2-19-20167/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20167

Tsiviilasi / hagi ese

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. G. vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

1203,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress

Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn)

Lepinguline esindaja C. K.

Kostja

K. G. (isikukood xxx, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavalduses K.

G. (isikukood xxx) vastu sissenõudmiskulude 25 (kakskümmend viis) eurot tasumise nõudes.

2. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

3. Välja mõista K. G.lt (G., isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806) kasuks 689,30 (kuussada kaheksakümmend üheksa koma kolmkümmend) eurot.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus K. G.

(isikukood xxx) vastu 351,96 (kolmesaja viiekümne ühe koma üheksakümne kuue) euro

tasumise nõudes.

5. Välja mõista K. G.lt (G., isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806) kasuks viivis põhinõude 530,62 (viissada kolmkümmend koma kuuskümmend

kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates 17.12.2019.a (seitseteistkümnendast detsembrist kahe tuhande üheksateistkümnendal

aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 376,94 (kolmsada

seitsekümmend kuus koma üheksakümmend neli) eurot.

6. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3

(kolm) nimetatud nõude osas.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2 (8)

7. Jätta menetluskulud 64,65% (kuuekümne nelja koma kuukümne viie protsendi) ulatuses K.

G. (isikukood xxx) kanda ja 35,35% (kolmekümne viie koma kolmekümne viie protsendi)

ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kanda.

8. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) menetluskulude jaotuse

eelseks menetluskulude suuruseks riigilõiv 200 (kakssada) eurot ja lepingulise esindaja kulu

336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot ning jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital (registrikood 11919806) taotlus lepingulise esindaja kulu 84 (kaheksakümmend neli)

eurot kindlaksmääramiseks.

9. Välja mõista K. G.lt (G., isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806) kasuks riigilõiv 129,30 (ükssada kakskümmend üheksa koma kolmkümmend)

eurot ja lepingulise esindaja kulu 217,22 (kakssada seitseteist koma kakskümmend kaks)

eurot.

10. Välja mõista K. G.lt (G., isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806) kasuks viivis menetluskulude 346,52 (kolmsada nelikümmend kuus koma

viiskümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise nõude

täitmiseni.

11. Jätta K. G. (isikukood xxx) menetluskulud kindlaks määramata ja Aktsiaseltsilt PlusPlus

Capital (registrikood 11919806) K. G. (isikukood xxx) kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja

kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi

vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kostja

on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata.

Tsiviilasjas nr 2-19-4773 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse põhivõla 31,58 eurot ja viivise 23,63

eurot ja sissenõudekulu 25 eurot tasumise nõuetes. Hagist nähtuvalt olid hagi aluseks järgmised

asjaolud: X Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping kliendinumbriga 8389415; X Eesti AS-

i poolt kostjale teenuse osutamine ajavahemikus 01.03.2016 kuni 31.03.2016; X Eesti AS-i poolt

ajavahemikus 01.03.2016 kuni 31.03.2016 osutatud teenuste eest arve esitamine summas 31,58 eurot,

3 (8)

tasumise tähtajaga kuni 18.04.2016; arve tasumata jätmine kostja poolt; X Eesti AS-i poolt nõude

loovutamine hagejale 01.02.2018; hageja poolt võlateatiste saatmine kostjale 15.03.2018, 15.04.2018

ja 15.05.2018 (dtl-d 94-116). Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu hagiavalduse põhivõla

538,48 eurot ja viivise 497,79 eurot ja sissenõudekulu 30 eurot tasumise nõuetes. Hagist nähtuvalt

on hagi aluseks järgmised asjaolud: X Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping

kliendinumbriga 8389415; X Eesti AS-i poolt kostjale teenuse osutamine ajavahemikes 01.01.2016

kuni 31.01.2016, 01.02.2016 kuni 28.02.2016 ja 01.04.2016 kuni 30.04.2016; X Eesti AS-i poolt

ajavahemikus ajavahemikes 01.01.2016 kuni 31.01.2016, 01.02.2016 kuni 28.02.2016 ja 01.04.2016

kuni 30.04.2016 osutatud teenuste eest arvete esitamine kogusummas 566,39 eurot, millest kostja on

tasunud 27,91 eurot; arvete tasumata jätmine kostja poolt; X Eesti AS-i poolt nõude loovutamine

hagejale 01.02.2018; hageja poolt võlateatiste saatmine kostjale 01.04.2018, 01.05.2018 ja

01.06.2018. Harju Maakohtu 17.12.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4773 rahuldati hagiavaldus

osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 31,58 eurot, võla sissenõudekulu 5 eurot,

viivis ajavahemiku 19.04.2016-25.03.2019 eest 23,68 eurot ja viivis põhinõudelt (31,58 eurot) alates

26.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas (dtl-d 1-35). Kohtuotsus on jõustunud

11.02.2020. Kuivõrd kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-4773 on jõustunud, ei saa kohalduda TsMS §

423 lg 1 p 4. Kohus kontrollib seetõttu menetluse lõpetamise eelduste esinemist TsMS § 428 lg 1 p

2 järgi.

Eeltoodust nähtuvalt ei nõudnud hageja tsiviilasjas nr 2-19-4773 ajavahemikes 01.01.2016 kuni

31.01.2016, 01.02.2016 kuni 28.02.2016 ja 01.04.2016 kuni 30.04.2016 osutatud teenuste ja pakutud

kaupade eest väljastatud arvete tasumist. Käesolevas asjas ei nõua hageja ajavahemikus 01.03.2016

kuni 31.03.2016 osutatud teenuste ja pakutud kaupade eest väljastatud arvete tasumist. Seega ei ole

käesolevas asjas kohtu menetluses asi sama eseme kohta samal alusel. Kohus on seisukohal, et

põhivõla tasumise ja põhivõlalt arvestatud viivise tasumise nõuete osas TsMS § 423 lg 1 p 4

sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise eeldust ja TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi menetluse lõpetamise

eeldust ei esine.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113-2 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000

eurot. VÕS 113-2 lg 2 p 2 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist

maksimaalselt 40 euro ulatuses. VÕS 113-2 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 113-2 lg-st 1

õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise

eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab

VÕS 113-2 lg 2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta.

Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude liitumislepingu kliendinumbriga 8389415

alusel. VÕS § 113-2 lg 2 p 2 järgi saab hageja nõuda kostjalt sama lepingu alusel maksimaalselt

sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-19-4773 sissenõudekulude 25

eurot ja käesolevas asjas sissenõudekulude 30 eurot hüvitamise nõuded, seega kokku 55 euro

tasumise nõue. Kohus leiab, et hageja on kostja vastu esitanud käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas

nr 2-19-4773 sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade

saatmine kostjale liitumislepingust 8389415 tulenevate nõuete sissenõudmiseks. Seetõttu esineb

TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestatud alus menetluse osaliseks lõpetamiseks sissenõudekulude 25 eurot

tasumise nõudes kostja vastu. Kohus lõpetab menetluse hageja sissenõudekulude 25 eurot tasumise

nõudes kostja vastu.

2. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mida põhjendab asjaoluga, et hageja esitas kostja vastu

tsiviilasjas nr 2-18-122581 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille puhul nõude aluseks oli

märgitud X liitumisleping nr 8389415, 06.08.2015. Hageja võttis avalduse tagasi (dtl 44). Pärnu

Maakohtu 08.11.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-122581 nähtub, et kohus rahuldas Aktsiaselts

PlusPlus Capital esindaja taotluse kohtust avalduse tagasivõtmise kohta ja jättis maksekäsu

kiirmenetluse avaldus K. G. vastu 957,43 euro nõudes läbi vaatamata (dtl 56). Kohtu hinnangul

loetakse TsMS § 426 lg 1 järgi, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga

4 (8)

sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seetõttu ei mõjuta hageja

varasem pöördumine maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse ja selle läbi vaatamata jätmine

hageja õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse.

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et X Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti erinevaid

liitumis- ja teenuse osutamise lepingud, millele omistati kliendilepingu number 8389415: 06.08.2015

sõlmitud liitumisleping nr 4037867 ja liitumislepingu nr 4037867 15.09.2015 sõlmitud lisa 4153972

(dtl-d 3, 84). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on 15.09.2015 lepingu pooleks XOÜ (dtl

81).

X Eesti AS-i ja kostja vahel 06.08.2015 sõlmitud liitumislepingus nr 4037867 on kliendiks märgitud

kostja (dtl 87). Kohus loeb lepingudokumendi alusel tõendatuks lepingu sõlmimise X Eesti AS-i ja

kostja vahel.

X Eesti AS-i ja kostja vahel 15.09.2015 sõlmitud lisast 4153972 nähtuvalt on lepingupooled sõlminud

osamaksetega vara müügilepingu, mis on liitumislepingu nr 4037867 lisa (dtl 7). 15.09.2015 sõlmitud

lisas on kliendi andmeteks märgitud „K. S. (X OÜ)“ (dtl 7). 15.09.2015 lepingus on X OÜ-le

osundatud kostja nimel järel sulgudes ning muud andmed X OÜ kohta (sh registrikood) puuduvad.

Kliendi isikukoodiks/registrikoodiks on lepingudokumendis märgitud kostja isikukood, samuti on

aadressiks märgitud sama aadress, mis on kostja aadressiks vastavalt liitumislepingule (dtl-d 7, 87).

15.09.2015 lepingus on viidatud lepingule kui 06.08.2015 liitumislepingu nr 4037867 lisale (dtl 7).

Kohus leiab, et kogumis tõendavad X OÜ täpsemate rekvisiitide puudumine 15.09.2015

lepingudokumendis, kostja isikukoodi väljatoomine lepingudokumendis, liitumislepingus kostja

aadressiks märgitud aadressi märkimine 15.09.2015 lepingudokumendis ning 15.09.2015 lepingu

sõlmimine 06.08.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 4037867 lisana 15.09.2015 lepingu sõlmimist X

Eesti AS-i ja kostja vahel. Väljastatud arvetel on kostja nime järel sulgudes märgitud XOÜ (dtl-d 21-

26). Kohtu hinnangul ei tõenda arvetel lisaks kostja nimele X OÜ nime märkimine, et X Eesti AS-i

ja kostja vahel puudus leping. Kohus arvestab seejuures, et Harju Maakohtu 17.12.2019 otsusega

tsiviilasjas nr 2-19-4773 on tuvastatud 06.08.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 4037867 sõlmimine

X Eesti AS-i ja kostja vahel ning lepingu alusel arvete väljastamine, millel on arve saajaks kostja

nime järel sulgudes märgitud XOÜ. Seejuures ei pidanud kohus arvetel X OÜ nime märkimist X

Eesti AS-i ja kostja vahelist võlasuhet välistavaks asjaoluks (dtl-d 49-55). Jõustunud otsus on TsMS

§ 457 lg 1 mõistes poolte vahel siduv ka selles tuvastatud asjaolude osas.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja on tõendanud X Eesti AS-i ja kostja vahel liitumislepingu

nr 4037867 lisaks oleva 15.09.2015 lisa 4153972 sõlmimise.

4. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on haginõue ebaselge ja arusaamatu; hageja ei

ole selgitanud, millise lepingu ning millise teenuse eest on arved esitatud (dtl 82). Hageja on nõuet

selgitanud järgmiselt. 01.02.20216 arve 2014554415 ajavahemiku 01.01.2016 kuni 31.01.2016 eest

summas 93,09 eurot (dtl-d 25-26) on esitatud telefoninumbri 5092854 teenuste eest, milleks olid

välismaal vastuvõetud kõned summas 6,80 eurot, tekstisõnumid (SMS) välismaal summas 0,30 eurot,

M-Internett välismaal summas 54,259 eurot, kuutasudena Nutipakett 18 summas 18 eurot, Mobiil-

ID kuutasu 1 euro, soodustust üksikpaketi kuutasust -8 eurot ja osamaksetega vara müügi viies

osamakse 24-st osamaksest (CAT S40) 20,583 eurot, kokku 92,94 eurot (dtl 84). Lisaks sisaldas arve

viivist ajavahemiku 01.01.2016 kuni 03.01.2016 eest 0,15 eurot (dtl 26, 84). 01.03.20216 arve

2014816318 ajavahemiku 01.02.2016 kuni 29.02.2016 eest summas 33,11 eurot (dtl-d 23-24) on

esitatud telefoninumbri 5092854 teenuste eest, milleks olid kuutasudena Nutipakett 18 summas 18

eurot ja Mobiil-ID kuutasu 1 euro ning soodustust üksikpaketi kuutasust -8 euro ja osamaksetega

vara müügi kuues osamakse 24-st osamaksest (CAT S40) 20,583 eurot, kokku 31,58 eurot (dtl 84).

Lisaks sisaldas arve viivist ajavahemiku 19.02.2016 kuni 29.02.2016 eest 1,53 eurot (dtl 24, 84).

01.05.20216 arve 2015272951 ajavahemiku 01.04.2016 kuni 30.04.2016 eest summas 440,19 eurot

(dtl-d 21-22) on esitatud telefoninumbri 5092854 teenuste eest, milleks olid kuutasudena Nutipakett

18 summas 16,20 eurot perioodi 01.04.2016 kuni 27.04.2016 eest, Mobiil-ID kuutasu 0,90 eurot

perioodi 01.04.2016 kuni 27.04.2016 eest, soodustust üksikpaketi kuutasust -8 eurot, käsitlustasu 70

eurot ja osamaksetega vara müügi seitseteist osamakset (CAT S40) 349,91 eurot (17 x 20,583 =

349,91) ning meeldetuletuse tasu 5 eurot, kokku 434,01 eurot (dtl 84). Lisaks sisaldas arve viivist

ajavahemiku 01.04.2016 kuni 30.04.2016 eest 6,17 eurot (dtl 24, 84).

5 (8)

Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõude aluseks olevad asjaolud selgelt välja toonud ning

põhistanud, milliseid teenuseid on X Eesti AS kostjale osutanud ning millise kauba ostuhinna

tasumist kostjalt nõutakse. Kostja ei ole esitanud asjaoludega põhistatud vastuväiteid teenuse

saamisele või kauba ostmisele, samuti tasu ja ostuhinna maksmise kohustuse olemasolule. Harju

Maakohtu 17.12.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4773 on poolte vahel siduvalt tuvastatud, et kostjal

oli X Eesti AS-i ees 06.08.2015 sõlmitud liitumislepingust nr 4037867 tulenev kohustus tasuda

teenuste ja kauba eest (dtl-d 50-55). Kohus loeb lepingute ja arvetega ning Harju Maakohtu

17.12.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4773 tõendatuks X Eesti AS-i poolt teenuse osutamise

kostjale ning kauba müümise ja X Eesti AS-i õiguse nõuda kostjalt teenuste eest tasu ning kauba eest

ostuhinna tasumist.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et X Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud

lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 (dtl 4). VÕS § 164 lg 1

sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui

loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita

kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab

võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes

toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui

võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele

võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise

kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Hageja on kohtule esitanud nõude loovutamise teatise, mille on X Eesti AS-i esindajana

allkirjastanud 08.05.2020 I. L. (dtl 74). Irene Ligi esindusõigust tõendab kohtule esitatud volikiri (dtl

76). Nõude loovutamise teatises kinnitab X Eesti AS, et on 01.02.2018 loovutanud liitumislepingust

nr 4037867 ja 4037867 lisa 4153972 tulenevad nõuded hagejale (dtl 74). Dokument on kostjale

kättetoimetatud avaliku e-toimiku vahendusel 08.06.2020.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja on tõendanud nõude loovutamise X Eesti AS-i poolt

hagejale. Samuti on X Eesti AS andnud kostjale dokumendi nõude loovutamise kohta, mis välistab

kostja õiguse keelduda nõude täitmisest VÕS § 172 alusel.

6. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Kohus on ülaltoodut arvestades, et kostja rikub lepingutest tulenevaid teenustasu

ja ostuhinna maksmise kohustusi. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt raha tasumist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 ls 2 sätestab, et pärast nõude aegumist võib

kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kostja on esitanud raha tasumise nõudele

aegumise vastuväite.

TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta

lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega,

algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

X Eesti AS esitas kostjale arved ajavahemikes 01.01.2016 kuni 31.01.2016, 01.02.2016 kuni

28.02.2016 ja 01.04.2016 kuni 30.04.2016 osutatud teenuste ja kaupade eest ning esitas arved 2016.a

jooksul. X Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.5 kohaselt tuleb arve tasuda arvel

märgitud maksetähtajaks (dtl 18). Kostjale väljastatud arvetel märgitud tasumise tähtajad möödusid

2016. aastal (dtl-d 21-26). Eeltoodust tulenevalt algas nõuete aegumistähtaeg 31.12.2016. Hageja

esitas hagi 18.12.2019, st enne kolme aasta möödumist aegumistähtaja algamisest. Kohtu hinnangul

ei ole eeltoodut arvestades hagis esitatud nõuded aegunud. Kostjal ei ole õigus keelduda aegumisele

tuginedes kohustuste täitmisest.

Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt põhinõude 558,53 eurot tasumist

(01.02.2016 arvest tulenev põhinõue 92,94 eurot, 01.03.2016 arvest tulenev põhinõue 31,58 eurot ja

01.05.2016 arvest tulenev põhinõue 434,01 eurot). Hageja on toonud välja, et kostja on tasunud

01.02.2016 arvest tuleneva nõude 27,91 euro ulatuses. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus

hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 530,62 eurot.

6 (8)

Hageja on nõudnud põhinõude raames kostjalt arvetel märgitud viivise summas 7,85 eurot (dtl 84).

Hageja ei ole välja toonud, milliselt põhinõude summalt on viivist arvestatud ning millises määras.

Seetõttu ei ole nõude eeldused täidetud ning kohus jätab hagiavalduse arvetel märgitud viivise 7,85

eurot tasumise nõudes rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 0,07% päevas tasumist. Hageja põhjendab

viivisenõuet sellega, et X Eesti AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on X

Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud

maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva

eest.

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe,

kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne

viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.01.2016 kuni käesoleva hetkeni

on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55%

(0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et

tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et

tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt

VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab

kokkuleppelist viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine,

kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2.

VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 530,62 eurot arvestatud viivise summa on kokku

153,68 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhinõudelt 65,03 eurot ajavahemiku 19.02.2016 kuni

16.12.2019 arvestatud viivis on 19,91 eurot; põhinõudelt 31,58 eurot ajavahemiku 19.03.2016 kuni

16.12.2019 arvestatud viivis on 9,47 eurot ja põhinõudelt 434,01 eurot ajavahemiku 19.05.2016 kuni

16.12.2019 arvestatud viivis on 124,30 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 153,68 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hagiavalduse viivise 344,11 eurot tasumise nõudes (497,79-153,68=344,11).

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude tasumata osalt alates

17.12.2019. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta

on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab

summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja viivise põhinõude 530,62 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui

376,94 eurot (põhinõue 530,62 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 153,68 eurot = 376,94 eurot).

8. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS

1132 lg 2 p 2 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt

40 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid

kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg

2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta.

Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamise nõude. Kohus lõpetas

eelnevalt menetluse sissenõudmiskulude 25 eurot hüvitamise nõudes. Hageja on avaldanud, et

kostjale on saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018.

Kostja ei ole hageja faktiväitele vastu vaielnud ega vastupidist tõendanud.

7 (8)

Hagejal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 40 eurot

liitumislepingu kohta. Hageja nõue sissenõudekulude 25 eurot hüvitamiseks on lahendatud Harju

Maakohtu 17.12.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4773 ning kohus on käesolevas asjas

sissenõudekulude 25 eurot hüvitamise nõude osas menetluse lõpetanud. Kohus ei lõpetanud

menetlust sissenõudekulude 5 eurot hüvitamiseks. Sissenõudekulud 5 eurot ei ületa seaduses

sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 5 eurot tasumise nõudes.

9. TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend

viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud

tagatiseta.

Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud

korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava

kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab

võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega

viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata täitmine

aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse

viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude 530,62 eurot, hagi esitamise hetke seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 153,68 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 5 eurot tasumise

nõuete osas.

10. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja

kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Hageja esitas kostja vastu 1066,27 euro tasumise nõude, mille kohus rahuldas 689,30 ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 64,65% ulatuses (689,30 1066,27-st on 64,65%).

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamisega ning jätab menetluskulud 64,65%

ulatuses kostja kanda ning 35,35% ulatuses hageja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus andis pooltele menetluskulude

nimekirjade esitamiseks tähtaja kuni 20.05.2021 (dtl 117). Pooled kohtu määratud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirju ei esitanud. Seetõttu määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks

tsiviilasja materjalide alusel.

Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot

ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot (dtl 5). Hagile lisatud 16.08.2019 arvest nähtuvalt on PlusPlus

Legal OÜ osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tasumääraga 100 eurot tunnis, millele lisandub

käibemaks (dtl 32).

Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 200 eurot osas,

sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema.

Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja

keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole

suur. Hagile lisatud 16.08.2019 arvest nähtuvalt on lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud:

dokumentide komplekteerimine ja analüüs, ajakulu 1,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja esitamine,

ajakulu 2 tundi.

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Hagiavalduse

koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu toiming oma nõuete kohtulikuks maksmapanekuks.

Seaduse nõuetele vastava hagiavalduse koostamiseks on vajalik koguda dokumente ning teostada

õiguslik analüüs. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole ülemäärane ning on

vastavuses toimingute mahu ja keerukusega. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär

120 eurot tunnis (sh käibemaks) ületab sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Pooltevaheline

vaidlus tuleneb tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust ning pooled vaidlevad tasu maksmise

kohustuse üle. Kohtu hinnangul on tegemist väikse mahu ja vähese õigusliku keerukusega

8 (8)

vaidlusega. Kohus arvestab muuhulgas sellega, et õigusteenust ei osutanud advokaat, kelle

osutatavale õigusteenusele kohalduvad advokatuuriseadusest ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist

tulenevad täiendavad kvaliteedinõuded. Eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul pidada

põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, kokku 96 eurot.

Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata (dtl 5). Hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena

08.10.2020, mistõttu ei saanud hageja käibe tekkimise ajal tasutud käibemaksu maha arvata.

Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda lepingulise esindaja kulude

hüvitamist koos käibemaksuga.

Hageja lepingulise esindaja kulude suurus lähtuvalt vajalike toimingute mahust ja põhjendatud

tunnitasu suurusest on 336 eurot (ajakulu 3,5 tundi x tunnitasu 96 eurot = 336 eurot). Kohus määrab

lepingulise esindaja kulu suuruseks 336 eurot.

Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja menetluskulude jaotuse eelseteks põhjendatud ja

vajalikeks menetluskuludeks riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 336 eurot. Kohus jätab

rahuldamata hageja taotluse määrata kindlaks lepingulise esindaja kulud 84 eurot (420-336=84).

Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 64,65% ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

riigilõivu 129,30 eurot (64,65% 200-st on 129,30) ja lepingulise esindaja kulu 217,22 eurot (64,65%

336-st on 217,22).

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 346,52 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole kostja teinud menetlustoiminguid,

millega kaasnevad kohtukulud ega osalenud menetluses esindaja kaudu. Kohus leiab, et kostjal

puuduvad menetluskulud ja kohus jätab need kindlaks määramata.

Kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamine

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik