1-21-3537/5 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(6)

1-21-3537

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2021, Tallinn, kirjalik menetlus

Alustamata kriminaalasja number

1-21-3537 (21230100139)

Kohtunik

Heili Sepp

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 15.04.2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX (X, ik XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat

Silver Reinsaare kaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaare kaebus rahuldamata ja

Riigiprokuratuuri 15.04.2021. a määrus muutmata.

2. Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) registreeriti 26.01.2021 XX süüteoteade selle kohta, et YY

pani väidetavalt toime investeerimiskelmuse (KarS § 211 lg 1). Kuriteokaebuse kohaselt veenis YY

investoreid valeinformatsiooni esitamise teel investeerima aastatel 2016-2019 raha, mis vormistati

laenuna ja investeeriti YY-ga seotud äriühingutesse. Vastutasuks lubas YY laenu tagastada või anda

selles eest osasid, kuid tegelikult puudus tal algusest peale soov laenu tagastamiseks. YY on Q OÜ

ja D juhatuse liige ja tema äriühingutesse investeerisid raha (enda kontode ja/või erinevate

äriühingute kaudu) XX, KK, NN ja AA. YY veenis neid investeerima raha laenu näol endaga

seotud äriühingutesse, tekitades kannatanutel ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on plaan raha

tagastada või anda investoritele vastu äriühingute osasid. Investorite poolt raha tagasinõudmisel või

tagasimaksmise kuupäevade saabumisel tagastas YY raha vaid osaliselt või eiras tagasimaksmise

kohustust täielikult. Edasise suhtluse käigus on YY keeldunud rahade tagasimaksmisest või eiranud

sellega seonduvaid kohustusi. Samuti on ta järjepidevalt eiranud kannatanute korduvaid palveid

esitada dokumendid korrektse kuluaruandluse kohta ning selgitada kannatanutelt saadud raha enda

tarbeks kasutamise asjaolusid. Investorid ei ole raha eest saanud vastu ka äriühingute osasid. On

ilmnenud, et YY-ga seotud ettevõtetel puudus raamatupidamine ja ülevaade ettevõtete raha

liikumisest ning et ta on kannatanute poolt investeeritud raha kasutanud ära isiklikul otstarbel. Tema

süstemaatiline ja järjepidev käitumine juhatuse liikme kohustuste rikkumisel ja laenu tagastamisega

seotud kohustuste eiramisel annab alust arvata, et juba investeeringute kaasamisel oli tal plaan raha

isiklikul otstarbel ära kasutada ja tagasimaksmisest keelduda. Ka pärast investorite raha enda

tarbeks ära kulutamist varjas ta raha kadumist ja jätkas raha kaasamist, veendes kannatanuid

2(6)

järgmisi investeeringuid tegema. Investeeringute kaasamisel laenu tagastamise või osade

väljastamise lubamisega esitas ta kannatanutele valeinformatsiooni. Sellega tekitas ta neile oma

maksevalmidusest ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kannatanute arvelt varalist kasu.

Kannatanud tegid raha üle kandes varakäsutuse. On alust arvata, et YY-l ja temaga seotud

ettevõtetel puuduvad laenude tagasimaksmiseks vajalikud vahendid, mistõttu ei ole investoritel

võimalik oma nõudeõigust maksma panna ja neile on tekkinud varaline kahju. Hinnanguliselt on

kannatanutele tekitatud kahju järgmiselt: XX-le 569 869 eurot; KK-le 156 600 eurot ja NN-le 53

000 eurot.

2. PPA 05.02.2021. a teatisega nr 21230100139 jäeti kriminaalmenetlus alustamata selleks vajaliku

aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Juhtivuurija leidis, et menetluses ei ole esitatud

tõendeid, millest nähtuks, mil viisil on YY esitanud valeandmeid või jätnud esitamata olulisi

asjaolusid, mis on KarS § 211 koosseisulisteks tunnusteks. Menetleja ei nõustunud etteheidetega,

mis puudutavad investoritele ebaõige ettekujutuse loomist või tagasimaksekohustuse ja

dokumentatsiooni esitamise nõuete eiramist YY poolt. Tegemist on lepingulise vaidlusega, mida on

võimalik lahendada tsiviilkorras.

