2-18-11221/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. mai 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11221

Tsiviilasi

XX hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 12. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

516,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Philippe Hint

Kostja (apellant) Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu),

lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Helena Noot ja

vandeadvokaat Tarmo Repp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. novembri 2020. a otsus osas, milles maakohus

mõistis Eesti Vabariigilt XX kasuks välja kahjuhüvitise 141 eurot ületavas osas, 26.

juuliks 2018 sissenõutavaks muutunud viivise 4,02 eurot ületavas osas ning

edasiulatuva viivise 141 eurot ületavalt põhivõla osalt. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta selles osas hagi rahuldamata. Samuti tühistada maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jätta 16%

menetluskuludest Eesti Vabariigi kanda ning 84% XX kanda.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on:

3.1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista Eesti Vabariigilt (Maanteeameti kaudu) XX kasuks välja

kahjuhüvitis 141 eurot ja hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis

4,02 eurot, kokku 145,02 eurot.

3.3. Mõista Eesti Vabariigilt (Maanteeameti kaudu) XX kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlalt 141 eurot alates 27.

juulist 2018 kuni põhivõla tasumiseni.

2 (6)

3.4. Jätta 16% menetluskuludest Eesti Vabariigi kanda ning 84% XX kanda.

Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 26. juulil 2018 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (kostja) vastu hagi,

milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 897,74 eurot ja viivise.

1.1. Hagi kohaselt sõitis hageja 17. märtsil 2018 kella 20.00 paiku tema vennale kuuluva

sõiduautoga Toyota Avensis registreerimisnumbriga HHHHHH Viljandi-Rõngu maanteel

suunaga Rõngu poole. Maantee 12,5 kilomeetril oli löökauk. Tee oli valgustamata ja löökauk

tähistamata. Löökaugust läbisõitmise tulemusel sai auto kahjustada. Sündmuskohal käis

politsei, kes fikseeris juhtunu ja tegi fotod. Löökauk oli sügavam kui 5 cm. Ehitusseadustiku

(EhS) § 97 lg 1 ning majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määruse nr 92 „Tee seisundi

nõuded“ (edaspidi määrus nr 92) § 12 kohaselt peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm

sügavusega auk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Kostja vastutab hagejale tekitatud

kahju eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuna rikkus seda kohustust.

Kahjusumma koosneb esisilla reguleerimise kulust 36 eurot, veermiku kontrolli ja rikkeotsingu

kulust 15 eurot, velgedele tekkinud kahju kõrvaldamise kulust 90 eurot ja esipõrkeraua kahju

kõrvaldamise kulust 756,74 eurot. Kahju tekkimine on põhjusliku seoses kostja kui tee omaniku

seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Hageja kasutas autot venna antud volikirja alusel.

Vend loovutas 25. veebruaril 2019 kahjunõude hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja on mõnda seadusest tulenevat kohustust rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et löökauk

oli sügavam kui 5 cm, mis eeldanuks liiklusmärgi paigaldamist. Hagi lisadena esitatud fotodelt

ega kõrgusjoontega fotolt ei ole võimalik kindlaks teha maanteeaugu sügavust ning teemeister

on kinnitanud, et maanteeaugu sügavus ei ületanud 5 cm. Maanteeaugu sügavus võis olla

maksimaalselt 3–4 cm. Hageja ei ole tõendanud, et väidetava rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos. Tõendamata on, et esisilla reguleerimine ja veermikukontroll või auto parema

külje velgede kõverdumine on põhjuslikus seoses kostja väidetava rikkumisega. Lisaks oli

esipõrkeraua kahjustus sõidukil olemas juba 2017. a-l.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 12. novembri 2020. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 466 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 13,28 eurot ja

3 (6)

edasiulatuva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 määras alates 27. juulist 2018 kuni põhivõla

tasumiseni.

3.1. Maakohus tuvastas, et hageja sõitis 17. märtsil 2018 enda venna autoga Viljandi-Rõngu

maanteel suunaga Rõngu poole. Maantee 12,5. kilomeetril oli löökauk. Teel puudus liiklusmärk

nr 152 „Ebatasane tee“. Kahjusumma koosneb kahju suuruse kindlaks tegemise kulust 51 eurot,

velgedele tekkinud kahju kõrvaldamise kulust 90 eurot ja esipõrkeraua kahju kõrvaldamise

kulust 756,74 eurot. Hageja kasutas venna autot 1. juunil 2017 sõlmitud ja 5. detsembril 2018

allkirjastatud volikirja alusel. Vend loovutas kahjunõude sõiduautole tekitatud kahju osas

25. veebruaril 2019 hagejale.

