3-20-1111/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Janar

Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1111

Haldusasi

OÜ Ilmatron kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.04.2020

maksuotsuse nr 12.2-3/050350-12 ja 11.05.2020

vaideotsuse nr 6-1/4628-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Ilmatron, esindaja Irina Bušujeva

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.11.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Ilmatron apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 18.05.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Ilmatron apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

11.11.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-1111 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-1111

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 20.09.2019 korralduse nr 12.2-3/050350-1 alusel OÜ

Ilmatron maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel

november 2018 ning jaanuar ja veebruar 2019. Kontrolli tulemused kajastati 13.03.2020

kontrolliaktis nr 12.2-3/050350-9, millele OÜ Ilmatron esitas eriarvamuse.

2. MTA kohustas 01.04.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/050350-12 OÜ-d Ilmatron tasuma

maksusumma 12 553,41 eurot.

Wineco OÜ 30.11.2018, 23.01.2019 ja 05.02.2019 arvete järgi soetas OÜ Ilmatron

ehitusteenust Tallinnas Masina tn 9 asuval objektil.

OÜ-l Ilmatron ei ole õigust kajastada neid arveid oma sisendkäibemaksu arvestuses

(käibemaksuseadus (KMS) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1, maksukorralduse seadus (MKS)

§ 83 lg 4). Ehitusteenuse olemasolus ei ole kahtlust, kuid teenust ei osutanud Wineco OÜ ja

OÜ Ilmatron teadis sellest. Teenuse osutaja tegelik isik ei ole teada. OÜ Ilmatron juhatuse liige

Juri Sutorin ei osanud usaldusväärselt selgitada, kuidas ta leidis Wineco OÜ oma

tehingupartneriks. Ta ei kontrollinud esindajate isikusamasust ega esindusõigust, kuigi varasem

koostöö puudus. Tehingu kohta vormistatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. 25.10.2018

töövõtulepingus on vigu ja vastuolusid ning selle tingimusi praktikas ei järgitud.

Hinnapakkumise on koostanud OÜ Ilmatron ise ja selgitused selle koostamise asjaolude kohta

ei ole usutavad. Teostatud tööde aktidel olevad kuupäevad ei haaku tööde tegeliku teostamise

ajaga ning hiljem on aktides tehtud käsikirjalisi parandusi. Selgitused aktide allkirjastamise

kohta on vastuolulised. Aktide järgi on OÜ Ilmatron tööd peatöövõtjale edasi müünud

kahjumlikult. OÜ Ilmatron juhatuse liikme seletused ei kattu Wineco OÜ seadusliku esindaja

Pertti Uibo ega objektijuhi Juri Danjuki seletustega, nt osas, mis puudutab tööde tegelikke

teostajaid, hinnapakkumises sisalduvaid kõrvalkulusid, töövõtulepingu ja aktide koostamist

ning allkirjastamist. Asjaolu, et Wineco OÜ arvetel märgitud ehitusteenus müüdi edasi

aktisaseltsile ASWEGA (AS Aswega) ja OÜ Ilmatron tasus arved, ei muuda teenuse müüjaks

Wineco OÜ-d ega arveid maksuarvestuses lubatavaks. Teistes maksumenetlustes on tuvastatud,

et Wineco OÜ pangakontodele laekunud summad liiguvad edasi majandustegevust

mitteomavale CRBUILDING OÜ-le (Crbuilding OÜ) ja sealt edasi teistele P. Uiboga seotud

ühingutele, mille arvetelt võetakse raha sularahas välja. Selliselt ei ole raha liikumine

kontrollitav ja raha võis jõuda tagasi OÜ-le Ilmatron. Wineco OÜ-l puudus tegelik

majandustegevus, ta ei olnud maksuhaldurile kättesaadav, käibemaksukohustust on

deklareeritud minimaalselt, registrijärgsel aadressil ei teatud äriühingust midagi ja juhatuse

liikme P. Uibo seletused on ebausaldusväärsed. Ka Wineco OÜ väidetaval tehingupartneril

Crbuilding OÜ-l puudub tegelik majandustegevus. OÜ Ilmatron raamatupidamisarvestuses

Wineco OÜ arvete kajastamise eesmärk oli käibemaksukohustuse vähendamine ja äriühingust

maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimine.

Wineco OÜ arvete tasumine on käsitatav ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tegemisena

(tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3, § 54 lg-d 2 ja 4). Kuna teenuse osutajaks ei olnud

Wineco OÜ, siis ei ole OÜ Ilmatron maksuarvestuses kajastatud algdokumendid (arved)

nõuetekohased. Tulumaksusummat ei saa määrata hindamise teel (MKS § 94 lg 1), sest OÜ

Ilmatron ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ning kontrolli käigus ei olnud

võimalik tuvastada, kellelt ja millise hinnaga teenust soetati.

3. MTA jättis 11.05.2020 vaideotsusega nr 6-1/4628-2 rahuldamata maksuotsuse peale

esitatud vaide.

3-20-1111

3(10)

4. OÜ Ilmatron esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 01.04.2020 maksuotsuse ja

11.05.2020 vaideotsuse tühistamiseks.

Kaebajalt nõutakse äripartneri tausta kontrollimist ebamõistlikus ulatuses. Seadusest ei tulene

kohustust tuvastada tehingupartneri isikusamasus. MTA ei ole seadnud kahtluse alla, et J.

Danjuk ja P. Uibo olid Wineco OÜ esindusõiguslikud isikud. Tehingu teiseks pooleks oli

arvetel märgitud Wineco OÜ, kelle tegevust kaebaja kontrollis avalikest andmebaasidest. Jääb

selgusetuks, mida oleks kaebaja pidanud veel kontrollima ja millist teavet selle tulemusel

saama. Kaebaja ei olnud pahauskne, sest ei teadnud, et teenuse tegelik osutaja ei olnud Wineco

OÜ. Õigusaktidest ei tulene kohustust teada alltöövõtja töötajate nimesid. Tehingu pooled

kinnitavad, et objektil töötas kolm vene keelt kõnelevat inimest. Need ütlused jättis

maksuhaldur tähelepanuta, sest need ei sobitu tema versiooniga. Maksuhaldur väidab, et

Wineco OÜ-l puudus majandustegevus, kuid kaebajal puudus võimalus seda kontrollida.

Kaebaja ei ole mingites skeemides osalenud ja teenuse eest makstud raha ei ole jõudnud

kaebajani tagasi. Väide, et tööde aktid jäid allkirjastamata, on väär – selle kinnituseks esitas

kaebaja maksuhaldurile e-kirjad. Need kinnitavad ühtlasi, et akte ei koostatud vaid

maksuhaldurile esitamiseks. Tehingu poolte seletused tööde teostamisest on kokkulangevad.

Sõlmitud on leping, milles on kokkulepitud tehtavas töös ja selle eest makstavas tasus.

Maksuhaldur ei sea kahtluse alla, et teenust on osutatud ja selle eest on tasutud. Kokkuvõttes

viitavad kogutud tõendid sellele, et tehingud toimusid arvetel näidatud viisil.

5. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides

toodud põhjenduste juurde.

6. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 11.11.2020 otsusega rahuldamata ning

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja puudub vajadus kohtuotsuses haldusaktide kõiki

põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2). Tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale (MKS §

150 lg 1). Kaebaja kohtumenetluses esitatud väited on üldsõnalised ning kattuvad maksu- ja

vaidemenetluses esitatud väidetega, millele on maksuotsuses ja vaideotsuses põhjalikult

vastatud. Piisav pole maksuhalduri üksikute järelduste kritiseerimine, sest maksuotsus põhineb

tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite kogumil.

Maksuhalduri järeldus, et kaebajale ehitusteenuse osutajaks ei olnud Wineco OÜ, on loogiline

ja eluliselt usutav. Tehingu kohta vormistatud dokumendid ja tehingu poolte seletused ei ole

usaldusväärsed. Kui arvel näidatud tehinguid ei ole reaalselt toimunud, ei ole arve

nõuetekohane ja seda ei saa sisendkäibemaksuarvestuses kajastada.

Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et maksuhaldur osutab liialt suurt tähelepanu tehingupartneri

tuvastamata jätmisele. Maksuhaldur leidis õigesti, et kaebaja ei olnud piisavalt hoolas. Kui

tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb tuvastada ka selle nimel tegutseva füüsilise isiku

esindusõigus. Kaebaja kinnitas, et pidas J. Danjukiga lepingueelseid läbirääkimisi,

kontrollimata tema volitusi. See eraldi võetuna ei ole määrav, kuid lisaks on tuvastatud, et

tegelikult koostas Wineco OÜ nimel hinnapakkumise ja tööde vastuvõtmise aktid kaebaja ning

tehingu kohta vormistatud dokumentides ja nende kohta antud seletustes on vastuolud. See

kinnitab, et kaebajal ei olnud tahet teha tehingut Wineco OÜ-ga. Tehingupartneri isikusamasuse

tuvastamise nõue on tuletatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dest 129 ja 130

(mitmepoolsed tehingud), võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 14 (lepingueelsed läbirääkimised) ning

äriseadustiku (ÄS) §-st 187 (juhatuse liikme vastutus). Kaebaja 10.10.2019 seletustest tuleneb,

et Wineco OÜ ei olnud talle varasemast tuttav ja eelnev koostöö puudus. Tehingupartneri

leidmise kohta antud selgitused on lünklikud (kaebaja ei mäleta, mis oli Wineco OÜ

kontaktisiku perekonnanimi, kuidas selle äriühinguga täpsemalt kontakt saadi) ja ebausutavad

3-20-1111

4(10)

(nt internetist telefoninumbri leidmise kohta). Kaebaja on pikalt tegutsenud ehitusvaldkonnas

omanikujärelevalve ja projektijuhtimisega, mistõttu pole usutav, et ta asuks läbirääkimistesse

tundmatu äriühinguga ja internetist leitud telefoninumbril, mis pole äriühingu ametlik

kontaktnumber. Samuti pole eluliselt usutav, et sellises olukorras võtaks äriühing endale

kohustuse osutada teenust turuhinnast madalama hinnaga, nagu kaebaja enda koostatud

hinnapakkumisest võib näha. P. Uibo ütlustest nähtuvalt ta ei mäleta, et oleks andnud kellelegi

volituse Wineco OÜ nimel suhtlemiseks või oleks kaebajale kedagi tutvustanud selle äriühingu

esindajana. P. Uibo ei mäletanud tegelikult ka Masina tn 9 objekti. Kokkuvõttes pole usutav, et

ehitusvaldkonnas kogenud ettevõtja peab läbirääkimisi ja teeb tehingu isikuga, keda ta ei tunne

ja kelle volitusi ta ei kontrolli ning kelle töö kvaliteet on talle teadmata. Selline huvipuudus

viitab kaebaja teadmisele, et Wineco OÜ ei asu tegelikult teenust osutama ja töid teostab kolmas

isik.

Maksuotsuses oleks pidanud põhjalikumalt hindama eriarvamusega koos esitatud uusi

tõendeid. See põhjendamispuudus eraldi ei anna siiski alust maksuotsuse tühistamiseks ega

muuda ka tõendamiskoormust. Need tõendid ei kinnita, et Wineco OÜ osutas kaebajale Masina

tn 9 objektil teenust, vaid on tõenäoliselt koostatud tagantjärele maksuhaldurile esitamiseks.

Maksuhaldur on õigesti välja toonud vastuolud isikute ütlustes ja teinud õige järelduse, et need

viitavad Wineco OÜ arvetel näidatud tehingute näilikkusele. Nii kaebaja kui ka P. Uibo

kinnitasid, et nemad koostasid töövõtulepingu. Kaebaja väitis, et andis J. Danjukile teostatud

tööde aktid nr 2 ja 3 objektil, et viimane edastaks need P. Uibole allkirjastamiseks ning seejärel

andis J. Danjuk aktid tagasi Sikupilli Prisma juures toimunud kohtumisel. J. Danjuki seletuse

kohaselt saatis J. Sutorin teostatud tööde aktid tema elektronposti aadressile juri@wineco.ee,

mille järel printis tema need aktid välja, võttis neile P. Uibo allkirjad ja Laki 11e kontoris

tagastas aktist ühe eksemplari kaebajale. P. Uibo teadis, et tema koostas aktid Laki 11e kontoris

koos kaebaja seadusliku esindajaga, kuid kaebaja seadusliku esindaja nime ei osanud nimetada.

Tegemist ei ole väheoluliste vastuoludega, seejuures aktide osas on vastuolud kõigi isikute

ütlustes ja kaebaja ei ole maksuhalduri välja toodud vastuolusid eluliselt usutavalt põhjendanud.

Lisaks – kaebaja esitatud e-kirjade kohaselt edastas ta aktid 2 ja 3 Wineco OÜ-le tutvumiseks

elektrooniliselt 23.01.2019 ja 05.02.2019 ning samadel päevadel väljastas Wineco OÜ ka

kaebajale arved. Seega esinevad vastuolud kaebaja enda väidete ja esitatud dokumentaalsete

tõendite vahel.

Maksuhalduri väited dokumentide ebausaldusväärsusest on põhjendatud. Kaebaja sõlmis

Wineco OÜ-ga lepingu samal päeval, kui ta sõlmis lepingu AS-ga Aswega (25.10.2018),

kusjuures kaebaja enda sõnul ei olnud tal sellel ajal tööde teostamiseks töötajaid ja ta hakkas

otsima, kes võiks tööd tema pakutud tingimustel ära teha. Kokkuleppe Wineco OÜ-ga saavutati

väidetavalt 2018. a novembris. Seega ei ole usutav, et kaebaja oleks saanud Wineco OÜ-ga

sõlmida lepingu 25.10.2018 ehk enne, kui Wineco OÜ andis nõusoleku tööde teostamiseks.

Seejuures kinnitab kaebaja, et Wineco OÜ-ga suheldi pärast AS-ga Aswega lepingu sõlmimist.

Lepingus esineb ka teisi vasturääkivusi, mida kaebaja kogemust arvestades ei saa pidada

väheoluliseks või lihtsalt inimlikuks eksimuseks. Nt on kaebaja ja Wineco OÜ vahel sõlmitud

töövõtulepingus tellijana märgitud Wineco OÜ ja töövõtjana kaebaja. Lisaks nähtub esitatud

aktist 3, et tööde teostamisel kaasnesid väidetavad lisatööd, kuid ei nähtu lisatööde sõlmimise

kokkulepet. Ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides on vastuolusid, mida kaebaja ei ole

suutnud põhjendada. Kaebaja esitatud e-kirjad süvendavad vastuolusid veelgi, sest nende

kohaselt akti nr 1 käsitsi märgitud kuupäev 30.11.2018 ei saa olla õige, kuna see edastati

Wineco OÜ-le alles 05.12.2018. Kaebaja sõnul ei koostanud akte Wineco OÜ, vaid kaebaja ise,

kuigi P. Uibo sõnul koostas aktid hoopis tema. Kaebaja kirjeldab aktide koostamist selliselt, et

aktile kandis tööde mahud ja hinnad tema ise. Et aktid on formaalsed ega tõenda tehingute

toimumist kinnitab ka vastuolu kaebaja ja P. Uibo seletuste vahel. Kaebaja sõnul parandas aktil

3-20-1111

5(10)

nr 1 käsikirjaliselt kuupäeva õigeks tema raamatupidaja, kuid P. Uibo seletuse kohaselt tegi

seda nii kuupäeva kui allkirja lisamise osas tema. On usutav, et tavapäraselt peab ehitusteenuse

osutamisel tehtud tööde nimekirja ja lisatööde ning materjalide üle arvestust konkreetse teenuse

osutaja (praegusel juhul Wineco OÜ), kelle huvides on esitada arve, mis vastaks tehtud tööde

hulgale ja kulutatud materjalidele. Puudub kirjalik kinnitus selle kohta, et Wineco OÜ esindajad

oleksid üldse tehtud töid kontrollinud ning andnud aktide koostamisele sisendi nt lisatööde,

kõrvalkulude ja kulumaterjali osas.

