2-20-7988/98 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 28.mai 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7988

Kohtuasi

XX

avaldus

EESTIMAA

ÜHENDATUD

VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.septembri 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

EESTIMAA

ÜHENDATUD

VASAKPARTEI

määruskaebus

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja II): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik I (vastustaja/määruskaebuse esitaja I):

EESTIMAA

ÜHENDATUD

VASAKPARTEI

(registrikood 80060022, aadress Keemikute tn 26-2,

Maardu linn 74116, Harju maakond), seaduslik esindaja

kohtu määratud juhatuse asendusliige JL (e-post:XXX)

Puudutatud isik II: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik III: HH (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik V (määruskaebuse esitaja I): UU

(isikukood

XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXX,

e-

post:XXX)

Puudutatud isik VI: TT (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik VII: OO (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik VIII: YY (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud isik IX: SS (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

2-20-7988

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI määruskaebus jätta läbi vaatamata.

2. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 18.septembri 2020.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid

täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

4. XX määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta XX kanda. Jätta

menetluskulud kindlaks määramata, kuna need puuduvad.

5. EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud jätta solidaarselt HH ja UU kanda. Jätta menetluskulud kindlaks

määramata, kuna need puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja) esitas 01.juunil 2020.a Harju Maakohtule avalduse EESTIMAA

ÜHENDATUD VASAKPARTEI (puudutatud isik I) juhatuse asendusliikme määramiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku I liige. Viimased kaks aastat ei ole ühingu

juhatus oma ülesandeid täitnud, sh korraldanud juhatuse valimisi ega nende kandmist

registrisse. Äriregistrist nähtuvalt võib ühingut esindada DD ainuisikuliselt, kuid isik on

parteist lahkunud. Teised juhatuse liikmed võivad esindada ainult kahekesi koos. Juhatuse

liikmel RR-l on kehtivad volitused, kuid üksinda ei ole tal võimalik parteid esindada. Seega

puudub praegu töövõimeline juhatus. Avaldaja taotleb enda määramist puudutatud isiku I

juhatuse asendusliikmeks, kuna on huvitatud isik, et partei saaks normaalselt töötada.

2. Avalduse 16.juuni 2020.a täpsustuste kohaselt ei ole juhatus kutsunud kokku kongressi.

Vastavalt põhikirjale tuleb seda teha juhatusel mitte harvemini kui üks kord 2 aasta kohta.

Üldkoosolekut ei ole võimalik kokku kutsuda, sest puudub pädev ja aktiivne kutsuja.

Registrikaardi kohaselt kuulub juhatusse 8 liiget (TT, SS, YY, QQ, HH, VV, OO ja RR).

Käesoleval ajal ei ole enam esindus- ja otsustusvõimelist juhatust. HH ja OO on erakonnast

lahkunud. Juhatuse volituste tähtaeg on põhikirja kohaselt 2 aastat. Juhul, kui juhatuse liige

astub erakonnast välja, lõpevad tema volitused. Aegunud on TT, YY, QQ, HH, VV volitused.

RR volitused lõpevad 22.juulil 2020.a. DD on lahkunud. Juhatuses ei ole kahte liiget, kes

võiksid parteid koos esindada. Peamiseks põhjuseks oli see, et juhatuses kujunes kaks erinevat

huvidega gruppi, kes blokeerisid teineteise ettevõtmisi. Nii esitas partei Riigikogu valimistel

2 nimekirja, sageli pöörduti erimeelsuste lahendamiseks ka kohtu poole. Avaldaja ei nõua

2-20-7988

asendusliikmena tasu. Ülesandeks on nõus võtma kongressi kokkukutsumise, mille kulude

prognoositav summa on 3000 eurot.

Puudutatud isikute seisukohad

3. UU ja HH palusid jätta avalduse läbi vaatamata. Allakirjutanud on puudutatud isiku I

juhatuse liikmed ja ühiselt seaduslikud esindajad. Avaldaja ei ole kunagi partei liige olnud,

RR lisas ta omavoliliselt nimekirja, kuigi selleks puudus õigus, sest sel ajal ei olnud RR ise

partei liige. Tsiviilasjas nr 2-19-5690 on kohus tuvastanud, et RR ei ole kunagi olnud partei

juhatuse liige. Seega ei saa avaldaja olla huvitatud isik ja on kohut eksitanud. Parteis on

olemas juhatuse liikmed, kes on valitud 25.novembri 2019.a kongressil ning nende volitused

on veel kehtivad. Avaldaja teadis sellest ja on kohtule esitanud valeinfo. Kongress peab

toimuma selle aasta novembris.