3.2. Kostja on rikkunud augu tähistamata jätmisel EhS § 97 lg-st 1 ja määruse nr 92 §-st 12

tulenevat kohustust. Hageja 20. juulil 2018 kohtule esitatud fotod ei tõenda maanteeaugu

sügavust ega laiust. Samas kohtule 2. aprillil 2019 esitatud löökaugu kõrgusjoontega fotoga on

tõendatud, et augu sügavaim punkt asub 8 cm sügavusel. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et auk

on ovaalse kujuga ja augu suurim laius keskosas koos äravajunud asfaldi servadega on 66 cm,

sellest eraldunud asfaltkattega kruusaosa laius on 51 cm. Üldpikkus osas, kus on eraldunud

asfaltkate ja nähtav aluskruus, on 150 cm. Augu alguses on parempoolses osas 32 cm pikkune

ja 10–15 cm laiune kitsam augu osa, kust on eraldunud asfaltkate. Edasi laieneb auk 51 cm

laiuseks, kust on eraldunud asfaltkate ja nähtav kruus. Selle osa pikkus koos alla vajunud asfaldi

servaga (sügavus kuni 30 mm) on 115 cm. Laiema auguosa servades on selle sügavus 50–

60mm, vaid üks väga väike lohk on 70–80 mm sügavune, augu keskosas jääb selle sügavus

vahemikku 0–40 mm. Seega on tõendatud, et auk on läbimõõduga üle 20 cm ja kohati sügavam

kui 5 cm. Tähtis ei ole kostja vastuväide, et ekspert on ilma kohtu küsimuseta hinnanud augu

pikkust ja sügavust.

3.3. Kohus lähtus kahju suuruse kindlaksmääramisel ekspertiisiaktist. Ekspertiisiaktiga on

tõendatud, et vigastusi said auto parempoolsed veljed ja esivedrustus. Seega on vajalik taastada

parempoolsed veljed või asendada need samas mõõdus kasutatud valuvelgede komplektiga.

Põhjendatud on ka esisilla kontroll ja reguleerimine. Kostja esitatud fotod autost ei tõenda, et

esipõrkerauas oli kahjustus juba 2017. a-l. Ekspertiisiaktist nähtub, et esipõrkeraua

kahjustumine august läbi sõitmisel ei ole tehniliselt võimalik. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on

põhjendatud tööd 36 eurot ja 90 eurot, velgede vahetus 60 eurot ja nelja velje vahetus 240 eurot

ning vanade velgede kokkuostu hind on 40 eurot. Seega on kahju 466 eurot.

3.4. Kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja oleks

maanteeaugu nõuetekohaselt märgistanud, ei oleks auto kahjustada saanud. Lisaks on kostjale

etteheidetava normi kaitse-eesmärgiks hagejale tekkinud kahju ärahoidmine. Üle 20 cm

läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga.

Kostja pole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid välistada tema teo õigusvastasuse või süü.

Seega vastutab kostja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 järgi hagejale tekitatud kahju eest.

3.5. Hageja viivisenõue on põhjendatud VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 367 alusel põhinõudelt 466 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis on

13,28 eurot. Edasiulatuvat viivist tuleb tasuda alates 27. juulist 2018 kuni põhivõla tasumiseni.

Poolte seisukohad

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti, mistõttu jõudis kohus ka ebaõigele järeldusele, et

hageja on maanteeaugu sügavust ja läbimõõtu tõendanud ning kostja on oma kohustusi määruse

nr 92 § 12 tähenduses rikkunud. Maanteeaugu sügavus ega läbimõõt ei ole tõendatud.

Kõrgusjoontega fotoga ei ole võimalik kindlaks teha maanteeaugu sügavust, sest fotolt ei ole

4 (6)

tuvastatav

augu

kõrguspunkt.

Lisaks

on

kohus

jätnud

arvestamata

Eesti Keskkonnateenused AS-i teemeistri JK kinnitusega, et ta käis 15. märtsil 2018

maanteeauku mõõtmas ja mõõtis lati ning mõõdulindiga augu sügavuseks 4 cm. Kuna seadus

ei kohusta sellist maanteeauku tähistama, siis ei paigaldatud liiklusmärki. Maanteeaugu

läbimõõdu tuvastas kohus ekspertiisiakti alusel, kuid ei arvestanud, et Rein Münt on sõidukite

hindamise ekspert, mistõttu ei ole asjakohane lähtuda tema kindlaks määratud maanteeaugu

parameetritest. Lisaks, ekspert määras kindlaks maanteeaugu läbimõõdu hageja esitatud fotode

alusel. Seega on arusaamatu, miks kohus ühtaegu märgib, et hageja esitatud fotode alusel ei saa

maanteeaugu sügavust ega läbimõõtu mõõta, aga samal ajal lähtus ekspertiisiaktis esitatud

maanteeaugu läbimõõdust.

4.2. Kohus on mõistnud kostjalt välja põhjendamatult suure kahjuhüvitise. Kohus leidis

ekslikult, et esipõrkeraua varasem kahjustus ei ole tõendatud. Kohus jättis tähelepanuta kostja

esitatud tõendid, et sõiduauto on osalenud mitmes liiklusavariis. Lisaks ei ole hageja suutnud

veenvalt ümber lükata kostja väidet, et autol oli kahjustus juba enne 17. märtsi 2018. Kostja

seisukohta kinnitab ka ekspertiisiakt, millest nähtub samuti, et maanteeaugust läbisõidu

tagajärjel ei oleks saanud selline esipõrkeraua kahjustus tekkida. Seetõttu ei olnud põhjendatud

mõista kostjalt hageja kasuks välja kulutusi esipõrkerauale. Maksimaalne kahjuhüvitis saab olla

141 eurot, s.o 51 eurot kahju kindlakstegemiseks ja 90 eurot velgede sirgestamiseks.

Kohus pidi hageja kahjunõuet lahendama hageja nõude ja taotluste alusel, mitte laiendama

hageja nõuet ekspertiisiaktis märgituga. Asjaolu, et ekspert tõi oma hinnangus välja, et mõistlik

oleks velgi mitte remontida, vaid vahetada välja kõik veljed 240 euroga hageja nõutud 90 euro

asemel, ei anna kohtule õigust haginõuet laiendada ja mõista kostjalt välja rohkem kui hageja

on ise velgede parandamise eest nõudnud. Lisaks on kohus ekspertiisiaktis välja toodud

summadest valesti aru saanud. Isegi kui lähtuda kahju hüvitise kindlaksmääramisel eksperdi

subjektiivsest järeldusest, et otstarbekas on välja vahetada kõik neli velge maksumusega

60 eurot tükk, jättis kohus arvestamata eksperdi järelduse, et vanade valuvelgede müük 40 eurot

kataks rehvivahetuse tööde maksumuse. Seega tulnuks 240 eurost maha arvata valuvelgede

müügist saadav 40 eurot. Olukorras, kus mitte lähtuda hageja nõudest, oleks põhjendatud

kahjusumma 251 eurot (51+240-40), mitte 466 eurot.

4.3. Viivise arvutamisel lähtus kohus ekslikult põhinõudest 466 eurot, mistõttu on kostjalt

välja mõistetud viivis samuti ebaõige. Lisaks ei arvestanud kohus asjaoluga, et hageja teatas

kostjale 19. märtsil 2018 maanteeaugust, kuid kahju tekkimist esile ei toonud. Nõude

loovutamise tõendi esitas hageja alles hagimenetluses.

4.4. Kohus on menetluskulu ebaõigesti jaotanud. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb

menetluskulu jätta hageja kanda. Kui kohus oleks rahuldanud hagi 141 euro ulatuses, oleks

tegemist hagi rahuldamisega 15% ulatuses ning 15% menetluskulu oleks pidanud jätma kostja

kanda ja 85% hageja kanda. Lisaks põhjustas hageja menetluse viibimise. TsMS § 169 lg 1 järgi

tulnuks jätta hageja kanda menetluskulu, mis tekkis sellest, et hageja ei esitanud tõendeid hagi

esitamise õiguse kohta. Hageja ei ole vaidlusaluse auto omanik ega olnud ka maanteeaugust

läbisõidu hetkel roolis, mistõttu jäi arusaamatuks, mille alusel on hageja kohtusse pöördunud.

Täiendavalt esitas hageja põhjendamatu taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks, mille kohus jättis rahuldamata, mistõttu tulnuks TsMS § 169 lg 3 kohaselt jätta

selle taotlusega seotud menetluskulu hageja kanda. Kohus ei arvestanud menetluskulu

jaotamisel ka asjaolu, et hageja on nõudnud kahju hüvitamist olukorras, kus sõidukile tekkinud

suurim kahjustus oli sõidukil juba 2017. a-l ehk enne maanteeaugust läbisõitmist. Hageja nägi

maanteel olevat auku silmates võimalust väita, et juba olemasolevad kahjustused tekkisid autol

august läbisõitmisel kostja süül. Sellisel viisil õiguste teostamine on vastuolus hea usu

põhimõttega.

