2-20-234/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-234

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. mai 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

918 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vahur Kõlvart

Hageja seaduslik esindaja DD

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Agne Koks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 18. mai 2020. a otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus apellatsioonimenetluses.

5. Mõista YY-lt XX kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 233 eurot.

6. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb YY-l tasuda XX-le hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-234

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 7. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, paludes:

1) mõista kostjalt välja igakuine elatis kehtiva miinimummäära ulatuses, s.o 292 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, alates 7. jaanuarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 15.

oktoobrini 2025;

2) mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis 2164 eurot 25 senti perioodi 7. jaanuar 2019 –

6. jaanuar 2020 eest.

Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja (hageja ema) DD Swedbank AS-i arvelduskontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kalendrikuu eest ette iga kuu 10. kuupäevaks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja kostja ja hageja ema kooselust 2007. aastal. Vanemad

kasvatasid last ühiselt 2014. aastani, mil kooselu lõppes. Kostja on sellest ajast alates maksnud

elatist ebapiisavalt ja kaootiliselt. Kõik lapse suuremad väljaminekud lisaks igakuistele

kuludele on kandnud hageja ema. Kostja on keeldunud lapse huvialadega seotud kulude

kandmisest. Hageja elab ema juures ja kostja ei ole osale ega soovi osaleda hageja kasvatamises.

Alates septembrist 2019 kuni hagi esitamiseni on kostja elatist maksnud kokku 1080 eurot.

Hageja ülalpidamiskulud ühe kuu kohta on 978 eurot ning need on järgmised: üür ½ osas 250

eurot, kommunaalkulud 100 eurot, toit 150 eurot, transport kooli 2 korda nädalas ja trenni 2

korda nädalas (416 km) 60 eurot, sidekulud – praegu number kostja nimel, hageja soovib selle

üle tuua, sest interneti maht on väike, tervishoid, ujumine jms 15 eurot, hügieenitarbed 10 eurot,

koolitarbed 15 eurot, riided ja jalanõud 25 eurot, ratsatrenn 220 eurot, viiulitunnid 65 eurot,

ratsalaager 2 korda aastas 50 eurot kuus, ratsutamise varustus ja turvavahendid jagatuna kolme

aasta peale ja viiul jagatuna viie aasta peale teeb igakuise kulu suuruseks 20 eurot, muud kulud

ca 40 eurot. Treeningukulusid arvestamata on minimaalselt hädavajalikud ja möödapääsmatud

kulud ca 690 eurot, millest poole katmise kohustus lasub kostjal.

2.1. Tagasiulatuva elatise arvutuskäik on järgmine.

2019. aastal oli elatise miinimummäär 270 eurot kuus. Seega perioodi 07.01.2019–31.12.2019

eest on elatis 3187 eurot 73 senti (11×270+270÷31×25=2970+217,74=3187,74). Summa

moodustub 11 kuu (veebruar–detsember 2019) ja 25 päeva (jaanuaris 31 päeva) elatise

summast. 2020. aastal on elatise miinimummäär 292 eurot kuus. Seega perioodi 01.01.2020–

06.01.2020 eest tuleb elatist tasuda 56 eurot 52 senti (292÷31×6=56,52). Ühe aasta

tagasiulatuva

elatise

suurus

miinimummääras

on

3244

eurot

senti

(3187,73+56,52=3244,25). Kuna kostja on tasunud ajavahemikul 07.01.2019–06.01.2020

2-20-234

hageja ülalpidamiseks elatist 1080 eurot, palub hageja tagasiulatuva elatisena kostjalt välja

mõista vähemmakstud summa, s.o 2164 eurot 25 senti (3187,73+56,52–1080=2164,25).

Hageja ema töötab ettevõttes X OÜ ning tema netosissetulek on 600 eurot kuus.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised.

1) Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, et

lapse vajaduste hindamisel tuleb arvestada kummagi vanema varalist seisundit.

Kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajadustest, mis vastab vanema

varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

2) Hageja ema on esitanud hageja igakuiste kulude nimekirja, mille kohaselt on kulud

kokku 978 eurot. Samas väidab hageja ema, et tema netosissetulek on 600 eurot kuus.

Kuna kostja väidetavalt ei osale lapse elus ja ei maksa elatist, siis ei ole hageja emal

võimalik kanda 978 euro ulatuses kulutusi. Sellest järeldub, et kulutused lapsele on

esitatud meelevaldselt ja tegelikud kulud on väiksemad.

3) Hageja ema on esitanud vale väite selle kohta, et ta on sunnitud elamispinda üürima,

kuna kostja elab hageja emaga kaasomandis olevas kodus. Hageja ema lahkus kostja

juurest ja ei tunne vähemalgi määral huvi oma kaasomandi osa vastu, sh laenukohustuste

kandmise ning sellega kaasnevate muude kulude vastu. Pooleliolev elamu osteti

kaasomandisse, kuid hageja ema ei ole sellesse panustanud. Kostja tasub elamu

ostmiseks võetud pangalaenu ning tasus ka esialgse sissemakse. Ajal, mil hageja ema

kostjast lahku kolis, kuulus hageja emale korter asukohaga VVV. Hageja ema üüris selle

välja ja üüritulust üüris endale teise korteri. Hageja ema omandas ka kinnistu (kas enda

või oma firma nimel) TTT. Seega ei vasta väited üürikorterist tõele ja on otsitud, et

suuremat elatist küsida.

4) Kostja hinnangul on hageja toidukulud põhjendatud 80 euro ulatuses, sest koolilõuna

on hagejale tasuta. Arusaamatu on hageja tervishoiukulu igas kuus. Hageja on terve ning

ei vaja iga kuu ravimeid. Iga kuu ei osteta ka jalanõusid ja riideid 25 euro eest.

Ratsatrenni kulu 220 eurot kuus jääb ebaselgeks. Samuti ei saa nõustuda viiulitunni

tasuga 65 eurot kuus. Kostjal ja hageja emal on hageja ühine hooldusõigus, mis eeldaks

suuremate kulutuste tegemise teise poolega kooskõlastamist, et hinnata nende

vajaduspõhisust ja võimalust neid kanda. Muud kulud 40 eurot on umbmäärane ning

transpordikulu 60 eurot on kaheldava suurusega. Kostjale teadaolevalt liigub hageja

bussiga ning see on tasuta.

5) Lisaks saab hageja lapsetoetust 60 eurot kuus, mis on mõeldud hageja ülalpidamiseks

ning laekub hageja ema arvelduskontole. Kostja palub seda raha elatisenõude

lahendamisel arvesse võtta, kuna see katab osaliselt ära hageja igapäevased vajadused.

6) Arvestades, et hageja vajadused ei ulatu üle 644 euro kuus ja tegelikud vajadused

on miinimummäärast väiksemad, tuleb välja mõista miinimummäärast väiksem elatis.

Hageja vajaduste kindlaks tegemiseks palub kostja hageja emal esitada kuue kuu konto

filtreerimata väljavõtte, millest peaksid nähtuma hageja tegelikud kulud ja vajadused.

7) Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kostja varalist seisundist. Kostja töötab Q

OÜ-s, igakuine sissetulek on 1000–1200 eurot. Kui tööd ei ole, siis mõnel kuul

2-20-234

sissetulek puudub. Kostjal on kohustused panga ees ca 215 eurot kuus. Diabeedi

põdemise tõttu on kostja igakuine kulu ravile ja tervislikule toitumisele ca 400 eurot.

Kohustuslikud kindlustusmaksed on 11 eurot 55 senti kuus, kulud elektrile (õhk-soojus)

150–160 eurot kuus. Muud vajalikud kulud, sh pesuvahendid, hügieen, riided 50 eurot

kuus. Kütusekulu seoses tööülesannete täitmisega ca 250 eurot kuus. Kostja tasub ka

hageja sidekulud 25 eurot kuus ning teeb seda ka edaspidi. Kokku on kostja igakuised

püsikulud ca 1111 eurot.

