2-19-2323/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-2323

Tsiviilasi

X hagi AS-i Ekspress Meedia vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja

tulu väljaandmise nõudes

Tsiviilasja hind

14 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (endine X, isikukood xxxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Kostja AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.04.2021, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Jätta rahuldamata X nõue kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul

avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe

Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv,

kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu

25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst

jõuka inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise

tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent Xst jõuka inimese“ on X kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest;

(ii) X Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline;

(iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.

3. Jätta rahuldamata X nõue kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse

jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress

online-versiooni veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8

tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht

veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y

artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul,

ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest;

(ii) Xi Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline;

(iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.

4. Rahuldada X andmete ümberlükkamise nõue alternatiivnõude osas osaliselt.

5. Kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul avaldama kohtuotsuse

jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress

paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht

väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y

artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul,

ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i)

väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub

kahekorruseline koerakuut;

(ii)

väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu

maksmata.

6. Kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates

hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni

veebilehel www.ekspress.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi)

ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht

veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018 avaldatud Y

artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul,

ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.

Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:

(i) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub

kahekorruseline koerakuut;

(ii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.

7. Kohustada AS-i Ekspress Meedia käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 5 ja

6 nimetatud teated avaldama valgel taustal, ilma illustratsioonideta ja Eesti

Ekspressi

veebiväljaande

või

kolmanda

isiku

kommentaarideta

vms

lisamaterjalita.

8. Jätta rahuldamata X hagi mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes.

9. Rahuldada X mittevaraline kahjunõue alternatiivnõudes ja välja mõista AS-ilt

Ekspress Meedia X kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis 2000 eurot.

10. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia X kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud

tulu 323,98 eurot.

Menetluskulude jaotus

11. Jätta menetluskulud 10% ulatuses hageja X kanda ja 90% ulatuses kostja AS

Ekspress Media kanda.

12. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. X (hageja) esitas AS-i Ekspress Meedia (kostja) vastu hagi ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja tulu väljaandmise nõudes. Hageja palub kohtul kohtule

esitatud hagis ja 07.04.2021 toimunud kohtuistungil esitatud alternatiivsetes sõnastustes:

1.1 Kohustada AS-i Ekspress Meedia omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates

hiljemalt teises ilmunud ajalehe Eesti Ekspress paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul

(sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu

25.04.2018 avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka

inimese“ puhul, ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst

jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti

Ekspress, et:

(i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest;

(ii) Xi Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline;

(iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.

1.2 Kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe

(2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress online-versiooni veebilehel www.ekspress.ee

esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv,

kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 25.04.2018

avaldatud Y artikli „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ puhul,

ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus järgmise tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst

jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti

Ekspress, et:

(i) X ei ole saanud mistahes abi Kodutunde saatest;

(ii) Xi Rae vallas asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline;

(iii) X ei ole jätnud kellelegi töötasu maksmata.

1.3 Alternatiivselt punktides 1.1 ja 1.2 toodud ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldusele,

avaldada punktis 1.1 ja 1.2 tingimustel ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus vastavalt

07.04.2021 kohtuistungil esitatule järgneva tekstiga:

„EESTI EKSPRESSi 25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst

jõuka inimese“ on Xi kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti

Ekspress, et:

(i) väär on väide, et X on Kodutunde suurim abisaaja.

(ii) väär on väide, et hiiglasliku eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut;

(iii) väär on väide, et kahele endisele kaastöötajale on jäetud töötasu maksmata.

1.4 Kohustada AS-i Ekspress Meedia p-des 1.1 ja 1.2 nimetatud teated avaldama valgel

taustal, ilma illustratsioonideta ja Eesti Ekspressi veebiväljaande või kolmanda isiku

kommentaarideta vms lisamaterjalita.

1.5 Mõista AS-ilt Ekspress Meedia Xi kasuks välja 10 000 (kümme tuhat) eurot tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Alternatiivselt palub hageja mõista AS-ilt Ekspress Meedia

Xi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu enda äranägemisel.

1.6 Mõista AS-ilt Ekspress Meedia Xi kasuks välja isikuõiguste rikkumisega saadud tulu

323,98 eurot.

1.7 Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja avaldas 25.04.2019 tema poolt välja antavas nädalalehes Eesti Ekspress nii

paberväljaandes kui ka online versioonis artikli pealkirjaga „Telesaade vaeste aitamisest tegi

produtsent Xst jõuka inimese“. Veebis avaldatud artikkel on hagi esitamise hetkeni

kättesaadav täies mahus. Artikkel sisaldas hageja kohta järgnevaid ebaõigeid väiteid:

(i) X on „Kodutunde“ suurim abisaaja;

(ii) Xi eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut;

(iii) X on jätnud kahele endisele töökaaslasele töötasu maksmata;

(iv) X on „mürk, mis tapab kõik enda ümber“;

(iv) X on „kõige halvem inimene, keda ma tean“ .

3. Hageja hinnangul on artiklis avaldatud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Juhul kui 4 ja 5

väidete näol pole tegemist faktiväidetega, on tegemist hageja suhtes esitatud ebakohaste

väärtushinnangutega. Ülaltoodud väited on eksitavad, teotavad hageja au, kahjustavad tema

mainet ning põhjustavad seeläbi hagejale põhjendamatuid kannatusi. Artiklis viidatakse

otseselt, justkui saaks hageja saate „Kodutunne“ kaudu abi, veelgi enam, ta on kõige suurem

abisaaja. Hageja ei saa saatest „Kodutunne“ mistahes abi, vaid kõik annetustena kogutud tulu

läheb heategevuslikus korras väljavalitud perede eluasemete parendamiseks ja remontimiseks

- ehitatakse välja uus vannituba, köök, lastetoad või muu tarvilik. Eeltoodust tulenevalt on

väär artiklis esitatud väide, et hageja saab saatest abi, kasu või on sootuks suurim abisaaja.

Teiseks, väär on väide, nagu asuks hageja eramu juures kahekorruseline koerakuut Kinnistul

asuv koerakuut on kõige tavalisem ühekorruseline koerakuut. Kolmandaks, väär on artiklist

järelduv väide, nagu oleks hageja jätnud oma endistele kaastöötajatel töötasu(d) maksmata.

Neljandaks, väär on väide, nagu oleks hageja kui mürk, mis tapab kõik enda ümber oleva

ning on kõige halvem inimene. Tegemist on ebasündsas väljendusviisis esitatud tsitaatidega,

mille kaudu omistatakse hagejale selgelt negatiivsed iseloomuomadused ning tema suhtes

esitatakse tõsiseid süüdistusi.

4. Artiklis esitatud vaidlustatud väiteid ei ole piisava põhjalikkusega kontrollitud. Eeltoodut

ei muuda ega mõjuta ka asjaolu, et artiklis on hageja seisukohti teistes küsimustes formaalselt

kajastatud. On üldteada, et paljud lugejad loevad vaid artiklite pealkirju ja juhtlauseid ning

kujundavad oma arvamuse üksnes selle pinnalt, ilma artiklit lugemata. Käesoleval juhul

polnud artikkel avalikult tasuta kättesaadav, vaid oli tervikuna kättesaadav üksnes paberlehel

ja EE tasulises veebiväljaandes. Seetõttu pole ka välistatud, et paljud lugejad piirdusidki

üksnes artikli nö juhtlausete lugemisega ning kujundasid oma negatiivse arvamuse üksnes

selle pinnalt. Kogu artikli foon on hageja suhtes vastuoluline, negatiivne ja labane ning

seeläbi mõjutatakse artikli lugejat hageja suhtes negatiivselt või vähemasti kirjeldatakse

tugeva negatiivse alatooniga.

5. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale au teotamise ja hea nime kahjustamisega tekitatud

mittevaralise kahju. Mittevaralise hüvitise suuruse leidmisel tuleb hageja hinnangul arvestada

asjaoludega, et hagejale on loodud negatiivne kuvand seoses hageja tegevusega

heategevusliku saate „Kodutunne“ produtseerimisel. Eksitav teave ja ebakohased

väärtushinnangud hageja suhtes avaldati massimeedias (Eesti enim loetud nädalalehes) ning

mh artiklis, mis oli selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks artikliks. Hagi esitamise

seisuga on artikkel jätkuvalt kättesaadav EE veebilehel. Seega oli hageja isiklike õiguste riive

selgelt intensiivne. Kostja ise pöördus artikli sooviga hageja poole ning see oli tingitud

asjaolust, et 02.04.2018 hukkus traagiliselt Tallinn-Tartu maanteel toimunud autoavariis saate

„Kodutunne“ saatejuht ja hageja väga lähedane sõber W. Artikli tegelik foon oli siiski

ebameeldiv, labane ning negatiivne. Seetõttu kasutas ajakirjanik ära ka hageja emotsionaalselt

haavatavat seisundit tollel konkreetsel ajaperioodil. Kahju hüvitis peab olema ka preventiivne,

st mõjutama kostjat tulevikus sarnasest tegevusest hoiduma. Kostja tegevus artikli

avaldamisel ja artiklis hageja kohta ebaõigete väidete ja hinnangute avaldamisel oli kantud

üksnes omakasupüüdlikest motiividest, mille eesmärgiks on saada hageja arvel EE-le

turunduslikku tähelepanu ja kasvatada seeläbi ajalehe müüginumbreid. Hageja palub kostjalt

välja mõista isikuõiguste rikkumisega saadud tulu.

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Kostja vaidles hagile vastu ega tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid.

7. Kostja leiab, et väide üks on hinnang mitte faktiväide ja väljendab asjaolu, et hageja on

telesaate „Kodutunne“ suurim kasusaaja. Selline järeldus on põhjendatud asjaoluga, et saadet

tootev ja hagejale kuuluv ettevõte omandas kallihinnalise kinnisasja, millel elab hageja.

Pressinõukogu leidis, et esimese väite avaldamine sellisel kujul ei olnud vale. Samuti ei leia

kostja, et tegemist oleks au teotava hinnanguga.

8. Teise väite osas leidis kostja, et see ei saa rikkuda hageja õiguseid. Kinnisasi, millest

kirjutati kuulub OÜ-le F ning vastavalt kuulub ka koerakuut OÜ-le F, mitte hagejale. Kuudi

suuruse põhjal on selle nimetamine kahekordseks põhjendatud. Isegi kui lugeda, et lause käib

hageja kohta, ei ole tegemist au teotava väitega. Kostja pidas ka oluliseks, et hagejale anti

enne artikli avaldamist võimalus esitada soovi korral parandusi, kuid hageja ei soovinud

nimetatud väidet täpsustada. Kolmanda väite osas leidis kostja, et ei ole sellist väidet

avaldanud. Samas on tõsi, et hageja on jätnud mitmetele isikutele töötasu maksmata. Seda on

kinnitanud hageja ise meedias ja ka artikli autoriga suhelnud Z ning Kodutundega koostööd

teinud sisekujundaja. Seega on tegemist tõese väitega.

9. Väiteid neli ja viis hindas kostja hinnanguteks. Kostja väitel on hinnangud põhjendatud

meediast läbi käinud erinevate vaidlustega, mis annavad aluse pidada kostjat konfliktseks

inimeseks. Hageja ise saatis kostjale e-kirja, milles väitis „Inimene, kes mürgitas Kodutunnet,

et see häviks – on üsna selge, et sellisele inimesele ma mürgiks muutuda saangi“. Kostja

leiab, et eeltoodu põhjal saab avaldatud hinnanguid pidada põhjendatuks. Samuti leidis kostja,

et tegemist pole au teotavate hinnangutega, sest hinnangud vastavad avalikkuse hinnangule

hageja suhtes.

10. Kostja leidis, et kahju hüvitamise nõue ei saa ühelgi juhul olla põhjendatud enam kui 200

euro ulatuses. Tulu väljanõudmist ei saa hageja nõuda, sest kostja polnud pahausklik - kostja

suhtles erinevate allikatega andmete tõesuse kontrollimiseks ja võimaldas hagejal enne artikli

avaldamist selle osas avaldada arvamust. Samuti on hagejal tõendamata, et tulu saadi just

etteheidetavate viie väite alusel. Kostja kogu sisu on tasuline ja artikli populaarsus tulenes

asjaolust, et „Kodutunne“ saade oli saatejuhi hukkumise tõttu artikli avaldamise hetkel suure

tähelepanu all.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus rahuldab hagi osaliselt andmete ümberlükkamise alternatiivnõude osas. Täielikult

kuulub rahuldamisele alternatiivnõudena esitatud mittevaraline kahjunõue kohtu enda õiglasel

äranägemisel ja varaline kahjunõue.

12. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kostja avaldas 25.04.2019 tema poolt välja antavas

nädalalehes Eesti Ekspress nii paberväljaandes kui ka online versioonis artikli pealkirjaga

„Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“. Veebis avaldatud artikkel oli

hagi esitamise hetkeni ja kättesaadav täies mahus (I kd, tl 8-11 ja 14).

13. Kohus andis mh 20.10.2020 korraldavas määruses kõnealustele väidetele esialgse

hinnangu ning selgitas tõendamiskoormist (I kd, tl191-192 ).

14. Kohus käsitleb alljärgnevalt esmalt ebaõigete väidete ümberlükkamise nõuet, seejärel

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ning viimasena saamata jäänud tulu nõuet.

Ebaõigete andmete ümberlükkamine

15. Hageja

nõue

ebaõigete

väidete

(andmete)

ümberlükkamiseks

võiks

kuuluda

rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu

andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS

§ 1047 lg 4). VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise

õigusvastasuse tuvastamine (RKTKo nr 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega tuleb nimetatud normi

kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus.

Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust.

Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu

need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047

lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st

faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb,

avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad kõnealusest

artiklist.

16. Kostja ei vaidlusta seda, et kostja on väited 1, 2, 4 ja 5 avaldanud. Kostja leiab, et tema ei

ole väidet nr 3 avaldanud. Vaidluse all on ka asjaolu kas tegemist on faktiväidete või

väärtushinnangutega, kas väited on õiged või ebaõiged ning kas tegemist on kohaste või

ebakohaste väärtushinnangutega.

17. Esmalt kohus kvalifitseerib avaldatud väited. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja

mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11).

18. X on „Kodutunde“ suurim abisaaja (väide 1). Kohus leiab, et nimetatud väide on

väärtushinnang, kuna väitest ei avaldu kontrollitav asjaolu. Abi võib olla nii rahaline kui

mitterahaline ning abi suurus, kui tegemist ei ole selgelt väljendatuna rahalise abiga,

missugust väidet pole artiklis selgesõnaliselt esitatud, ei ole objektiivselt mõõdetav ja

tõendatav. Kui saade „Kodutunne“ niisama raha annaks, siis saaks kohtu hinnangul mõõta,

kes kui palju rahalist kasu on saanud, aga kuna „Kodutunne“ raha ei jaga vaid korrastab

eluasemeid, siis pigem ei saa võrrelda, et kas rohkem abi said saates osalenud pered või

hageja. Ka rahalise abi korral ei pruugi suurim abisaaja olla see, kes saab kõige rohkem

rahalist abi, vaid see, kelle jaoks abi saamine tõi kaasa suurima muutuse paremuse suunas.

Seega on tegemist väärtushinnanguga ning väite 1 osas tuleb ümberlükkamise nõue jätta

rahuldamata.

19. Xi eramu juurde Rae vallas kuulub kahekorruseline koerakuut (väide 2). Kohus leiab, et

väide on neutraalse faktiväide. Seega on selle väite osas selle tõele mittevastavuse

tõendamiskoormis hagejal. Hageja on tõendanud, et tegemist on kõige tavalisema

ühekorruselise koerakuudiga (I kd, tl (I kd, tl 13). Samuti on väide ebaõige, kuna eramu ei

kuulu hagejale vaid ettevõttele F OÜ (I kd, tl 104-105). Hageja on F OÜ ainuomanik ja

seaduslik esindaja (I kd, tl 12). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kaudselt on kostja

elamut hagejale kuuluvaks pidanud. Kostja avaldas artiklis “Naine tundub rikas. Tal on Volvo

numbrimärgiga X1 ja hiiglaslik eramu Rae vallas, mille juurde kuulub kahekorruseline

koerakuut, elupuid täis aed ja üle aia lehviv sinimustvalge vimpel“. Seega on tegemist

ebaõige väitega ning kostjal tuleb see ümber lükata.

20. X on jätnud kahele endisele töökaaslasele töötasu maksmata (väide 3). Kostja leiab, et

tema ei ole sellist väidet avaldanud. Artiklis on järgmine lõik: „Süda on tal kindlasti õige

koha peal“, usub R veel, olles ka ainus kelle oma nime all rääkima saan. Kaks „Kodutunde“

endist töötajat keelduvad kategooriliselt. Jah, nad tunduvad Xit koguni kartvat, kuigi meel on

samas täis kibedust. On see meelhärm saamata jäänud töötasu pärast, mis paneb neid

kasutama väljendeid „ta on mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja „kõige halvem inimene,

keda ma tean“? Kohus leiab, et nimetatud lõigust saab mõistlik inimene aru, et hageja on

jätnud kahele endisele töötajale töötasu maksmata. Nimetatud väide on faktiväide, kuna

nimetatut on võimalik kontrollida. Hageja on OÜ F ainuke juhatuse liige ning seega on hageja

ainuke isik, kes saab OÜ F nimel töötasu maksta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks

jätnud kahele endistele töökaaslastele töötasu maksmata. Võimalikele vaidlustele viitamine ei

tõenda seda, et hageja on jätnud töötasu maksmata.

21. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks Dga sõlminud töölepingu.

Samuti ei tõenda meedias D poolt öeldu avaldamine töötasu maksmata jätmist. Kostja väited

selle kohta, et hageja jättis Äle töötasu maksmata, on tõendamata. Kostja ei ole ka tõendanud

ega selgitanud milles „Kodutunne“ ja Z kokku leppisid, ning mis ulatuses ja kes jättis Zle

töötasu maksmata. Tõendamata on kust tuleneb tasu maksmise kohustus. Z ja Y vestlus ei

tõenda seda, et Zle on jäänud töötasu maksmata (I kd, tl 133-165). Z ei ole isikuks, kelle

selgitustele oleks ajakirjanik tuginenud artikli kirjutamisel. Kostja tugines Z kirjale alles

pärast artikli avaldamist. Samuti selgitas hageja kohtuistungil, et Z tegi Kodutundega kaasa

1,5 telesaadet. See oli krooniaeg ja ta oli assistent. Ühe episoodi hind oli 3000 krooni, tema

tasu 1,5 saate kohta 4500 krooni. 3500 eurot aastal 2021 ei teeni ka saatejuht. Väide 3500

eurot tähendaks seda, et Z oleks pidanud tegema vähemalt umbes 30 saadet või tema tasu

oleks pidanud olema 54000 krooni. Saatejuht-toimetaja ei teeni samuti sellist summat.

Assistendi hind jääb ka täna alla 1000 euro ühe episoodi kohta. Summa võiks olla tõenäoline

üksnes kroonides. Z ei ole kunagi nõuet esitanud, järelikult on ta rahad kätte saanud (II kd, tl

23). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud väide on väär ka seetõttu, et hageja ei

ole isiklikult ühelegi isikule tööandjaks. Hageja on tellija või käsundiandja enda ettevõtte F

OÜ kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud väite õigust ja see tuleb kostjal

ümber lükata. Seega ei ole kostja täitnud enda tõendamiskoormist, et faktiväide 3 vastab tõele,

tegemist on ebaõige väitega.

22. Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda

samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed

avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes,

või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist

samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). Seega saab andmete

ümberlükkamist nõuda samal viisil ning kohus jätab rahuldamata hageja nõude ebaõigete

väidete ümberlükkamise avalduse avaldamiseks järgmise tekstiga: „EESTI EKSPRESSi

25.04.2018 artiklis „Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ on Xi

kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et Xi Rae vallas

asuva elamu juures paiknev koerakuut ei ole kahekorruseline ja X ei ole jätnud kellelegi

töötasu maksmata. Kohtu hinnangul on tegemist teisel kujul olevate väidetega ja selles osas

hagi rahuldamisele ei kuulu. Hagi tuleb rahuldada alternatiivnõudes esitatud sõnastuses (so

samal viisil sõnastanuna nagu avaldamisel) ning osaliselt kahe väite (väite 2 ja 3) osas.

Mittevaralise kahju hüvitamine

23. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid

(RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada

kahju hüvitamise kohustus ning hagejal ei ole kohustust tõendada, et kostjale etteheidetavate

tegude tulemusel hakkas keegi hagejasse halvemini suhtuma või muid kahju tekitava tegevuse

tulemusel tekkinud negatiivseid tagajärgi.

24. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste

rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste

rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

(VÕS § 1046 ja § 1047). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks,

kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kahju

tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS

§ 1050 lg 1). Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti

üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü.

Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas

(au teotamine andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid

ebaõiged) ja kostja süü.

25. Kohus tuvastas andmete ümberlükkamise nõude osas kahju tekitamise teo ehk ebaõigete

andmete avaldamise väite 2 ja 3 puhul. Väited 1, 4 ja 5 on väärtushinnangud.

26. Kohus tuvastab kas faktiväidete ja väärtushinanngute avaldamine oli õigusvastane. Kui

tegemist on au teotavate ehk hagejat halvustavate faktiväidete avaldamisega, peab VÕS §

1047 lg 2 alusel kostja tõendama, et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei

olnud õigusvastane. Isiku au väärtushinnanguga teotamise õigusvastasust hinnatakse üksnes

VÕS § 1046 lg 1 järgi, mille kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Au teotamine ebakohase

hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1).

Õigusvastsuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena nii õigust heale

nimele kui ka väljendusvabadust. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata

väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang

on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised

võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227).

27. Kohus leiab, et väide 1 on hagejat halvustav, sest jätab mulje, justkui oleks hageja saanud

jõukaks saate „Kodutunne“ annetuste arvelt. Kostja ei ole põhjendanud kuidas on hageja

võrreldes teiste võttemeeskonnaga eelisseisus ja saanud suurimat abi ja kasu. Tegemist ei ole

põhjendatud väärtushinnanguga. „Kodutunne“ on heategevuslik telesaade, mis on loodud

eesmärgiga aidata vähekindlustatud lastega peredel oma eluasemeid korrastada. Saates

„Kodutunne“ aidatakse neid peresid, kellel on raskusi. Seega saavad „Kodutunne“ saatest

eelkõige abi puudustkannatavad pered. Hageja ei ole selle saate sihtgrupp ega ka isikuks, keda

saate kaudu on aidatud. Sega ta ei ole saanud „Kodutunde“ saatest abi. Asjaolu, et hageja on

saate „Kodutunne“ produktsiooniettevõtte ainuomanik, ei tee temast samuti saatest

„Kodutunne“ abisaajat. Kohus jätab kostja poolt 07.04.2021 istungil esitatud väite Kanal2

poolt esitatud kuriteoteate kohta seoses saatega „Kodutunne“ annetajate raha kasutamisega.

Nimetatud väide on esitatud hilinemisega. Samuti on oluline see, et artikkel kirjutati 2018

kevadel ja Kanal2 poolne kuriteoteade esitati 2020 suvel. Samuti iseloomustab nimetatud

väide hagejat äärmiselt negatiivselt. Mõistlikule inimesele jääb mulje justkui hageja oleks

midagi saate abil saanud ebaausal teel heategevuse arvel ja on seetõttu jõukas. Seega on

tegemist hageja au teotava väärtushinnanguga, kuna sellel on vastavat konteksti arvestades

negatiivne tähendus

28. Kostja väite 2 ja 3 andmete tegelikkusele vastamist tõendanud ei ole. Väide 2 on

neutraalne, seega tegemist ei ole kohtu hinnangul hageja aut teotava väitega. Seega puudub ka

õigusvastasus. Kohus tuvastas andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel, et kostja ei ole

tõendanud, et väide 3 vastab tegelikkusele. Tegemist on hagejat halvustava ja negatiivses

võtmes näitava väitega. Seega on väide hageja au teotav.

29. X on „mürk, mis tapab kõik enda ümber“ (väide 4) ning X on „kõige halvem inimene,

keda ma tean“ (väide 5). Nimetatud väidete avaldamisega loodi hagejast äärmiselt negatiivne

kuvand ja teotati hageja au. Isegi kui kolmandad isikud on selliseid väärtushinnanguid

avaldanud, ei välista see kostja vastutust. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja

võimalikud halvad suhted osade endiste töötajatega ei õigusta ega põhjenda viidatud

väärtushinnanguid. Kirjeldades hagejat kui „mürk, mis tapab kõik enda ümber“ ja „kõige

halvem inimene, keda ma tean“ maalitakse hagejast äärmiselt negatiive kuvand ning

kahjustatakse seeläbi tema mainet. Hagejat näidatakse kui väga kalki, hoolimatut ja halba

inimest. Hageja ei ole andnud 4 ja 5 väites esinevate ebakohaste ja au teotatavate

väärtushinnangute andmiseks põhjust. Kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees

niimoodi halvustada ja solvata. Kõnealuste hinnangute andmist ei saa põhjendada sellega, et

hagejal on olnud varasemalt konflikte ja, et hagejal on osade oma endiste töötajatega halvad

suhted. Kostja maalis hagejast lugejale pildi kui äärmisel ebameeldivast inimesest. Seega on

tegemist au teotava iseloomuga väärtushinnangutega.

30. Arvestades, et hagiavaldusest nähtuvalt on artiklis hageja kohta avaldatud ebaõigeid

faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid, milliseid teotavad hageja au, on nende

avaldamine massimeedias õigusvastane ning rikub hageja isiklikke õigusi. Selliste väidete

avaldamise eesmärgiks saab olla Eesti Ekspressi lugeja tahtlik eksitamine eesmärgiga lugejas

hageja suhtes negatiivse emotsiooni loomine. Avaliku elu tegelasel on küll kõrgem

talumiskohustus, kuid ka avaliku elu tegelane, ei pea taluma tema kohta avaldatud ebaõigeid

väiteid või põhjendamatult solvavaid hinnanguid.

31. Käesolevas asjas on kostja avaldanud väiteid, mis sisaldavad hageja kohta ebaõigeid

faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguis kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile

(avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja

õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kohtu hinnangul oli meediaväljaandes

ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine hageja õiguste rikkumine.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus on seisukohal,

et teisi isiku au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et

väärtushinnangute 1, 4 ja 5 avaldamine oli õiguspärane. Seega on väidete avaldamine

õigusvastane.

32. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole

kostja menetluses esitanud.

33. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral

otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab

mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel

arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu

hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või

kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise

eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada

vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures

arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

34. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni

alusel. Kostja on oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju

tekkimises süüdi.

35. Hageja esitas kahunõude 10 000 eurot ja alternatiivnõudena kohtu enda õiglasel

äranägemisel. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama

ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-

1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks

on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et

kohus võib isiklike õiguste rikkumise puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist

seisundit. Käesoleval juhul on kostja näol tegemist meediaväljaandega ning seega peaks

hageja kasuks välja mõistetav hüvitise suurus vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset

eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära selliselt kostja poolt

edaspidiselt selliste ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis

riivavad isiku au ja väärikust.

36. Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb ka arvestada sellega mil viisil kostja hagejaga

intervjuu tegi. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et intervjuu ja artikkel ilmusid vahetult

pärast seda, kui oli surnud „Kodutunde“ endine saatejuht W. W oli hagejale lähedane isik

ning kostja pöördus hageja poole sooviga teha lugu just hagejast ja Wst. Tegelik artikkel

sellele aga ei keskendunud. Kostja rikkumine on ulatuslik, sest kostja on hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid avaldanud, milline oli paberlehes kui ka

veebiväljaandes avalikult kättesaadav ning mida on näinud väga paljud inimesed. Hageja

märkis hagiavalduse p-s 3.4.4, et artikkel oli selle avaldamise nädalal üheks loetuimaks Eesti

Ekspressi artikliks ning see oli nii hagi esitamise seisuga jätkuvalt kättesaadav Eesti Ekspressi

veebilehel. Hageja on esile toonud, et Eesti Meediaettevõtete Liidu statistika järgi oli Eesti

Ekspressi tiraaž 2018. aasta aprillis 26 200 ning tegemist on ühe loetuima ja levinuma

nädalalehega, mistõttu on ilmne, et vaidlusalune artikkel lugematu hulgani inimesteni.

37. Artiklis esitatud vaidlustatud väiteid ei ole ka piisava põhjalikkusega kontrollitud.

Eeltoodut ei muuda ega mõjuta ka asjaolu, et artiklis on hageja seisukohti teistes küsimustes

formaalselt kajastatud. Kostja võimaldas enne artikli ilmumist hagejal artikliga tutvuda ja

võimalikke vigu parandada (I kd, tl 121). Hageja sõnul saatis Y artikli 5 minutit enne ja

teatas, et parandusteks ei ole enam aega. Hageja sisuliselt artiklit läbi lugeda ei jõudnud (II

kd, tl 24). Kostja hageja väidet ümber lükanud ei ole. Kostja poolt esitatud e-kirjast ei nähtu

millal kostja ajakirjanik selle hagejale saatis. E-kirjast nähtub, et artikkel saadeti kiireks

ülevaatamiseks.

38. Kohus leiab, et hageja taotletud hüvitis 10 000 eurot ei ole põhjendatud ja kohus jätab

selle rahuldamata. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest

on kohus seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude

rahuldamine 2000 euro ulatuses. Nimetatud summa arvestab vajadusega mõjutada kostjat

hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Väiksem summa kostjat ei mõjuta.

Rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõue

39. Hageja esitas kostja vastu rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõude summas 323,98

eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kõnealuse artikli müügitulu veebikeskkonnas.

Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1039 koosmõjus VÕS § 1037 lg-ga 1.

Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit või valdust kasutamisega või muul viisil rikkunud

isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse (VÕS §

1037 lg 1). Seega on VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude esitamisel kaks eeldust – rikkuja on

sekkunud teise isiku õigusesse ilma õiguse omaniku nõusolekuta ja seadusest tuleneva

õiguseta ning rikkuja on seeläbi rikastunud. Rikastumise aluseks olevat harilikku väärtust

hinnatakse rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on

VÕS § 1037 lg 1 olukord, kostja teadis õiguse puudumisest ja kostja sai rikkumise tagajärjel

tulu. Tulu nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama tulu saamist ja tulu suurust.

40. Tõendamist on leidnud, et Eesti Ekspress online-versioonis 25.04.2018 ilmunud Y artikli

„Telesaade vaeste aitamisest tegi produtsent Xst jõuka inimese“ müügitulu on 323,98 eurot (I

kd, tl 194-198). Kostja ei kontrollinud andmeid piisava põhjalikkusega. Artikli tegelik foon ei

olnud see mida hagejal lubati, vaid oli ebameeldiv, labane ning negatiivne. Ajakirjanik

kasutas ära hageja emotsionaalselt haavatavat seisundit ning artiklis ei keskendutud mitte

hageja ja Wga seonduvale, vaid kujutati hagejat äärmiselt negatiivselt. Artikkel oli vahetult

selle avaldamisele ja järgneval perioodil 23.04-29.04.2018 loetuim. Artikli nn tasuta ka

kättesaadav osa kajastab üksnes hagejat, viidates temale kui saate „Kodutunne“ suurimale

abisaajale, ning tema „jõukusele“. Artikli pealkiri ei viita, et tegemist oleks Wga seonduva

artikliga või artikkel räägiks saatest „Kodutunne“. Seega on põhjendamata kostja väide nagu

oleks artikli mõju saate „Kodutunde“ või W isikul. Eeltoodust tulenevalt esineb isiklike

õiguste rikkumise ja kostja saadud tulu vahel põhjuslik seos. Vastavalt tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista rikkumise teel saadud tuluna 323,98 eurot.

41. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

42. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

hagi peaaegu kogu ulatuses. Osaliselt rahuldamata jäi andmete ümberlükkamise nõue ühe

väite osas. Seega on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda

ja 10% ulatuses hageja kanda.

43. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

44. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2022. a otsusega nr 2-19-

2323.