3. 16.02.2021 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris XX kaebus, milles taotleb alustada YY

suhtes kriminaalmenetlust KarS § 211 lg 1 ja KarS § 201 lg 1 alusel. Kaebuse kohaselt investeeris

XX YY äriühingutesse Q OÜ ja D’i kokku 401 750 eurot, mis senini on tagastamata, nii enda

kontode kui ka äriühingu P OÜ, F OÜ ja L OÜ kaudu.

4. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Melinda Ülend jättis 02.03.2021. a määrusega XX, P

OÜ, F OÜ ja L OÜ kaebuse rahuldamata. Prokurör leidis, et kirjeldatud sündmustes puuduvad

investeerimiskelmuse, omastamise, pankrotikuriteo või mõne muu karistusseadustikus märgitud

kuriteo tunnused.

5. XX vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruse 11.03.2021 Riigiprokuratuuris, paludes

määrus tühistada ja alustada kriminaalmenetlust YY suhtes KarS § 211 lg 1 ja KarS § 201 lg 1

tunnustel.

6. Riigiprokuratuur jättis 15.04.2021. a määrusega XX kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus

Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses sedastatuga kriminaalmenetluse aluse puudumises.

7. Riigiprokurör selgitas, et XX-l on esindusõigus üksnes enda ja endaga seotud äriühingute suhtes,

mistõttu ülejäänud isikute ja äriühingute suhtes ei ole õiguslikku alust kaebust läbi vaadata.

Kaebusele ei ole lisatud selliseid dokumente, mille kohaselt oleksid teised kaebuses nimetatud

kannatanud andnud XX-le õiguse ennast esindada. Seega on kaebus võimalik läbi vaadata üksnes

XX vastu väidetavalt toime pandud teo osas.

8. KarS § 211 lg 1 sätestab vastutuse investeeringu saamise eest üldsusele või kindlaksmääratud

isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või oluliste asjaolude

esitamata jätmise teel. Tuleb nõustuda, et sellisteks valeandmeteks võivad olla ka väited valmiduse

kohta lepingut täita, kui need on esitatud enne varakäsutust. Käesoleval juhul väidab XX, et YY

esitas kannatanutele valeinformatsiooni investeeringute kaasamisel laenu tagastamise või osade

väljastamise lubamisega, millega tekitas ta kannatanutele oma maksevalmidusest ebaõige

ettekujutuse eesmärgiga saada kannatanute arvelt varalist kasu. Samas ei ole kaebaja selgitatud ega

esitanud tõendeid, millisel viisil YY sellist informatsiooni esitas (kas suuliselt või kirjalikult, kas

igale ühele eraldi või kõikidele korraga jne). Seetõttu on kaebaja väited YY poolt

valeinformatsiooni edastamise kohta paljasõnalised ja tõendamata.

3(6)

9. YY hilisemast käitumisest ei saa järeldada, et tal oleks juba algselt puudunud valmidus lepingut

täita. Kaebuse kohaselt ei ole YY kõiki oma kohustusi täiel määral täitmata jätnud – nii on KK-le

tagastatud laenude tagasimaksete ja intressidena 165 000 eurot ja NN-le 7000 eurot. Algse

kuriteokaebuse kohaselt on KK-le kõigist summadest tagastatud laenude tagasimaksete ja

intressidena 171 750 eurot ja kaebuse kohaselt 165 000 eurot. On ebaselge, kuidas tagastatud

rahasumma on vahepeal vähenenud, kuid võib arvata, et tegemist on kas ühel või teisel juhul

eksitusega, mis aga ei aita esitatud summade täpsuses kindel olla. Raha tagastamine YY poolt

tähendab, et ta on vähemalt osaliselt oma kohustusi täitnud ja seda vähem on alust asuda

seisukohale, et tal oleks juba algselt puudunud valmidus oma kohustusi täita. Igasugune kohustuse

täitmine ei viita ilmtingimata sellele, et isikul oleks juba algselt olnud kavatsus kohustusi täitmata

jätta. Käesoleval juhul ei ole esitatud selliseid andmeid, mille põhjal võiks tekkida põhjendatud

