2-20-117808/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-117808

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

Leonhard Projekt OÜ hagi Osaühingu Express TR

vastu 1 194 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Express TR apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1300,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Leonhard Projekt OÜ

(registrikood 14748222), seaduslik esindaja LL

Kostja

(apellant):

Osaühing

Express

TR

(registrikood 10308957), lepinguline esindaja Tiia

Raudmägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus hageja kasuks suurema võlgnevuse kui

504 eurot ja sellelt arvestatud viivise välja mõistmise osas ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega jätta 504 eurot ületava põhivõlgnevuse ja sellelt arvestatud viivise

osas hagi rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude

jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

2. Maakohtu otsus on jõustunud 10,72 eurot ületava viivise nõude rahuldamata

jätmise osas.

3. Lugeda Harju Maakohtu 13.11.2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgnevalt:

3.1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2-20-117808

3.2. Mõista Leonhard Projekt OÜ kasuks Osaühingult Express TR välja põhivõlg

504 eurot ja viivis seisuga 17.06.2020 4,08 eurot.

3.3. Mõista Leonhard Projekt OÜ kasuks Osaühingult Express TR välja viivis

põhivõlalt (504 eurot) alates 18.06.2020 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras kuni põhivõla tasumiseni.

3.4. Jätta hagi rahuldamata 504 eurot ületava põhivõlgnevuse ja sellelt arvestatud

viivise osas.

3.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Leonhard Projekt OÜ esitas 17.06.2020 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Express TR vastu

võlgnevuse 1194 euro, viivise 39,99 euro ja täiendava viivise saamiseks.

2. Kostja on tellinud hagejalt kaks tööd: 1) Püü 6/1-7, Tallinn (edaspidi Püü tn objekt)

kasutusloa taotlus. Hageja esitas nõude tasuda vaid mõõdistusprojekti osa eest (504 eurot),

lugedes ehitusauditi ja projektijuhtimise töö tasutuks ettemaksu arvelt (470 eurot), kuna ilma

täiendava infota pole võimalik töid lõpetada; 2) Kelluka 11, Tallinn (edaspidi Kelluka 11)

esimese korruse eskiisprojekt. Töö on tellitud mahus täies ulatuses teostatud ja selle tulem

paberkandjal kostjale üle antud. Suuline kokkulepe selle töö osas oli 690 eurot.

3. 25.02.2020 toimunud kohtumisel andis kostja hagejale üle Kelluka 11 joonised, teostati Püü

6/1-7 ülevaatus. 27.02.2020 tellis hageja Kelluka 11 jooniste koopia. 27.02.-04.03.2020

toimusid poolte vahel läbirääkimised hinna ja tööde mahu osas ning pooled sõlmisid

suusõnalise kokkuleppe Kelluka 11 töö hinnas 690 eurot. 03.03.2020 toimus Püü tn objekti

mõõdistus, kohtumisel teatas Andres Paluoja, et tööde tellijaks on kostja. Vaadati üle Kelluka

11 eskiisi kavand ja tehti sellesse parandusi. 04.03.2020 leppisid hageja ja kostja kokku Püü tn

objekti lõplikus hinnas. 23.03.2020 lubas kostja nädala lõpuks esitada Püü tn objekti geoaluse,

hageja esitas ülevaatamiseks Püü tn objekti mõõdistusprojekti ning teatas negatiivse

tuleohutusauditi valmimisest. 28.03.2020 palus kostja saata Püü tn objekti mõõdistuse teises

digitaalses formaadis.

4. Hageja on nõutud hoolsusega täitnud lepingut Püü tn objekti osas kuni 11.05.2020, tellitud

töö jäi lõpetamata tellija süül. Hageja tegi kulutusi, tellides hoone mõõdistusprojekti ning

2-20-117808

teostas projekti juhtimist: suhtles linnaametnikega, vahendas kostjale korstnapühkija ning

tuleohutuse auditi tegija, edastas elektriauditi tegijate kontakte. Hageja on koostanud Püü tn

objekti negatiivse ehitusauditi, sellega ei ole võimalik kasutusluba taotleda. Positiivse

ehitusauditi koostamiseks on kostjal vajalik teostada ümberehitustööd, anda täiendavat teavet

ja vormistada täiendavaid dokumente. Positiivse ehitusauditi tegemiseks vajalikud tingimused,

andmete ja dokumentide loetelu on korduvalt kostjale edastatud. Kostja ei teavitanud, et tehtud

tööd ei ole nõuetekohased, kostja ei katkestanud lepinguid ega teatanud tööde peatamise

vajadusest. Kostja ei vaidlustanud esitatud arveid.