Kaebaja andis maksumenetluses moonutatud ütlusi. Ta selgitas, et andis lepingueelsete

läbirääkimiste raames J. Danjukile üle AS-le Aswega koostatud hinnapakkumise Laki tn

kontoris ja pakkumiselt olid hinnad eemaldatud. Hinnapakkumises olid märgitud üksnes tööde

mahud. J. Danjuk aga selgitas, et hinnapakkumise koostas kaebaja ning hinnad arutati läbi Laki

tn kontoris. Samas kaebaja ei väida, et hindu oleks omavahel läbi räägitud, vaid kaebaja toob

välja, et ta ütles Wineco OÜ-le lepingus märgitud hinna ning kui Juri kaebajale helistas ja teatas,

et ollakse nõus tööd tegema, siis sõideti kontorisse lepingut allkirjastama. Ka see näitab, et

isikute ütlused tehinguni jõudmisest on vastuolulised.

Õigusaktidest ei tulene tõesti, et kaebaja peaks teadma alltöövõtjate töötajaid nimepidi, kuid

arvestades asjaolusid pidi kaebaja vähemalt nende isikute vastu huvi tundma. Seda enam, et

Wineco OÜ-lt väidetavalt tellitud ehitustööd sisaldasid ka nt betoonpõrandate lihvimist,

põrandakütte paigaldamist jne ning tõendid ei kinnita, et kaebaja oleks veendunud, et Wineco

OÜ võiks kaebaja koostatud hinnapakkumises märgitud töödega üldse hakkama saada. Nii

kaebaja kui ka Wineco OÜ esindaja suutsid töötajatest rääkida pelgalt eesnime kasutades, ehkki

töötajate objektile pääsemise eelduseks oli kaebaja kohalolu. Wineco OÜ seadusliku esindaja

sõnul oli tegemist Eestist pärit renditööjõuga, kuid rendifirma P. Uibole ei meenunud. J.

Danjuki sõnul oli tegemist Crbuilding OÜ pakutud ukrainlastega. Pole eluliselt usutav, et kui

tegemist oleks olnud tegelikult ka Crbuilding OÜ renditöötajatega, siis see ei oleks P. Uibole

meenunud, kuna Wineco OÜ tasud kanti edasi Crbuilding OÜ-le. Samuti pole usutav, et

ehitusobjektil projektijuhtina toimetanud kaebaja, kes on ärialaselt ka omanikujärelevalvet

teostav äriühing ja vastutas tööde kvaliteedi ja õigeaegse teostamise eest, ei tunne huvi töid

teostavate isikute pädevuse või tööde teostamise kvaliteedi vastu, eriti olukorras, kus kaebaja

ise kirjeldab AS-i Aswega kui tähtsat klienti.

Maksuhaldur ei kahtle teenuse saamises, kuid peab selle tegelikuks osutajaks tundmatut

kolmandat isikut, mitte arvetel näidatud Wineco OÜ-d. Järelikult ei olnud Wineco OÜ arvete

alusel tehtud väljamaksed seotud kaebaja ettevõtlusega ning tuleb maksustada tulumaksuga

(TuMS § 51 lg 2 p 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ Ilmatron esitas 10.12.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus

tühistada, kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus ei ole kaebaja väidetele sisuliselt vastanud. Kohtu järeldused äripartneri

isikusamasuse tuvastamisest on arusaamatud, sest maksuhaldur ei ole Wineco OÜ esindajate

esindusõigust kahtluse alla seadnud ning on nõustunud kaebajaga, et seadusest ei tulene

isikusamasuse tuvastamise nõuet. Seega on kohus asunud tuvastama asjaolusid, mille üle

puudub vaidlus. Jääb arusaamatuks, mida Wineco OÜ esindusõiguslike isikute isikusamasuse

kontroll oleks kaebajale andnud. Faktiliselt olid esindajateks isikud, kes end sellisena ka

esitlesid. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väited seoses maksuhalduri etteheitega, et kaebaja

ei kontrollinud tehingupartneri tausta. Selgusetuks jääb, milliseid asjaolusid oleks kaebaja

saanud kontrollida. Kaebaja on selgitanud, et ei sõlminud kokkulepet tundmatu isiku, vaid

Wineco OÜ-ga, mistõttu sai kaebaja kontrollida temal faktilise majandustegevuse olemasolu,

3-20-1111

6(10)

mis nähtus avalikest andmebaasidest (nt www.teatmik.ee ja majandustegevuse register).

Wineco OÜ-l oli olemas registreering ventilatsioonitööde valdkonnas. Maksuhaldur ei selgita,

millist teavet oleks pidanud kaebaja taustakontrolli käigus saama ja kuidas see aidanuks vältida

lepingu sõlmimist Wineco OÜ-ga või selle äriühingu suhtes kahtluse tekkimist. Kaebajalt

eeldatav kontrollikohustus on ebamõistlik (vt nt Riigikohtu seisukohad asjades nr 3-3-1-32-09

ja 3-3-1-18-10). Kaebaja ei saanud kontrollida andmeid, mis eeldavad tutvumist tehingupartneri

raamatupidamisega. Kaebajal puudus kontrolli Wineco OÜ üle.

Kohtu etteheited tehingu poolte seletuste vastuoludest on arusaamatud. Kaebaja on järjekindlalt

väitnud, et tema kontaktisik oli J. Danjuk, mitte P. Uibo. Kaebaja ja J. Danjuki ütlustes ei ole

olulisi vastuolusid ning nende ütlusi kinnitab ka Masina tn 9 hoone rentniku esindaja M. N.

Viimase ütlusi ei ole kohus üldse hinnanud.

Pooled on allkirjastanud tööde vastuvõtmise aktid. Selle tõendamiseks esitas kaebaja aktid ja

e-kirjad, millest nähtub, et aktid ei ole loodud maksumenetluse tarbeks. Eluliselt usutav pole

hoopis maksuhalduri seisukoht, et ettevõtted peavad näiliku tehingu täitmise raames

kirjavahetust aktsepteeritud tööde mahu teemadel ja vahetavad tööde vastuvõtmise akte.

Töövõtulepingu kohaselt sisaldas see nii kokkulepitud tööde kui ka materjalide maksumust.

Seega on tulumaksu määramine vähemalt materjalide maksumuse osas igal juhul õigusvastane,

sest maksuhaldur ei vaidlusta teenuse saamist (materjalide objektile paigaldamist). Kuna tööd

tegi Wineco OÜ, ei ole kaebajal võimalik eraldi nimetada materjalide maksumust, kuid senise

praktika põhjal hindab kaebaja materjalide osakaaluks 50% tööde kogumaksumusest.

Halduskohus jättis kohtuistungi alusetult edasi lükkamata, mille tõttu ei saanud kaebaja

seaduslik esindaja anda kohtule seletusi asjaolude kohta, mida ei tõusetunud maksumenetluses

(nt ettevõttesisene töökorraldus).

8. Maksu- ja Tolliamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde ja nõustudes kohtuotsuse põhjendustega.

Wineco OÜ esindajate isikusamasuse tuvastamine on vaid üks asjaolu tõendite kogumist.

Wineco OÜ-l puudus reaalne majandustegevus. Ehkki see ei ole kaebaja maksustamise aluseks,

ei saa seda ka tähelepanuta jätta, sest see põhjendab kahtlust tehingute näilikkusest. Sama

puudutab Crbuilding OÜ-d. Maksuhaldur on toonud välja maksumenetluses antud seletuste

vastuolud, millest olulisemad puudutavad töövõtulepingu koostamist ja aktide allkirjastamist.

Tuvastatud on ka vead tehingu kohta koostatud dokumentides – töövõtulepingus olid tehingu

poolte rollid vahetunud, lepingust ei nähtu, millistes töödes kokku lepiti, ebakõlasid on

hinnapakkumise esitamisel ja tööde akteerimisel. Neil asjaoludel ei ole arve esitamine ja

tasumine piisav, et tõendada käibe toimumist. Kohus on kaebaja väiteid piisavalt hinnanud. M.

N 09.12.2019 seletus ei muuda maksuotsuse järeldusi, sest neist ei tulene, et Wineco OÜ osutas

kaebajale teenust. Kaebaja ja M. N seletused on Masina tn 9 ehitusobjektil omanikujärelevalve

tegemist puudutavas osas vastuolulised. Maksuotsuses on põhjendatud, miks kaebaja e-kirjad

ja tööde aktid ei ole tõendina usaldusväärsed. . Kaebaja töökorralduse kohta on juhatuse liikmelt

küsitud juba maksumenetluses (10.10.2019 seletuse p 1–8). Kaebaja taotles istungi

edasilükkamist alles istungil ja kohus jättis selle taotluse põhjendatult rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus jõudis tõendeid kogumis hinnates

õigele järeldusele, et kaebajal ei ole õigust Wineco OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu maha

arvata, sest kaebajale ehitusteenuse osutajaks ei olnud Wineco OÜ ja kaebaja teadis sellest.

Ehitustööd Masina tn 9 objektil on küll tehtud, kuid kaebaja soetatud ja AS-le Aswega edasi

3-20-1111

7(10)

müüdud teenuse tegelik osutaja ei ole teada. Wineco OÜ-le vaidlusaluste arvete alusel tehtud

väljamaksed tuleb täies ulatuses maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 201 lg 4) ning vastab apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

I

10. KMS § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevalt peab maksustatava käibe tarbeks soetatud teenus

olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Seega on oluline tehingu teise poole

tuvastamine. Kui tehingu toimumine arvel märgitud isikuga ja tehingu tegelik teine pool ei ole

tõendatud, siis tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut, kelle puhul ei saa

eeldada, et ta on käibemaksukohustuslane (nt Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-65-14, p 9).

Ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks tuleb siiski täiendavalt tõendada, et ostja

teadis või pidi teadma, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja (vt nt Riigikohtu 02.06.2014

otsus nr 3-3-1-27-14, p-d 18, 21).

11. Maksuhaldur peab maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel lähtuma

eelkõige

maksukohustuslase

esitatud

maksudeklaratsioonidest,

maksukohustuslase

raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest (MKS

§ 82). Seega eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. See ei välista

maksuhalduri õigust ja kohustust koguda täiendavaid tõendeid, kui maksuhalduril tekib kahtlus

maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses. Tulenevalt uurimispõhimõttest (MKS § 11) peab

maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra, sh tehingute tegeliku majandusliku sisu, ja

tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Kontrolli tulemusena võib selguda, et tehingute kohta

koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku olukorda. Sellist järeldust peab maksuhaldur

põhjendama (Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 10).

12. Kaebaja esitas maksumenetluses Wineco OÜ hinnapakkumise, 25.10.2018 töövõtulepingu,

kolm arvet ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (MTA 13.07.2020 vastusega esitatud

maksutoimiku lisad 8–14; MTA 06.10.2020 vastuse lisad 1–3). Arved on tasutud

pangaülekandega (maksutoimiku lisad 22–23). Praeguse vaidluse asjaoludel kahtles aga

maksuhaldur õigustatult kaebaja esitatud andmete õigsuses. Maksuotsuses (p 2.1.2.1) ja selles

viidatud kontrollaktis (p 1.1.2.2) on välja toodud sisulised puudused tehingu kohta vormistatud

dokumentides ning dokumentide vastuolu tehingu poolte esindajate (J. Sutorin, J. Danjuk, P.

Uibo) suuliste seletustega. Lisaks ei ole omavahel koosõlas tehingu poolte esindajate seletused

tehingu asjaolude kohta. Iga maksuotsuses tuvastatud puudus või vastuolu eraldi võetuna

tõepoolest ei anna alust seada kahtluse alla tehingute toimumist arvetel märgitud isikute vahel,

kuid hinnata tuleb kõiki tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis. Kui vastuolusid

tehingute kohta koostatud dokumentides ja tehingu poolte seletustes on palju või need on

sisulised, tuleb maksukohustuslasel anda mõistlik ja eluliselt usutav selgitus ning vajadusel

esitada oma väidete kinnituseks ka täiendavaid tõendeid, mis vastuolud kõrvaldaks. Kaebaja on

piirdunud maksuotsuse üksikute järelduste üldsõnalise kritiseerimisega, kuid ei ole

maksuhalduri põhjendatud kahtlust veenvalt ümber lükanud. Ringkonnakohus leiab, et

halduskohus on maksumenetluses tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite pinnalt

maksuotsuses tehtud järelduste paikapidavust kaebaja kohtumenetluses esitatud väidete

valguses piisava põhjalikkusega hinnanud. Apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohtu istungil

rõhutas kaebaja eeskätt seda, et ehitustööd Masina tn 9 objektil on tegelikult tehtud, kuid seda

asjaolu ei olegi maksuhaldur ega ka halduskohus kahtluse alla seadnud.

13. Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamist ei ole piiratud ainuüksi Wineco OÜ esindajate J.

Danjuki ja P. Uibo isikusamasuse või volituste olemasolu tuvastamata jätmise tõttu enne

vaidlusaluse tehingute tegemist. Selliste toimingute järgi pole enne iga tehingut alati ka

3-20-1111

8(10)

vajadust, nt kui tegemist on heade tuttavate või varasemate koostööpartneritega. Praeguse

vaidluse eripära on see, et kaebaja ei olnud Wineco OÜ-ga varem tehinguid teinud ning J.

Danjuk ja P. Uibo olid kaebaja seaduslikule esindajale tundmatud. Kaebaja ei ole andnud

mõistlikku selgitust, kuidas ta leidis Wineco OÜ enda tehingupartneriks, piirdudes üldiste

viidetega nimeliselt välja toomata isikute soovitustele ja internetist J. Danjuki telefoninumbri

leidmisele (vt J. Sutorini 10.10.2019 seletuse p-d 9.9, 10). Silmas tuleb pidada, et teenuse

osutamise kohta vormistatud dokumentide järgi tegi Wineco OÜ ehitustöid kaebaja

alltöövõtjana ja kaebaja müüs teenuse omakorda edasi AS-le Aswega. Seega kaebaja vastutas

Wineco OÜ tööde nõuetekohasuse eest omakorda oma tellija ees. Sellises olukorras tuleb

eeldada ettevõtja huvi kindlustada end tema jaoks varasemast tundmatu alltöövõtja võimalike

rikkumiste ja sellest tulenevate nõuete eest. Kaebaja huvipuudust tehingu teise poole esindajate

vastu võib mõista nii, et see polnud kaebaja jaoks oluline, kuna talle oli teada, et Wineco OÜ ei

osuta talle tegelikult teenust.