kahtlus, et YY juba enne kaebaja ja tema poolt esindatud äriühingute poolseid varakäsutusi oleks

esitanud valeinformatsiooni valmiduse kohta oma kohustusi täita. Seega puudub riigiprokuröri

hinnangul alus kriminaalmenetluse algatamiseks KarS § 211 lg 1 alusel. Kuigi esitatud on ka

kaebaja ja temaga seotud äriühingute ning YY ja temaga seotud äriühingute vahelisi lepinguid ja

lepingute tõlkeid, millest nähtub, et laenulepingutes sätestatud tagasimakse tähtaeg on saabunud, ei

tähenda see, et YY-l oleks juba laenulepinguid sõlmides olnud kavatsus laenulepinguid mitte täita.

Seega ei anna esitatud andmed alust põhjendatud kahtluse tekkimiseks, justkui oleks YY toime

pannud investeerimiskelmuse.

10. KarS § 201 lg 1 sätestab vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu

võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest. Riigiprokurör märkis, et

tehes varakäsutuse (näiteks laenu andes), antakse rahasumma teisele isikule ja see läheb teise isiku

omandisse. See tähendab, et raha ei ole mitte teisele isikule usaldatud KarS § 201 lg 1 mõttes, vaid

see on selle teise isiku omandis. Antud juhul andsid kaebaja ja temaga seotud äriühingud raha

laenulepingute alusel YY-le ja temaga seotud äriühingutele, kellele läks üle ka omand raha üle.

Seetõttu ei olnud raha YY ja tema äriühingute jaoks võõras vara ning KarS § 201 lg 1 objektiivne

koosseis ei ole täidetud. Küsimuses, kas YY võis omastada endaga seotud äriühingute vara, puudub

kaebajal kaebeõigus. Sellises menetluses oleks kannatanuks YY-ga seotud äriühing, kelle suhtes

esindusõigust kaebajal aga ei ole.

11. Riigiprokurör nõustus Põhja Ringkonnaprokuratuuri määruses sedastatuga, et puuduvad

andmed, mille põhjal võiks tekkida kahtlus mõne pankrotikuriteo toimepanemise kohta, kuivõrd ei

nähtu, et Q OÜ oleks käesolevalt pankrotis. Isegi kui prokuratuurile esitatud asjaoludes ei nähtu

kuriteotunnuseid, võib kaebajal olla oma õigusi võimalik kaitsta ka tsiviilmenetluses, esitades

vastavasisulise hagi tsiviilkohtusse.

12. Riigiprokuratuuri 15.04.2021. a määrusele esitas kaebuse XX esindaja vandeadvokaat Silver

Reinsaar, kes palub määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri alustama menetlust KarS § 209

lg 2 p 3 tunnustel.

13. Riigiprokuratuuri määruses ei ole analüüsitud, kas YY tegevus võis olla käsitletav hariliku

kelmusena. Kriminaalmenetluse alustamisel kehtiva in dubio pro duriore põhimõtte kohaselt

tõlgendatakse iga kuriteokahtlus kriminaalmenetluse alustamise kasuks (vt RKKKo 3-1-1-60-10 p 9

ja 3-1-1-129-13 p 7). Menetluse alustamata jätmine on põhjendatud vaid siis, kui

kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud faktilised asjaolud ei anna üldse alust

kriminaalmenetlust alustada (RKKKo 3-1-1-129-13, p 7). Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse

alustamiseks piisavalt teavet ja menetluse käigus tuleks välja selgitada YY tegevusega seonduvad

täpsemad asjaolud. Tegemist on raske majandusalase kuriteoga, mille uurimiseks esineb

majanduskeskkonna usaldusväärsuse säilitamise vajadusest lähtuv ülekaalukas avalik menetlushuvi.

4(6)

KrMS § 6 kohaselt on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kuriteo asjaolude ilmnemisel

alustama kriminaalmenetlust. YY tegevus investoritelt raha korduval kaasamisel on käsitletav

suureulatusliku kelmusena.

14. Kaebaja hinnangul vastab YY tegevus KarS § 209 lg 2 p-s 3 sätestatud suureulatusliku kelmuse

objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. YY kujundas aastate jooksul XX, KK, NN, AA ja veel

teisteski ohvrites väära mulje enda arendatavast ettevõttest TransferFriends (TF) eesmärgiga saada

enda valdusesse kannatanutelt rahalisi vahendeid. Samas kulutas ta raha suuresti hoopis isikliku

elustiili finantseerimiseks, mitte aga TF-i arendamiseks. YY kaasas korduvalt ka lisarahastust,

valetades nii seni teostatud kui planeeritud tegevuste kohta ning kujundades seeläbi investoritele

TF-i seisundist väära ettekujutuse. Selle tulemusena investeerisid investorid (sh XX) raha juurde,

kuid ka seda kasutas YY enda isikliku elustiili finantseerimiseks.

15. TF koosneb mitmest erinevast äriühingust. YY nimele olid registreeritud Eestis Q OÜ ja W OÜ,

M ning S. Investoritele lubatu kohaselt pidid need ettevõtted olema lõpuks koondatud Hong Kongis

registreeritud äriühingu D alla. TF-i arendamise asemel kulutas YY investoritelt saadud ja TF-i

pangakontodel asuvat raha isiklikuks otstarbeks, sh maksis endale igakuiselt ca 3000 euro suurust

„töötasu“, tasus Eestis asuva sõiduki liisingumakseid ning korterite üüri- ja kommunaalkulude

arveid. TF-i rahaliste vahendite arvel tasuti nii Eestis kui Malaisias asunud korterite üüri- ja

kommunaalkulusid, millel polnud TF-i tegevusega seoseid. XX sai YY selgitustest aru, et viimane

vajab lisarahastust TF-i tööle saamiseks, kuid tegelikult kaasas YY investoritelt täiendavat raha end

elustiili finantseerimiseks. Selliselt lõi YY investoritele ettekujutuse, et TF toimib ja esinevad vaid

mõningad (peamiselt litsentsidega seonduvad) takistused, mille saamise järgselt hakkab äri tulu

teenima. TF-i hilisema tegevuse pinnalt ei ole tuvastatav, et kaasatud raha oleks kasutatud

investoritele lubatud eesmärkidel.

16. TF-i äriühingute raamatupidamist nõuetekohaselt ei peetud. Investorid said sellest teada siis, kui

hakkasid TF-i paigutatud rahakasutuse õigsuses kahtlema ja küsisid järjekordse lisarahastuse palve

saabumisel ligipääsu raamatupidamisdokumentidele. Nõuetekohase raamatupidamise puudumisel

palusid XX ja teised investorid YY-lt TF-i pangakontode väljavõtteid. Pärast korduvaid nõudmisi

said investorid enda valdusesse piiratud informatsiooni äriühingute pangakontodel teostatud

tehingutest. Nende pinnalt ilmnes, et investoritelt saadud rahaga teostati tehinguid, mis ei

seondunud ettevõtte majandustegevuse ega litsentside taotlemisega, vaid YY isiklike kulutustega.

Näiteks edastas XX 10.08.2018 TF-i Hong Kongis asuvale äriühingule T kokku 125 000 eurot.

Kontode väljavõtete põhjal on tuvastatav, et YY kulutas sellest rahast 2018. a augustis ja septembris

vähemalt 7120,50 eurot enda korteritega seotud makseteks, 1734,95 eurot autokuludele, 15 550

eurot selgitusega „omad kulud“, 18 000 eurot selgitusega „töötasu“ ning 5000 eurot kandis ta edasi

Malaisias registreeritud T-sse, mille edasine saatus on teadmata.

17. TF-ile investeeringuteks edastatud raha kasutus kätkeb endas süsteemseid puudujääke ning raha

ei küsitud ega kasutatud TF-i arendamise eesmärgil. Juba XX valduses olevate väga piiratud mahus

väljavõtete pinnalt on ilmne, et TF-i pangakontodelt on ettevõtte arendamisega mitteseotud YY

isiklikke laadi kulutusi tehtud kokku vähemalt ca 60 000 euro ulatuses. On tõenäoline, et TF-i

kuulunud teiste äriühingute raamatupidamise või pangakontode väljavõtete tutvumisel selgub, et ka

nendelt on tehtud suures ulatuses YY isiklikuks hüvanguks teostatud makseid, mille osas ei ole

koostatud nõuetekohaseid kuludeklaratsioone. Kui investorid oleksid teadnud TF-i tegelikust seisust

ja YY isiklikest kulutustest, ei oleks lisarahastust antud.

18. Kaebuse kohaselt on YY enda õigusvastase tegevusega, mis seisnes XX eksitamises TF-i

senisest tegevusest, majanduslikust seisust ja kaasatava raha kasutamise otstarbest, tekitanud

5(6)

kaebajale kokku vähemalt 569 869 euro suuruse varalise kahju. YY kasutas raha ulatuslikult

isiklikuks otstarbeks, valetades investoritele täiendava raha kaasamise eesmärgil, et seni kaasatud

raha on kasutatud TF-i eesmärkide saavutamiseks. YY on saanud vähemalt ca 60 000 euro suurust

varalist kasu. Järelikult on täidetud ka KarS § 121 p-s 2 sätestatud suure ulatuse piirmäär 40 000

eurot ning YY tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 3 järgi suures ulatuses kelmusena.

YY põhjustas oma tegevusega investoritele suures ulatuses kahju ja tegemist on keskmisest oluliselt

suurema avaliku menetlushuviga. Seetõttu ei ole põhjust arvamuseks, et kriminaalmenetluse

alustamine oleks ilmselgelt põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus, läbi vaadanud nii kaebuse kui ka süüdistuskohustusmenetluse raames kogutud

materjalid, leiab, et kaebuse väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 15.04.2021. a määruse

tühistamiseks. Kriminaalmenetluse alustamata jätmisel on menetlejate poolt kaalutud kõiki tähtsust

omavaid asjaolusid ja selle käigus on jõutud põhjendatult järeldusele, et puudub kriminaalmenetluse

alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses.

20. Kaebuses märgitakse, et KrMS §-s 6 sätestatu kohaselt tuleb kriminaalmenetluse alustamise

otsustamisel lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse

kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Sellega seoses nendib ringkonnakohus, et uurimisasutus või

prokuratuur ei ole kohustatud kuriteoteate saamisel alati alustama kriminaalmenetlust, vaid

kriminaalmenetluse alustamise etapis tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on olemas

vajalik alus ja ajend. Uurimisasutus või prokuratuur ei ole kriminaalmenetluse alustamisel seotud

mis tahes isiku arvamusega. Seega, kuigi kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda

in dubio pro duriore põhimõttest, tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil

puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (RKKK 3-1-1-60-10). KrMS § 6 näeb

ette, et menetluse alustamine on kohustuslik kuriteo asjaolude ilmnemisel ja juhul, kui ei esine

kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid või asjaolusid, mis tingiks kriminaalmenetluse

lõpetamise. Lisaks sellele nimetab KrMS § 199 lg 1 p 1 esimese menetlust välistava asjaoluna

kriminaalmenetluse aluse puudumise, nähes samuti ette, et kui kuriteo asjaolud ei ole sedastatavad,

ei või kriminaalmenetlust alustada.

21. Käesolevas asjas on kõik varasemad menetlejad asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse

alustamiseks puudub alus, leides, et isikute käitumises ei esine kuriteo tunnuseid. Seega on jäetud

kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumisel, mis on KrMS § 199 lg 1 p 1

kohaselt kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Järgnevalt põhjendab ringkonnakohus seda, miks

ta nõustub, et kriminaalmenetluse alus puudub.

22. Ringkonnakohtu määrusele esitatud kaebuses ei vaidlustata varasemate menetlejate seisukohti,

et YY käitumises puuduvad KarS § 211 lg 1 ja KarS § 201 lg 1 tunnused. Kaebaja palub kohustada

Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust üksnes KarS § 209 lg 1 tunnustel, mistõttu

ringkonnakohus kontrollib, kas YY käitumine vastab kelmuse koosseisu tunnustele.

23. Kelmusega on KarS § 209 lg 1 kohaselt tegemist juhul, kui teisele isikule luuakse varalise kasu

saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus (st petetakse teda) ja

tekitatakse sellega kahju. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus (vähemalt kaudset) tahtlust koosseisu

kõigi asjaolude suhtes. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige

ettekujutuse teadvalt, st tegutsema otsese kahtlusega. Seega on kelmuse puhul vaja tuvastada, et

näiteks investeeringu küsimise hetkel üks osalistest pettis teist ja lõi viimasele tegelikest asjaoludest

ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema otsese tahtlusega.

6(6)

24. Ringkonnakohtule esitatu kohaselt pettis YY XX sellega, et YY väitis, et kasutab investeeritud

raha ühise äri edasiarendamiseks ja annab tulevikus vastu osakuid. Tegelikult kasutas ta

investoritelt saadud raha enda igapäevaste olmevajaduste rahuldamiseks ja raha lõppemisel küsis

seda juurde, valetades nii seniste tegevuste kui edasiste plaanide osas.

25. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebused koos nendele lisatud materjalidega ei võimalda teha

järeldust, et YY-l ei olnud XX-lt investeeringu saamisel soovi ühist äri arendada ning tulevikus XX-

le raha tagastada või anda investeeringu vastu ettevõtte osakuid ehk tal oli juba investeeringu

saamise hetkel tahe jätta kokkulepitud tingimused täitmata. Esindaja märgib kaebuses, et YY kaasas

(lisa)investeeringuid sooviga rahastada oma pillavat elustiili, kuid tegemist on paljasõnalise väitega,

mille tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi objektiivset asjaolu. Asjas puuduvad andmed, mis annaks

tõsikindlalt alust arvata, et YY-l oli juba investeeringute kaasamisel tahe jätta kokkulepitud

tingimused täitmata, s.o kasutada raha TF-i arendamise asemel enda hüvanguks ehk XX petta.

Sellist järeldust ei ole võimalik teha ka ainuüksi asjaolust, et XX hinnangul on TF-i pangakontodelt

ettevõtte arendamisega mitteseotud YY isiklikke laadi kulutusi tehtud kokku vähemalt ca 60 000

euro ulatuses. Riigiprokuröri poolt viidatud ja kuriteoteates märgitud asjaolu, et YY on vähemalt

mõne investori ees osaliselt oma kohustusi täitnud (KK-le ja NN-le laenude tagasimaksete ja

intressidena tagastatud summad), viitab pigem vastupidisele. Samuti ei tõenda YY väidetavat

petmistahet kaebuses viidatu, mille kohaselt ei ole XX kokkuleppeid korrektselt täitnud. Nagu

varasemad menetlejad on juba sedastanud, kuulub see, et kokkuleppeid ei suudeta või ei soovita

korrektselt täita, majandustegevuse tavapäraste riskide hulka ja selliste küsimuste tõusetumisel on

võimalik pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse tsiviilkorras. Eeltoodud asjaolusid kogumis

arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et kõnealusel juhul on tegemist üksnes XX subjektiivsete

oletuste ja järeldustega ning asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust tõsikindlalt

arvata, et YY-l puudunuks juba XX ja tema esindatud äriühingute poolseid varakäsutusi valmidus ja

soov kokkulepitud kohustusi täita. Seega ei ole võimalik YY tegevuses kelmuse koosseisu

sedastada.

26. Selle hindamine, kas esitatud kuriteoteate põhjal on tuvastatavad kuriteotunnused, ei tähenda

hinnangu andmist ainult kuriteoteates esitatud asjaolude kirjeldusele. Isegi see, kui teates on

kirjeldatud tegu, mis selgelt vastab mõnele kuriteokoosseisule, ei tähenda automaatselt, et

kriminaalmenetlust tuleb alustada. Menetluse alustamise otsustamisel tuleb arvestada ka sellega, kas

kuriteoteate esitaja ise tugineb piisavale ja usaldusväärsele informatsioonile. Praegusel juhul ei ole

kuriteoteates ja kaebustes esitatud andmed kuriteotunnuste tuvastamiseks piisavad, mistõttu jäeti

kriminaalmenetlus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata.

27. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri

15.04.2021. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on

määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/