5 (6)

5. Hageja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kohus ei oleks pidanud kaebust menetlusse

võtma, sest maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, oluliselt rikkunud

menetlusnormi või ebaõigesti hinnanud tõendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 141 eurot

ületavas osas, 26. juuliks 2018 sissenõutavaks muutunud viivise 4,02 eurot ületavas osas ning

edasiulatuva viivise 141 eurot ületavalt põhivõla osalt. Ringkonnakohus saab tühistatud osas

teha uue otsuse, millega jätta selles osas hagi rahuldamata. Samuti muudab ringkonnakohus

menetluskulude jaotust, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, mis tingib

maakohtu otsuse osalise tühistamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude alusel. Hageja väitis hagis, et tal tekkis kahju seoses esisilla reguleerimise, veermiku

kontrolli ja rikkeotsingu ning velgedele tekkinud kahju kõrvaldamisega kokku 141 eurot

(15+36+90). Seega isegi juhul, kui ekspertiisiaktist nähtub, et tegelik kahju suurus on hageja

väidetust suurem, on kohus seotud hageja esitatuga ning ei saa kostjalt hageja kasuks välja

mõista suuremat kahjuhüvitist kui hageja on enda kahju suurusena välja toonud. Seetõttu tuleb

maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 141 eurot

ületava põhivõla ning viivise sellelt.

8. Eelmises punktis toodud järeldust ei muuda ka asjaolu, et hageja hagis esitatud kogunõue

oli kohtu väljamõistetust suurem. Nimelt tugines hageja ülejäänud nõude osas sellele, et tal

tekkis kahju 756,74 eurot seoses esipõrkeraua kahjustuste kõrvaldamisega. Maakohus on

põhjendatult leidnud, et ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole löökaugust läbisõitmisel esikaitseraua

kahjustumine tehniliselt võimalik. Olukorras, kus hageja heidab kostjale ette seda, et kostja

jättis tähistamata löökaugu, mistõttu ei olnud võimalik vältida löökaugust läbisõitmist ja kahju

tekkis löökaugust läbisõitmise tagajärjel, on ilmselge, et kostja ei pea hüvitama kahju, mis ei

saanud tekkida löökaugust läbisõitmise tagajärjel. Seega tuleb selles osas jätta hagi

rahuldamata.

9. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebust põhjendatuks osas, milles kostja vaidlustab

maakohtu otsust põhivõla 141 euro ja sellelt viivise väljamõistmise osas. Kostja leiab, et

maakohus tuvastas ekslikult löökaugu mõõdud ja sellest tuleneva kostja EhS § 97 lg-st 1,

liiklusseaduse § 6 lg-st 4 ja määruse nr 92 §-st 12 tuleneva kohustuse löökauk liiklusmärgiga

tähistada. Iseenesest on küll õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud hindamata

kostja esitatud teemeistri kinnituse selle kohta, et augu sügavus oli 4 cm. Samas ei muuda see

asja lahendust. Ringkonnakohus peab usaldusväärsemaks tõendiks hageja esitatud

kõrgusjoontega fotot, millelt nähtub, et augu sügavus oli kuni 8 cm. Teemeistri kinnitusest ei

nähtu, millisest augu osast ta augu sügavust mõõtis. Kõrgusjoontega fotolt nähtub, et auk ei

olnud ühtlase sügavusega, vaid sellel oli kõrgemaid ja madalamaid kohti, seejuures sügavaim

koht ei ole augu keskel, vaid üleval vasakus nurgas. Võimalik, et teemeister mõõtis augu

sügavust selle keskelt, kus auk oli madalam. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et on võimatu,

et augu kõrgeim koht on augu keskel. Ka fotot palja silmaga vaadates on näha, et augu keskkoht,

kus on näha lahtiseid kive, on kõrgemal augu servapoolsest osast, kuhu on fotol asetatud

suitsupakk.

10. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt

muuta menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud hagi osalise rahuldamise

tõttu TsMS § 163 lg 1 järgi proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, st 16%

menetluskuludest jääb kostja kanda ja 84% hageja kanda. Ringkonnakohus ei näe põhjust

menetluskulude proportsionaalsest jaotusest kõrvale kalduda. Ringkonnakohus ei nõustu

6 (6)

kostjaga, et hageja on menetlust põhjendamatult venitanud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus

hagejaga, et menetluse on põhjustanud kostja, mistõttu peaksid kulud jääma kostja kanda.

Kohus on tuvastanud, et hageja nõue on suuremas osas põhjendamatu. Sellises olukorras ei saa

kostjale ette heita hageja nõudele vastuvaidlemist.

11. Kuivõrd maakohus ei määranud otsuses poolte menetluskulude suurust kindlaks, määrab

menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav