, et kaebaja enam Tallinna Vanglas ei viibi. Seega on halduskohus õigesti

tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud.

21. Halduskohus jättis õigesti läbi vaatamata kaebaja menetluslikud taotlused. Kui kaebus

tagastatakse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, siis on õige jätta menetluslikud taotlused läbi

vaatamata. Kaebajal säilib võimalus esitada samasisulised taotlused, kui ta esitab kohtule

kaebuse uuesti. Istungi korraldamise taotlust ei pidanud resolutsioonis kajastama.

22. Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

03.11.2020 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

II

23. Kaebaja on palunud tõlkida ringkonnakohtu 05.01.2021 määruse ja 18.02.2021 kirja vene

keelde. Sisuliselt on kaebaja palunud menetlusabi kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest

vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis 27.04.2021 määruses nr 3-21-317, et kaebaja

ei saa eesti keelest aru määral, et mõista keerulisi õigusalaseid tekste, sh halduskohtu määrusi.

Tema vabakasutuskontol oli taotluse esitamise hetkel küll raha, kuid tõlkekulud, sh teistes

haldusasjades, ületaks tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (p-d 14–17). Seega

esinevad alused menetlusabi taotluse rahuldamiseks. Praeguseks on asjaolud muutunud aga

selle võrra, et kaebaja ei viibi enam Eestis ning kannab karistust Venemaa Föderatsiooni

kinnipidamisasutuses. Kohtul puuduvad andmed tema viibimiskoha kohta ning kinnipeetava

kinnipidamiskoha kohta andmeid ka ei avaldata, mistõttu puudub võimalus määrus kaebajale

isiklikult kätte toimetada. Seega ei ole kohtulahendite tõlkimine põhjendatud ja taotlus tuleb

jätta rahuldamata. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla

10.05.2021

vastuse

haldusasjas

nr

3-20-2067

(3-20-2067/19s;

dtl

210–211)

ja

Justiitsministeeriumi 11.05.2021 vastuse haldusasjas nr 3-21-680 (3-21-680/8s, dtl 39–40).

24. Kaebaja on palunud koopiaid enda 12.01.2021, 25.02.2021 ja 18.03.2021 avaldustest.

Ringkonnakohus jättis 18.02.2021 kirjaga rahuldamata taotluse saada koopia 15.02.2021

avaldusest. Kaebaja taotlus koopiate saamiseks jääb rahuldamata. Kohtupraktika järgi puudub

menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud

menetlusdokumentidest. Sellise dokumendi sisu on talle teada ning tal on enne dokumendi

kohtule esitamist võimalik teha sellest ise ärakiri (Riigikohtu 27.10.2016 otsus nr 3-3-1-59-16,

p 13). 12.01.2021, 25.02.2021 ja 18.03.2021 avalduste koopiad ei ole kaebaja õiguste kaitseks

vajalikud ning ta oleks võinud neist lasta teha ärakirja vanglal või kirjutada ise käsikirjalise

ärakirja. Ringkonnakohus jätab läbi vaatamata kaebaja taotluse saada koopia toimiku

lehekülgedest 1–18, 62–77, 128–132, 90, 98, 223–224, 246, 254, 273, 243, 257. Kaebaja on

märkinud, et vajab koopiaid Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Seda, kas koopia on

vajalik isiku õiguste kaitseks, saab hinnata siis, kui põhivaidlus on lõppenud. Põhivaidluse

7(7)

lõppemisel lahendab menetluslikud taotlused kohus, kus on arhiveeritud haldusasja toimik ehk

halduskohus (HKMS § 87 lg-d 1 ja 4).

III

25. HKMS § 72 lg 4 järgi kohaldatakse kättetoimetamisele TsMS § 306–315, § 317 ja § 319–

327. TsMS § 317 lg 1 p 2 kohaselt võib kohtu määruse alusel menetlusosalisele toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti

nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult

kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

26. Kaebajale oli Venemaale üleandmine teada, kuid ta ei teavitanud sellest kohut. Kaebaja

anti Venemaale üle 31.03.2021. Ringkonnakohtul puuduvad andmed kaebaja viibimiskoha

kohta. Teistes haldusasjades on dokumentide kättetoimetamine pärast kaebaja Venemaale

üleandmist ebaõnnestunud (vt haldusasjad nr 3-21-324, 3-21-680), mistõttu puudub põhjus

rakendada enne avalikku kättetoimetamist muid kättetoimetamise viise. Seega tuleb määrus

toimetada kaebajale kätte HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 alusel avalikult väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

27. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse määrus avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)