4. QQ palus jätta avalduse läbi vaatamata, kuna avaldaja ei ole ega saa olla huvitatud isikuks.

RR lisas avaldaja omavoliliselt nimekirja, kuid tal ei olnud seda õigust teha. Avaldaja on

kohtule esitanud vale info. Parteris on tegutsev juhatus. Avaldaja ei ole kunagi olnud partei

liige.

5. SS vastuse kohaselt on avaldaja kirjeldanud partei juhtimisprobleeme tõele vastavalt.

Praegu puudub juhatus, kes suudaks kongressi kokku kutsuda. Avaldajal on suur

juhtimiskogemus, ta on võimeline kongressi kokku kutsuma ja juhtimise taastama.

6. TT toetas avaldust ning leidis, et avaldaja on kõige õigem isik, keda asendusliikmeks

määrata.

Avaldaja seisukoht ja menetluse edasine käik

7. Avaldaja vastuse kohaselt astus ta parteisse 05.detsembril 2018.a, lõplikult vormistati

registrikanne 11.jaanuaril 2019.a. Avaldaja on siiani kehtivas nimekirjas. RR oli

registrikaardilt kustutatud ja OO parteist lahkunud.

8. Harju Maakohus jättis 19.augusti 2020.a määrusega mh rahuldamata puudutatud isikute II,

III ja V esitatud taotlused avalduse läbi vaatamata jätmiseks, eemaldas menetlusest RR ja

kohustas avaldajat esitama 04.septembril 2020.a uue asendusliikme kandidaadi. Harju

Maakohus pöördus 01.septembril 2020.a Advokatuuri ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja poole ettepanekuga anda teada sobivatest asendusliikme kandidaatidest.

9. Avaldaja esitas uueks asendusliikme kandidaadiks 31.augustil 2020.a ÕÕ.

10. LL esitas 10.septembril 2020.a Harju Maakohtule taotluse enda määramiseks puudutatud

isiku I asendusliikmeks. Taotluse kohaselt on LL valitud erakonna juhatusse 08.detsembri

2018.a üldkoosolekul ja sai menetlusest teada advokaadilt.

11. Avaldaja 15.septembri 2020.a vastuse kohaselt lõpevad LL volitused 07.detsembril

2020.a, tema isik ei ole asendusliikmeks sobiv, registriosakond ei ole kandeid teinud ja taotlus

ei sisalda infot, et 08.detsembri 2018.a otsused on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-19-1940.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohus rahuldas 18.septembri 2020.a määrusega avaldaja XX avalduse

EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikme määramiseks.

2-20-7988

Maakohus määras EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse asendusliikmeks

LL

(isikukood

XXXXXXXXXX).

Maakohus

jättis

menetluskulud

EESTIMAA

ÜHENDATUD VASAKPARTEI kanda ning mõistis temalt avaldaja kasuks välja riigilõivu

50 eurot. Määrus kuulus täitmisele alates selle edastamisest EESTIMAA ÜHENDATUD

VASAKPARTEILE, s.o alates 18.septembrist 2020.a.

13. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 11, § 477

lg-tele 1,2,7, §-le 602 ning MTÜS §-le 30 ja leidis, tutvudes avalduse ja puudutatud isikute

seisukohtadega, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on avaldaja kui

puudutatud isiku I liikmena huvitatud isikuks, kellel on MTÜS §-s 30 sätestatud avalduse

esitamise õigus.

14. Kohus oli seisukohal, et kohtu sekkumine eraõigusliku juriidilise isiku tegevusse on

äärmuslik abinõu ja see on põhjendatud eelkõige olukorras, kus muud viisid ja meetmed on

ennast ammendanud või puuduvad need üldse. Avaldaja on esitanud avalduse põhjusel, et

erakonna juhatuse liikmed ei täida oma kohustusi ja juhatuse liikmetele vahel on

erimeelsused, mis takistavad juhatuse liikmetel ülesannete täitmist. Samuti on juhatuse

liikmete volitused lõppenud, mistõttu ei ole neil õiguslikku alust ühingu esindamiseks.

Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik kokku kutsuda erakonna üldkoosolekut või kongressi

(volinike koosolekut).

15. Riigikohus on selgitanud, et mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks võib olla

ka juhul, kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud ja pikema aja jooksul ei ole õnnestunud

uusi juhatuse liikmeid valida (Riigikohtu 07.juuni 2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17,

p 12). MTÜS § 30 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks asendusliikme määramiseks juhatuse

liikme ajutist või kestvat võimetust (nt tervislikud põhjused) täita oma kohustusi. Lisaks peab

olema tegemist üldkoosoleku suutmatusega juhatuse liikmeid valida (vt Riigikohtu

18.detsembri 2006.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 15). Arvestades käesolevas asjas

esitatud avaldaja ja puudutatud isikute seisukohti, on ilmne, et asendusliikme määramine on

puudutatud isiku I tegevuse jätkamiseks vajalik. Seetõttu on asendusliikme määramiseks

olemas mõjuv põhjus.

16. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus TsMS §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga

isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma

ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik

tema nõusolek. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või

olla nõukogu liige. Juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt

karistusseadustiku §-dele 49 või 491 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või

ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb

osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel (MTÜS §

26 lg 21). Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus juhatuse asendusliikmeks määrata iga

isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma

ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

17. Kohtule on esitatud ÕÕ ja LL nõusolekud juhatuse asendusliikmeks määramise kohta.

Kohtu hinnangul tuleb juhatuse asendusliikme määramisel lähtuda eelkõige puudutatud isiku

I huvidest. Mõlemad kandidaadid on kinnitanud, et neil on seaduse kohaselt õigus olla

juhatuse liige ega esine asjaolusid, mis välistaksid juhatuse asendusliikmeks määramise.

Mõlemal kandidaadil on varasem äriühingu või mittetulundusühingu juhtimise kogemus, neil

on kõrgharidus (ÕÕ-l õigusteaduses ja LL-l ärijuhtimises) ning kandidaadid on viinud ennast

kurssi erakonna olukorra ja tegevusega. Siiski on LL-l erakonnaga suurem seos, st ta on

2-20-7988

erakonna liige ja teda on mh valitud erakonna juhatuse liikmeks (kuigi vastav üldkoosoleku

otsus on vaidlustatud ja tal ei ole olnud võimalik täita juhatuse liikme ülesandeid). Mõlemad

kandidaadid on teadlikud, et suure tõenäosusega puuduvad ühingul igasugused rahalised

vahendid, esitamata on aruanded alates 2019.a ja ühingule ei kuulu mingit registrisse kantavad

vara. Siiski soovib ÕÕ asendusliikmena tasu ja kulude hüvitamist, samas LL on nõus olema

juhatuse asendusliige tasu saamata.

18. Kohus oli seisukohal, et LL on esitatud andmete põhjal sobivam juhatuse asendusliikme

kandidaat. LL on kinnitanud, et ta on teadlik asendusliikme ülesannetest, õigustest ja

kohustustest. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et LL ei vastaks juhatuse liikmele

esitatavatele nõuetele. Kohus on teinud vastavad päringud äriregistri teabesüsteemi ja kohtute

infosüsteemi. Nimetatud asjaolusid ei nähtu ka avaldaja ja puudutatud isikute esitatud

seisukohtadest ning tõenditest. Seetõttu kohus leidis, et LL tuleb määrata puudutatud isiku I

juhatuse asendusliikmeks. Kohtule ei ole teada veel teisi huvitatud isikuid peale menetlusse

võtmise määruses kaasatud puudutatud isikute, kellelt seisukohta asja kohta küsida, mistõttu

lahendas kohus avalduse ilma täiendava ärakuulamiseta.

Puudutatud isiku I (EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI) määruskaebus

19. Puudutatud isikud III ja V (UU ja HH) esitasid EESTIMAA ÜHENDATUD

VASAKPARTEI nimel määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja jätta

avaldus rahuldamata.

20. Määruskaebuse

põhjenduste

kohaselt

on

kaebuse

allkirjastajad

EESTIMAA

ÜHENDATUD VASAKPARTEI juhatuse liikmeteks valitud 25.novembri 2018.a kongressil

ning nende volitused kehtivad kuni 25.novembrini 2020.a. Ei ole allakirjutanute süü, et esitati

hagi kongressi vaidlustamiseks (tsiviilasi nr 2-19-1940) ja andmed pole veel registrisse

kantud. Juhatuse asendusliikme määramine on ennetähtaegne. Avaldaja ei esitanud LL

asendusliikmena kohtu määratud tähtajaks, so 04.septembriks 2020.a. LL tegi seda ise

10.septembril 2020.a, mis on uus avaldus asendusliikme määramiseks. Kohus ei andnud

võimalust huvitatud isikutele sellele avaldusele arvamuste esitamiseks. Juhatusel ei olnud

ajutist või kestvat võimetust oma kohustuste täitmiseks. LL ei ole kunagi olnud erakonna liige

ega ole huvitatud isik MTÜS § 30 mõttes. Parteis on tegutsev juhatus. Kongress peab toimuma

käesoleva aasta novembris, kus valitakse uus erakonna juhatus. Konflikt parteis on lõppenud.