8) Kuna hageja viibib ka tulevikus pea igal nädalavahetusel kostja juures, kannab sel ajal

tema kulud kostja, sh kulud transpordile. Hageja on avaldanud, et ta soovib kostjaga

rohkem aega veeta ja kostja on selleks igati valmis. Seega ei ole täna veel lõplikult selge,

kui palju aega hageja hakkab tulevikus kostja juures veetma.

9) Kostja palub jätta tagasiulatuva elatise välja mõistmata, kuna täna ei ole teada, millised

on hageja tegelikud vajadused. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab kostja

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja ei suuda täita kohtuotsust ning jääb

võlglaseks. Kostja ei suuda sellise kulu kandmise tõttu vajalikul määral hoolitseda oma

tervise eest. Muid sissetulekuid peale töötasu kostjal ei ole. Seda ei luba kostja tervislik

seisund.

10) Kostja on nõus hagejat toetama, kuid toetus peab olema vajaduspõhine. Kostja

hinnangul katab 360 eurot kuus ära hageja igakuised vajadused, arvestades asjaoluga,

et ca 7–8 päeva kuus veedab hageja kostja juures ning kostja tasub hageja sidekulud.

Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks

180 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni ning elatist ei tule tasuda ajal, mil hageja

viibib võrdselt mõlema vanema juures, s.o koolivaheaegadel ja suvevaheajal.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 18. mai 2020. a otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda

ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise

elatise 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 292 eurot kuus

alates 7. jaanuarist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 15.10.2025). Maakohus mõistis

kostjalt välja ka tagasiulatuva elatise 2164 eurot 25 senti perioodi 07.01.2019–06.01.2020 eest.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 59 eurot ning viivise

menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus tuvastas, et kostja ja hageja seaduslik esindaja on hageja vanemad ning kostja ei ela

hagejaga koos.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud, et maksab hagejale iga kuu

miinimummääras elatist. Hagile lisatud hageja ema arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja

on perioodil 09.01.2019–24.11.2019 maksnud hagejale elatist 1080 eurot, s.o ca 98 eurot kuus.

Hageja igakuised kulud on 978 eurot. Kostja on hageja kuludele vastu vaielnud, seetõttu tuleb

maakohtul hinnata, kas hageja kulud on mõistlikud ja põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja eluasemekuludeks üür 250 eurot ning kommunaalkulud ja

elekter 100 eurot. Maakohtu hinnangul on need kulud mõistlikud ning hageja ema

arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on need ka tasutud. Toidukulud on põhjendatud 130 euro

ulatuses. Transpordikulud on põhjendatud 40 euro ulatuses, kuna lapse vanust arvestades saab

2-20-234

ta kasutada tihedamini ühistransporti. Kulud tervisele ja hügieenile tuleb lugeda põhjendatuks

taotletud ulatuses (25 eurot kuus). Samuti on põhjendatud kooliga seotud kulud iga kuu 15 eurot

ning kulud riietele ning jalatsitele 25 eurot kuus. Hageja hobidega seotud kulud on põhjendatud

193 euro ulatuses kuus (ratsaspordikulud keskmiselt 127 eurot kuus ning viiuliõpe keskmiselt

44 eurot kuus, lisaks ratsalaagrid ning varustus 14 eurot kuus). Põhjendatud on ka hageja muud

kulud 20 euro ulatuses, mille alla lähevad meelelahutus (kino, teater, muuseumid), taskuraha ja

sünnipäevad.

Kokkuvõttes on hageja eluliselt usutavad igakuised põhjendatud kulud 798 eurot, millest kostja

kanda jääks 399 eurot, mis on miinimumist tunduvalt suurem kulu. Isegi kui välistada hageja

hobidega seotud kulud (193 eurot), vastavad hageja kulud ikkagi vähemalt miinimumile (585

eurot kuus, millest kostja osa oleks 292 eurot 50 senti).

Kostja on väitnud, et hageja viibib kostja juures nädalavahetustel, s.o 7–8 päeva kuus ning tasub

hageja sidekulud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibib tema juures olulise aja igas kuus.

Kui laps veedab osa aega isaga, siis ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Lapse

põhikulud sellest ei vähene. Väheneda võivad vähesel määral üksnes toidukulud,

eluasemekulud ja vaba aja kulud. Ülalpidamise andmine elatisena võimaldab elatist lapse heaks

vahetult kasutaval vanemal arvestada selle rahaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja

kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ning ei täida

ülalpidamise eesmärki. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kui palju hageja tema

juures viibib ning milliseid kulutusi ta sel ajal teeb. Tõendatud ei ole ka hageja sidekulude

tasumine kostja poolt. Hageja ema on üksnes märkinud, et soovib ise hageja sidekulud tasuda.

Kostja ei ole töövõimetu ning tal ei ole teisi ülalpeetavaid, kes võiksid jääda ebavõrdsesse

olukorda võrreldes hagejaga. Kostja keskmine töötasu on arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt

938 eurot 99 senti kuus. Väljavõtte perioodil on kostja saanud täiendavalt lähetustasu T OÜ-lt

1198 eurot, laekunud on tagastatav tulumaks 585 eurot 80 senti, sularaha sissemakseid on

kontole tehtud 2690 eurot ning makseid kolmandatelt isikutelt on laekunud 1990 eurot. Seega

on kostja täiendav sissetulek iga kuu 1077 eurot 30 senti. Kostja diabeet ei ole sissetuleku

teenimise takistuseks. Kuigi diabeedi puhul on oluline tervislik toitumine, ei tähenda see

automaatselt kallimat toidukorvi. Kokkuvõttes ei anna kostja majanduslik olukord alust elatise

vähendamiseks. Kostja keskmine sissetulek on suurem kui igakuised väljaminekud ning teatud

kulusid on võimalik kokku hoida.

Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka elatise vähendamine lapsetoetuse arvel. Hageja

igakuised tegelikud kulud on miinimumelatisest suuremad. Kostja ei ole tõendanud, et

praeguses asjas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada elatise

vähendamisel peretoetuse laekumisega hageja emale. Lapse põhjendatud kulude hindamisel

tuleb lähtuda konkreetse lapse vajadustest ning tema tavalisest elulaadist. Kostja viitas seoses

elatise vähendamisega sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringule.

Viidatud uuring ei anna praeguses asjas alust elatist vähendada. Kohus hindas hageja kulude

põhjendatust ning ei pea vajalikuks neid hinnata täiendavalt RAKE uuringust lähtudes.

Maakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu on igakuise elatise miinimummääras põhjendatud

ning tuleb rahuldada. Samuti tuleb rahuldada hageja tagasiulatuva elatise nõue 2164 eurot 26

senti. Kostja ei ole tõendanud, et tagasiulatuva elatise nõudmine asetab ta majanduslikult

äärmiselt raskesse olukorda.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Hageja ema

kandis hageja õigusabiteenustega seotud kulusid 59 euro ulatuses. Need kulud on põhjendatud

2-20-234

ja vajalikud ning tuleb kostjalt välja mõista, samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulusid

kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega

kostjalt mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis 190 eurot ületavas osas. Kostja palub teha

uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 190 eurot kuus. Samuti

palub kostja tühistada maakohtu otsuse tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 4). Kostja palub jätta hagi tagasiulatuva elatise osas rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt kuulub kostjale 7 kinnisasja, sh 4 korteriomandit, millest 5 kuuluvad

ainult kostjale ning 3 korterit on ühisomandis. Äriregistri andmetel on kostja seotud kahe

osaühinguga. Kostja ei tea, kust maakohtu andmed pärinevad. Ka äriregister ei sisalda

kohtuotsuses esitatud teavet. Kostjale ei kuulu kohtuotsuses nimetatud korteriomandid. Kostjal

on kaasomandis hagejaga kaks kinnisasja, ühes kostja elab, ning kinnistu asukohaga SSS.

Rohkem vara kostjal ei ole.

Kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga hageja igakuiste kulude põhjendatuse kohta. Kostja

hinnangul on hageja kulud ülepaisutatud ning ei vasta tegelikkusele. Samuti ei nõustu kostja

sellega, et elatist ei peaks lapsetoetuse võrra vähendama.

Kostja esitas maakohtule ka tõendi, mille kohaselt tal puudub praegu püsiv töösuhe (lõppes

leping T OÜ-ga). Samuti on kostjal suuremad toidukulud, kuna ta põeb diabeeti. Olukorras, kus

kostjal puudub töösuhe ja püsiv sissetulek on tal keeruline igakuise elatise ja tagasiulatuva

elatise maksmise kohustust täita. Maakohus ei ole kostja tervisliku seisundit asja lahendamisel

arvesse võtnud.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud

apellatsiooniastmes jäävad kostja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

8. Apellatsioonimenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg-tega

2 ja 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle.

• Hageja vanemad on kostja ja DD, kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hageja

tegeleb regulaarselt ratsutamisega ning õpib viiulimängu.

• Kostja ja laste ema DD kaasomandisse võrdsetes osades kuuluvad kinnisasi Harjumaal

(kostja elukoht) ning kinnisasi Raplamaal.

• Kostja on elatisena tasunud perioodil 09.01.2019 kuni 24.11.2019 kokku 1080 eurot,

s.o ca 98 eurot kuus. Lapse emale laekub peretoetus 50 eurot kuus.

2-20-234

• Kostja on märkis maakohtus enda igakuiseks sissetulekuks 1000–1200 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttest nähtuvalt on perioodil 02.10.2019 kuni 31.03.2020 Q OÜ-lt

ning T OÜ-lt saanud töötasu kokku 5633,94 eurot. Lisaks on nimetatud perioodil

lähetuse eest T OÜ tasunud 1198 eurot, laekunud on tulumaks 585,80 eurot,

sissemakseid on 2690 eurot ning makseid kolmandatelt isikutelt kokku 1990 eurot.

• Maakohus tuvastas, et kostja keskmine töötasu on 938,99 eurot kuus ja kostjal on

täiendav igakuine sissetulek 1077,30 eurot. Kostja apellatsioonkaebuses seda asjaolu ei

vaidlustanud.

• Kostjal on kohustused panga ees 215 eurot kuus. Kostjal on diabeet, millega kaasneb

igakuine kulu ravile ja tervislikule toitumisele.

9. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-

13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui

vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust lapsele üldjuhul perioodilist rahalist elatist makstes.

10. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub

ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas

suuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16;

kokkuvõtvalt 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 18 ja 19). Pooled ei vaidle, et

kostja ei ela koos hagejaga ega anna talle ülalpidamist vahetult igapäevaselt. Seega on elatise

nõude rahuldamise üldised eeldused täidetud.

11. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1

kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

(miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära

kehtestamine“ § 1 lg 1 järgi kehtis alates 1. jaanuarist 2019 kuutasu alammäärana täistööajaga

töötamise korral 540 eurot. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrus nr 115 kehtestab

samaks määraks 2020. ja 2021. aastal 584 eurot.

12. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu

22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär

ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

Need eeldused tähendavad praegusel juhul, et hageja ei pidanud tõendama oma igakuiseid

vajadusi hagi esitamise ajal kuni 584 euroni ja tagasiulatuva elatise puhul 540 euroni.

13. Miinimumist väiksema elatise võib kohus PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista üksnes

erandina, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest

väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida

2-20-234

arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas,

arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise

eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks

elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise

aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega,

kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada

(vt Riigikohtu 28. märtsi 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18; 7. veebruari 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2;

22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 174-16, p 13).

14. Riigikohus on viidanud sellele, et seadusandja võiks kaaluda miinimumelatise määra

muutmist, sest miinimumelatis ei täida kohtumenetluses oma eesmärki, kui paljudel juhtudel

taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla

miinimummäära (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 35-17, p 30). Eeltoodu ei

tähenda seda, et miinimumelatis on igal juhul ülemäärane ja miinimumist väiksema elatise

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid ei tule kohtumenetluses tõendada.

15. Kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise

väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid

asjaolusid tõendama. Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal üksikul juhul kaaluda, kas arvestades

kõiki vaidluse asjaolusid esineb kaalukas põhjus miinimumist väiksema elatise

väljamõistmiseks.

16. Kolleegium leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võiksid tingida

elatise vähendamise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära.

16.1. Apellant leiab, et kulude õiglasel hindamisel saab olla aluseks üksnes RAKE uuring.

Kuigi RAKE 2020. a uuringu kohaselt on lapse tegelikud vajadused paljudel juhtudel

miinimumelatisest väiksemad, siis ringkonnakohus ei saa vähendada elatist alla

miinimummäära

üksnes

uuringule

tuginedes.

Seadusandjal

on

võimalik

kaaluda

miinimumelatise vähendamist või uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise

kehtestamist, kuid seni peab kohus eelkõige lähtuma seaduses sätestatud miinimumelatise

suurusest ja lähtudes sellest saab kohus elatise suurust kas vähendada PKS §-s 102 sätestatud

alusel või suurendada elatist lapse tõendatud vajadustest tulenevalt.

16.2. Kostja üks põhiväiteid on, et tal on märkimisväärsed kulutused tavapärasest kallimale

toitumisele (400 eurot kuus) tulenevalt diabeedist. Ringkonnakohus ei nõustu, et kaebaja

vajadused tingivad oluliselt kallima toidukorvi. Eeldades kostja faktiväidete õigsust (sööma

peab iga kahe tunni järel ja toit peab olema värske, toidukorvis puudub nn rämpstoit), ei saa

järeldada, et selline toitumine on tavapärasest tingimata oluliselt kallim. Toitumise kulu sõltub

väga suurel määral inimese harjumustest ja varalistest võimalustest. Näiteks koolilõuna

maksumuseks on praegu 1,34 eurot (https://www.tallinn.ee/est/haridus/Koolilouna-Tallinna-

munitsipaalkoolides-2) ning sel juhul on tegu tasakaalustatud, tervisliku ja värske toiduga.

Arvestades päeva toiduks kaks koolilõunat, on kuu toidukulu 2×1,34×31=83 eurot. Tervislik

toitumine ei vaja alati täiendavaid kulutusi, vaid pigem vaimset pingutust toidusedeli läbi

mõtlemiseks ja aega toiduvalmistamiseks.

16.3. Apellant on tuginenud asjaolule, et lapse emale laekub iga kuu peretoetus 50 eurot.

Riigikohtu praktika kohaselt võib elatise vähendamiseks alla miinimumi olla riiklike

peretoetuste maksmine mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva

varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast

2-20-234

väiksemad (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Eelnev

tähendab, et peretoetust ei saa automaatselt elatisesummast maha arvestada.

16.4. Apellandi arvates tekitab lapse ema väidetes oma sissetuleku või lapse vajaduste kohta

kahtlusi asjaolu, et sissetulek on väiksem kui ema avaldatud lapse vajadused. Kohtu arvates on

esitatud väide oletuslik ja pahauskne. Sellises olukorras on lapse ema pidanud jätma osa lapse

vajadusi katmata või võtma laenu või muid lisakohustusi lapse vajaduste rahuldamiseks. See

näitabki, et ülalpidamiskohustuse vabatahtlikult täitmata jätmine oli nii lapse kui ka tema ema

jaoks raskusi tekitav.

17. Apellant on väitnud, et tagasiulatuva elatise välja mõistmine perioodi 07.01.2019 kuni

06.01.2020 eest kokku 2164,25 eurot asetab ta raskesse majanduslikku olukorda ja seetõttu ei

tule elatist tagasiulatuvalt välja mõista. Tagasiulatuva elatise vastuväitena on kostja esile

toonud, et hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist kordagi ülalpidamist nõudnud.

17.1. Kolleegium on seisukohal, et kostja esile toodud asjaoludel ei ole alust jätta tagasiulatuvat

elatist välja mõistmata või vähendada seda alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

Üksnes asjaolu, et hageja ei ole kostjalt enne hagi esitamist ülalpidamist nõudnud, ei välista

sellise nõude rahuldamist.

17.2. Riigikohus leidnud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning

olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud

ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb

arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu 4. detsembri

2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei

ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud,

kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise

nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab

arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (Riigikohtu 25. mai 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20). Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud

isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku nii toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks

olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).

17.3. Maakohus on otsuses ekslikult märkinud: „Kinnistusraamatu kohaselt on kostja seotud 7

kinnisasjaga, s.h 4 korteriomandiga, millest 5 kuuluvad ainult kostjale ning 3 korteriomandit

on ühisomandis. Äriregistri kohaselt on kostja seotud kahe osaühinguga. Samuti kuulub kostjale

2 sõiduautot. Seega ei saa kostjat pidada varatuks.“ Kolleegium nõustub, et maakohtu hinnang

on põhjendamatu, sest see tugines asjassepuutumatu isiku kohta käivatele andmetele. Samas ei

muuda see automaatselt maakohtu muid järeldusi valedeks. Ringkonnakohus hindab hageja

elatisenõude eeldusi ning kostja varalist seisu ilma maakohtu eksliku viiteta. Apellandil on

vastustaja seadusliku esindajaga kaasomandis kaks kinnisasja (Harjumaal ja Raplamaal).

17.4. Kolleegiumi hinnangul puuduvad elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud ning

kostja varaline seis ei olnud ei 2019. aastal ega ole ka praegu selline, et tagasiulatuva elatise

välja mõistmine oleks tema suhtes ebaõiglane.

17.5. Tagasiulatuva elatise kontekstis on oluline, et perioodil 07.01.2019 kuni 06.01.2020, s.o

ajal, mille eest elatist nõutakse, oli kostja sissetulek oluliselt suurem kui 1000 eurot. Maakohus

2-20-234

tuvastas, et kostja keskmine töötasu on 938,99 eurot kuus ja kostjal on täiendav igakuine

sissetulek 1077,30 eurot, kokku iga kuu 2016,29 eurot. Kostjalt välja mõistetud elatis oli 13%

kostja sissetulekust, mis pidi olema kostjale igati jõukohane.

17.6. Kostja on esile toonud, et tema sissetulek on apellatsioonimenetluse ajal halva tervisliku

seisundi tõttu vähenenud ja see jääb alla 1000 euro. 29.04.2021 esitas kostja kohtule Eesti

Töötukassa 23.03.2021 otsuse töövõime hindamise kohta. Otsusest nähtub, et kostjal on osaline

töövõime kestusega 5 aastat. Taotlejal on veresuhkruväärtuste häirumisest tingitud pearingluse,

teadvusehäirete ja uimasuse ning koormustaluvuse alanemise tõttu piiratud käimine, esemete

tõstmine ja kandmine, oma tervise eest hoolitsemine ning enesehooldus.

17.7. Ka juhul, kui kostja sissetulek oleks 1000 eurot, ei oleks selgi alusel põhjust vähendada

tagasiulatuvat elatist või välja mõista pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuv elatis välja

alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Isegi sel juhul oleks kostja sissetulek suurem kui

lapse emal ja piisav elatise tasumiseks miinimummääras. Kostja ei ole esitanud ka veenvaid ja

üksikasjalikke selgitusi selle kohta, millest koosnes tema sissetulek pangakonto väljavõttes

kajastatud perioodil 02.10.2019 kuni 31.03.2020. Sel ajal sai kostja mitmeid erinevaid tasuliike

eri isikutelt ning on võimalik, et kostja on saanud lisasissetulekut ka hiljem või saab seda

edaspidi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175

sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.

18.1. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 233 eurot järgmiste toimingute eest:

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 3,7 tundi, kompromissläbirääkimised 1 tund ja

26.04.2021 seisukoha ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine 1 tund.

Hageja esindaja tasu suurus on 40 eurot tunnis (sh käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul on

hageja esindaja taotletud menetluskulu nii aja kui ka tunnitasu seisukohalt vajalik ja

põhjendatud.

18.2. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv