2-20-18916/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. mai 2021

Tsiviilasja number

2-20-18916

Tsiviilasi

Ahti Tilga hagi Ahti Tilk (pankrotis) võlausaldajate

10. detsembri 2020. a üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. veebruari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ahti Tilga apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ahti

Tilk

(pankrotis)

(hageja)

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Ahti Tilk (pankrotis) (võlausaldajate üldkoosolekul

valitud isik) esindaja vandeadvokaat Rene Varul (kostja)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ahti Tilga apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 22. veebruari 2021. a otsus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Ahti Tilga

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ahti Tilk (pankrotis) (hageja) esitas 21. detsembril 2020 hagi Ahti Tilga (pankrotis)

võlausaldajate üldkoosoleku (kostja) vastu võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks,

millega

ei

kinnitatud

hageja

poolt

esitatud

kompromissettepanekut ja millega otsustati, et pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka

järgnevate kompromissettepanekute korral. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt edastas pankrotihaldur Sirje Tael 2. detsembril 2020 teate võlausaldajate

üldkoosoleku toimumisest 10. detsembril 2020. Teates oli märgitud kaks päevakorrapunkti:

kompromissettepanek ja vara müük. Täpsustused päevakorrapunktide sisu kohta puudusid.

10. detsembril

2020

toimus

võlausaldajate

üldkoosolek

kohtu

kaudu

korraldatud

virtuaalkoosolekuna.

Koosolekul

osalesid

kohtunik,

pankrotihaldur,

võlausaldaja

AML Services Limited esindaja Margus Lentsius, võlausaldaja Tootem OÜ esindaja Rene

Varul, võlausaldaja OÜ Centuurios esindaja Priit Kirss ja võlausaldaja AS SEB Pank esindaja

Triin Uukkivi.

Pankrotihaldur asus koosolekul seisukohale, et kuivõrd pandipidaja peab tulenevalt Riigikohtu

praktikast taluma pandiga tagatud nõude rahuldamisel pandieseme müügist saadud rahast

pankrotimenetlusega seotud menetluskulude mahaarvamist kuni 15% ulatuses, tuleb

kompromissettepaneku üle otsustamisel hääli anda ka võlausaldajale AS SEB Pank, kellele

määratigi kuus häält. AS SEB Pank kasuks on seatud esimese järjekoha hüpoteek tervele X

kinnisasjale (registriosa nr X), mitte aga ½ kaasomandile kinnisasjast, nagu koosoleku

protokollis ekslikult märgiti. Pankrotihalduri poolt tellitud kinnisasja hindamisakti kohaselt oli

kinnisasja eeldatav müügihind 220 000 eurot ning seega oli ½ kaasomandi eeldatav müügihind

110 000 eurot. AS SEB Pank nõue oli 55 874 eurot 5 senti, mistõttu oli nõue täies ulatuses

tagatud ning PankrS § 181 lg 1 kohaselt ei oleks AS SEB Pank kompromissettepaneku üle

otsustamisel tohtinud hääletada. Häälte andmine oleks olnud põhjendatud juhul, kui pärast

võlausaldaja nõude täielikku rahuldamist ei jätkuks pankrotivarast pankrotimenetluse kulude

tasumiseks. Kuna teada oli ligikaudne pankrotivara ja seega ka halduri tasu suurus, jäänuks

pankrotivarast pärast halduri tasu maksmist veel ligi 2000 eurot menetluskulude tasumiseks.

Teise päevakorrapunkti üle hääletamisele eelnevalt tegi võlausaldaja Tootem OÜ ettepaneku,

mille kohaselt pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute

puhul ning nimetatud otsus võeti üldkoosolekul vastu. Ettepanek võeti vastu õigusvastaselt,

rikkudes pankrotiseaduse (PankrS) § 79 lg-s 4 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku

kokkukutsumise korda. Nii lakooniliselt kirja pandud päevakorrapunkti puhul ei ole võlgnikul

võimalik

enne

üldkoosoleku

toimumist

koosolekuks

sisuliselt

ette

valmistuda.

Päevakorrapunktid peaksid olema sisuliselt lahti kirjutatud. Hageja küll koosolekul ei osalenud,

ent tema osalemine poleks kaasa toonud teistsugust võlausaldajate hääletamistulemust.

2. Kostja vaidles hagile vastu. AS-le SEB Pank määrati kuus häält õigustatult ning võlausaldajal

oli selles ulatuses õigus kompromissi tegemisel hääletada. ½ mõtteline osa oli müügis 65 610

euroga ning menetluskulude mahaarvamise järel ei saaks panga nõue täies ulatuses rahuldatud.

Võlausaldajate häälte määramise vaidlustamise õigus on PankrS § 82 järgi vaid teistel

võlausaldajatel, mitte võlgnikul. Ka ei toonud hageja välja, kuidas mõjutasid AS-le SEB Pank

antud hääled kompromissettepaneku üle otsustamist. Kui AS SEB Pank hääled kõrvale jätta, ei

olnud siiski võimalik saavutada võlgniku eesmärki tema kompromissettepaneku kinnitamiseks.

Üldkoosoleku päevakord oli täpne, päevakorrapunkti „vara müük“ all otsustasid võlausaldajad

jätkata vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute korral. Hageja üldkoosolekul ei

osalenud. Veenev ei ole väide, et ta ei saanud koosolekuks sisuliselt ette valmistada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 22. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda, jättes menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Maakohtu hinnangul määras pankrotihaldur AS-ile SEB Pank kuus häält kooskõlas

PankrS § 181 lg-ga 1 ja § 153 lg-ga 2, mistõttu puudus alus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks. AS SEB Pank nõue on 55 874 eurot 5 senti ja pankrotihaldur müüs

½ mõttelist osa kinnistust hinnaga 65 610 eurot. Pankrotivara müügist saadav rahasumma

polnud teada, kaasomandi lõpetamine X kinnisasja hagejale kuuluva ¼ osa üleandmise ja

õiglase hüvitise osas oli kohtumenetluses pooleli, kuid pandipidaja AS SEB Pank kulude

kandmises osalemise maksimaalne võimalik ulatus, arvestades tema nõude suurust

üldkoosoleku toimumise ajal, oleks 8381 eurot 11 senti. Võlausaldaja õigus osaleda

võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on võlausaldajate

kollektiivse huvi kaitse seisukohalt põhiline võlausaldaja õigus pankrotimenetluses. Ükski

võlausaldaja halduri poolt määratud häälte arvu ei vaidlustanud. Võlgnikul ei ole PankrS § 82

lg-st 4 tulenevalt õigust vaidlustada võlausaldajale häälte määramist. Hageja ei toonud välja,

kuidas rikkus AS-le SEB Pank häälte määramine sisuliselt tema õigusi kompromissi tegemisel,

sest kompromissettepaneku poolt vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust PankrS § 180 lg 3

järgi ei oleks saavutatud ka AS-le SEB Pank hääli määramata.

Kuivõrd hageja üldkoosolekul ei osalenud, puudus tal alus väita, et tal ei olnud võimalik

koosolekuks välja kuulutatud ebatäpse päevakorra tõttu ette valmistuda. Ka koosolekul

osalemise korral poleks hagejal olnud hääleõigust PankrS § 81 lg-st 1 tulenevalt. Maakohtu

hinnangul oli pankrotihalduri avaldatud teade piisavalt selge ja päevakorrapunktist „vara

müük“ võiks mõistlik võlausaldaja järeldada pankrotivara müügiga seonduva otsustamist.

Ükski üldkoosolekul osalenud võlausaldaja üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud. Kuivõrd

üldkoosoleku kokkukutsumisel järgiti PankrS §-s 79 sätestatud korda ja otsus vara müügiga

jätkamise kohta ka järgnevate kompromissettepanekute puhul võeti vastu võlausaldajate

lihthäälteenamusega PankrS § 81 lg 1 kohaselt, oli otsus kehtiv ja selle kehtetuks

tunnistamiseks puudus alus.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja

menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ega menetluskulude nimekirja esitanud, jättis

maakohus menetluskulud kindlaks määramata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt eksis maakohus õigusnormide kohaldamisel. PankrS § 181 lg 1

sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et võlausaldaja, kelle nõue on pandiga tagatud, saab

kompromissettepaneku üle otsustamisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga

täielikult tagatud. PankrS § 181 lg-st 1 tulenevat piirangut rikuti ning sellega rikuti ka hageja

õigusi.

Asjassepuutumatu

on

väide,

et

häälte

määramata

jätmisel

ei

oleks

kompromissettepaneku üle hääletamisel tehtud otsus erinenud.

Maakohus eksis PankrS § 82 ja PankrS § 83 kohaldamisega. PankrS § 82 lg 4 ei piira võlgniku

PankrS §-st 83 tulenevat õigust nõuda võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste

kehtetuks tunnistamist, olenemata sellest, missugune on konkreetsete otsuste sisu, mille

kehtetuks tunnistamist võlgnik nõuab. Hageja kui pankrotivõlgniku PankrS §-st 83 tulenev

õigus ei välista otsuste kehtetuks tunnistamist üksnes seetõttu, et otsuse vastu võtmisel on

eksitud võlausaldajatele häälte määramisega, millele hageja ka tugineb.

Samuti on kohtuotsus äärmiselt sarnane kostja vastusega, kuigi TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab

kohtuotsus olema seaduslik ning põhjendatud ning viidatud sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Haldur andis AS-le SEB Pank kuus häält tulenevalt sellest, et pankrotivara müügi puhul peab

menetluskulusid teatud osas kandma ka pandipidajaks olev võlausaldaja ning seetõttu ei saa ta

oma nõuet täies ulatuses rahuldatud. Eeldatava vahesumma ulatuses antigi vaidlusalused

hääled. Häälte andmisega AS-le SEB Pank olid nõus kõik võlausaldajad.

Hageja ei esitanud maakohtu lahendile sisulisi vastuväiteid. Maakohus kohaldas PankrS § 181

lg-t 1 õigesti. Maakohus väljendas ka õigesti, et hageja ei toonud välja, kuidas on AS-le SEB

Pank häälte määramine rikkunud tema õigusi, sest kompromissettepaneku poolt vajalikku

kvalifitseeritud häälteenamust PankrS § 180 lg 3 järgi ei oleks saavutatud ka AS-ile SEB Pank

hääli määramata. Ainsana oli kompromissi kinnitamise poolt hagejaga seotud võlausaldaja,

kuid tema häältega polnud täidetud PankrS § 180 lg 3 tingimused.

Kostja palub ringkonnakohtu seisukohta, kas halduril on PankrS § 134 lg 1 järgi õigus jätkata

vara müüki juba alates kompromissiettepaneku mittekinnitamise otsuse tegemisest (antud juhul

alates 10. detsembrist 2020) või peab vara müügiga ootama kompromissi mittekinnitava otsuse

vaidlustamise kohtulahendi jõustumiseni. Kostja saab PankrS § 134 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 aru

selliselt, et vara müük on seaduse kohaselt peatunud 10. detsembri 2020 koosoleku otsuste

tegemiseni, peale mida on halduril olnud õigus vara müügiga jätkata. Kostja leiab, et haldur ei

pea ära ootama hageja poolt kompromissi mittekinnitamise otsuse vaidlustamise jõustunud

kohtulahendit.

Pankrotiseadus ei sätesta, et võlausaldajate otsuse vaidlustamise korral jõustuks võlausaldajate

otsus kohtuotsuse jõustumisel. Pankrotiseaduse loogika kohaselt on võlausaldajate otsused

koheselt täitmiseks, need ei vaja jõustumiseks eraldi tähtaega. Hageja ei ole taotlenud hagi

tagamist ja selle raames koosoleku otsuse täitmise või vara müügi peatamist. Esitatud

kompromissettepanek oli järjekorras juba teine ning sellega ei muudetud ettepaneku sisu

hagejaga mitteseotud võlausaldajate suhtes. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja vara müük peab

igakordselt ootama kompromissi mittekinnitamise otsuse kohtuvaidluse tulemusi, saaks vara

müüki ja pankrotimenetlust peatada igavesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtus

kantud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6

ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

7. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse võib PankrS § 83 lg 1 kohaselt vaidlustada, kui see ei

vasta seadusele, selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, mõni muu seadusesäte

näeb otsuse vaidlustamise võimaluse selgelt ette või sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid

huve (Riigikohtu 24. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4471, p 17; 1. oktoobri 2015. a

otsus tsiviil asjas nr 3-2-1-87-15, p 9).

Hageja hinnangul saab hageja võlausaldajate üldkoosoleku otsust vaidlustada PankrS § 83 lg 1

alusel seetõttu, et otsuse vastu võtmisel on eksitud võlausaldajatele häälte määramisega.

Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 82 lg 4 ei anna hagejale õigust häälte määramist vaidlustada.

Võlausaldajad häälte määramist vaidlustanud ei ole.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kompromissettepaneku poolt vajalikku

kvalifitseeritud häälteenamust PankrS § 180 lg 3 järgi ei oleks saavutatud ka AS-ile SEB Pank

hääli määramata ning vaidlustatud otsus ei oleks kujunenud teistsuguseks (PankrS § 180 lg 3).

Maakohtu 11. veebruari 2021 istungil arutas kohus kostja esindajaga seda, kas AS-ile SEB Pank

määratud häälte arv on sobiv. Hageja maakohtu istungile ei ilmunud.

8. PankrS § 181 lg 1 kohaselt saab võlausaldaja, kelle nõue on pandiga tagatud,

kompromissettepaneku üle otsustamisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga

täielikult tagatud. Hageja hinnangul on PankrS § 181 lg-st 1 tulenevat piirangut rikutud.

AS-i SEB Pank nõude suuruseks on 55 874 eurot 5 senti ning nõude tagamiseks on seatud X

kinnistule hüpoteek. Hageja on kinnisasja ½ mõttelise osa omanik. Asjaolu, et hagejale

kuuluvat ½ mõttelist osa kinnistust müüakse hinnaga 65 610 eurot, ei tähenda, et kinnistu

õnnestub selle hinnaga ka müüa. Pankrotivara müügist saadava summa suurus ei ole teada.

Hinnates, kas võlausaldaja nõue saab täies ulatuses rahuldatud või mitte, tuleb muuhulgas

arvestada ka võlausaldaja kohustusega osaleda menetluskulude kandmises.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et müügi korral ning menetluskulude mahaarvamisel ei

pruugi saada AS-i SEB Pank nõue olla täies ulatuses rahuldatud. Arvestada tuleb ka sellega, et

juhul, kui vara ei õnnestu praeguse hinnaga müüa, võib haldur vara hinda alandada

(PankrS § 136 lg 3).

9. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada hagi täies ulatuses.

Hageja ei esita apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid üldkoosoleku päevakorra p 2 kohta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud PankrS §-s 79 sätestatud korda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku

teade on avaldatud arusaadava päevakorraga ja avaldatud päevakorra punktist „vara müük“

võiks mõistlik võlausaldaja järeldada pankrotivara müügiga seonduva otsustamist.

10. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 134 lg 1 tuleks tõlgendada selliselt, et kompromissi

mittekinnitamise otsuse vaidlustamisel tuleb vara müügiga oodata kuni otsuse kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. Kui aga võlausaldajad on teinud otsuse, et vara võib müüa ka vaatamata

kompromissettepanekule, siis juhul kui vara müümise otsust ei vaidlustata või otsuse

vaidlustamisel

on

hagi

jäetud

jõustunud

lahendiga

rahuldamata,

võib

vara

kompromissettepaneku tegemisest sõltumata siiski müüa.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude

nimekirja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke