2-19-7569/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-7569

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2021, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A. a hagi B.B. vastu varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

A.A. a apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) A.A. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Kaidar Sultson

Kostja (vastustaja) B.B. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. novembri 2020. a otsus.

2(11)

Teha uus otsus, millega rahuldada A.A. a nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks

ning mõista B.B. lt A.A. a kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 600

eurot, samuti mõista B.B. lt A.A. a kasuks välja alates käesoleva otsuse

jõustumisest sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudest (600 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata

osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.

A.A. a nõue varalise kahju 896 euro hüvitamiseks jätta läbi vaatamata.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes B.B. kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 20. mail 2019 Tartu Maakohtule hagi, milles palus B.B. lt

(kostja) välja mõista varalise kahju 896 eurot, mittevaralise kahju kohtu äranägemisel ning

viivise 0,02% päevas tasumata võlgnevusest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sai hageja 23. detsembril 2018 talle tehtud telefonikõnede kaudu

teada, et portaali www.mahajataha.com on tema teadmata lisatud kuulutus tema

kontaktandmetega. 1. veebruaril 2019 esitas portaalipidaja hagejale kuulutuse lisanud

seadme IP-aadressi, milleks on 29-84-191-90.dyn.estpak.ee, ja kinnitas kuulutuse

mahavõtmist portaalist. Hageja tegi päringu veebilehe www.iplocation.net kaudu seadme

IP-aadressiga 29-84-191-90.dyn.estpak.ee seonduva IP-aadressi ja selle IP-aadressi

internetiühenduse teenuse osutaja väljaselgitamiseks. Seadmega seotud IP-aadressiks on

IP-aadress 90.191.84.29, mille internetiühenduse teenuse osutajaks on Telia Eesti AS

(Telia). Hageja avalduse alusel algatas Harju Maakohus eeltõendamismenetluse (tsiviilasi

nr 2-19-2101). Telia esitas vastuse kohtu päringule, et IP-aadress 90.191.84.29 kuulub

dünaamilisse vahemikku ja 23. detsembril 2018 kl 08:37 kasutas seda kostja.

Hageja palus VÕS § 1043 ja § 1046 lg 1 alusel mõista kostjalt välja mittevaralise kahju

hüvitis kohtu äranägemisel. Kostja lisas hageja teadmata hageja kontaktandmetega

kuulutuse portaali www.mahajataha.com, mis vahendab seksuaalse iseloomuga

tutvumiskuulutusi. Postitatud kuulutus hõlmas hageja isiklikku telefoninumbrit. Kuulutuse

3(11)

tekst sisaldas üleskutset hagejaga ühenduse võtmiseks vahekorda astumise eesmärgil,

tuues välja erinevad seksuaalsed tegevused, millest hageja on väidetavalt huvitatud. Kostja

postitatud kuulutuse tulemusena võtsid mitmed isikud hagejaga mitmete päevade jooksul

ühendust alates postituse lisamisest, s.o 23. detsembrist 2018. Hageja pidi ise aktiivselt

tegutsema, et eemaldada portaalis avaldatud kuulutus ja lõpetada enda rahu rikkumine.

VÕS § 1043 ja § 128 lg 3 alusel esitas hageja ka varalise kahju nõude. Hageja pidi läbima

eeltõendamismenetluse, kuna hagejal ei olnud tema õigusi rikkunud isik teada.

Eeltõendamismenetluses on hageja kandnud kulusid 896 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja ei ole vaidlusalust kuulutust portaali lisanud ega hagejale kahju tekitanud. Kostjal

on alust arvata, et kolmas isik kasutas mobiiltelefoniga internetti pääsemiseks kostja

kasutuses olnud wifi-seadet ja lisas sealt kuulutuse portaali www.mahajataha.com.

Pooled on endised elukaaslased ning nad elasid kuni 2018. a detsembrini koos. Alates

sellest ajast elas kostja üksi üürikorteris ja ta arvab, et keegi on loginud tema wifi-võrku ja

seda kasutades teinud toimingud. Detsembris elas kostja mingi aeg koos elukaaslase C.C.

ga. Kostja ei teadnud, kas telefoniga saab internetti minna. 23. detsember 2018 oli

pühapäev ning kostja oli sel ajal sõbral abiks Mäksa vallas maja ehitamisel. Kostja läks

kodust ära kuskil kl 7.45 või kl 7.40 ning jõudis koju ajavahemikus kl 16.00–16.30.

Hageja ei ole tõendanud, et temaga võtsid ühendust mitmed isikud ja et seda tehti mitmete

päevade jooksul. Õige ei ole hageja väide, et hageja mainet on kuulutusega avalikult

kahjustatud ning tema au on teotatud. Kuulutuses ei olnud kirjas hageja nime ning

kuulutust lugedes ei saanud kolmandad isikud seega aru ega võinud järeldada, et kuulutus

on avaldatud hageja kohta. Hageja telefoninumber ei ole avalikult leitav ega hageja nimega

seostatav. Hagejal ei olnud kohustust kõnedele vastata, hageja oleks saanud kahju ära

hoida või tal väidetavalt tekkinud kahju vähendada. Isegi kui kohus peaks asuma

seisukohale, et kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi, ei ole alust rahalise hüvitise

väljamõistmiseks.

Hageja nõutud varaline kahju on põhjendamatult suur. Eeltõendamismenetluses IP-

aadressi kohta andmete väljanõudmiseks ei ole vajalik ega põhjendatud teha hageja poolt

esile toodud ulatuses kulutusi.

MENETLUSE KÄIK

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2019. a otsusega hagi. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju 1000 eurot ja varalise kahju 896 eurot ning

viivise arvestatuna 1896 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17. veebruari 2020. a otsusega kostja

apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

4(11)

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus jättis 23. novembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ning poolte

menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus luges hageja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:

 23. detsembril 2018 kell 08:37 pandi portaali www.mahajataha.com järgmised

laused: "Nimi: Helisevlind, vanus: 50, elukoht: Tartu, e-mail: XXX , telefon: XXX ,

kuulutus: Vabameelne blond, sale, rinnakas naine otsib jõuluüksinduse

leevendamiseks

seiklust.

Pakun

erootilist

mazaasi,

suuseksi,

strapooni,

sidumismänge, fistingut. Meeldiks pigem suurem seltskond kui üksiküritajad."

(kuulutus);

 kuulutus

lisati

seadmest

29-84-191-90.dyn.estpak.ee

ning

IP-aadressilt

90.191.84.29;

 IP-aadress 90.191.84.29 oli 23.12.2018 kell 8.37 kostja kasutuses.

Hageja nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 4 ja 8 ning

§ 1046 lg 1 alusel.

Kohus leidis, et hagis näidatud kuulutuse üles panemine on heade kommete vastane ning

rikub hageja isiklikke õigusi (VÕS § 1045 lg 1 p-d 4 ja 8), kuna selles on ära toodud hageja

telefoninumber. Kuulutus lisati portaali kostja valduses olnud IP-aadressilt. Kohus eeldas,

et kostja vastutab kuulutuse ülespanemise eest. Kostja peaks vastutusest vabanemiseks

tõendama, et kolmas isik kasutas kostja kasutuses olnud wifi-seadme IP-aadressi

õigusvastaselt.

Kostja ei ole osutanud mitte ühelegi konkreetsele kolmandale isikule, kuid kostja ning

tunnistaja O.O. i ütlustega on tõendatud, et kostja ei olnud 23. detsembril 2018 kl 08:37

kodus, vaid oli tunnistajal abiks maja ehitamas. Kostja ja tunnistaja ütlustele tõele

vastavust on kinnitanud ka hageja, kelle väidete kohaselt käis kostja pühapäeviti sõbral

abiks ning lahkus sel juhul kodust juba kl 8 ajal. Kostja ja ka hageja ütluste kohaselt ei ole

kostjal selliseid arvutialaseid teadmisi, et omale e-posti aadressi teha ning kuskile kuulutus

üles panna. Kostja ütlustest nähtus, et tal ei ole õrna aimugi, milline on tema wifi-parool,

kust seda leida ning et telefoniga saab internetti minna.

Lisaks on hageja ise esitanud tõendi, mille kohaselt kuulutuse pani üles kostja sugulane.

Samuti on hageja kohtuistungil viidanud sellele, et kostja kaitseb oma elukaaslast. Seega

on hageja kostja asemel osutanud kolmandatele isikutele, kes võisid kuulutuse üles panna.

Kostja ei pea vastutama kogu tegevuse eest, mis tema ruuteri kaudu toimub, kui osutatakse

kolmandale isikule, kelle toimingute tõttu on hagi esitatud. Käesoleva asjas on hageja

lisaks kinnitanud, et kostja suure tõenäosusega kuulutust üles ei pannud. Kostja ei saa oma

vastutuse välistamiseks esitada rohkem tõendeid, kuna talle ruuteri andnud Telia teatel ei

jälgi ega logi Telia seadmeid, mida klient oma sisevõrgus kasutab.

Eelmärgitut arvestades ei ole tõendatud, et kuulutuse pani üles kostja ning et kostja oleks

rikkunud hageja isiklikke õiguseid või käitunud heade kommete vastaselt. VÕS § 1043 ja

§ 1046 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

5(11)

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja palub 23. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 658 lg-t 2. Käesolevas asjas andis ringkonnakohus 17. veebruaril 2020 tehtud otsuses

(põhjenduste p-s 11) juhise, et vastutusest vabanemiseks peaks kostja tõendama, et kolmas

isik kasutas kostja kasutuses olnud wifi-seadme IP-aadressi õigusvastaselt.

Maakohtu 24. septembri 2020. a istungil uuriti kostja poolt esitatud tõendina tunnistaja

ütlusi ja hageja esitatud dokumentaalseid tõendeid, sh koos hagiga esitatud tõendeid.

Nendest tõenditest tuleneb üheselt, et kuulutus pandi 23. detsembril 2018 kl 8:37 üles

kostja kasutuses olnud wifi-seadmega tekitatud wifi-võrku kasutades. Telia ei jälgi ega

logi, millist füüsilist seadet selleks kasutati. Maakohus luges need asjaolud tõendatuks.

Hinnates kostja elukaaslase C.C. 18. juuli 2020. a. sõnumit kui tõendit, leidis maakohus

ringkonnakohtu ühemõttelist juhist eirates, et kostja ei pea vastutama kogu tegevuse eest,

mis tema ruuteri kaudu toimub. C.C. nimetatud sõnumist hagejale saab hageja hinnangul

järeldada vaid seda, et kostja teab, kes kostja kasutuses olnud wifi-seadme IP-aadressi

kasutas. Kostja ei ole esimeses kohtuastmes esile toonud ega tõendanud asjaolu, kes wifi-

seadme IP-aadressi kasutas. Seega pidanuks maakohus ringkonnakohtu juhist järgides hagi

rahuldama.

Koos 30. oktoobri 2020. a. taotlusega menetluse uuendamiseks esitas hageja maakohtule

kaks dokumentaalset tõendit – hageja kirjavahetuse portaali www.mahajataha.com

pidajaga ja SIA Inbokss vastuse hageja päringule. Nendest tõenditest nähtub, et kuulutuse

veebilehel

www.mahajataha.com

aktiveeris

23. detsembril

2019

kostja

oma

mobiiltelefonilt saadetud tasulise tekstisõnumiga, registreerides enne seda kuulutuses

kasutatud e-posti aadressi XXX oma IP-aadressi kasutades. Maakohus hageja taotlust

menetluse uuendamiseks ei rahuldanud ja viidatud kahte dokumentaalset tõendit asja

juurde ei võtnud. Hageja taotleb, et ringkonnakohus võtaks tõendid TsMS § 633 lg 4 alusel

vastu. Hageja ei esitanud viidatud tõendeid maakohtus põhjusel, et neid tõendeid ei olnud

hageja valduses. Hageja eeldas, et hagiavalduses esitatud nõue on piisavalt põhistatud ja

tõendatud juba esitatud tõenditega ning kostja peab tulenevalt ringkonnakohtu juhistest

vastutusest vabanemiseks tõendama, et kostja kasutuses olnud wifi-seadme IP-aadressi

kasutas õigusvastaselt kolmas isik.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistaja O.O. i ütlusi, kuna need on vastuolus

maakohtus uuritud dokumentaalsete tõenditega (ning ka apellatsioonkaebusele lisatud

tõenditega). Maakohus on valesti hinnanud ka kostja elukaaslase C.C. 18. juuli 2020. a

sõnumit, milles C.C. möönis, et kuulutus pandi üles kostja IP-aadressi kasutades ja

kuulutuse üles panija isik on kostjale teada.

Hageja leiab, et VÕS § 1043 ja § 1046 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud, sest on

tõendatud, et hageja isiklikke õigusi rikuti kostja valduses ja kasutuses olnud IP- aadressi

ja mobiiltelefoni numbrit kasutades.