Kohus sekkus jämedalt organisatsiooni tegevusse, allakirjutanute volitused ei ole lõppenud ja

25.novembri 2018.a toimunud kongressi otsuseid ei ole kohus tühiseks tunnistanud.

Asendusliikme määramine tekitab parteile suurt kahju.

Menetlusosaliste ja LL seisukohad

21. QQ toetas määruskaebust. SS palus määruskaebust mitte menetlusse võtta, kuna kaebuse

esitajad ei ole kantud registrikaardile ega saa parteid esindada. Otsus tsiviilasjas nr 2-19-1940

ei ole veel jõustunud. Avaldaja leidis, et kaebust ei saa menetlusse võtta, kuna kaebuse

allkirjastanud isikute volitused juhatuse liikmetena on lõppenud. LL leidis, et temal on

parteiga suurem seotus kui ÕÕ-l, lisaks on ta nõus juhtima tasuta. Kohus ei ole asendusliikme

määramisel põhikirjaga ega ka avaldustega seotud. Kõiki huvitatud isikuid kuulati vajalikul

määral ära.

Avaldaja (XX) määruskaebus

2-20-7988

22. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub läbi vaadata Harju

Maakohtu 19.augusti 2020.a määruse ning võrrelda seal esitatud seisukohti 18.septembri

2020.a määrusega; tühistada maakohtu 19.augusti 2020.a määruse p 14 ja maakohtu

18.septembri 2020.a määruse p 21 ning tunnistada, et avaldaja on asendusliikmeks sobivam

kandidaat kui LL ja määrata ta asendusliikmeks; kui kohus leiab, et asendusliikmel peab

olema juristi haridus, siis määrata asendusliikmeks ÕÕ. Määruskaebuse täienduse kohaselt

palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja määrata asendusliikmeks ÕÕ.

23. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud LL avalduse alusel esmalt

otsustama, kas see üldse menetlusse võtta või mitte ja kui võtta, siis liita selle tsiviilasjaga.

Kohus ei ole taganud info konfidentsiaalsust. LL tunnistab, et sai info oma advokaadilt.

Maakohus ei oodanud ära avaldaja vastust, vaid hakkas kandidaati otsima pankrotihaldurite

ja advokaatide hulgast. Kohtul ei olnud selleks õigust, andmata hinnangut avaldaja

kandidaadile.

24. Kandidaatide nägemus oma tööst on sarnane. LL teeb kõike omal kulul ja väidab, et

kannab need ise. Erakonnale tasuta teenuste osutamine on erakonna varjatud finantseerimine

ja õigusvastane tegevus. Asendusliikme määramisel peab kohus kindlaks määrama

asendusliikme kulutuste suuruse.

25. LL-l on õnnestunud viia maakohus eksitusse. LL võeti erakonda RR poolt, kelle volitused

hiljem kohtus vaidlustati ning kohtu poolt kehtetuks tunnistati. Sellel alusel on kahtluse all ka

LL parteisse astumise legitiimsus. Erakonna 08.detsembri 2018.a otsused on aga kehtetud,

millisele seisukohale asus ka Tartu Maakohtu registriosakond, kes ei rahuldanud LL avaldust

tema kandmiseks registrikaardile.

26. Maakohus võrdsustas arusaamatul põhjusel LL bakalaureuse tasemel kõrghariduse ÕÕ

magistritasemel kõrgharidusega. TsMS § 218 lg 2 analoogia alusel võiks kohaldada ka

asendusliikme puhul nõuet, et bakalaureusekraad ei anna õigust kohtus esindada. Kohus on

hoopiski maha vaikinud, et ÕÕ-l on ka psühholoogias magistrile võrdne kraad, doktori kraad

ja vanemteaduri kutse.

27. Põhjendamatu on maakohtu 19.augusti 2020.a p 14 seisukoht, et avaldaja teadmised

juhatuse liikme tööst on pealiskaudsed. Avaldaja ja LL oskuste ja teadmise võrdluse kohaselt

nähtub, et LL-l kraadi ja kutset ei ole, kuid avaldajal on magistriga võrdsustatud kraad vene

filoloogias ja doktori kraad filosoofia ajaloos. Avaldaja juhtimiskogemus on pikem, 23 aastat.

Mõlemad astusid parteisse 2018.a detsembris, kuid LL ei ole juhatuse koosolekutest osa

võtnud ega osalenud muudel üritustel, avaldaja on aktiivselt osalenud Tartu piirkonna töös.

Menetlusosaliste ja LL seisukohad

28. UU ja HH toetasid EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI nimel määruskaebuses

esitatud nõuet maakohtu määruse tühistamiseks, kuid palusid jätta avalduse rahuldamata.

Tuleb oodata kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-19-2852. Asendusliiget ei saa määrata, kui on kehtiv

juhatus. LL ja avaldaja ei ole kunagi olnud erakonna liikmed ja seega pole ka huvitatud isikud

MTÜS § 30 mõttes. QQ toetas kaebuse nõuet tühistada maakohtu määrus, kuid palus jätta ka

avaldus rahuldamata. Juhatuse asendusliikme määramine on ennetähtaegne. Asendusliiget ei

saa määrata, kui on kehtiv juhatus. LL märkis, et tema taotlus on esitatud maakohtule

käesoleva tsiviilasjaga seoses, kuna kohus otsis asendusliiget; ta on kohtule näidanud, et

kannab kulud ise või koostöös erakonna liikmetega. Kulutustest, mida erakonna liikmed

teevad, annavad nad aru erakondade rahastamise järelevalve komisjonile, seega ei saa olla

2-20-7988

tegu varjatud rahastamisega. Vale on, et LL ei ole juhatuse koosolekutest osa võtnud. Mitte

keegi pole vaidlustanud LL kuulumist erakonda.

Menetluse edasine käik

29. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium käsitleb esmalt puudutatud isiku I nimel HH

ja UU poolt esitatud määruskaebust (I), seejärel avaldaja XX määruskaebust (II) ning teeb

seejärel menetluslikud otsustused (III).

I

31. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui

määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

kaebuse määrusega läbi vaatamata.

32. Käesolevas asjas kohaldub maakohtu määruse edasikaebeõiguse osas TsMS § 606 lg 2,

mille kohaselt on isiku määramise avalduse rahuldamise peale kaebeõiguse avaldajal ja

juriidilisel isikul. Eeltoodule tuginedes ja tulenevalt tsiviilasja materjalidest võisid käesolevas

asjas tehtud maakohtu määrusele kaebuse esitada XX avaldajana ning EESTIMAA

ÜHENDATUD VASAKPARTEI juriidilise isikuna.

33. Maakohus on ringkonnakohtule lahendamiseks edastanud ekslikult HH ja UU

määruskaebuse, jättes tähelepanuta, et see on esitatud puudutatud isiku I nimel. Kuigi

EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI omab seadusest tulenevalt maakohtu

määrusele kaebeõigust, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on võtnud

määruskaebuse menetlusse ebaõigesti. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti

alljärgnevalt.

34. TsMS § 226 lg 1 kohaselt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba

selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse

esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast

seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 120 lg 1 kohaselt määratakse seadusjärgse esindusõiguse

ulatus seadusega. TsÜS § 127 lg 1 kohaselt lõpeb seadusjärgne esindusõigus seadusega

ettenähtud alustel ja korras. EKS § 1 lg 2 kohaselt laieneb erakonnale mittetulundusühingute

seadus niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti. MTÜS § 28 lg 1¹ kohaselt

valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud

muud tähtaega. MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal

ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja

kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

35. Eeltoodust tulenevalt tuli määruskaebuse allakirjutanud isikutel põhistada oma

esindusõiguse olemasolu. Puudutatud isikud III ja V on tuginenud väitele, et said volitused

puudutatud isiku I esindamiseks kongressi 25.novembri 2018.a otsusega ning need kehtivad

kuni 25.novembrini 2020.a (I kd, tlk 132 ja 141).

2-20-7988

36. Ringkonnakohus kogus TsMS § 477 lg 7 alusel asjas tõendeid ning tuvastas kohtute

infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-19-2852 menetles Harju Maakohus YY hagi puudutatud

isiku I vastu, mis lõppes 20.novembril 2020.a kinnitatud ja 15.detsembril 2020.a jõustunud

kompromissiga mh selle kohta, et kongressi 25.novembri 2018.a otsust juhatuse liikmete QQ,

BB, FF, UU, HH valimise kohta ei ole vastu võetud (II kd, tlk 91).

37. Lisaks eeltoodule nähtub tsiviilasja materjalidest, et pärast 25.novembri 2018.a kongressi

toimus puudutatud isiku I üldkoosolek ka 08.detsembril 2018.a, mille tulemusena puudutatud

isikud III ja V juhatusest tagasi kutsuti (I kd, tlk 95 pöördel). Asjas ei ole esitatud tõendeid

ega tuginetud väitele, et see otsus oleks kohtute poolt tühiseks tunnistatud. Ringkonnakohus

märgib, et kuigi Harju Maakohtu poolt on 17.jaanuaril 2020.a tsiviilasjas nr 2-19-1940 tehtud

tagaseljaotsus, millega tuvastati puudutatud isiku I juhatuse otsuste tühisus mh 08.detsembri

2018.a üldkoosolek kokku kutsumise kohta, milline otsus on kohtute infosüsteemi andmetel

jõustunud 24.veebruaril 2021.a, ei muuda see puudutatud isiku I 08.detsembri 2018.a

üldkoosolekul puudutatud isikute III ja V tagasikutsumise otsuseid automaatselt tühiseks või

kehtetuks, arvestades, et üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on ette nähtud erikord

tulenevalt MTÜS §-dest 24 ja 24¹, mis EKS § 1 lg-st 2 tulenevalt laieneb ka erakondadele.

38. Kuivõrd puudutatud isikutel III ja V puudus puudutatud isiku I nimel maakohtule

21.septembril 2020.a määruskaebuse esitamisel selleks vajalik esindusõigus, tuleb kaebus

jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

II

39. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja avaldaja XX määruskaebusega, leiab,

et vaidlustatud Harju Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid TsMS §

659 ja § 657 lg 1 p-de 1 ja 2¹ alusel tuleb täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi

vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust

ei anna ning määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6

alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

40. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus oleks pidanud LL

taotlust käsitlema TsMS § 602 alusel esitatud avaldusena, otsustama selle menetlusse võtmise

ja liitmise käesoleva asjaga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitati nimetatud taotlus

maakohtule pärast seda, kui kohus oli pöördunud juhatuse asendusliikme leidmiseks

Advokatuuri poole. LL on selgitanud, et sai kohtumenetlusest teada advokaadi kaudu. Seega

on sisuliselt esitatud maakohtule vastus pöördumisele ja antud teada võimalikust juhatuse

asendusliikme kandidaadist ning tema nõusolekust.

41. Maakohtule on etteheidetav siiski see, et kohus ei võimaldanud LL isikuga seoses teistel

menetlusosalistel peale avaldaja (I kd, tlk 104) oma arvamust avaldada. Siiski ei ole eelnev

rikkumine sedavõrd oluline, et tingiks maakohtu määruse tühistamise ja avalduse uueks

läbivaatamiseks saatmise, arvestades, et maakohus on LL taotluse teinud muudele

menetlusosalistele enne asjas lõpplahendi tegemist e-toimikus nähtavaks, ka on saanud

menetlusosalised määruskaebusmenetluses soovi korral esitada oma vastustes vastuväiteid

seoses LL määramisega puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks.

2-20-7988

42. Ringkonnakohus ei nõustu etteheidetega maakohtule seonduvalt info salastatuse tagamata

ning avaldaja vastuse ära ootamata jätmisega. TsMS § 604 lg 1 kohaselt ei ole kohus isiku

määramisel avaldusega seotud ning TsMS § 604 lg-st 2 tulenevalt jäetakse avaldus

rahuldamata või menetlus lõpetatakse, kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes

vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda

kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada. Eelnev tähendab, et

maakohus võis ise teha pöördumisi puudutatud isikule I sobiva juhatuse asendusliikme

kandidaadi leidmiseks ning seda ka ajal, millal avaldajale uue kandidaadi leidmiseks määratud

tähtaeg ei olnud möödunud. Avaldaja leitud kandidaadi sobivusele tuli maakohtul anda

hinnang lõpplahendis, mida kohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt ka teinud on.

43. Ringkonnakohus ei nõustu ka seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kindlaks määrama

juhatuse asendusliikme kulutuste suuruse. TsMS § 605 lg-st 1 ja MTÜS §-st 30 ei tulene kohtu

määratud juhatuse asendusliikmele kohustust nõuda kulutuste hüvitamist ja tasu. TsMS § 605

lg-st 1 ning MTÜS §-st 30 tulenevalt määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse

alusel määrusega, kui isik ei jõua juriidilise isikuga kokkuleppele isiklikult talle tekkinud

kulutuste hüvitamise ja tasu osas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on LL maakohtule teada

andnud, et peab asendusliikme kulude tasumist ja juhatuse asendusliikmele tasude määramist,

samuti ettemaksu nõudmist ebarealistlikuks ning nõustub töötama tasuta (I kd, tlk 106).

Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud kulutuste suuruse kindlaks määramata.

44. Ringkonnakohus ei nõustu ka arvamusega, et LL poolt tasu ja kulutuste nõudmata jätmine

on käsitletav erakonna varjatud rahastamise ja õigusvastase tegevusena. Kuigi EKS § 12³ lg 2

p 3 kohaselt on keelatud annetusena kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või

kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule, ei peeta EKS

§ 12³ lg 1 kohaselt annetuseks vabatahtlikku tööd. Ringkonnakohus märgib, et ka avaldaja ise

on kohtule esitatud avalduses teada andnud, et ta tasu ei soovi (I kd, tlk 12 pöördel) ning

pidanud oluliseks, et võimalusel tuleb asendusliikmeks leida kandidaat, kes ei taotle kasumit

(I kd, tlk 72).

45. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et LL-l on õnnestunud viia maakohus eksitusse seoses

väitega erakonda kuulumise kohta. Avaldaja on kahtluse alla seadnud LL erakonda astumise

legitiimsuse, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et LL liikmeks olek oleks

vaidlustatud või et ta oleks erakonnast välja arvatud.

46. Maakohtule saab ette heita siiski seda, et kohus on vaidlustatud määruses jätnud

põhjendamata, mille alusel kohus kontrollis LL kuulumise puudutatud isiku I liikmete hulka.

Ka eelnev eksimus ei ole maakohtu määruse tühistamist tingiv, kuna selle saab parandada

ringkonnakohus, täiendades vaidlustatud määruse p 20 nähtuvaid põhjendusi alljärgnevalt:

Siiski on LL-l erakonnaga suurem seos, st ta on erakonna liige alates 11.jaanuarist 2019.a,

millise fakti tuvastas kohus äriregistri teabesüsteemist (II kd, tlk 92).

47. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esile toodud asjaolud selle kohta, et

maakohus ei ole LL ja ÕÕ kandidatuuride võrdlemisel arvesse võtnud viimase kõiki kraade

ning on põhjendamatult eelistanud bakalaureusekraadiga isikut magistrikraadiga isikule, ei

anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ja ÕÕ määramiseks puudutatud isiku I juhatuse

asendusliikmeks. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud, millisest õigusnormist tuleneb, et

kohus peab eelistama juhatuse asendusliikme määramisel kandidaatide võrdluses kõrgemalt

haritud isikut. Ringkonnakohtule ei ole ka teada, et sellist normi Eesti õiguskorras

eksisteeriks. Avalduse lahendamisel tuli maakohtul lähtuda kehtivast seadusandlusest.

2-20-7988

48. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses

nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel

täitma. MTÜS § 26 lg-te 2 ja 2¹ kohaselt, mis laienevad EKS § 1 lg 2 alusel ka käesoleval

juhul, peab juhatuse liige olema teovõimeline füüsiline isik ning juhatuse liikmeks ei või olla

isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491 kohaldanud juhatuse

liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda

samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse

liige seaduse või kohtulahendi alusel.

49. Nendele nõuetele vastavust on maakohus vaidlustatud määrusest nähtuvalt LL osas ka

kontrollinud. Määruskaebuses esitatud nõude, mille kohaselt soovib avaldaja ÕÕ nimetamist

puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks, edukuse tagamiseks tuli avaldajal eelkõige

põhistada see, et LL ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Neid asjaolusid ei ole

määruskaebuses esile toodud. Eelnevast tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus maakohtu

diskretsiooni sekkumiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses oma otsustust jälgitavalt

põhjendanud ning analoogselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et praegusel

juhul tuli lähtuda erakonna huvidest. Maakohus on õigesti eelistanud juhatuse

asendusliikmeks isikut, kes on erakonnaga juba varasemast ajast seotud ning keda on

usaldatud ka seda juhtima, olgugi, et see otsus vaidlustati. Maakohus on õigesti arvestanud ka

erakonna rahalist seisu ning asjaolu, et LL ei ole vastupidiselt ÕÕ-le soovinud oma tegevuse

eest tasu ja sellega seotud kulude hüvitamist.

50. Arvestades eeltoodut ning seadusandja poolt kehtestatud nõudeid juhatuse liikmete

isikutele puudub ringkonnakohtu hinnangul alus kohaldada puudutatud isiku I juhatuse

asendusliikme määramisel rangemaid nõudeid ja avaldaja poolt väljapakutud analoogiat

TsMS § 218 lg 2 alusel.

51. Seoses avaldaja taotlusega tühistada maakohtu 19.augusti 2020.a määruse põhjenduste

punkt 14 ja võrrelda selles toodud seisukohti asjas tehtud lõpplahendiga, selgitab

ringkonnakohus, et on seadusest tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning saab

eeltoodust tulenevalt kontrollida ainult vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust.

52. Ringkonnakohus märgib siiski, et lisaks eespool nimetatud eksimustele saab maakohtule

ette heita seda, et vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks ei ole avaldaja,

arvestades tema avalduses toodud nõudeid, puudutatud isiku I juhatuse asendusliikmeks sobiv

isik. Siiski ei too ka see rikkumine kaasa vaidlustatud määruse tühistamist ja avalduse

maakohtule uueks menetlemiseks tagasisaatmist, kuna ringkonnakohus saab eksimuse ise

parandada, täiendades maakohtu määruse õiguslike põhjenduste punkte 20 ja 21 alljärgnevalt:

Kohtule on esitanud oma nõusoleku juhatuse asendusliikmeks määramise kohta ka avaldaja

XX, kes on huvitatud isikuks nii TsMS § 602 kui ka MTÜS § 30 mõttes, olles äriregistri

teabesüsteemist nähtuvalt puudutatud isiku I liikmeks alates 11.jaanuarist 2019.a (II kd, tlk

93). XX on kõrgharidusega (filoloogia ja filosoofia), ta omab pikaaegset juhtimiskogemust

ning on kursis erakonnas toimuvaga, sh sellega, et hetkel rahalised vahendid puuduvad. Ka

XX ei nõua sarnaselt LL-ga juhatuse asendusliikmena tasu, kuid prognoosib tegevusega

seotud kulude suuruseks 3000 eurot. XX on nõus võtma oma ülesandeks kongressi

kokkukutsumise (I kd, tlk 12). Kohus märgib, et kuigi nii XX kui LL on äriregistris peetavast

erakonna nimekirjast nähtuvalt puudutatud isiku I liikmeteks olnud samapalju aega, on LL

siiski sobivam juhatuse asendusliikmeks, arvestades, et ta ei ole piiranud oma ülesannete ringi

ning on nõustunud tegutsema tasu ja kulude hüvitust saamata. LL on erinevalt XX-st juhatuse

asendusliikme ülesannetena lisaks üldkoosoleku läbiviimisele näinud ka selleks vajaliku

erakonnaliikmete väljaselgitamise vajadust, seni esitamata aruandluse esitamist registritele,

2-20-7988

erakonna rahalises seisus (sh võlgade suuruses) selguse saamist ja selle parandamiseks

võimaluste leidmist, samuti esindamist pooleli olevates kohtuvaidlustes (I kd, tlk 106

pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudutatud isiku I huvides on määrata

juhatuse asendusliikmeks LL, kes vastab seaduse nõuetele ning on valmis tagama erakonnale

seni väljalangenud juhatuse asemel tingimusteta esindus- ja juhtimisfunktsiooni täitmise.

53. Lõpetuseks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et avaldaja on käesolevas asjas

põhistanud õiguskaitsevajaduse. Nõustuda ei ole võimalik puudutatud isikute II, III ja V

seisukohaga, et puudutatud isikul I on esindusõigust omav juhatus olemas, arvestades et seda

väidet kinnitavaid tõendeid ei ole tsiviilasjas käesoleva ajani esitatud. Tsiviilasjas nr 2-19-

2852 jõustunud kompromissist nähtuvalt ei ole puudutatud isikuid III ja V puudutatud isiku I

juhatuse liikmeteks kehtivalt valitud, puudutatud isiku I 08.detsembri 2018.a üldkoosoleku

otsuseid ei ole aga kohtute poolt tühiseks või kehtetuks tunnistatud.

54. Eelnevast tulenevalt ei ole puudutatud isikule I juhatuse asendusliikme määramine olnud

sugugi ennatlik ning seaduslik alus maakohtu määruse tühistamiseks puudub.

III

Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

55. Puudutatud isiku I määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 alusel

solidaarselt puudutatud isikute III ja V kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on see õiglane,

arvestades, et nimetatud isikutel puudus puudutatud isiku I nimel kaebuse esitamiseks vajalik

esindusõigus. Avaldaja määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6

alusel avaldaja kanda, arvestades, et tema määruskaebus jääb rahuldamata.

56. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse seoses määruskaebustega on ainsana

esitanud LL. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata,

kuna LL ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ega saa menetluskulude hüvitamist nõuda.

TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt saab kohus kindlaks määrata vaid menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud. TsMS § 198 g 3 teise lause kohaselt

eeldatakse hagita menetluses, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus

hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Ringkonnakohus märkis eespool, et

TsMS § 606 lg 2 kohaselt oli maakohtu määrusele edasikaebeõigus üksnes avaldajal ja

juriidilisel isikul. Arvestades, et LL ei ole menetluses osalenud avaldajana ja määruskaebusele

esitatud vastust ei ole selle sisust nähtuvalt võimalik tõlgendada ka puudutatud isiku I

vastusena, ei kuulu esitatud taotlus rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt jäävad

määruskaebustega seotud menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

57. Käesoleva määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS

§-iga 659, TsMS § 606 lg-st 2 ja TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest koosmõjus TsMS § 696

lg 3 esimese lausega.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/