14. Kaebajal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamist piiratud ka Wineco OÜ-l tegeliku

majandustegevuse puudumise tõttu. Maksuhaldur järeldas Wineco OÜ-l majandustegevuse

puudumist mh maksuhalduri korralduste eiramisest, äriühingu varasemast maksekäitumisest,

seadusliku esindaja P. Uibo ebausaldusväärsetest seletustest, raha liikumise skeemidest jms

asjaoludest (vt kontrollakti p 1.1.2.2 alap 5). Praeguse vaidluse asjaoludel ei pruukinud kaebaja

teada sellised asjaolusid Wineco OÜ kohta, sest maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja kontrolli

Wineco OÜ üle vms pooltevahelistele seostele viitavaid asjaolusid. Väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt on maksuhalduril ostu-müügi tehingutes ostja sisendkäibemaksu

mahaarvamise piiramisel siiski õigus taoliste müüja majandustegevust puudutavate asjaoludega

arvestada. Praegusel juhul on maksuhaldur Wineco OÜ-l tegeliku majandustegevuse

puudumisega põhjendanud eeskätt seda, et nimetatud äriühing ei saanud olla kaebajale

vaidlusaluste teenuste osutajaks. Kaebaja teadmist sellest, et Wineco OÜ ei olnud teenuse

tegelikuks osutajaks, on põhjendatud Wineco OÜ-l majandustegevust puudutavate asjaoludega

üksnes kahtluse osas, et Wineco OÜ-le arvete alusel tasutud raha võis jõuda kaebajani tagasi

(vrd maksuotsuse p 2.1.2.1 alap 5 ja p 2.1.2.2 alap 4). Samas ei ole maksuhalduril kohustust

tõendada, kas raha jõudis tegelikult kaebajani tagasi või mitte ning kaebaja käibemaksukohustus

sellest ka ei sõltu.

15. Halduskohus ei eksinud, kui pidas olulisteks vastuolusid kaebaja seadusliku esindaja J.

Sutorini ning Wineco OÜ esindajate J. Danjuki ja P. Uibo seletustes. Kaebaja on küll väitnud,

et tema kontaktisik oli J. Danjuk, kuid vähemalt töövõtulepingu sõlmimisel ja tööde

vastuvõtmise aktide allkirjastamisel osales kaebaja sõnul ka P. Uibo (vt J. Sutorini 10.10.2019

seletuse p-d 10.2, 11.1, 13). Ka J. Danjuki 27.01.2020 seletusest (maksutoimiku lisa 15) ja P.

Uibo 06.02.2020 seletusest (maksutoimiku lisa 16) ei nähtu, et P. Uibol puudus vaidlusaluste

tehingutega seos. Seega tuli arvesse võtta ka P. Uibo seletust. Kui tehingu poolte esindajad

kinnitavad üldsõnaliselt, et tehingud toimusid arvetel näidatud viisil, kuid umbes aasta pärast

tehingute tegemist ei mäleta üksikasju üldse või mäletavad täiesti erinevalt (nt kes koostas

hinnapakkumise ja lepingu, kuidas oli korraldatud tehtud tööde vastuvõtmine, millised

kõrvalkulud või materjalid sisaldusid teenuse hinnas), on põhjust kahelda nende kinnituste ja

üksiti ka tehingu kohta vormistatud dokumentide usaldusväärsuses.

16. Halduskohus ei ole otsuses hinnanud XX OÜ seadusliku esindaja M. N 09.12.2019 seletust

(kaebaja 19.10.2020 seisukoha lisa), kuid see ei muuda maksuotsuse järeldust. XX OÜ rentis

AS-lt Aswega ruume Masina tn 9 hoones (pidas seal hostelit, mille ruumides tehti ehitustöid).

M. N kinnitas, et ehitustööd on tehtud, kuid selle üle ei olegi vaidlust. M. N juhitud äriühing oli

tööde tellijaks, kuid M. N ei olnud ehitustöödega vahetult seotud ega osanud öelda, milline

äriühing töid tegi, sh ei olnud talle tuttav OÜ Ilmatron ega kaebaja seadusliku esindaja

3-20-1111

9(10)

perekonnanimi. M. N selgitas vaid, et nägi objektil kolme vene rahvusest meest ja tema suhtles

tööde teemal „Juriga Aswegast“ (vt 09.12.2019 seletuse p-d 7, 9, 10, 11, 14).

17. Kui tehingu pooled vormistavad dokumente üksnes maksuhaldurile tehingust mulje

jätmiseks, pole ebatavaline, et dokumente vahetatakse e-kirjadega, mida hiljem maksuhaldurile

esitada. Halduskohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud aktide allkirjastamisega seotud

vastuolusid. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisas esitatud uued tõendid – 13.11.2018,

30.11.2018, 12.12.2018 ja 17.01.2019 kuupäeva kandvad kaetud tööde aktid – ei kinnita kaebaja

väiteid tehingute toimumisest. Isegi kui nõustuda, et kaebaja ei jätnud neid tõendeid

maksumenetluses esitamata tahtlusest või hooletusest – milles kaebaja 06.01.2021 vastust ja

ringkonnakohtu istungil antud seletusi arvestades on siiski alust kahelda –, ei saa neid tõendeid

pidada usaldusväärseks. Kaebaja ei ole varasemas menetluses maininud kaetud tööde aktide

koostamist ning nende koostamist ei nähtu ka Wineco OÜ esindajate seletustest. Kaebaja

seaduslik esindaja põikles ringkonnakohtu istungil kõrvale palvest täpselt selgitada, millistel

asjaoludel kaetud kõnealused kaetud tööde aktid koostati ja kuidas see paigutus tegevuste

üldisesse järjestusse, piirdudes üldsõnaliste selgitustega (helisalvestis alates 10:27:05).

Eeltoodut arvestades on usutav, et aktid on koostatud tagantjärele tehingust mulje jätmiseks ega

kajasta tegelikult toimunut.

18. Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kohtuistungil esitatud

taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ja kaebaja juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks (vt

helisalvestis alates 11:10:21). Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajal endal ei olnud õigust

taotleda oma juhatuse liikme vande all ülekuulamist (HKMS § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 267). Kui kaebaja taotles asja arutamist kohtuistungil, kuid kaebaja seaduslik

esindaja ise ei soovinud istungil osaleda ega viinud volitatud esindajat asjaga piisavalt kurssi,

riskis ta sellega, et kõik istungil esitatud küsimused ei pruugi saada vastust. Igal juhul on kaebaja

seaduslik esindaja saanud esitada oma selgitused ringkonnakohtule (vt kaebaja 14.05.2021

seletus ja ringkonnakohtu 18.05.2021 istungi protokoll). Need seletused ei lükka maksuotsuse

järeldusi ümber, sest neis korratakse väiteid, mida on eespool juba hinnatud. Kaebaja rõhutab,

et ei ole kunagi ise ehitustöödega tegelenud ja tema saaks vastutada üksnes n-ö vahendustasu

ulatuses (praeguses asjas 4%). See seisukoht ei ole asjakohane. Vaidlusaluste tehingute kohta

koostatud dokumendid on vormistatud nii, et kaebaja tellis OÜ-lt Wineco ehitustööd, müüs need

edasi AS-le Aswega ja kajastas Wineco OÜ arveid oma käibemaksuarvestuses. Kui teenuse

tegelik osutaja ei olnud Wineco OÜ ja kaebaja teadis sellest, ei ole tal õigust Wineco OÜ arvete

alusel sisendkäibemaksu maha arvata ning see järeldus hõlmab kogu arvele märgitud summat.

19. Eelneva põhjal on kaebajal õiguspäraselt piiratud õigust Wineco OÜ arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

II

20. Maksuhaldur on õigesti maksustanud Wineco OÜ-le tehtud väljamaksed tulumaksuga.

21. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud selline väljamakse, mille kohta

puudub nõuetele vastav algdokument. Seda sätet on kohtupraktikas peetud kohaldatavaks muu

hulgas juhtudel, kus arvel kajastatud tehingut ei ole tegelikult toimunud või ei ole arvel

kajastatud müüja näol tegemist tegeliku müüjaga ning ostja seda teadis või pidi teadma (vt nt

Riigikohtu 13.02.2014 otsus nr 3-3-1-83-13, p 19). Raamatupidamise algdokument peab muu

hulgas kajastama õigesti tehingu majanduslikku sisu ja osapoolte nimesid. Kui algdokument ei

vasta nõuetele, puudub vajadus tuvastada, kas kulutus on ettevõtlusega seotud või mitte (vt nt

Riigikohtu 13.02.2014 otsus nr 3-3-1-83-13, p 19). Kui äriühing on teinud väljamakse

väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav,

siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses

3-20-1111

10(10)

maksustada. Teenuse puhul on hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes

erandina (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 14; 11.12.2014 otsus nr 3-3-1-61-

14, p 18).

22. Ringkonnakohus nõustus eespool halduskohtuga, et Wineco OÜ ei olnud kaebajale teenuse

osutajaks, vaid teenust osutas tundmatu kolmas isik ning kaebaja teadis sellest. Kuigi teenuse

olemasolus ei ole vaidlust ja ilmselt hõlmas see ka mingeid materjale ja seadmete kasutamist,

on maksuhaldur kontrollaktis põhjendanud, miks ei olnud võimalik määrata tulumaksu

hindamise teel. Hindamise läbiviimiseks tulnuks kaebajal seega hiljemalt kontrollakti peale

esitatud eriarvamuses esitada sellised andmed, mis annavad täpse ja kontrollitava ülevaate

vaidlusalusel objektil kasutatud seadmetest ja materjalidest, nende kogusest ja tavapärasest

hinnast (vrd nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-55-14, p 24). Kaebaja ei ole selliseid

andmeid esitanud. Hinnapakkumises ja teostatud tööde aktides on eraldi real välja toodud

kõrvalkulud ja kulumaterjalid. Samas on J. Sutorin, J. Danjuk ja P. Uibo andnud

maksumenetluses erinevaid selgitusi selle kohta, milliseid materjale kokkulepitud hind sisaldas

ja millised olid muud materjalikulud. Apellatsioonkaebuse väide, et materjal moodustas u 50%

teenuse hinnast, on üldsõnaline ega ole mingil viisil kontrollitav ning ei haaku ka

hinnapakkumises märgitud summadega.

III

23. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

24. Kuna

ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata,

jäävad

apellandi

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule

menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)