6(11)

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus asus õigesti seisukohale, et kuulutuse ülespanemine kostja poolt ei ole

tõendatud. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud hageja isiklikke õigusi või

käitunud heade kommete vastaselt. Maakohus leidis õigesti, et VÕS § 1043 ja § 1046 lg 1

kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

Kuna kuulutus pandi üles kostja kasutuses olnud ruuteri tekitatud wifi-võrku kasutades, sai

seda teha vaid isik, kes sai kuulutuse ülespanemise ajal (23. detsembril 2018.a kl 8.37)

nimetatud wifi-võrku kasutada. Kostja seda teha ei saanud. Viimast kinnitavad tunnistaja

O.O. i ütlused. Hageja on maakohtu menetluses ka ise korduvalt kinnitanud, et kostja ei

ole pannud toime tegu, mida hageja kostjale ette heidab.

Maakohus ei rikkunud TsMS § 658 lg-t 2. Ringkonnakohtu otsusest ei tulene, et kostja

peab osundama konkreetsele kolmandale isikule. Sellise tõendamiskoorma panemine

kostjale oleks ka põhjendamatu ja ebamõistlik. Kostjal ei ole võimalik saada ja esitada

tõendeid selle kohta, kes oli see konkreetne kolmas isik, kes tema seadmeid kasutades

kuulutuse üles pani. Olukorras, kus kostja on tõendanud, et tema ei saanud vaidlusaluse

kuulutuse ülespanemise ajal kasutada tema kasutuses olnud ruuteri tekitatud wifi-võrku, ei

saa VÕS § 1043 ja § 1046 lg 1 kohaldamise eeldusi lugeda täidetuks üksnes sellega, et

Teliaga sõlmitud lepingu alusel oli ruuter antud kostja kasutusse. Sellest, et seade on isiku

kasutuses, ei tulene ega saa tuleneda isikule vastutust seadme tekitatud wifi-võrku

kasutavate kolmandate isikute tegude eest. Õigusvastase teo toimepanijaks on isik, kes

kuulutuse üles pani. See isik ei ole kostja.

Mittevaralise ja varalise kahju põhjendatuse ning suuruse osas jääb kostja maakohtu

menetluses esitatud seisukohtade juurde.

Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele võtta vastu koos apellatsioonkaebusega esitatud

dokumentaalsed tõendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p-dest 2 ja 4 lähtudes tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude

mittevaralise kahju hüvitamiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju

hüvitamiseks välja 600 eurot, samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates

käesoleva otsuse jõustumisest sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudest

(600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni

kohustuste kohase täitmiseni. Hageja nõude varalise kahju hüvitamiseks jätab

ringkonnakohus läbi vaatamata. Eelmärgitust lähtudes jaotab ringkonnakohus uuesti ka

poolte maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

9. Maakokohus on õigesti leidnud, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel (nende sätete

koosmõjus). Samas on maakohus eksinud viidatud sätete kohaldamisel praeguse juhtumi

7(11)

asjaoludele ning hinnanud ebaõigesti tõendeid. Seetõttu on kohus jätnud hageja kõnealuse

nõude ebaõigesti rahuldamata.

10. Maakohus on tuvastanud järgmised asjaolud vaidluse lahendamiseks olulised

asjaolud:

 23. detsembril 2018 kl 08:37 pandi portaali www.mahajataha.com ülalkirjeldatud

sisuga kuulutus;

 kuulutus

lisati

seadmest

29-84-191-90.dyn.estpak.ee

ning

IP-aadressilt

90.191.84.29;

 IP-aadress 90.191.84.29 oli 23. detsembril 2018 kell 8.37 kostja kasutuses.

Loetletud asjaolude üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses, mistõttu võtab

ringkonnakohus need apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1).

11. Hageja on esile toonud, et kostja õigusvastane tegevus seisneb selles, et kostja poolt

või kostja osalusel on portaali www.mahajataha.com hageja teadmata lisatud kuulutus

hageja telefoninumbriga. Kuulutuse tagajärjel võtsid mitmed isikud hagejaga mitmete

päevade jooksul seksuaalsuhtesse astumise eesmärgil ühendust. Ringkonnakohtu

hinnangul on kirjeldatud tegu hageja isikliku õiguse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 4

ja § 1046 mõttes. Rikutud on eelkõige hageja eraelu puutumatust.

Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt esitatud asjaolude põhjal ei ole kuulutus

iseenesest hageja au teotav. Kuulutuses ei ole märgitud hageja muid isikuandmeid peale

tema telefoninumbri ning hageja telefoninumber ei ole avalik. Eelmärgitut arvestades ei

ole hageja isik kuulutuse põhjal identifitseeritav.

12. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt

õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise

õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb kohtul VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi

teha kaalutlusotsus. Nende sätete kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või

avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate

kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab mitte lugeda õigusvastasteks selliseid vähetähtsaid

rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Hagis kirjeldatud

rikkumine ei ole selline, mida hageja või temaga sarnane isik pidanuks mõistlikult taluma.

Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul VÕS § 1046 lg 2 kohaseid õigusvastasust

välistavaid asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagis kirjeldatud sisuga kuulutuse üles panemine

koos hageja telefoninumbriga on ka heade kommete vastane käitumine.

13. Kostja keskne vastuväide menetluses on olnud see, et tema kuulutust üles ei pannud

ning ei saanudki seda teha, kuna ei viibinud kuulutuse ülespanemise ajal enda toonasel

kodusel aadressil. Kostja arvates ei ole tema asjas kohane kostja.

8(11)

13.1. Ringkonnakohus on käesolevas asjas 17. veebruaril 2020 tehtud otsuses (p-s 11)

märkinud, et hageja tõendamiskoormusesse ei kuulu asjaolu tõendamine, et kuulutus oli

portaali lisatud kostja valduses olevast füüsilisest seadmest (arvuti, mobiiltelefon). Kostja

peaks vastutusest vabanemiseks tõendama, et kolmas isik kasutas kostja kasutuses olnud

wifi-seadme IP-aadressi õigusvastaselt. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde.

Ringkonnakohtu viidatud seisukohta on 23. novembri 2020. a otsuses (p-s 6) refereerinud

ka maakohus, kuid sisuliselt ei ole maakohus seda seisukohta asja lahendamisel järginud,

märkides mh, et kostja ei pea vastutama kogu tegevuse eest, mis tema ruuteri kaudu

toimub, kui osutatakse kolmandale isikule, kelle toimingute tõttu on hagi esitatud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tuvastatud asjaolud ei võimalda jätta hageja nõuet

mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

13.2. Nagu märgitud, on ringkonnakohus jätkuvalt seisukohal, et kostja vastutab tema

isiklikus kasutuses (kodukasutuses) oleva wifi-seadme kasutamise eest, mh selle eest, et

seadme kasutamisel ei kahjustataks kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi. Vastutus

ei sõltu sellest, millise wifi-levialas asunud füüsilise seadmega (arvuti, mobiiltelefon vm)

rikkumine toime pannakse (teistsugune võib olla lähtekoht avalike hoonete või alade,

suurte kaubanduskeskuste jmt avalike wifi-võrkude seadmete kasutamise puhul).

Käesoleval juhul võiks kostja vabaneda vastutusest juhul, kui leiaks tõendamist, et kostja

kasutuses olnud wifi-seadet ja selle loodavat leviala kasutati kolmanda isiku poolt

omavoliliselt (loata). Eelkõige võiks olla tegu olukorraga, kus kolmas isik ennast wifi-

seadmesse (st interneti juurdepääsupuntki) häkib. Selliseid asjaolusid ei ole kostja kohtu

ette toonud ega tõendanud.

13.3. Lisaks on maakohus eksinud TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatu vastu, mille

kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning üldjuhul

ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on rajanud

järeldused eelkõige tunnistaja O.O. i ütlustele (tl-d 119–120), mille kohaselt ei viibinud

kostja 23. detsembril 2018 kl 08:37 kodus, ning C.C. poolt 18. juulil 2020 hagejale

saadetud sõnumile (tl-d 111–114), millest kohus on järeldanud, et kuulutuse pani üles

kostja sugulane.

Maakohus on jätnud O.O. i ütluste hindamisel põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et

kuulutus pandi 23. detsembril 2018 kl 08:37 üles kostja wifi-seadet (mis asus kostja

toonases elukohas) kasutades. Selle üle ei ole pooled menetluses vaielnud ning asjaolu on

Telia 21. veebruari 2019. a vastusega (tl 24) ka tõendatud. Samuti on kostja menetluses

läbivalt väitnud, et ta elas 2018. a detsembris üksinda ning ka 23. detsembril 2018 keegi

teine tema kodus ei viibinud. Seda on kostja korduvalt väitnud ka 24. septembri 2020.

kohtuistungil (tl-d 116–118 pöördel). Juhul kui kostja elukohas 23. detsembril 2018 keegi

teine peale kostja ei viibinud ning wifi-seadmesse häkkimise kohta asjaolusid esitatud ei

ole, ei saanud keegi teine peale kostja enda 23. detsembril 2018 kl 08:37 kõnealust wifi-

seadet loogiliselt võttes kasutada. Eelmärgitut arvestades ei saa anda O.O. i ütlustele sellist

kaalu, nagu seda tegi maakohus. Samuti on kostja tunnistaja enda kinnituse kohaselt tema

sõber ning lisaks on eluliselt väheusutav, et isik (tunnistaja) suutis 2020. a septembris antud

ütlustes meenutada 23. detsembril 2018 toimunut kellaajalise täpsusega, samas kui selle

9(11)

päevale vahetult eelnenud ja järgnenud päevade osas sündmusi samasuguse detailsusega

meenutada ei suutnud.

Menetluse poolte ja maakohtu väited ning hinnangud, nagu puuduksid kostjal kõnealuse

kuulutuse ülespanekuks piisavad arvutialaseid teadmised, ei võimalda tõsikindlalt

järeldada, et keegi kasutas kostja wifi-seadet omavoliliselt ning kuulutus pandi üles kostja

teadmata.

Ülalviidatud C.C. 18. juulil 2020 hagejale saadetud sõnumist ei saa ringkonnakohtu

arvates järeldada, et kuulutuse pani üles kostja sugulane. Tõendist saab järeldada üksnes

seda, et C.C. väitel pani kuulutuse üles kostja sugulane. Liiatigi on hageja esitanud sõnumi

C.C. tunnistajana ülekuulamise taotluse põhistamiseks (tl-d 109–110), mitte kostja väidete

tõendamiseks. Isegi kui (hüpoteetiliselt) pani kuulutuse üles mõni kostja sugulane (kostja

wifi-seadet kasutades), ei vabastaks ainuüksi see veel kostjat vastutusest.

14. Teise isiku isiklikku õigust rikkunud isik vastutab deliktiõiguslikult juhul, kui ta on

selles rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050). VÕS § 1050 lg 1 järgi tuleb kostja süüd

(välist hooletust) eeldada. Süüd välistavaid asjaolusid (välise hooletuse subjektiivset

vabandatavust) ei ole kostja tõendanud (VÕS § 1050 lg 2).

15. Olukorras, kus isik vastutab deliktiõiguslikult teise isiku isikliku õiguse rikkumise

eest, peab ta VÕS § 134 lg 2 järgi maksma kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitiseks mõistliku rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju

hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist (vt ka Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 2-15-16007, p 18).

15.1. Hageja on palunud mittevaralise kahju välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel.

Hageja tugineb sellele, et kostja tegu tõi hagejale kaasa hulgaliselt ahistavad

telefonikõnesid jõuluperioodil. Hageja ei saanud veeta jõule segamatult pereringis, vaid

pidi tegelema telefonikõnedele vastamisega ja selgitamisega, et tema ei ole vastavasisulist

kuulutust avaldanud ning tal puudub huvi kuulutuses märgitud tegevuste vastu. Hageja

pidi suutma välja selgitada, miks talle vastavasisulised telefonikõned laekuvad ning kust

on isikutele teatavaks saanud tema telefoninumber. Seksuaalse iseloomuga telefonikõned

erinevatelt isikutelt on põhjustanud hagejale vaimseid kannatusi ja hingelist valu.

15.2. Ringkonnakohus leiab, et rikkumine oli raske ning on väljaspool mõislikku

kahtlust, et hageja kirjeldatud telefonikõned talle kannatusi ja üleelamisi põhjustasid.

Samuti puudub kahtlus kõnede saamise osas, kuna vastasel juhul puuduks hagejal teave

kuulutuse ülespaneku kohta. Arvestada tuleb ka seda, et kõned saabusid jõulupühade ajal,

mil inimesed tavapäraselt puhkavad ning veedavad aega koos enda lähedastega. Lisaks

pidi hageja tegema ise jõupingutusi kõnede põhjuste selgitamiseks ning rikkumise

lõpetamiseks (kuulutuse eemaldamiseks). Samas võib hageja ja tema esindaja selgitustest

24. septembri 2020. a istungil järeldada, et kuulutusest tingitud helistamine hagejale kestis

mõned päevad ning jõulupidustuste lõpus lõppesid ka kõned. Hiljem on hageja saanud ühe

kõne (tl 121). Hageja ei ole esitanud täpsemaid asjaolusid ega tõendeid selle kohta, milline

oli kõnede intensiivsus ja arv jõulupühade ajal. Ringkonnakohtu arvates ei ole hüvitise

määramisel vaja eraldi arvestada vajadust mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju

tekitamisest hagejale (VÕS § 134 lg 6). Lähtudes eelmärgitust ja kohtupraktikast sarnaste

10(11)

juhtumite puhul, on kohtu arvates õiglane hüvitis hagejale põhjustatud mittevaralise kahju

eest 600 eurot.

16. Hageja on palunud kostjalt enda kasuks välja mõista viivise seadusjärgses

(s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud) määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Viivist võib TsMS § 367 järgi nõuda ka etteulatuvalt

kohtulahendi tegemisele järgneva aja eest. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue viivise

saamiseks on VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud ning tuleb rahuldada.

Kohus lisab, et hagiavalduse resolutsioonis on hageja märkinud küll viivise määraks 0,2%

päevas (pidades ilmselt silmas 0,02% päevas), kuid hagi põhjendustest järelduvalt soovib

hageja saada viivis siiski ülalviidatud seadusjärgses määras. Kuna seadusjärgne

viivisemäär on ajas muutuv, ei saa kohus mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist

välja kindla protsendimäärana põhinõudest.

17. Hageja on esitanud nõude ka varalise kahju hüvitamiseks. Hageja peab enda

kahjuks eeltõendamismenetluses (tsiviilasi nr 2-19-2101) kantud kulusid (896 eurot).

TsMS § 170 lg 1 järgi kannab tõendite tagamiseks või asjaolu eelnevaks tuvastamiseks

korraldatud eeltõendamismenetluse kohtukulud isik, kelle taotlusel menetlus algatati

(praegusel juhul hageja). Samas näeb TsMS § 170 lg 3 ette, et eeltõendamismenetluse

kulud (seega nii kohtu- kui ka kohtuvälised kulud) võetakse arvesse põhimenetluses kulude

jaotamisel. Järelikutl sõltub eeltõendamise kulude jaotus kokkuvõttes üldjuhul põhiasja

lahendamise tulemustest.

TsMS § 174 lg 11 välistab menetlusosalise õiguse esitada menetluskulude hüvitamise hagi

kahju hüvitamise hagina või muul sellesarnasel viisil (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-121-13, p 11). Seega ei ole hageja varalise kahju hüvitamise nõue hagis esitatud

asjaoludel lubatav (nõue ei ole hagetav) ning hagi tuleb jätta selles osas TsMS § 423 lg 2

p 2 alusel läbi vaatamata.

Hageja poolt eelteõendamismenetluses kantud kulude (eelkõige esindaja kulude)

vajalikkust ja põhjendatust saab hinnata kohus põhimenetluse (st käesoleva menetluse)

kulude kindlaksmääramisel (eeldusel, et hageja menetluskulud jäävad osaliselt või

täielikult kostja kanda).

18. Apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolud, et maakohus selgitas pärast

24. septembril 2020 toimunud istungit menetlusosalistele suuliselt kohtu poolt tõenditele

antavat hinnangut ning avaldas, et teeb otsuse hageja kahjuks, ei saanud iseenesest

mõjutada maakohtu otsuse sisu. Seetõttu ei saaks need väited eraldi võetuna olla ka

maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohtu poolt viidatud sisuga selgituste andmine

ei ole iseenesest vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete ega menetluse

põhimõtetega, mh lubab ka TsMS § 444 lg 5 teha kohtul kohtuistungil suuliselt teatavaks

kohtuotsuse resolutsiooni ning selgitada suuliselt otsuse põhjendusi.

Eelmärgitut arvestades jättis ringkonnakohus 13. aprilli 2021. a määrusega rahuldamata ka

apellatsioonkaebuses esitatud taotluse dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.

11(11)

19. Kuna hageja põhimenetluse esemeks olev nõue (mittevaralise kahju hüvitamine)

rahuldatakse, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetluskulud mõlemas

kohtuastmes TsMS § 162 lg 1 kostja kanda.

Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määratud menetluskulude jaotust hageja ja

kostja vahel, juhindub ringkonnakohus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

küsimuses kohtupraktikas TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra (vt nt Riigikohtu 20. aprillil 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19-22; 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-1553,

p 25). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest