2-20-3128/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-3128

Tsiviilasi

R. S. hagi V. O.i vastu alusetu rikastumise nõudes

Tsiviilasja hind

2 544 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R. S. (isikukood xxx), lepinguline esindaja P.

M. Kostja V. O. (isikukood xxx), lepinguline esindaja V.

K. Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 03.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta R. S. hagi V. O.i vastu alusetu rikastumise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja R. S. kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Esitatud asjaoludel sai hageja kostja kaasabil sularahas 2008. aastal laenu 329 952,70

Eesti krooni ehk 21 083,254 eurot. Hageja ise kostjat ei tundnud. Hageja andis laenu saamise

eest ka võlatunnistuse, milles tunnistas, et võttis laenu summas 460 000 Eesti krooni ehk

29 400,28 eurot. Hageja ei mäleta enam, missuguse isiku nimele võlatunnistus sai antud.

Hageja pani saadud sularaha oma pangakontole ning kandis selle seejärel kohtutäiturile.

Hageja tasus perioodil 15.09.2008-15.10.2019 kostjale 31 994,52 eurot. Seetõttu leiab hageja,

et on tasunud kostjale rohkem, kui sai laenu ning palub kostjalt välja mõista 2 544,04 eurot.

2. Hageja täpsustas 02.04.2020 seisukohas, et sai laenu S. K. kokku mitte enam kui

318 345,35 krooni, mis vastas summale, mille hageja võlgnes kohtutäiturile. Saadud laenu

arvelt tasus hageja ise kohtutäiturile, mitte kohtutäiturile ei tasunud S. K.. Hageja sai S. K.iga

sõlmitud kokkuleppest aru selliselt, et hageja tasub S. K.ile 460 000 krooni, mis katab lisaks

saadud laenule ka kõik intressid, kulud jmt. Hagejale öeldi, et ta peab laenu tagasi maksma

kostjale. Poolte kohtueelsete läbirääkimiste põhjal leidis hageja, et kostja vastuväited pole

usutavad. Kostja pole tõendanud kokkulepet, mille kohaselt hageja pidi tasuma kostja laenu.

Hüpoteek seati hageja kinnisasjale vastutasuks selle eest, et kostja aitas hagejal kohustust

täita. Hageja ei tea, milleks kostja laenu võttis, kuid hageja pole kunagi nõustunud kostja eest

laenu tagasimakse kohustusi täitma.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse põhjal oli hagejal kohustus kohtutäiturile tasuda

u 360 000 krooni. Hagejal selleks raha polnud ja kohustuse täitsid hageja eest S. K. ja A. B.,

kes võtsid selleks kiirlaenu. Hageja pidi kohustuse täitmise eest tasuma S. K.ile 460 000

krooni, mida kinnitas võlatunnistus. Hagejal raha kohustuse täitmiseks ei olnud, mistõttu

leppis ta kostjaga kokku, et kostja võtab hageja korteri tagatisel laenu 460 000 eurot, et tasuda

hageja võlg S. K.i ees. Hageja lubas laenu 1 aasta jooksul kostjale tagasi maksta ja vabastada

kostja kõigist panga ees olevatest kohustustest. Hageja oli teadlik kõigist kostja laenulepingu

tingimustest.

4. Kostja võttis laenu sularahas välja ja täitis sellega S. K.i ees hageja kohustuse tasuda 460

000 eurot. Hageja hakkas kostjale tasuma laenulepingu osamakseid. Pooled leppisid 2009.

aastal kokku, et kuigi kostja laenumakse panga ees oli vähenenud, jätkab hageja kostjale

igakuiseid makseid summas 3730 krooni, ning enam tasutud loetakse kostja tasuks hagejale

laenu andmise eest. 2019. aasta lõpus lõpetas hageja maksete tegemise.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

6. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja sai sularahas 2008. aastal laenu ning andis

laenu saamise eest S. K.ile võlatunnistuse. Hageja pani saadud sularaha oma pangakontole

ning kandis selle seejärel kohtutäiturile. Kostja maksis S. K.ile hageja võla ning hageja

maksis laenu tagasi kostjale. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetega on tõendamist

leidnud, et hageja tasus kostjale perioodil 15.09.2008 kuni 15.12.2010 104 440 krooni

(6674,93 eurot) ja perioodil 15.01.2011 kuni 15.10.2019 25 269,34 eurot (tl 9-12). Igakuise

makse suurus oli 3730 krooni ja hiljem 238,39 eurot (tl 9-12). Kokku tasus hageja kostjale

31 944,27 eurot. Hageja leiab, et ta oli kohustatud tasuma kostjale 29 400,48 eurot. Kostja ja

AS X sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt võttis kostja pangalt laenu 29 418 eurot (tl 13).

Kostja kohustus tasuma laenusummalt intressi aastas 6 kuu EURIBOR + 2.750 %. Laenu

tagastamise tähtpäev on 16.07.2030. Hageja ja AS X sõlmisid 07.08.2008 hüpoteegiga

tagatavate nõuete muutmise lepingu, mille kohaselt on lepingu punktis 1.2.4 nimetatud

hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded kostja vastu, mis tulenevad panga ja kostja vahel

01.08.2008 sõlmitud lepingust nr 08-108140-EV ja selle võimalikest lisadest. Kõik panga

nõuded hageja ja kostja vastu, mis tulenevad panga ja kostja ja hageja vahel sõlmitud ja

tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja

muudatustest on tagatud hüpoteegiga summas 685 000 krooni (lepingu p-id 2.1.1. ja 2.1.2.).

7. Kohus selgitas 27.04.2020 käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamis-

koormist (lk 49-50).

8. Hageja esitas kostja vastu nõude 2544,04 euro tagastamiseks. Kohtu hinnangul on hageja

nõue kvalifitseeritav alusetu rikastumise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel. Kui

isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas (VÕS § 1028

lg 1). Hageja väitel polnud tal kohustust tasuda kostjale rohkem kui 29 400,28 eurot, kuid

hageja tasus kostjale 31 994,52 eurot. Seega võib hagejal olla nõue kostja vastu VÕS § 1028

lg 1 alusel enamtasutud summas.

9. Hageja väitel oli tal S. K.iga sõlmitud laenuleping, mille kohaselt sai ta laenu 318 345,35

krooni (20 345,98 eurot) ning kohustus tagastama 460 000 krooni (29 399,36 eurot). Hageja

pidi laenu tagastama kostja arvelduskontole. Hagis esitatud asjaoludel vastab hageja ja S. K.i

vaheline kokkulepe krediidilepingu tunnustele. Krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele (VÕS § 76 lg 1). Juhul kui hageja tasus kostjale S. K.iga sõlmitud krediidilepingu

täitmiseks rohkem, kui oli kohustatud, võib hagejal olla nõue kostja vastu alusetu rikastumise

regulatsiooni alusel.

10. Vaidlus on selles millise summa pidi hageja kostjale tagastama. Käesoleval juhul kostja

ei vaidlusta asjaolu, et hageja pidi kostjale tasuma vähemalt 29 400,28 eurot. Kostja ei võtnud

03.12.2020 istungil õigeks asjaolu, et hageja pidi kostjale tasuma üksnes 29 400,28 eurot (tl

77 pöördel). Tunnistaja S. K. andis ütlusi selle kohta, et sai raha tuttavalt ja S. K. andis

hagejale 2008. aastal 460 000 krooni. Hageja andis võlatunnistuse, mille kohaselt pidi hageja

tasuma S. K.ile 460 000 krooni. S. K.ile tagastas 460 000 krooni hageja eest kostja (tl 78

pöördel). Tunnistaja S. K. andis ütlusi ka selle kohta, et kostja võttis pangalaenu selleks, et

tagastada S. K.ile hageja poolt võetud laen. Hageja tasus võlga kostja arveldusarvele. Kostja

ei osalenud kokkulepete sõlmimisel, tema võttis ainult pangalaenu (tl 79). Seega on

tõendamist leidnud, et hageja pidi S .K.ile tasuma 460 000 krooni, so 29 400,48 eurot.

11. Kohus tuvastab, kas esines õiguslik alus kostjale rohkema raha tasumiseks. Kostja väitis,

et õiguslik alus tulenes hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest, millega kostja võttis hageja

kohustuse täitmiseks pangalt laenu 460 000 krooni, kostja täitis hageja kohustuse S. K.i ees

ning hageja kohustus kostjale tagastama laenu põhisumma ning kõik sellega kaasnevad kulud.

Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel vastas hageja ja kostja vaheline kokkulepe

krediidilepingu tunnustele, mis võib anda aluse hageja poolt kostjale maksete tegemiseks

suuremas ulatuses kui 29 400,28 eurot. Eeltoodud kokkuleppe olemasolu ja tingimusi pidi

tõendama kostja.

12. Tunnistaja S.K.i ütluste kohaselt maksis hageja kostjale laenu tagasi ja kostja tagastas

summad pangale. Hageja lubas täita kõik laenulepingust tulenevad kohustused kostja ees.

Hageja pidi tasuma kostja pangalaenu ning A. B. pidi laenu tagastamise detaile ja

maksegraafiku kohta hagejale selgitama (tl 79). S. K. andis ütlusi selle kohta, et tema ei tea

pangaintressidest midagi aga kui inimene laenab 460 000 krooni, siis ta kohe kindlasti ei

tagasta samaväärset summat (tl 80). Tunnistaja A. B.i ütlustega on tõendatud, et hageja lubas

maksta iga kuu 3730 krooni (238 eurot) nagu graafikus oli kirjas. Alguses maksis graafiku

alusel ja hiljem kui Euribor langes, tasus hageja rohkem ja ütles, et on kostjale hüvitiseks (tl

85 pöördel).

13. Tunnistajate ütlustega, hageja ja kostja pangakonto väljavõttega on tõendamist leidnud, et

hageja hakkas kostjale võlga tasuma laenulepingu alusel. Hiljem muutus makse euribori

languse tõttu väiksemekas, kuid hageja jätkas kostjale tasumist esialgses summas. Samuti on

kohtu hinnangul laenulepingu alusel tasumine tõendatud asjaoluga, et pank kandis kostja

arvele laenusumma 08.08.2008 (tl 29) ning hageja tegi kostjale esimese graafikujärgse

laenumakse makse 15.09.2008 (tl 12). Tõendamist on leidnud, et hageja tasus kostjale algselt

täpselt selles summas mis vastas kostja poolt võetud panglaenu suurusele. Samuti tõendab

laenulepingu alusel tasumist hageja ja AS X vahel 07.08.2008 sõlmitud hüpoteegiga

tagatavate nõuete muutmise leping, mille kohaselt on lepingu punktis 1.2.4 nimetatud

hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded kostja vastu, mis tulenevad panga ja kostja vahel

01.08.2008 sõlmitud lepingust nr 08-108140-EV ja selle võimalikest lisades ning kõik panga

nõuded hageja ja kostja vastu, mis tulenevad panga ja kostja ja hageja vahel sõlmitud ja

tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja

muudatustest (lepingu p-id 2.1.1. ja 2.1.2.). Kohus on seisukohal, et juhul kui hageja ei tasuks

kostjale laenulepingu alusel, ei oleks seatud hageja korterile hüpoteek. Samuti nähtub

hüpoteegi seadmise lepingust, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud võlaõiguslik leping

(07.08.2008 lepingu p 2.1.2). Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et poolte vahel oli

kokkulepe, et hageja kohustus tasuma kostjale laenu põhisumma ja sellega kaasnevad kulud.

Kuna hageja tasus perioodil 15.09.2008 kuni 15.10.2019 igakuiselt 3730 krooni (238,39

eurot), siis saab lugeda laenu kostjale tagastatuks ennetähtaegselt. Seega saab asuda

seisukohale, et hageja tagastas kostjale 460 000 krooni (29 400,48 eurot) ja lisaks 2544,04

eurot kostjale tasuks (hüvitiseks) hagejale laenu andmise eest.

14. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja rikastunud hageja arvel ning hagi rahuldamisele ei

kuulu.

15. Kohtu poolt käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamise seisukohalt

tähtust ning seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

17. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

18. 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

Kohtunik

Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.