2-17-11430/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11430

Kohtuasi

Amisor OÜ hagi X vastu töövõtulepingust tuleneva võla

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.12.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

X apellatsioonkaebus, hind 7 600,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Amisor OÜ (registrikood 11269455), esindaja

vandeadvokaat Kalju Hanni

Kostja

X

(isikukood

XXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kohtuistungi toimumise aeg

06.05.2021

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 28.12.2020 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Amisor OÜ (hageja/töövõtja) esitas 28.07.2017 Harju Maakohtule hagi X (kostja/tellija)

vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 7 008 euro, viivise 327,15 euro ja alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses ulatuses edasiulatuva viivise

väljamõistmiseks. Hageja taotles menetluskulude jätmist kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2016 augustis hageja poole korteri asukohaga XXX,

Tallinn remonttööde hinnapakkumise saamiseks veekahjustuste kõrvaldamiseks. Hageja tegi

kostjale 25.09.2016 hinnapakkumise 12 508 eurot, mille kostja 27.09.2020 kinnitas. Töövõtja

pidi teostama töid suures toas, esikus ja köögis. Vannitoas pidi hageja paigaldama vaid uue

sileukse koos lengide ja liistudega. Tööde eesmärgiks oli taastada hageja korteris piiritletud

mahus veekahjustuse eelne olukord.

Kokkulepitud tööd olid järgmised: köögimööbli demontaaž ja montaaž; lammutustööd, mille

käigus eemaldatakse varasem põrandakate, köögist ja elutoast; lammutustööd, mille käigus

eemaldatakse kipsplaadid ja karkass esiku laest, köögi seinast ja laest ning elutoa seinast ja

laest; puurida 2 m vahega augud esiku, köögi ja elutoa lae paneelide tühimikesse; paigaldada

enne tööde algust niiskuskoguja ja soojapuhur; 1 kord niiskuse mõõtmine betoonilt; ehitada

esiku lagi, köögi sein ja lagi ning elutoa sein ja lagi kipsplaadiga metallkarkassile; paigaldada

esikusse, kööki, elutuppa elektri ja nõrkvoolu kaablid ning lülitid ja pistikupesad; paigaldada

kööki ja elutuppa aknalauad; paigaldada vannitoa- ja magamistoa valge sileuks koos lengide ja

liistudega; maalritööd esiku laes, köögi seinas ja laes ning elutoa seinas ja laes; parketi

aluspinna tasandamine, köögis ja elutoas; paigaldada laminaatparkett ja põrandaliistud, köögis

ja elutoas; valgustite paigaldus; olemasoleva signalisatsiooni ja andurite paigaldus; ehitusjärgne

koristus; paigaldada peegel.

Hageja teostas töid kokkulepitud mahus. Tellija võttis tööd vastu 11.11.2016 ja kinnitas, et tal

pole tehtud tööde osas pretensioone. Üleandmise aktis lepiti kokku garantiis. Töövõtja väljastas

tellijale kaks arvet 5 500 eurot ja 7 008 eurot. Kostja sai arved kätte, kuid tasus vaid esimese

arve. Teise arve maksetähtaeg oli 26.12.2016, mis jäi tasumata. Kuivõrd tellija oli maksmisega

viivituses, siis nõudis hageja põhinõudelt viivist seadusjärgses määras perioodi 27.12.2016-

27.07.2017 eest.

Alles pärast tööde vastuvõtmist teatas tellija, et talle tekkis kahju. Hageja korraldas korteris

niiskuse mõõtmist 04.102017 (niiskus üle normi) ja 10.10.2016 (niiskus normipiires). Peale

10.10.2016 mõõtmistulemusi asus töövõtja teostama lepingulisi töid ehk peale seda, kui oli

saanud kinnituse, et töid oli võimalik teha. Kostja oli eriteadmistega isik (ehitusettevõtte

juhatuse liige), kes oleks pidanud võimalikud puudused avastama enne tööde vastuvõtmist.

Lisaks ei tellinud kostja remonttöid terves korteris ja kui niiskus võis levida, siis ei põhjustanud

seda töövõtja. Tellija korter asus kivimajas, kus olid ettenähtud puitaknad, milles asusid

ventilatsioonilõõrid. Nüüdisajal olid majas vahetatud uksed, aknad õhukindlamate vastu ja

ventilatsioonilõõrid olid suletud köögikubude väljapuhega, mis vähendab õhtu liikumist ja

tekitab nn kilekotiefekti. Hallituse ja hageja tööde vahel puudus seos.

Hageja vaidles kostja kahjunõudele vastu. Kokkulepet hallituse kõrvaldamiseks ja tõrjeks

polnud. Lepingu eesmärgiks oli korteris tekkinud niiskuskahjustuse kõrvaldamine

hinnapakkumises toodud mahus ja maksumuses.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud

hageja kanda. Pärast tööde lõppemist tellis kostja niiskuse mõõtmise 04.10.2016 ja 04.11.2016

ja mõõtmise tulemusel selgus, et niiskuse tase oli kohati 58%. Mõõtmise tulemused esitati

töövõtjale 23.11.2016. Sellele vaatamata kattis hageja pärast esimest mõõtmist korteri niisked

seinad soojustus- ja kipsplaatidega, mille tulemusena tekkis seenekahjustus. Niiske pinna kinni

katmine põhjustas hallitusseene tekkimist, mis oli ohtlik inimese tervisele ja see kahjustas

korteri viimistlust. Tegemist oli varjatud puudusega, mida polnud tööde vastuvõtmisel võimalik

märgata. Tellija juhtis puudustele tähelepanu kümne päeva möödumisel tööde vastuvõtmisest.

Kostja esitas 25.03.2019 tasaarvestusavalduse. Töövõtja süül tekkis hagejale kahju

33 612 eurot, millest 13 740 eurot moodustasid kulud hallitusseene tõrjele ja 19 872 eurot

moodustas ehitustööde maksumus. Kahju tekkis, kuna hageja poolt teostatud tööd tuli kostjal

ümber teha. Töövõtjale oli teada, et tööd olid vajalikud veeavarii eelse olukorra taastamiseks.

Kostja heitis hagejale ette järgmist: tööde tegemisel hageja ei pidanud kinni heast ehitustavast

ning saavutanud tööde tulemusel vähemalt keskmist kvaliteeti; hageja kattis küprok plaatidega

niisked seinad, mille tulemusena korteris tekkis seenhallitus; hageja esitas kostjale niiskuse

mõõtmise aktid alles peale tööde lõpetamist ja tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist; hageja

polnud tõendanud, et ta remonditööde käigus kasutas hinnapakkumises mainitud niiskuskogujat

ja soojapuhurit; hageja ei andnud teavet tööde teostamise asjaolude ja aja kohta; töövõtja ei

täitnud selgituskohustust (töövõtja ei teavitanud tellijat maja iseärasustest) ning osades

kohtades remont jäeti ära tulenevalt hageja soovitustest; soojustuse- ja kipsplaadiga kaetud

niisked seinad, lagi ja põrand ei olnud valmis töödeks.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 7 008 eurot,

27.07.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 327,15 eurot ja kohustas kostjat tasuma

edasiulatuva viivist põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 28.07.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja menetluskulud jäid kostja kanda ja

kostja menetluskulud jäid tema enda kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määratud.

Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudus vaidlus järgmises: töövõtja esitas tellijale

29.08.2016 hinnapakkumise veekahjude taastustööde tegemiseks tellija korteris (I kd tl 6-7),

töövõtja esitas 25.09.2016 tellijale uue hinnapakkumise, mille kostja aktsepteeris (I kd tl 8 ja 8

p), tellija allkirjastas 11.11.2016 tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti (I kd tl 9), töövõtja

väljastas tellijale kaks arvet 5 500 euro ja 7 008 euro saamiseks, tellija sai arved kätte (I kd tl

85 p) ja 19.12.2016 arve nr 201629 summas 7 008 euro oli tasumata (I kd tl 43).

Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1) ja hageja nõudis lepingu täitmist

(VÕS § 108 lg 1). Kokkuleppe kohaselt pidi hageja teostama kostjale kuuluva korteri suures

toas, esikus ja köögis tööd, mis on märgitud 25.09.2016 hinnapakkumises (I kd tl 8), mille üle

puudus poolte ka vaidlus. Pooled ei vaielnud, et kokkulepitud tööde maksumus oli 12 508 eurot,

millest tellija tasus 5 500 eurot ja 7 008 eurot (I kd lk 43) oli tasumata. Pooled vaidlesid selle

üle, kas kostja pidi tasuma hagejale ka ülejäänud tasu. Hageja nõue muutus sissenõutavaks

(VÕS § 82 lg 7, § 637 lg 3 ja lg 4). Kostja võttis töö 11.11.2016 tööde üleandmise ja

vastuvõtmise akti allkirjastamisega vastu (I kd tl 9). Kostja ei ole tuginenud sellele, et tööd

oleksid tegemata. Kostja vaidles hageja tasunõudele vastu üksnes põhjendusega, et tal oli hageja

vastu tasaarvestav kahju hüvitamise nõue. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis välistaksid

hageja nõude maksmapaneku muul alusel. Puudusid asjaolud, mille alusel saaks kohustuse

rikkumine olla vabandatav (VÕS § 103).

Kuna hageja põhinõue oli põhjendatud, siis oli põhjendatud ka viivise nõue VÕS § 113 lg 1 ja

§ 94 lg 1 kohaselt. Seadusjärgne viivisemäär oli alates 01.07.2016 8% aastas. Hageja nõue

muutus sissenõutavaks 12.11.2016 (VÕS § 637 lg 4). Hageja esitas kostjale arve 19.12.2016 (I

kd tl 43) ja andis kostjale tasu maksmiseks tähtaja seitse päeva, s.o kuni 26.12.2016. Kostja

kinnitas arve kättesaamist (I kd tl 85 p). Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis

perioodi eest 27.12.2016–27.07.2017 oli 327,15 eurot (7008×(365÷8%)×213).

5. Kostja kahju hüvitamise nõue 33 612 eurot (VÕS § 646 lg 1 ja 5) ei olnud põhjendatud.

Pooled ei vaielnud, et lepingu eesmärk oli suunatud niiskuskahjustuste kõrvaldamisele, s.o

veeavarii eelse olukorra taastamisele (I kd tl 83 ja 86 p ning hinnapakkumine I kd tl 6 ja 8).

Kostja ei tõendanud väidet, et tööd tuli teha vastavalt eksperthinnangule (I kd tl 83 p). Pooltel

polnud vaidlust, et enne remonttöid korteris teadaolevalt hallitust ei olnud. Seda, et töö eesmärk

oli hallituse tõrje, ei olnud kostja väitnud, küll aga leidis kostja, et hageja töö pidi olema tehtud

selliselt, et niiskuskahjustusest hallitust ei tekiks. Ka hageja ise pööras enne tööde alustamist

ehk enne 12.09.2016 kostja tähelepanu võimalikule hallituse tekkele veekahjustuse tagajärjel (I

kd tl 108) ja kostja väljendas hagejale ka selgelt huvi välistada töödega mh hallituse teke

06.10.2016 (I kd tl 109). Eelnevast tulenes, et poolte kokkulepe oli suunatud veekahjude

taastustööde tegemisele sellisel viisil, et eluruumis ei hakkaks niiskuskahjustuste tõttu levima

hallitus. Ekspert tuvastas, et 24.10.2017 oli korteris seenkahjustus (I kd tl 49-54). Hageja

ekspertiisile vastu ei vaielnud (I kd tl 86), kuid leidis, et ta ei vastuta seenkahjustuse eest –

puudus põhjuslik seos. Kuna kostja võttis tööd vastu 11.11.2016, siis eeldatakse, et täitmine oli

täielik ja kohustus täideti kohaselt (VÕS § 76 lg 4). Kostjal tuli tõendada, et tehtud tööd ei

vastanud lepingutingimustele ja et kostja kasutas hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit

(VÕS § 642 lg-d 1 ja 3).

Kostja ei tõendanud väidet, et lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas hageja puudustega

töö - seinte katmine 04.10.2016 soojustuse- ja kipsplaadiga enne, kui need olid kuivad. Kostja

ei tõendanud, millal hageja pinnad kattis. Kostja esitatud fotoga (I kd tl 31) ei saanud nimetatud

asjaolu tõendada. Pooled ei vaielnud, et niiskust mõõdeti 04.10.2016 ja elutoa siseseina

laepoolses osas oli näit üle normi, s.o kohati 58% kui normaalne oli 10–20% (I kd tl 25). Seda

asjaolu kinnitas ka kostja poolt hagejale 04.10.2016 saadetud sõnum. Vastusena sellele saatis

hageja kostjale foto mõõtmistööde kohta. Fotodelt ei nähtunud, et lagi või seinad oleksid kaetud

küprokiga (I kd tl 61), see ei nähtunud ka 04.10.2016 kuupäeva kandva akti fotodest.

04.10.2016 aktist ei saanud järeldada niiskuse taset igas ruumis, ei olnud aru saada, mis tubasid

kujutavad teised pildid ja selgusetu oli, millal toimus akti kohaselt järelkontroll, millal oli

niiskus väidetavalt normipiires. Asjaolu kohta, et järelkontroll toimus 10.10.2016 ei ole samuti

tõendeid esitatud. Kostja esitas tõendina 04.11.2016 kuupäeva kandva akti raporti (I kd tl 28),

mille tekst on aga sama, mis 04.10.2016 raportis, samuti on aktis kajastatud pildid identsed.

Samas ei ole 04.11.2016 kuupäeva kandval aktil märget selle kohta, et järelkontrolli käigus oli

niiskus normipiires, nagu see nähtub 04.10.2016 aktist. Kohus selgitas, et aktid on vastuolulised

ja ebaselged ning nende alusel ei saanud teha järeldusi niiskuse taseme kohta tööde alustamise

ajal. Seda järeldust ei muutnud ka asjaolu, et mõõtmisi teinud isik ei saatnud kostjale

allkirjastatud akte ilma selle eest tasu saamata (tl 105).

Kostja väited, et järelkontrolli tegelikult ei toimunud ja sellekohased aktid olid võltsitud, ei

olnud kooskõlas esitatud tõenditega. Kostja tõendite kohaselt oli hageja niiskustaset

kontrollinud. Mõõtmistulemuste akt, mis esitati 05.10.2020 ei olnud usaldusväärne, kuna see

esitati enam kui kolm aastat pärast menetluse algust, kuigi niiskuse mõõtmise aktide üle oli

olnud vaidlus algusest peale. Kostja väide, et hageja ei kasutanud niiskusekogujat ja

soojapuhurit, oli samuti tõendamata. Vastupidiselt kostja väitele oli nimetatud asjaolu

tõendatud (I kd tl 8, 159, 162). Samuti kasutas hageja seenetõrjevahendit (I kd tl 62-63, 64,

158). Kostja esitatud piltide järgi polnud võimalik jõuda järeldusele, et ehitusjärgus korteri

seintel olevad laigud olid justnimelt hallitus. Kostja ei tõendanud, et hageja jättis pinnad enne

nende katmist kuivatamata ning lagi ja põrand ei olnud töödeks valmis.

Kostja esitas selgitamiskohustuse (VÕS § 14) rikkumise kohta üksnes üldsõnalise väite ja ei

tuginenud sellele kui kahju tekkimise aluseks olevale asjaolule, s.t sellele, et

lepingutingimustele mittevastavus tekkis põhjusel, et hageja ei teostanud töid kõikides

ruumides või halva ventilatsiooni tõttu. Kostja tugines üksnes sellele, et seenkahjustuse

põhjustas asjaolu, et hageja ei kuivatanud seinu ja kattis need kinni niisketena. Seetõttu ei

omanud asjas tähtsust poolte esitatud väited ja tõendid selle kohta, kas osades ruumides ja

millistes ruumides jäeti tööd tegemata kostja soovil või hageja ettepanekul. Samuti ei omanud

tähtsust see, kas seenkahjustuse võis põhjustada halb ventilatsioon kostja majas või korteris.

Kostja ei tuginenud sellele kui kahju tekkimise aluseks olevale asjaolule. Samuti ei toonud

kostja esile, et hageja oleks pidanud tegema ventilatsiooni puudutavaid töid, millest tulenevalt

oleks võimalik, et oletatavalt halvast ventilatsioonist tingitud hallitus võiks olla hageja tööde

tagajärg.

Asjas esitatud tõendite pinnalt ei olnud võimalik järeldada, et hageja oleks töövõtulepingust

tulenevaid kohustusi rikkunud, siis ei olnud võimalik jõuda ka kostja soovitud järeldusele selle

kohta, et aasta aega hiljem, s.o 24.10.2017 tekkinud seenkahjustus oleks hageja puudustega töö

tagajärg. Seega puudus alus kostja nõude rahuldamiseks. Täiendavalt leidis kohus, et kostjal ei

saanud olla hageja vastu kahju hüvitamise nõuet ka põhjusel, et ta ei esitanud hagejale

täitmisnõuet ega andnud talle võimalust puudusi kõrvaldada (VÕS § 646 lg 5, § 647 lg 1, § 114,

§ 115 lg 2). Tellija kaotas õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist (VÕS

§ 646 lg 6). Kostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudus alus.

Kostja apellatsioonkaebus

6. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja

jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja hagi rahuldamisel

tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega kattuvas ulatuses.

Kohus jättis tähelepanuta kostja 30.11.2017 esitatud tõendi (eksperthinnang) ja seeläbi jõudis

ebaõige järelduseni. Kohus oleks pidanud jõudma järelduseni, et on tõendatud, et töövõtja kattis

soojustuse- ja kipsplaadiga niisked seinad, mille tulemusena tekkis seenkahjustus. Eelnevast

selgus ka see, et töövõtja ei teostanud veekahjude taastustöid viisil, millele poolte kokkulepe

oli suunatud. Poolte kokkuleppe kohaselt oli veekahjude taastustööde tegemine suunatud

sellisel viisil, et eluruumis ei hakkaks niiskuskahjustuste tõttu levima hallitus. Seetõttu oleks

kohus pidanud jätma hagi rahuldamata.

Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et niiskuse mõõtmise aktidega tõendas kostja, et hageja

rikkus head ehitustava tööde teostamisel ja töödel esinesid varjatud puudused. Samuti jäeti

arvestamata, et tegelikult tellija pöördus töövõtja poole puuduste kõrvaldamiseks ja seega ei

kaotanud nõudeõigust tööde parandamiseks või uue töö tegemiseks. Kostja esitas põhjendatud

argumente ka selle kohta, et töövõtja poolt esitatud aktid olid võltsitud, järelkontrolli ei

toimunud ja töövõtja ei kontrollinud enne seinte katmist nende niiskustaset. Maakohus jättis

need vääralt arvestamata.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

8. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud

apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist. Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning

millele on maakohus hinnangu andnud.

10. Maakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled selle üle, et hageja tegi kostjale 29.08.2016

hinnapakkumise maksumusega 16 756 eurot Tallinnas XXX korteris piiritletud mahus

veekahjutuse-eelse olukorra taastamiseks ja tööd hõlmasid kogu korterit, v.a tualett- ja

duširuumi ning pakkumist oli väidetavalt vaja kindlustusandjale. 25.09.2016 esitas hageja

kostjale uue hinnapakkumise, millele kostja andis nõusoleku ja mille kohaselt pidi hageja

teostama tööd korteri suures toas, esikus ja köögis, st esialgsest pakkumusest jäid välja väikese

toaga kaasnevad tööd. Kostja kohustus tööde eest tasuma 12 508 eurot. Kostja võttis 11.11.2016

aktiga tööd vastu, kuid jättis19.12.2016 arve 7 008 eurot tasumata. Hageja nõuab kostjalt tasu

maksmist VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel.

11. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei

vasta töö lepingutingimustele kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi

teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul

juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et

kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine

oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna kostja on töö vastu

võtnud, siis tuleb eeldada, et töö on nõuetekohane ning vastupidist peab tõendama kostja.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt kostja ei tuginenud

sellele, et tööd oleksid tegemata, või et ta oleks lepingust taganenud, selle üles öelnud või

alandanud lepingu hinda. Kostja vastuväitel on tal hageja vastu tasaarvestatav kahju hüvitamise

nõue.

13. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös esinevatele puudustele ja kasutada

sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kuid puuduste olemasolu tuleb sel juhul tõendada

kostjal. Kui tellija ei suuda puuduste olemasolu tõendada, peab ta maksma kokkulepitud tasu

(Riigikohtu 02.03.2015 otsus nr 3-2-1-145, p 22). Asja materjalist nähtuvalt ei soovinud kostja

väikese toa remonti ja oli loobunud uue hinnapakkumise tellimisel osadest töödest, teades

samas, et ka selles toas olid niiskuskahjutused. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tuginenud

kostja juhistele ning kostja tellimisel töid tehes ei ole rikkunud töövõtulepingust tulenevaid

kohustusi. Vaidlust ei ole praeguses asjas, et hageja oli palunud kostjalt selgitust, et juhul kui

hageja on tekitanud kostjale kahju, siis tuleb oma nõuet konkretiseerida, mitte palgalt keelduda

arve tasumisest (I kd, lk 10). Hageja on avaldanud menetluses, et kostja kui ehituslike

eriteadmistega isik oleks puudused töös, kui need oleksid esinenud, suutnud need 2017

jaanuaris välja tuua. Kostja ei ole menetluses ümber lükanud hageja väidet, mille kohaselt

hageja kohtus 2017 märtsis kostja korteris elanud üürnikuga, kes kasutas korterit ja kinnitas töö

kvaliteeti.

14. Põhiolemuselt on hagimenetlus võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt

Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Maakohus selgitas põhjendatult, et TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama

paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on korduvalt selgitanud pooltele

tõendamiskoormist (I kd, lk 101-106; 168) ja kohtuasja lahendamine on toimunud kooskõlas

menetlusõiguse normidega.

15. Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

poolt

tõenditele

antud

hinnanguga

ja

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ja jõuda kostja

soovitud tulemuseni. Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 230 lg 1 nõudega ja

maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetega. Kuna asjas ei leidnud

tõendamist, et hageja oleks töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ta järgis kostja

juhiseid, olles eelnevalt enne 12.09.2016 juhtinud kostja tähelepanu võimalikule hallituse

tekkele veekahjutuse tagajärjel, siis aasta hiljem vaidlusaluses korteris tekkinud seenkahjustus

ei saa olla hageja väidetava puudustega töö tagajärg. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

vastavate põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda põhjendusi.

Õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda

üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks. Kuivõrd kostja

tasaarvestuse vastuväide oli põhjendamatu, rahuldas maakohus õigesti hagi.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole

alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei

tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)