3-20-2559/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2559

Haldusasi

OÜ Lurex Trade kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

rahapesu andmebüroo 8. juuli 2020. a otsuse nr 3.4-

9/1624-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2021. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Lurex Trade, esindaja Igor Sumarok

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo (Politsei- ja

Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglane),

esindaja Mihkel Ruubas

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Lurex Trade määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Lurex Trade määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

7. jaanuari 2021. a määrus haldusasjas nr 3-20-2559 muutmata.

2. Tagastada OÜ Lurex Trade määruskaebuselt haldusasjas nr 3-20-2559 tasutud

riigilõiv 15 (viisteist) eurot (viitenumber 00721003554777).

EDASIKAEBAMISE KORD

Haldusasja menetluse lõpetamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 4, § 155 lg

5, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata

(HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (RAB) väljastas OÜ-le Lurex Trade

12.11.2014 tähtajatu tegevusloa nr FFA000120 finantseerimisasutusena tegutsemiseks. RAB

väljastas OÜ-le Lurex Trade 19.03.2018 tegevusload nr FVR000069 ja FRK000051 vastavalt

virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse osutamiseks.

2. RAB teavitas 05.03.2020 ja 15.06.2020 majandustegevuse registri (MTR) kaudu kõiki

tegevusloa omanikke (sh OÜ-d Lurex Trade), et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

3-20-2559

2(6)

seaduses (RahaPTS) 10.03.2020 jõustuvate (jõustunud) muudatustest tulenevalt on tegevusloa

omanikud kohustatud viima oma tegevuse ja tegevust reguleerivad sisemised dokumendid

seadusega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020, esitades sellekohase taotluse kas MTR portaalis või

notari vahendusel. Kui ettevõtja ei vii oma tegevust tähtajaks seadusega kooskõlla ja ei esita

dokumente, tunnistab RAB ettevõtja tegevusloa kehtetuks.

3. OÜ Lurex Trade volitatud esindaja Igor Sumarok soovis 16.06.2020 e-kirjas RAB-lt

teada, kas äriühingu tegevuslubade taotlemiseks 2018. a-l esitatud dokumendid on kooskõlas

10.03.2020 jõustunud RahaPTS muudatusega. Kui dokumendid ei ole seadusega kooskõlas,

lubas OÜ Lurex Trade alustada dokumentide kordategemisega.

4. RAB tunnistas 08.07.2020 otsusega nr 3.4-9/1624-1 RahaPTS § 1182 lg 2 alusel OÜ

Lurex Trade tegevusload nr FVR000069 ja FRK000051 ning nende lubadega seotud MTR-i

andmed kehtetuks alates 08.07.2020. Kuna OÜ Lurex Trade ei ole 08.07.2020 seisuga esitanud

taotlust tegevusloa muutmiseks koos täiendavate dokumentidega, siis ei ole RAB-l võimalik

hinnata, kas ettevõte on viinud oma tegevuse vastavusse RahaPTS § 1182 lg-s 1 sätestatuga ja

kas tegevusloa omanik vastab uutele kontrollieseme asjaoludele. Seega ei ole tagatud rahapesu

ja terrorismi rahastamise riskide maandamine kõrgendatud nõuetega finantssektoris. Sellises

olukorras on seadusandja näinud ette tegevuslubade kehtetuks tunnistamise.

5. OÜ Lurex Trade volitatud esindaja I. Sumarok palus 09.11.2020 kirjas RAB-lt selgitust

äriühingu kahe tegevusloa kehtivuse lõppemise kohta. OÜ Lurex Trade juhatuse liige JF esitas

RAB-le 12.11.2020 selgitustaotluse, märkides, et omandas äriühingu osa ja sai juhatuse

liikmeks 29.07.2020 ning talle selgus 2020. a novembris juhuslikult portaali teatmik.ee

vahendusel, et äriühingu tegevuslubade kehtivus lõppes 08.07.2020. Selgitustaotluse kohaselt

puudus 29.07.2020 seisuga MTR-s teave tegevuslubade kehtivuse lõppemisest. Pöördumises

taotleti tegevuslubade nr FVR000069 ja FRK000051 kehtetuks tunnistamise haldusakti kätte

toimetamist. RAB selgitas 19.11.2020 vastuses, et 08.07.2020 otsus saadeti OÜ Lurex Trade

äriregistris märgitud ettevõtte ja kontaktisiku e-posti aadressidele ning MTR-s tehti selle kohta

kanne samuti 08.07.2020. OÜ Lurex Trade 19.11.2020 taotluse alusel edastas RAB 19.11.2020

e-kirjaga lisaks 08.07.2020 otsus tegevuslubade kehtetuks tunnistamise kohta.

6. OÜ Lurex Trade esitas Tallinna Halduskohtule 21.12.2020 kaebuse RAB-i 08.07.2020

otsuse nr 3.4-9/1624-1 tühistamiseks. Otsus on põhjendamata ja ebaproportsionaalne ning selle

tegemisel on oluliselt rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid. RAB ei ole kaebajat

haldusmenetlusest teavitanud ega võimaldanud talle ärakuulamist, rikkudes HMS § 40 nõudeid.

Vaidlustatud otsus riivab oluliselt ja ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja

sai vaidlustatud otsuse kätte 19.11.2020 ja kaebus on seega tähtaegne. Kaebaja palus ühtlasi

esialgse õiguskaitse korras peatada 08.07.2020 otsuse kehtivus kuni asjas tehtava kohtuotsuse

jõustumiseni. Vaidlustatud otsus peatab kaebaja äritegevuse tema põhitegevusalal ja kaebajale

tekib seeläbi kahju. Esialgse õiguskaitse kohaldamine väldib ettevõtte tegevuse seiskumist ja

tagab kohtuvaidluse ajaks õigusrahu.

7. RAB palus 04.01.2021 seisukohas lõpetada haldusasja menetlus seoses kaebetähtaja

rikkumisega ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja oleks oma 16.06.2020

pöördumisele saanud vastuse nii seadusest kui ka RAB-i 05.03.2020 ja 15.06.2020 teavitustest.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 11 lg 6 kohaselt juhul, kui ettevõtja

märgib MSÜS alusel esitatavas teates või taotluses oma elektronposti aadressi, loetakse sellega

antuks nõusolek toimetada haldusakt kätte elektrooniliselt. RAB edastas vaidlustatud otsuse

kaebajale 08.07.2020 e-posti aadressidel XXX@gmail.com ja YYY, millest XXX@gmail.com

oli kuni 03.08.2020 äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressiks. MSÜS § 11 lg 6 järgi

3-20-2559

3(6)

võis RAB toimetada otsuse kätte kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressil ja HMS § 27 lg

2 p-st 3 tulenevalt loetakse dokument kätte toimetatuks, kui see on saadetud äriühingu

äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Seega tuleb otsus lugeda kätte toimetatuks 08.07.2020

ja kaebus on esitatud kaebetähtaega (HKMS § 46 lg 1) rikkudes. Eluliselt ei ole usutav, et

kaebaja ei saanud nelja kuu jooksul kaebust esitada mõjuval põhjusel. Uus ainuosanik oleks

pidanud ettevõtte omandamisel hindama, kas talle müüdi ettevõtte osa kinnitusega, et

ettevõttele on väljastatud virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusload. Sellisel juhul võib

olla tegemist tsiviilvaidlusega ettevõtte müünud ja soetanud poolte vahel.

Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata õiguskaitsevajaduse puudumise, ülekaaluka

avaliku huvi ja kaebuse perspektiivituse tõttu. Kaebajal on olemas kehtiv finantseerimisasutuse

tegevusluba, mistõttu ei tähenda virtuaalvääringu tegevuslubade puudumine automaatselt tema

majandustegevuse seiskumist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ohustaks ettevõtluskeskkonna

ja finantssüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust, sest teenust saaks osutada ettevõte, kelle

puhul ei ole järelevalveorganil olnud võimalik kontrollida, et ta tegutseb kooskõlas seadusega.

Kuna kaebus ei ole tähtaegne ja tegevuslubade kehtetuks tunnistamine oli RahaPTS § 1182

lg-test 1 ja 2 tulenevalt õiguspärane (nt Tallinna Halduskohtu 09.11.2020 otsus nr 3-20-1454),

siis ei saa kaebust pidada perspektiivikaks.

8. Tallinna Halduskohus luges 07.01.2021 määrusega OÜ Lurex Trade kaebuse esitatuks

mittetähtaegselt, lõpetas HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja menetluse

kaebust menetlusse võtmata ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ühtlasi tagastas

halduskohus riigilõivu ja jättis muus osas kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

HMS § 27 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud

dokument äriühingule kätte toimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks

tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. HMS § 27

lg 2 p 3 ei seo dokumendi kättetoimetamist ajaga, millal adressaadil on võimalik või soov talle

edastatud haldusaktiga tutvuda. Kaebaja on väitnud, et sai vaidlustatud otsuse kätte 19.11.2020,

mil RAB edastas selle I. Sumarokile, kuid ei ole selgitanud, mis põhjusel ei ole ta saanud kätte

RAB-i 08.07.2020 e-kirja. Kuna kaebaja sidevahendiks oli äriregistris märgitud e-posti aadress

XXX@gmail.com ja RAB saatis vaidlustatud haldusakti 08.07.2020 sellele aadressile, siis

hakkas 08.07.2020 otsuse vaidlustamise tähtaeg kulgema 09.07.2020. HKMS § 46 lg 1 järgi oli

viimane päev kaebusega halduskohtusse pöördumiseks 07.08.2020 ja 21.12.2020 kaebus ei ole

seega tähtaegne. Kaebetähtaeg ei sõltu sellest, et äriühingu osanikud ja juhatuse liige on

vahetunud ning kui ettevõtte üleandjad jätsid ettevõtte omandajatele esitamata teabe 08.07.2020

otsuse kohta, on tegemist nende vahelise tsiviilõigusliku vaidlusega. Kuna kaebaja ei ole kohtu

suunistele vaatamata taotlenud kaebetähtaja ennistamist, ei ole kaebetähtaega HKMS § 71 lg-st

1 tulenevalt võimalik ennistada, vaid menetlus tuleb HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ja lg 3

alusel lõpetada.

Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Taotlus

ei sisalda andmeid kaebajale tekkivate konkreetsete pöördumatute negatiivsete tagajärgede

kohta, vaid selles on väga üldiselt viidatud ettevõtlusvabaduse piiramisele. Kaebajal on kehtiv

finantseerimisasutuse tegevusluba, mistõttu ei ole temalt võetud tegutsemisõigust. Kaebaja saab

tegeleda ka majandustegevusega, milleks ei ole vaja tegevusluba, või taotleda vajaduse korral

uut tegevusluba. Kuna kaebajal ei ole virtuaalvääringu tegevusluba olnud alates 2020. a juulist,

pole ta saanud neid teenuseid osutada ja järelikult ei ole tegevusloa puudumine tema tegevust

seni kuidagi takistanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud ka kaebetähtaja

rikkumise ja menetluse lõpetamise tõttu.

3-20-2559

4(6)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. OÜ Lurex Trade palub 22.01.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja

võtta kaebus menetlusse või alternatiivselt saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks. Kaebaja ei ole halduskohtusse pöördumise tähtaega rikkunud, sest RAB ei ole

vaidlustatud otsust enne 19.11.2020 temale nõuetekohaselt kätte toimetanud. I. Sumarok saatis

enne tegevuslubade kehtetuks tunnistamist RAB-le 16.06.2020 e-kirja, milles teavitas, et tema

on kaebaja esindaja ning palus teavet, kas OÜ Lurex Trade esitatud dokumendid on 10.03.2020

kehtima hakanud nõuetega kooskõlas. RAB vastas kirjale, aktsepteerides sellega I. Sumaroki

esindusõigust. Eeltoodule vaatamata edastas RAB dokumendid muul viisil. HMS § 25 lg-st 21

tulenevalt puudus RAB-l igasugune vajadus toimetada haldusakt kätte menetlusosalisele, vaid

see tulnuks edastada esindajale (vt ka Tallinna Halduskohtu 06.08.2012 määrus nr 3-12-1085,

p 9). Kuna RAB toimetas 08.07.2020 otsuse kaebaja esindajale kätte alles 19.11.2020, siis on

21.12.2020 kaebus esitatud tähtaegselt. Kuna kaebus on tähtaegne, siis ei pea kaebaja taotlema

ka kaebetähtaja ennistamist (vt Riigikohtu 31.03.2015 määrus nr 3-3-1-91-14, p 10). Kaebaja

sai tegevuslubade kehtetuks tunnistamisest teada 2020. a novembri alguses ja pöördus otsuse

väljanõudmiseks RAB-i poole 09.11.2020.

10. Rahapesu Andmebüroo vaidleb 05.02.2020 vastuses määruskaebusele vastu ja palub

selle jätta rahuldamata, jäädes varasemalt seisukohtade juurde. HMS § 25 lg 21 kohaselt ei piira

esindaja olemasolu haldusorgani õigust toimetada dokument kätte ka menetlusosalisele endale.

Teistsugune käsitus tooks kaasa olukorra, kus dokumendid ei jõua adressaadini, sest esindajad

vahetuvad või nende esindusõigus on piiratud. Sätte eesmärk ei ole see, et kõik dokumendid

tuleks toimetada kätte üksnes esindajale, vaid säte näeb ette, et kui isik on määranud endale

esindaja, siis võib dokumendid toimetada kätte ka ainult esindajale ja need loetakse kätte

toimetatuks ka menetlusosalisele endale. Eeltoodu ei piira kuidagi haldusorgani võimalust

suhelda menetlusosalise endaga. Iseenesest võiks kogu suhtlus toimuda ka üksnes esindaja

kaudu, kuid seda vaid olukorras, kus menetlusosaline on sellist tahet haldusorganile selgelt

väljendanud. Kaebaja esindaja 16.06.2020 e-kirjast ei tulene, et dokumente tohib toimetada

kätte üksnes esindajale. Kuna sellist tahet ei ole avaldatud, ei saanud RAB seda ka eeldada.

Seejuures esitati kaebaja esindaja esindusõigust tõendav dokument alles pärast vaidlustatud

otsuse kättetoimetamist. RAB lähtus dokumentide edastamisel sellest, et kaebaja oli varasemalt

pöördunud RAB-i poole isiklikult, kaebaja ei olnud määranud dokumentide vastuvõtmiseks

kolmandat isikut ja dokument edastati kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressil. MSÜS

§ 11 lg 6 ja HMS § 27 lg 2 p 3 järgi tuleb vaidlustatud otsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks

08.07.2020. Pole alust asuda seisukohale, et haldusorgan ei tohi isikuga suhtlemiseks kasutada

kontaktaadressi, mille isik on ise MTR-i ja äriregistrisse märkinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebuse menetluses ei ole vaidlust selle üle, et RAB edastas 08.07.2020 otsuse nr

3.4-9/1624-1 samal päeval OÜ-le Lurex Trade e-posti aadressil XXX@gmail.com, mis oli kuni

03.08.2020 kantud äriregistrisse äriühingu sidevahendina ja sama aadress on kaebaja kontaktina

jätkuvalt märgitud ka MTR-s. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja volitatud esindajale I.

Sumarokile (OÜ Alinea Õigusbüroo) edastati RAB-i 08.07.2020 otsus 19.11.2020.

Määruskaebuse lahendamiseks on vaja analüüsida, kas 08.07.2020 otsus tuleb lugeda kaebajale

kättetoimetatuks alates otsuse saatmisest äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressile või

saab otsuse lugeda kaebajale kätte toimetatuks alles 19.11.2020, mil see edastati tema volitatud

esindajale (I. Sumarok edastas volikirja RAB-le 15.11.2020).

3-20-2559

5(6)

12. Äriseadustiku (ÄS) § 63 näeb alates 15.01.2018 kehtivas redaktsioonis ette, et ettevõtja

peab registripidajale esitama mh oma elektronposti aadressi. Äriregistris oli 08.07.2020 seisuga

OÜ Lurex Trade e-posti aadressiks XXX@gmail.com ja äriühing ei olnud määranud ka

kontaktisikut ÄS § 631 tähenduses (kontaktisik määrati alles 03.08.2020, mil OÜ Lurex Trade

juhatuse liikmeks sai Läti kodanik JF). HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt

edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse

kantud elektronposti aadressil.

13. HMS § 25 lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on

määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes

esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka

menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab

kättetoimetamisest neist ühele. Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleneb HMS § 25 lg-st 21, et

kui menetlusosalisel on volitatud esindaja, siis tohib haldusorgan dokumendi kätte toimetada

üksnes esindajale ja kuni dokumenti ei ole esindajale kätte toimetatud, siis ei saa seda lugeda

ka menetlusosalisele kättetoimetatuks ning seda isegi olukorras, kus haldusorgan on dokumendi

vastavalt HMS § 27 lg 2 p-le 3 edastanud äriühingust menetlusosalise äriregistrisse kantud

elektronposti aadressil. Ringkonnakohus ei jaga seda lähenemist.

14. Alates 01.02.2018 kehtiv HMS § 25 lg 21 asendab sisuliselt kuni 31.01.2018 kehtinud

HMS § 26 lg-s 2 ja § 28 lg-s 3 sätestatut, laiendades esindajale kättetoimetamist puudutavad

sätted üheselt mõistetavalt kõigile kättetoimetamise viisidele. HMS § 25 lg 21 eesmärk oli näha

haldusorganile ette selge alus piirduda esindaja olemasolu korral dokumentide üksnes temale

kättetoimetamisega. HMS § 25 lg-s 21 on sõna „võib“ kasutatud tähenduses „on lubatud“, mis

jätab haldusorganile kaalutlusõiguse, mitte aga tähenduses „tohib“ või „on nõutav“, mis

haldusorgani kaalutlusõiguse välistaks. Seetõttu ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud

esindaja olemasolu korral keelata dokumentide (sh menetluse tulemusel antava haldusakti)

kättetoimetamise menetlusosalisele endale (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 497 SE seletuskiri,

lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-1571, p 16).

15. Küll aga tuleb haldusorganil olukorras, kus menetlusosaline kasutab HMS § 13 lg 1 alusel

haldusmenetluses esindajat, toimetada dokumendid igal juhul kätte ka esindajale, sest kui

haldusorganile ei ole tehtud teatavaks esindusõiguse piiramist, siis on esindajal menetluses

menetlusosalisega võrdsed õigused (vrd HKMS § 31 lg 2). See tähendab, et esindaja olemasolu

korral tuleb dokumendid alati toimetada kätte esindajale ja kui seda peetakse vajalikuks, siis

võib dokumendid lisaks toimetada kätte menetlusosalisele endale. Eetoodu kehtib mõistagi

üksnes tingimusel, et esindajale volituse andmine ja volituse tähtaeg ning esindusõiguse ulatus

on haldusorganile teatavaks tehtud (HMS § 13 lg 2). Praegusel juhul palus I. Sumarok

16.06.2020 e-kirjaga RAB-lt selgitusi, märkides ühtlasi, et ta tegutseb käsundi alusel OÜ Lurex

Trade esindajana. Pöördumisele ei olnud lisatud esindajale antud volikirja. Kaebaja on väitnud,

et RAB vastas I. Sumaroki 16.06.2020 e-kirjale, kuid seda ei kinnita ükski tõend. Võttes

arvesse, et enne I. Sumaroki 09.11.2020 e-kirjale vastamist nõudis RAB 13.11.2020 e-kirjaga

temalt esindusõigust tõendava dokumendi esitamist, ei saa pidada tõenäoliseks, et varasema

suhtluse raames poleks RAB volikirja esitamist nõudnud või oleks I. Sumarok selle RAB-le

esitanud enne 15.11.2020. Olukorras, kus I. Sumarok polnud enne 08.07.2020 otsuse tegemist

oma esindusõigust kirjaliku volitusega nõuetekohaselt tõendanud, ei saanud RAB-l olla ka

kohustust haldusakti temale kätte toimetada. I. Sumarok ei ole lisaks advokaat, kelle puhul

võinuks kohtumenetluse seadustike analoogiat arvestades olla põhjust esindusõiguse olemasolu

eeldada (vrd HKMS § 35 lg 4; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 226 lg 1 kolmas lause).

3-20-2559

6(6)

16. Eeltoodust tulenevalt saab 08.07.2020 otsuse I. Sumarokile 19.11.2020 kättetoimetamine

omada kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisel tähtsust üksnes siis, kui vaidlustatud otsust

ei olnud OÜ-le Lurex Trade varem kätte toimetatud. RAB on tõendanud 08.07.2020 otsuse

samal päeval edastamist äriühingu registrijärgsele e-posti aadressile, mistõttu tuleb HKMS § 46

lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt hakata arvestama 09.07.2020 ja

kaebuse esitamise viimane päev oli 07.08.2020. Kaebaja ei ole ka väitnud, et OÜ Lurex Trade

ei oleks temale edastatud haldusakti kätte saanud, mistõttu puudub praeguses asjas vajadus

analüüsida HMS § 27 lg 2 p-s 3 sätestatud kättetoimetamisfiktsiooni põhjendatust. Seejuures

esindas I. Sumarok väidetavalt kaebajat juba 16.06.2020 ehk ajal, mil äriühingu ainuosanik ja

ainus juhatuse liige oli GJ. Kuna äriühingu osaniku ja juhatuse liikme vahetus ei mõjuta

kaebetähtaja kulgemist, siis on 21.12.2020 kaebus esitatud oluliselt pärast seaduses sätestatud

kaebetähtaja möödumist.

17. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui I. Sumaroki oleks tulnud pidada

kaebaja esindajaks juba 16.06.2020 e-kirja alusel ja 08.07.2020 otsus tulnuks toimetada kätte

ka temale, ei oleks alust ignoreerida haldusakti kättetoimetamist menetlusosalisele endale ja

siduda kaebetähtaja kulgema hakkamist haldusakti esindajale kättetoimetamisega. HMS § 61

lg 1 näeb ette, et haldusakt hakkab kehtima alates selle adressaadile teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. HKMS § 46

lg 1 kohaselt hakkab kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg kulgema vaidlustatava

haldusakti esimesest kättetoimetamisest ning kui hilisem korduv kättetoimetamine võib olla

kaebajat eksitanud, võib see anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks (nt Riigikohtu 20.05.2003

määrus nr 3-3-1-37-03, p-d 11–12). Kaebetähtaja kulgema hakkamist ei välista ka haldusakti

kättetoimetamine selleks mitte ettenähtud viisil, kui adressaat on haldusakti tegelikkuses kätte

saanud (nt Riigikohtu 05.05.2005 määrus nr 3-3-1-12-05, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu

23.04.2013 määrus nr 3-12-2210, p 15). Seega olukorras, kus haldusakt toimetati kätte üksnes

menetlusosalisele endale, kuid mitte esindajale, võiks see olla kaebetähtaja ennistamise aluseks.

Praeguses asjas on siiski määrav, et I. Sumaroki volitusi ei olnud enne 15.11.2020 tõendatud.

18. Kuna kaebaja on järjekindlalt leidnud, et kaebus on tähtaegne ja ei ole pidanud vajalikuks

taotleda tähtaja ennistamist (sh ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, mis võiksid õigustada

kaebuse esitamist seaduses sätestatud tähtajast oluliselt hiljem), ei olnud halduskohtul HKMS

§ 71 lg-st 1 tulenevalt vajadust analüüsida kaebetähtaja ennistamise võimalust. Halduskohus on

asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu

õigesti lõpetanud.

19. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid

esitanud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata.

OÜ Lurex Trade ei ole ka määruskaebuses esitanud konkreetset selgitust, kuidas kahjustab

virtuaalvääringu tegevuslubade puudumine tema praegust majandustegevust, eriti olukorras,

kus kõnealused tegevusload olid kaebuse esitamise ajaks olnud kehtetud juba ligi pool aastat.

20. Eelneva põhjal jääb OÜ Lurex Trade määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

07.01.2021 määrus muutmata.

21. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse

(RLS) § 22 lg 1 p 9). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on OÜ Alinea Õigusbüroo 22.01.2021

tasunud OÜ Lurex Trade määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb HKMS

§ 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)