5. Kelluka 11 kinnistu omandisuhe ei mõjuta asjaolu, et töö tellis kostja. Poolte vahel oli

sõlmitud suuline leping ning töö oli kostjale esitatud. Kostja ei öelnud, et töödel on erinevad

tellijad. Hageja eeldas heas usus, et esitatud väide on tõene ja kostjal on õigus töö tellida. Kostja

väide, et telliti I korruse digitaliseerimine on väär. Kostja ei tellinud hagejalt ainult esimese

korruse plaani digitaliseerimist. Telliti I korruse ümberehitusprojekt. Ümberehitusprojekt

eeldab lisaks esimese korruse plaani digitaliseerimisele ka muudatusprojekti koostamist, kus on

arvesse võetud ehitise konstruktiivseid omadusi. Kelluka 11 tellimusest loobumisest ei ole

kostja teatanud. Kostjale oli esitatud joonised paberkandjal, kuna kostja ei nõudnud digitaalsete

jooniste esitamist.

6. Hageja on esitanud kostjale arve nr 29 summas 504 eurot ja nr 30 summas 690 eurot. Kostja

nimetatud arveid tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 12.04-17.06.2020

eest viivise summas 39,99 eurot ja täiendava viivise 0,05 % päevas alates 18.06.2020 kuni

põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole tellinud hagejalt Kelluka 11 korruseplaani.

Eraisik PP, kui Kelluka tee 11 I korruse omanik ja hageja pidasid läbirääkimisi Kelluka tee 11

hoone esimese korruse jooniste digitaliseerimise osas. Kokkuleppele nad ei jõudnud, kuna

hageja küsis selle töö eest väga kõrget hinda. Seega on hagi esitatud vale isiku vastu. Kelluka

tee 11 osas puudub igasugune tööde kokkulepe ning hageja 14.04.2020 väljastatud arve nr 30

Kelluka tee 11 korruseplaani eest, 690 eurot, on õigustamatu. Kostja vaidlustas eelnimetatud

arve 12.05.2020 e-kirjas, millele hageja ei vastanud. Kostja järeldas sellest, et hageja on

mõistnud, et kostja huvi on ainult kokku lepitud Püü tn 6/1-7 tööde teostamine. 03.03.2020

kohtumisel küsis PP pakkumist Kelluka tee 11 „muudatusprojekti eskiisile“. Hageja esitas

kostjale 14.04.2020 arve aga „korruseplaani eest“ ning 13.10.2020 väidab hageja kohtule

saadetud arvamuses, et Kelluka tee 11 asuvale hoonele on teostatud „ümberehitusprojekt“.

Kuna hageja ei ole saatnud Kelluka tee 11 hinnapakkumist, puudus kostjal võimalus selle

kinnitamiseks, ühtlasi on võimatu loobuda tellimusest, milles pole kokku lepitud.

8. Vale on hageja väide jooniste toomisest postkasti, aadressile Püü 6/1-7. Postkastis ei olnud

mingeid dokumente. Töö sisu oli joonise digitaliseerimine, mis tähendab, et valminud töö tuleb

saata digitaalses vormis. Hageja esindaja tegi kostjale tööde osas korduvalt hinnapakkumisi,

lõpuks lepiti kokku hinnas 1 566 eurot. Ettemakse pidi olema 30 % ehk 470 eurot ja selle

summa on kostja tasunud 04.03.2020. Pooled leppisid kokku, et tööd tehakse 3 kuu jooksul.

Hageja ei saanud töödega hakkama. Hageja esitas mõõdistusprojekti pdf formaadis, kuigi pidi

esitama dwg formaadis.

9. Hageja esitas kostjale üllatuslikult kaks täiendavat arvet. Kostja leidis, et need on täiesti

põhjendamatud ja saatis selle kohta hagejale ka e-kirja. Kuna hageja maikuu jooksul kostja

kirjale ei reageerinud, otsustas kostja tellida töö teiselt tegijalt. Kostja sai sobiva

2-20-117808

hinnapakkumise Ehitusload 24 OÜ-lt ja tellis neilt töö tegemise. Kuna kostja pidi hageja

puuduliku töö tõttu tellima töö teiselt isikult, saatis kostja pärast eeltoodud töö tegemist hagejale

lepingust taganemise avalduse 05.08.2020.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

1194 eurot, viivise seisuga 17.06.2020 10,72 eurot ja viivise protsendina põhivõlalt (1 194

eurot) alates 18.06.2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus 97,6% ulatuses kostja kanda ja 2,4%

ulatuses hageja kanda.

11. Pooled saavutasid hiljemalt 04.03.2020 kokkuleppe töövõtulepingu olulistes tingimustes,

milleks olid hageja hinnapakkumises näidatud tööd kasutusloa saamiseks Püü tn objektile ja

kokkulepitud tasu 1 566 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Töö sisuks oli Püü tn objektile

kasutusloa väljastamiseks vajamineva dokumentatsiooni koostamine. Hinnapakkumises

kokkulepitud tööde hind oli 1556 eurot, millest hoone mõõdistusprojekt 504 eurot, kasutuseelne

ehitusaudit 820 eurot ja projekti juhtimine (suhtlemine eriosade inseneridega, töö

koordineerimine, suhtlemine KOV-ga, EHR-i laadimine jm) 242 eurot.

12. Hageja koostas Püü tn objekti mõõdistusprojekti ja esitas selle kostjale tutvumiseks,

ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Hageja esitas tööd kostjale ülevaatamiseks ja

vastuvõtmiseks kõigepealt 23.03.2020 ja seejärel kostja palvel ümbersalvestatult 30.03.2020.

Kohus tuvastas, et sel kuupäeval hiljemalt sai kostja mõõdistusprojekti kätte. Kostja on vastuses

hagile kinnitanud mõõdistusprojekti kättesaamist pdf formaadis.

13. Mõõdistusprojekti koostamine ja selle heakskiitmine kostja poolt oli hoone ehitusauditi

koostamise eelduseks. Samuti oli positiivse ehitusauditi koostamise eelduseks eriosade (elekter,

tuleohutus) auditite, korstnapühkija akti saamine (vajadusel eelnevalt ehitustöid tehes) ja

ehitusjärgse geodeesia valmimine, mis ei olnud hinnapakkumise ja e-kirjavahetuse kohaselt

hageja kohustuste hulgas. Kostja poolt nõutavateks tegudeks oli eelloetletud täiendavate

dokumentide hankimine ning juhiste andmine hagejale mõõdistusprojekti heakskiitmise näol.

Puudub vaidlus selle üle, et kostja neid tegusid ei teinud ja juhiseid ei andnud. Hageja küsis

kostjalt pärast 30.03.2020 e-kirjaga mõõdistusprojekti saatmist sellele heakskiitu ning andis

kostjale mitu täiendavat tähtaega juhiste andmiseks, kuid kostja sellele ei reageerinud.

14. Maakohus asus seisukohale, et hageja 06.05.2020 nõudekirja näol oli sisuliselt tegemist

hageja poolt Püü tn objekti osas viimase täiendava tähtaja andmisega kostjapoolsete juhiste

andmiseks ja dokumentide esitamiseks kuni 11.05.2020 ning täiendava tähtaja mittejärgimisel

sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemisega alates 12.05.2020 (s.t leping kehtis kuni 11.05.2020).

Kohus luges selle kostja poolt kätte saaduks hiljemalt järgmisel tööpäeval ehk 07.05.2020.

Kostja ei ole vastu vaielnud selle kättesaamisele. Seega olid täidetud formaalsed eeldused

lepingust taganemiseks. Samuti esinesid materiaalsed alused lepingust taganemiseks VÕS §

652 lg 2 alusel.

15. Tõendatud ei ole kostja väide, et Püü tn objekti osas lepiti kokku tööde tegemine 3 kuu

jooksul. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et juba märtsikuus selgus, et hageja ei saa töödega

hakkama. Kostja tegi etteheiteid seoses dokumentidega, mille hankimise kohustus ei olnud

hagejal tulenevalt hinnapakkumisest, nagu korstnapühkija akt ja tuleohutuse audit. Esmakordne

pretensioon on esitatud kostja poolt 12.05.2020 e-kirjaga, s.o pärast seda, kui hageja oli

töövõtulepingu üles öelnud. Asjaolu, kas või millistel tingimustel sõlmis kostja samade tööde

2-20-117808

tegemiseks uue lepingu kolmanda isikuga, ei oma antud juhul tähtsust, sest see ei tõenda hageja

poolt lepingu rikkumist.

16. VÕS § 652 lg 3 sätestab, et kui tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süü tõttu, võib töövõtja

lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta

hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse

kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada. Antud asjas tekkis kostja

vastuvõtuviivitus kostja enda süü tõttu. Kostja ei ole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis

takistanuks tal anda hagejale juhiseid töödega edasiliikumiseks või selleks täiendavaid

dokumente. Hagejal on vastavalt VÕS § 652 lg 2 õigus nõuda kostjalt tehtud tööle vastavat osa

tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Mõõdistusprojekt on teostatud, hageja

poolt nõutud 504 eurot vastab hinnapakkumises kokkulepitud tasule ning selle summa

väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Hageja on öelnud, et esialgselt saadetud pdf failid on

kasutatavad ka dwg vormingus, samuti on ta nõutud summa tasumisel olnud valmis dwg failid

ka eraldi saatma.

17. Põhjendatud ei ole kostja arvamus lugeda nimetatud nõue ettemaksu arvelt (osaliselt)

kaetuks. Hageja on tõendanud, et osaliselt on ta valmis teinud ka hoone ehitusauditi, kohtu

hinnangul vähemalt 75% ulatuses. Ehitusauditi kokkulepitud maksumus oli 820 eurot, millest

75% moodustab 615 eurot, mis ei kata täielikult tehtud ettemaksu. Seega kuulub hagi Püü tn

objekti osas esitatud tasu nõude osas täielikult rahuldamisele. Hageja nõue muutus VÕS § 652

lg 3 alusel sissenõutavaks alates töövõtulepingust taganemisest, s.o alates 12.05.2020.

18. Tunnistaja YY kirjaliku kinnitusega on tõendatud poolte vahel suulise töövõtulepingu

sõlmimine Kelluka 11 esimese korruse muudatusprojekti koostamiseks hinnaga 690 eurot.

Tähtsust ei oma, kes on Kelluka 11 omanikuks ja kui suures osas. Tunnistaja kirjaliku

kinnitusega on tõendatud, et PP soovis töövõtulepingu sõlmida kostja, mitte enda kui eraisiku

nimel. Lisaks nähtub poolte e-kirjavahetusest, et hageja on korduvalt esitanud kostjale infot

ja/või palunud tagasisidet Kelluka 11 objektiga seoses. Kostja ei ole kordagi vaielnud hageja

kirjadele vastu Kelluka 11 objekti tööde tegemise osas ega avaldanud, et mingit lepingut ei ole

hagejaga Kelluka 11 objekti osas tööde tegemiseks sõlmitud.

19. Hageja on tõendanud tunnistaja YY kirjaliku kinnitusega, et joonised viidi kostjale Püü

6/1-7 postkasti 28.03.2020. Samuti nähtub hageja poolt esitatud e-kirjadest, et selline jooniste

üleandmise viis oli poolte vahel kokku lepitud. Kostjal oli sellest hetkest mõistlik aeg joonistega

tutvumiseks ja võimalikest mittevastavustest teada andmiseks (VÕS § 644 lg 1). Kohtu

hinnangul on mõistlik tähtaeg antud juhul maksimaalselt 7 päeva, mis kuluks keskmisel isikul

sarnaste mitte eriti keerukate ega mahukate dokumentide läbivaatamiseks ja nende osas

seisukoha kujundamiseks. Kostja mingeid vastuväiteid ei esitanud ega mittevastavusi välja ei

toonud. Hageja andis kostjale 08.04.2020, 14.04.2020 ja 27.04.2020 e-kirjadega täiendavalt

võimaluse Kelluka 11 objekti töö osas parandusettepanekute tegemiseks. Kostja nendele ei

reageerinud. Kohus luges Kelluka 11 objekti tööd kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 teise

lause alusel alates 05.05.2020 (täiendava mõistliku tähtaja, 7 päeva, möödumisel arvates

27.04.2020 esitatud viimasest hageja e-kirjast tööde vastuvõtmiseks). Kuna tööd loeti kostja

poolt vastuvõetuks, siis oli kostjal kohustus tõendada, et tööd ei vastanud lepingu tingimustele.

Kostja seda teinud ei ole.

20. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud poolte kokkulepe viivise määra 0,05% viivitatud

summalt päevas rakendamiseks. Seetõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 järgne viivise

määr 8% viivitatud summalt aastas. Lähtudes nõuete sissenõutavaks muutumise ajast, kuulub

hageja viivise nõue kuni 17.06.2020 rahuldamisele summas 10,72 eurot.

2-20-117808

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

22. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi,

samuti vääralt kohaldanud materiaalõigust ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Samuti ei ole

maakohus arvesse võtnud kõiki kostja väiteid.

23. YY kirjalikku seletust ei saa käesolevas asjas arvestada tõendina. YY on hageja töötaja.

Tunnistaja ei või olla tutvunud kohtuasja materjalidega, et tagada tema erapooletus, kuid

ilmselgelt on tunnistaja kirjalik seletus kirjutatud pärast kostja vastuse saamist kostja

vastuväidete ümberlükkamiseks. Tõendite käsitlust ei tohiks muuta ka asjaolu, et tegu on

lihtmenetlusega, sest sellisel juhul saaks igas lihtmenetluses hageja tekitada omale soovi

kohaseid tõendeid suvaliste tunnistajate seletustega.

24. Kostja on hageja arvele nr 29 summas 504 eurot vastu vaielnud telefoni teel, lisaks saatnud

12.05.2020 e-maili teel teate töös esinenud puudustest ja soovi leping lõpetada ning 05.08.2020

taganemisavalduse koos sooviga saada tagasi ka ettemaks. Kohus ei ole oma põhjendustes neid

asjaolusid ja kostja esitatud tõendeid arvestanud, vaid on lugenud alusetult lepingu ülesütlemise

avalduseks hoopis hageja 06.05.2020 e-kirja. Selle kirja eesmärk on vaid võla tasumise

nõudmine. Poolte vaheline leping lõppes hoopis kostja poolt lepingust taganemisega. Juhul, kui

kohus ei loe kostja taganemist kehtivaks, vaid loeb lepingu lõppenuks pärast osade tööde

tegemist, peaks hageja nõude summas 540 eurot igal juhul tasaarveldama ettemaksuga 470

eurot.

25. Kohus ei ole oma käsitlenud ka asjaolusid, et kostja arvates on hageja toime pannud

kelmuse, kui hakkas kasutusloa saamiseks esitama kostjale täiendavaid nõudeid, nt et ridaelamu

ei vasta tuleohutuse nõuetele ja kordategemine maksab üle 1000 euro ja tasuda tuleb sularahas.

26. Samuti ei vasta tõele otsuse punktis 8.6.1. toodu, et kohustused jagunesid poolte vahel.

Kostja pidi üksnes otse tasuma tegelikele tööde tegijatele.

27. Ehitusauditi esilehele on pandud 11.05.2020 kuupäev, kuid arve nr 29 on tehtud

08.04.2020 ja lisaks on auditi teise lehel andmete ribal 12.10.2020 kuupäev. Kui dokument

oleks olnud valmis varem kui hageja täiendava seisukoha tähtaeg, siis ei oleks saanud sinna

selliseid kuupäevi tekkida.

28. Eluliselt ei ole usutav, et Kelluka 11 tööde tegemises lepiti suuliselt kokku, kuna tegemist

on niivõrd suure summaga. Seejuures tegi hageja Püü tn objekti osas kirjaliku hinnapakkumise.

Kelluka 11 osas ei ole hinnapakkumist tehtud. Kohus ei ole ka arvestanud kostja vastuväidet,

et Kelluka tee 11 osas pidas läbirääkimisi hagejaga PP kui eraisik, seega on hagi esitatud vale

isiku vastu. PP kui eraisik kaalus Kelluka tee 11 I korruse jooniste digitaliseerimise tellimist ja

töö oleks tulnud saata igal juhul e-maili teel. Seda hageja teinud ei ole. Hageja on arvele nr 30

kirjutanud töö sisuks „korruseplaan“ ja räägib e-kirjades muudatusprojektist, kuid kohtule on

esitatud üksnes ühel lehel joonis paberkandjal, mis ei ole käsitletav muudatusprojektina.

29. Samuti ei ole mingeid muid hageja tehtud jooniseid Kelluka tee 11 osas kostja saanud ka

enda postkasti. Tavapäraselt posti tänapäeval praktiliselt ei tule ja kui kostja käis aprilli

esimeses pooles postkasti vaatamas, oli postkasti lukk lõhutud ja hageja pidi seda parandama.

2-20-117808

Postkast asub avalikul tänaval ja sellele pääsevad ligi kõik kõrvalised isikud, kohus ei ole

otsuses ka seda asjaolu käsitlenud.

Vastustaja seisukoht

30. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada hageja kasuks suurema võlgnevuse kui 504 eurot ja sellelt

arvestatud viivise välja mõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta 504

eurot ületava põhivõlgnevuse ja sellelt arvestatud viivise osas hagi rahuldamata. Samuti tuleb

maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega

jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS §

654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

Maakohtu otsus on jõustunud 10,72 eurot ületava viivise nõude rahuldamata jätmise osas.

32. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi kuulub

rahuldamisele Kelluka 11 objekti osas. Püü tn objekti töid puudutava hageja nõude on

maakohus õigesti rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega

selles osas ning neid ei korda. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt Püü tn objektiga seotud

lepinguga seonduvat ja seejärel esitab põhjendused Kelluka 11 objekti osas, vastates ühtlasi

apellatsioonkaebuse väidetele.

33. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hagejalt Püü tn objekti kasutusloa saamiseks

vajaliku

dokumentatsiooni

koostamise

ning

muuhulgas

oli

hageja

kohustuseks

mõõdistusprojekti ja ehitusauditi koostamine ning projekti juhtimine (suhtlemine eriosade

inseneridega, töö koordineerimine, suhtlemine KOV-ga, EHR-i laadimine jm). Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et hageja esitas kostjale nimetatud tööde teostamiseks hinnapakkumise

summas 1 566 eurot ning kostja tasus 04.03.2020 ettemakse 470 eurot. Pooled vaidlevad selle

üle, kas leping lõppes hageja poolse ülesütlemisega või kostja taganemisega. Samuti on vaidlus

selle üle, kas hagejal on õigus tehtud tööde eest saada tasu kostja poolt ette makstud 470 eurole

lisaks 504 euro ulatuses.

34. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja 06.05.2020 e-kirja ei saa käsitleda poolte vahelise

töövõtulepingu ülesütlemisavaldusena. Hageja märkis antud e-kirjas, et on andnud kostjale

tähtaegu töödega edasi minemiseks, kuid kostja ei ole hageja pöördumistele reageerinud.

Samuti märkis hageja, et soovib tehtud tööde eest tasu saamist, vastasel juhul pöördub

inkassofirma poole või kohtusse (tl 59). Kolleegium leiab, et selle kirja eesmärk ei ole üksnes

võla tasumise nõudmine, vaid sellest nähtub hageja soov edasiselt lepingulisi suhteid kostjaga

mitte omada, kuna kostja on rikkunud oluliselt lepingut. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu

järeldus, et hageja on 06.05.2020 kirjaga 11.05.2020 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu üles

öelnud. Seega ei pidanud maakohus hindama, kas kostja on 05.08.2020 poolte vahel sõlmitud

lepingust taganenud.

35. VÕS § 652 lg 1 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas

muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab

selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles

2-20-117808

öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei

sisaldu. Hageja poolt kostjale saadetud hinnapakkumises kokkulepitud tööde hind oli 1556

eurot, millest hoone mõõdistusprojekt 504 eurot, kasutuseelne ehitusaudit 820 eurot ja projekti

juhtimine (suhtlemine eriosade inseneridega, töö koordineerimine, suhtlemine KOV-iga, EHR-

i laadimine jm) 242 eurot (tl 39). Pooled ei vaidle, et sellises mahus oli poolte vahel sõlmitud

kokkulepe hageja poolt tööde teostamiseks Püü tn objektiga seoses. Kostja ei vaidle vastu

sellele, et on hagejalt saanud pdf formaadis mõõdistusprojekti. Kostja väidab, et ta tellis

mõõdistusprojekti dwg mitte pdf formaadis. Kuna hageja poolt esile toodust ei nähtu, et pooled

oleksid mingis konkreetses formaadis mõõdistusprojekti koostamises kokku leppinud ja hageja

esitas poolte vahelise kokkuleppe tõendamiseks hinnapakkumise, millest dokumendi formaati

ei nähtu, pidi kostja tõendama oma väidet teistsuguse kokkuleppe kohta. Ringkonnakohtu

hinnangul ei nähtu ühestki tõendist, et pooled oleksid mingis konkreetses formaadis

mõõdistusprojekti koostamises kokku leppinud. Seega on hageja täitnud lepingust tuleneva

kohustuse mõõdistusprojekti üleandmiseks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt selle eest tasu.

36. Kostja leiab, et juhul, kui kohus ei loe kostja taganemist kehtivaks, vaid loeb lepingu

lõppenuks pärast osade tööde tegemist, peaks hageja nõude summas 540 eurot tasaarveldama

ettemaksuga 470 eurot. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Pooled ei vaidle selle üle, et Püü

tn objekti osas hõlmas poolte kokkulepe nimetatud objekti ehitusauditi koostamist hageja poolt.

Hageja esitas kohtule kostja jaoks valmistatud ehitusauditi 11.05.2020 kuupäevaga.

Kolleegiumi hinnangul on asjakohatud kostja väited selle kohta, et nimetatud dokument on

koostatud 12.10.2020. Ehitusauditi prinditud versiooni ülaservas nähtub tõesti nimetatud

kuupäev (tl 183-194), kuid ringkonnakohus peab põhjendatuks hageja selles osas antud

selgitust, et kuupäev dokumendi ülaserva tekkis dokumendi välja printimisel vastavalt

printimise kuupäevale. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et dokument esitati kohtule 13.10.2020

ehk siis järgmisel päeval. Seega saab lähtuda sellest, et ehitusaudit on koostatud 11.05.2020.

Hageja väitel on tegemist dokumendi projektiga, töö on lõpule viimata ja selle põhjustas kostja

käitumine. Hageja poolt kostjale saadetud 27.02.2020 e-kirjast nähtub, et hoone ehitusauditi

koostamise eelduseks oli mõõdistusprojekti koostamine (tl 45). Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et seetõttu oli ehitusauditi lõpuleviimise eelduseks ka mõõdistusprojekti

heakskiitmine kostja poolt. Kostja ei ole hageja poolt saadetud küsimustele mõõdistusprojekti

osas vastanud. Hageja küsis kostjalt 30.03.2020 e-kirjaga mõõdistusprojekti osas heakskiitu

ning andis kostjale mitu täiendavat tähtaega juhiste andmiseks (tl 54-57). Kostja nendele e-

kirjadele ja täiendavalt antud tähtaegadele ei reageerinud. Kostja väide, et ta vaidles hageja

poolt koostatud mõõdistusprojektile vastu telefoni teel, on tõendamata. Mõõdistusprojektile

heakskiidu saamine või sellele vastuväidete esitamine on käsitletav tellija juhisena, mille

andmata jätmisega kaasneb tellija viivitus VÕS § 652 lg 1 mõttes. Sellise viivitusega rikub

tellija ühtlasi ka oluliselt lepingut, mille tõttu on töövõtjal õigus leping üles öelda. Sellest

tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt tehtud töödele vastavat osa tasust. Hageja on esitanud

nõude 504 euro tasumiseks seoses Püü tn objekti mõõdistusprojektiga. Kostja on tasunud

hagejale ettemaksu 470 eurot, mille arvelt hageja luges kaetuks tehtud ehitusauditi ja

projektijuhtimise töö. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hoone ehitusaudit on tehtud

valmis 75% ulatuses. Ehitusauditi kokkulepitud maksumus oli 820 eurot, millest 75%

moodustab 615 eurot. Seega on ettemaks tasutud hagejale vähemalt ulatuses, mis vastab

teostatud töö mahule, millest tulenevalt ei ole põhjendatud kostja väide, et mõõdistusprojekti

maksumus tuleks arvestada tasutuks ettemaksu arvel.

37. Kostja hinnangul oleks maakohus pidanud käsitlema ka võimalikke hageja poolt

toimepandud kelmuse asjaolusid. Kostja leiab, et hageja pani toime kelmuse, kui hakkas

kasutusloa saamiseks esitama kostjale täiendavaid nõudeid, nt et ridaelamu ei vasta tuleohutuse

nõuetele ja kordategemine maksab üle 1000 euro ja tasuda tuleb sularahas. Ringkonnakohus ei

2-20-117808

pea neid väiteid käesolevas asjas asjakohasteks. Hageja nõue kostja vastu on tehtud tööde osale

vastava tasu saamise nõue. Muude, veel tegemata tööde maksumus ja sellega seotud asjaolud

ei oma sellise nõude lahendamisel tähtsust.

38. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et käesolevas asjas ei saa tuvastada poolte vahel

kokkuleppe sõlmimist Kelluka 11 objektiga seotud tööde osas. Kolleegiumi hinnangul ei ole

hageja eelkõige esile toonud, mis sisuga kokkuleppe pooled sõlmisid. Kostja on viidanud

sellele, et hageja väidetest pole võimalik järeldada, millise töö osas kokkulepe sõlmiti. Hageja

poolt hagiavalduses märgitu kohaselt oli kokku lepitud tööde sisuks Kelluka 11, Tallinn

esimese korruse eskiisprojekt. 13.10.2020 kohtule esitatud arvamuses tugineb hageja sellele, et

kostja tellis hagejalt Kelluka 11 I korruse ümberehitusprojekti (tl 172-177). Kolleegiumi

hinnangul ei ole eskiisprojekt ja ümberehitusprojekt samatähenduslikud. Lisaks ei ole hageja

esile toonud, millal leping sõlmiti. Hagiavalduses on märgitud, et 27.02-04.03.2020 pidasid

pooled läbirääkimisi Kelluka 11 objekti hinna ja tööde mahu osas ning sõlmiti suusõnaline

kokkulepe töö hinnas 690 eurot. Millist aega sellest peab hageja lepingu sõlmimise ajaks, pole

hageja selgitanud. TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1

p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Seega on töövõtulepingu puhul poolel, kes

tugineb lepingu sõlmimisele, kohustus esile tuua lepingu sõlmimise asjaolud ja selle

tingimused. Samuti ei ole kostja nõustunud hageja väidetega kokkuleppe sõlmimise kohta.

Kostja väitel toimusid poolte vahel Kelluka 11 objekti osas läbirääkimised hageja poolt I

korruse jooniste digitaliseerimiseks, kuid kokkulepe jäi sõlmimata liiga kõrge maksumuse tõttu.

Kostja juhib põhjendatult tähelepanu ka sellele, et kui Püü tn objekti osas saatis hageja kostjale

hinnapakkumise, siis Kelluka 11 objekti osas ei ole hageja esitanud ühtegi dokumentaalset

tõendit, millest võiks järeldada lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles,

et kostja poolt hageja e-kirjadele vastuvaidlemisest ei saa järeldada poolte vahel lepingu

sõlmimist. Hageja on kostjale saatnud mitmeid e-kirju teatega, et Kelluka joonised on valmis

ja peaks rääkima. Maakohus leidis, et kostja ei ole kordagi vaielnud hageja kirjadele vastu

Kelluka 11 objekti tööde tegemise osas või avaldanud, et mingit lepingut ei ole hagejaga

Kelluka 11 objekti osas tööde tegemiseks sõlmitud. Vastu vaidlemata jätmisest ei saa

kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et kostja oleks tunnistanud poolte vahel kokkuleppe

olemasolu. Kuna hageja ei ole esile toonud lepingu sõlmimise olulisi tingimusi, ei tõusetu

küsimust hageja väidete tõendamisest. Hagi tuleb Kelluka 11 objekti osas summas 690 eurot

jätta rahuldamata.

39. Eelnevast tulenevalt ei ole vajalik hinnata kostja väiteid selle kohta, et hagi on esitatud vale

kostja vastu. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kostja apellatsioonkaebuse

väiteid hageja tunnistaja kirjaliku selgituse tõendina kasutamise lubatavuse kohta, kuna

nimetatud tõend oli esitatud Kelluka 11 objekti osas kokkuleppe sõlmimise tõendamiseks.

40. Põhivõlgnevuse väiksemas ulatuses väljamõistmise tõttu tuleb vähendada ka hageja

põhjendatud viivise ulatust. Püü tn objekti osas muutus nõue 504 eurot sissenõutavaks alates

lepingust taganemisest, seega alates 12.05.2020. Viivis 8% aastas kuni 17.06.2020 (37 päeva)

sellelt summalt moodustab 4,08 eurot.

41. Põhjusel, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas ise

uue otsuse, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.

Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jätta hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise

tõttu menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

2-20-117808

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav