3-21-320/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-320

Haldusasi

AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ kaebus

MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 07.01.2021. a

otsuse ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 04.02.2021. a

otsuse nr 6 21/225892 tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 1. aprilli 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS ATKO

Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebajad – AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ

esindaja v.adv Diana Minumets

Vastustaja – MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus

esindaja Heiki Luts

RESOLUTSIOON

1. Tagastada

MTÜ-le

Ida-Viru

Ühistranspordikeskus

13. mai

2021.

a

menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid.

2. Jätta AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. aprilli 2021. a otsus muutmata.

3. Jätta AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ apellatsioonimenetluse kulud

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 7. juuni 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. septembril 2020 avaldas MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avalik bussiliinivedu Ida-Viru maakonnas 2022-2030“

(viitenumber 225892) hanketeate. Riigihange on jagatud kaheks osaks – liinigrupp 1 (Jõhvi ja

Narva piirkonnad) ja liinigrupp 2 (Kiviõli piirkond). Hanke I osale esitas tähtaegselt pakkumused

6 ettevõtet, teiste hulgas ühispakkujatena ka kaebajad.

2. 7. jaanuari 2021. a otsusega kõrvaldas MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus riigihangete

seaduse (RHS) § 95 lg 4 p-de 8 ja 9 alusel riigihanke I osa hankemenetlusest. Vastustaja leidis, et

AS ATKO Bussiliinid esitas valeandmeid, märkides hankepassis, et tal puuduvad varasemad

lepingurikkumised, mille raames on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid.

Majandustegevuse registrist ilmneb, et AS-le ATKO Bussiliinid on asjassepuutuval perioodil

tehtud kokku 15 ettekirjutust. MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus ja MTÜ Pärnu

Ühistranspordikeskus poolt avaldatud avaliku info ja hankija päringule esitatud vastuse kohaselt

on mõlemad rakendanud AS-le ATKO Bussiliinid RHS alusel sõlmitud hankelepingu alusel

sanktsioone. Tegemist on teadvalt valeandmete esitamisega. Hankija tasub osutatud teenuste eest

avalike rahaliste vahenditega ning kui hankija sõlmiks hankelepingu ettevõtjaga, kelle puhul on

teadaolevalt probleeme lepingu täitmisega ning kes on hankijale esitanud valeandmeid, oleks

tegemist avalike vahendite väärkasutamisega.

3. AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse, milles taotlesid MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 7. jaanuari 2021. a

otsuse kehtetuks tunnistamist.

4. 4. veebruari 2021. a otsusega nr 6-21/225892 jättis VAKO vaidlustuse rahuldamata.

VAKO leidis, et vastustaja ei saanud kõrvaldada kaebajaid hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8

alusel, küll võis hankija kõrvaldada kaebajad RHS § 95 lg 4 p 9 alusel, kuna AS ATKO Bussiliinid

esitas hankepassis varasemate sanktsioneeritud rikkumiste puudumise kohta valeandmeid.

5. AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse MTÜ

Ida-Viru Ühistranspordikeskus 7. jaanuari 2021. a otsuse ja VAKO 4. veebruari 2021. a otsuse

nr 6-21/225892 tühistamiseks.

Kaebajad leidsid, et ei ole esitanud teadlikult valeandmeid. Kaebajad mõistsid hankepassis

esitatud küsimust ning viidet RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele selliselt, et

palutakse „jah/ei“ vastusena kinnitust kõrvaldamise aluse esinemise või mitte esinemise kohta ehk

küsitakse üksnes tõsiste ja pidevate rikkumiste esinemise kohta. AS-le ATKO Bussiliinid

teadaolevalt on esitatud viimase kolme aasta jooksul keskmiselt vaid 1–4 väiksemat

leppetrahvinõuet, mida ei saa ühelgi viisil käsitada olulise või pideva rikkumisena RHS § 95 lg 4

p 8 valguses.

RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud kõrvaldamise alust tuleb kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 57

lg 4 p-ga h tõlgendada selliselt, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei piisa üksnes

valeandmete esitamise faktist, vaid pakkuja peab seejuures olema „süüdi raskes eksimuses“.

Praegu aga puudub raske eksimus valeandmete esitamisel.

Kaebajate kõrvaldamine ei ole proportsionaalne. Hankepassi kinnituste esitamisel hankepassi

tegelikust mõttest ja selle sisu reguleerivatest sätetest lähtumist ei ole põhjendatud karistada

sedavõrd raske tagajärjega kui hankemenetlustest kõrvaldamine.

6. MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

7. 1. aprilli 2020. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

8. Halduskohus selgitas, et RHS § 95 lg 4 p 8 järgi võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest

pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või

hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda

alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Sama lõike punkti 9 kohaselt võib hankija

kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95

sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud

täiendavad dokumendid esitamata. Tegemist on hankija kaalutlusõiguse alusel tehtavate otsustega

ning hankijal tuleb nende sätete kohaldamisel hinnata, kas sätetes nimetatud aluste esinemisel on

pakkuja kõrvaldamine konkreetsel juhul põhjendatud või mitte.

9. Vaidlust ei ole, et hankepassis esitatud küsimusele „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem

riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem

kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad

sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“ vastas AS ATKO Bussiliinid eitavalt.

AS ATKO Bussiliinid poolt pärast pakkumuse esitamist hankijale edastatud infost ja hankija

kogutud andmetest nähtub aga, et MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus on rakendanud

28. detsembril 2017 sõlmitud Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu alusel

AS ATKO Bussiliinid suhtes toetuse summa vähendamist 2019. aasta novembri ja detsembri eest

vastavalt 500 ja 400 euro võrra ning MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus kinnitas, et on

rakendanud 19. novembril 2008 sõlmitud lepingu nr 2008/2 „Pärnu maakonna bussiliiniveo

avaliku teenindamise leping linnaümbruse liinidel“ AS ATKO Bussiliinid suhtes leppetrahvi

vedajast tingitud asjaolude tõttu sõitmata jäänud veootste eest 2019. aasta jaanuaris, märtsis ja

aprillis vastavalt 2296,66 eurot, 1745,03 eurot ja 3302,90+0,65% maksmisele kuuluvast

toetussummast ja 27. detsembril 2018 sõlmitud lepingu nr 3-2018 „Pärnu maakonna bussiliiniveo

avaliku teenindamise leping linnalähiliinigrupis“ alusel lepingu tingimusetele mittevastavate

busside kasutamine eest tasusumma vähendatud 5025 euro ulatuses 2019. aasta novembris.

10. Kaebajatega saab nõustuda, et AS ATKO Bussiliinid vastustest oli hankijale järeldatav kaebaja

seisukoht, et ta ei pidanudki hankepassis varasemate lepingutega seotud sanktsioone puudutava

küsimuse juures vastama jaatavalt, kui tema suhtes oli kohaldatud sanktsioone, mida tema

hinnangul ei saa pidada oluliseks või pidevaks rikkumiseks. Siiski ei saa pelgalt sellisel seisukohal

olemine anda pakkujale õigust mitte lähtuda hankepassis selgelt esitatud küsimusele vastamisel

küsimuse sõnastusest. Kaebaja hoolsuskohustus hõlmab muu hulgas kahtluse tekkimisel

asjakohase regulatsiooni sisu ja tõlgenduse väljaselgitamise kohustuse. Kinnitades hankepassis, et

pakkuja on varasemate hankelepingute täitmise käigus kogenud tema suhtes sanktsioonide

rakendamist, saab pakkuja ühtlasi esitada hankijale selgitused ja teabe, mis võiksid tõendada, et

kohustuste rikkumist tegelikult ei esinenud või ei olnud see oluline, samuti vajadusel kirjeldada

kohaldatud heastamismeetmeid.

Arvestades muu hulgas kaebajate selgitusi vaidlustus- ja kohtumenetluses, saab AS ATKO

Bussiliinid tegevuses hankepassis kõnealuse eitava kinnituse esitamisel selgelt tuvastada vähemalt

raske eksimuse.

11. Kohtupraktikas on selgitatud, et RHS § 95 lg 4 p-s 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise tingida üksnes sellise ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamise. Siiski ei ole nõutav, et RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamisel tuleks

hankijal üheselt ära näidata, et õigete andmete esitamise korral oleks pakkuja ka tegelikkuses

hankemenetlusest kõrvaldatud, vaid piisavaks võib pidada, kui hankija põhistab, et pakkuja

käitumist ja tema varjatud andmete iseloomu arvestades ei oleks see olnud ilmselgelt välistatud

(s.o varjatud andmed võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust).

12. Praegusel juhul on leidnud tuvastamist, et kahe riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute

täitmise raames on AS ATKO Bussiliinid suhtes kohaldatud RHS § 95 lg 4 p-s 8 loetletud

sanktsioone. Kuigi vähemalt ühe neist on AS ATKO Bussiliinid vaidlustanud (MTÜ Viljandimaa

Ühistranspordikeskus teatis nr 1-1/2019/149-2), ei saa asja materjalidest järeldada, et kõik või

enamus nendest sanktsioonidest oleksid selgelt põhjendamatud ja sellest tulenevalt ei oleks saanud

need mingil põhjusel tingida ühispakkujate hankemenetluse I osast kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p

8 alusel. Seega tuleb asuda seisukohale, et ühispakkujad on esitanud valeandmeid asjaolu kohta,

mis saanuks mõjutada hankemenetluse tulemust.

13. Arvestades muu hulgas hankija poolt kindlaks tehtud ja AS-le AKTO Bussiliinid kohaldatud

sanktsioonide kogust, ei saanud olla AS-le ATKO Bussiliinid hankepassis hankemenetlusest

kõrvaldamise aluseid puudutavate asjaolude esinemise kohta täpse ja tõese informatsiooni

avaldamine ning seejärel vajadusel nende olulisuse hindamiseks hankijale täiendavate selgituste

andmine ka avalikku liiniveo sektorit arvestades ülemäära koormav. Küll aga ei saa pidada

asjakohatuks hankija kaalutlusi sellest, et kaebajad on hankepassis valeandmete esitamise tõttu

muutunud hankija silmis ebausaldusväärseteks ning nendega hankelepingu sõlmimine ei oleks

seetõtu avalike vahendite arvelt põhjendatud.

14. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on hankija lõppjärelduses õiguspäraselt kõrvaldanud

kaebajad hankemenetluse I osast RHS § 95 lg 4 p 9 alusel. Vastustaja tuginemine kaebajate

hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-le 8 ei olnud aga õiguspärane.

15. Vaidlustatud otsuses on hankija peaasjalikult tuginenud sellele, et AS ATKO Bussiliinid on

kinnitanud hankepassis varasemate hankelepingute rikkumiste puudumist, mis hankijale

teadaolevalt ei vasta tõele, ning püüdnud erinevate päringute vastuste ja avalikult kättesaadavale

informatsioonile tuginedes tõendada vastupidist. Kohtu hinnangul on need põhjendused olnud

pigem asjakohased RHS § 95 lg 4 p 9 alusel pakkujate kõrvaldamisel kui selle tegemisel RHS § 95

lg 4 p 8 alusel. Nende hankija põhjenduste ja erinevate faktiliste asjaolude väljatoomise kõrval ei

ole hankija keskendunud AS ATKO Bussiliinid suhtes kohaldatud sanktsioonide sisule ega sellele,

kas neid saab pidada piisavalt oluliseks, et kõrvaldada ühispakkujad RHS § 95 lg 4 p 8 alusel

hankemenetluse ühest osast. Samuti on VAKO oma otsuses asjakohaselt viidanud, et hankija on

andnud oma otsuses ekslikult kaalu ka teiste ATKO Grupi ettevõtete suhtes kohaldatud

sanktsioonidele, samuti majandustegevuse registrist nähtuvatele ettekirjutustele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

16. Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb halduskohtu

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis halduskohus õigesti, et senise kohtupraktika kohaselt on

kaebaja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 9 alusel põhjendatud vaid juhul, kui varjatud andmed

saanuks ka reaalselt tingida kaebaja kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ning seega reaalselt

mõjutada hankemenetluse tulemust. Kuid kohus eksis, justkui sõltuks varjatud andmete mõju

hankemenetluse tulemusele sellest, kas tuvastatud sanktsioonid on põhjendatud või mitte, ning

mitte sellest, kas need sanktsioonid oma olulisuselt üldse saaksid olla tõsiseltvõetavaks aluseks

kaebaja kõrvaldamisele. Euroopa Kohtu praktikas esitatud seisukoha järgi tuleb raske eksimuse

tuvastamiseks hinnata nii teabe varjamise eripäraseid asjaolusid kui ka selle teguviisi raskust, kuid

tingimata tuleb kaaluda just esitamata jäetud teabe olulisust (kohtujurist M. Campos Sánchez-

Bordona 8. mai 2019. a ettepanek kohtuasjas C-267/18, p 55-56).

Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus üksikud väikesed leppetrahvinõuded on kaebaja

lepingute arvu ja veomahtusid arvesse võttes ilmselgelt ebaolulised – seda nii objektiivselt võetuna

kui ka vastustaja enda arvates. Isegi kui hankepassis esitatud eitav vastus RHS § 95 lg 4 p 8

sätestatud kõrvaldamise aluse puudumise kohta on käsitletav valeandmete esitamisena, siis ei

olnud selline rikkumine kindlasti tahtlik ega raske, mistõttu on kaebaja kõrvaldamise näol tegemist

ilmselge diskretsiooniveaga vastustaja poolt.

Kaebaja tõlgendas hankepassis esitatud küsimust vastustajast erinevalt ega osanud aimatagi, et

võiks hankepassis kõrvaldamise aluse puudumise kinnitamisel uue Eesti kohtupraktika kohaselt

esitada valeandmeid.

Otsus on õigusvastane ka seetõttu, et see ei vasta ilmselgelt proportsionaalsuse põhimõttele.

17. Vastuses

apellatsioonkaebusele

Ida-Viru

Ühistranspordikeskus

vaidleb

apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

Vastustaja leiab, et vaidlust ei saa olla selles, et kaebajad vastasid eitavalt varasemate lepingute

sanktsioneerimise kohta. Tegemist on faktikinnitusega, milles apellant ATG Bussipark OÜ osas

vastab faktikinnitus tõele, aga AS ATKO Bussiliinid osas ei vasta, olles seega valeinfo. Eksitava

teabe esitamine on raske eksimus ja selle eest saab vastutada ainult pakkuja. Hankepassis on

pakkuja esitanud teadvalt eksitavat teavet ning vastustaja ei näe võimalust sellise pakkujaga

hankelepingut sõlmida.

Vastustaja otsuse punktis 8 keskendub AS-i ATKO Bussiliinid, mitte teistele ATKO grupi

ettevõtete rikkumistele. Otsuse punktis 8.16. on viidatud kontsernile, kuid sellest ei saa välja

lugeda nagu keskenduks vastustaja ühispakkujate kõrvaldamisel teistele ATKO grupi ettevõtete

rikkumistele.

Eeltoodut kinnitab omakorda ka vastustaja otsuse kaalutluslik osa, milles ei analüüsita teiste

ATKO Grupi ettevõtete rikkumisi, vaid konkreetselt AS ATKO Bussiliinid rikkumisi ja valeinfo

esitamist. Ülaltoodust tulenevalt ei saa nõustuda, et hankija tuginemine kaebajate

hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-le 8 ei ole olnud õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise

regulatsiooni viidetega asjakohasele siseriiklikule ja Euroopa Kohtu praktikale ning põhjendanud,

miks on õiguspärane kaebajate kõrvaldamine menetlusest AS ATKO Bussiliinid poolt

valeandmete esitamise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib

neid ning jätab põhjendused HKMS § 201 lg 4 alusel kordamata.

19. Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt eri meelt selles, kas kaebajate hankepassis

esitatud kinnituste ja hankija kogutud andmete koostoimes oli viimane õigustatud kõrvaldama

kaebajad ühispakkujatena hankemenetlusest, muu hulgas kas see oli lubatav ja proportsionaalne

RHS § 95 lg 4 p-de 8 ja/või 9 alusel.

20. Riigihangete seaduse paragrahvi 95 on sätestatud alused, mille esinemisel on hankijal kohustus

või õigus kõrvaldada pakkuja või taotlejal hankemenetlusest. Praegusel juhul tugineb vastustaja

kaebajate kõrvaldamise otsusel RHS § 95 lg-s 4 toodud alustele, s.o kõrvaldamise valikulistele

alustele. RHS § 95 lg 4 tõlgendamisel tuleb muu hulgas juhinduda sätte aluseks olevast direktiivi

2014/24/EL art 57 lg-st 4 ja asjakohasest Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohus on direktiivi

2014/24/EL art 57 lg 4 tõlgendamisel sätte erinevate punktide kohta korduvalt selgitanud, et

hankija õigus või isegi kohustus jätta hankemenetlusest kõrvale pakkumuse esitanud ettevõtja, on

eelkõige mõeldud selleks, et hankija saaks hinnata iga ettevõtja ausust ja usaldusväärsust1.

Direktiivi 2014/14/EL põhjenduse nr 101 järgi peeti oluliseks, et fakultatiivseid kõrvalejätmise

põhjuseid kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama erilist tähelepanu

proportsionaalsuse põhimõttele. Väikesed rikkumised peaksid ainult erandjuhtudel viima ettevõtja

kõrvaldamiseni. Siiski võivad korduvad väikesed rikkumised seada kahtluse alla ettevõtja

usaldusväärsuse ja põhjendada tema kõrvaldamist.

21. Vaidlust ei ole selles, et AS ATKO Bussiliinid hankepassis ei esitanud teavet talle varasemate

liiniveo avaliku teenindamise lepingute täitmise kohta esitatud leppetrahvinõuete ja hinna

alandamiste kohta.

Samuti ei ole vaidluse all, et vastuseks vastustaja täpsustavale küsimusele kaebaja kinnitas

hankepassis esitatud andmete õigsust ning uue täpsustava küsimuse peale selgitas, et ajavahemikul

2017-2020 on kaebajale avaliku teenindamise lepingu kohta esitatud keskmiselt 1-4 leppetrahvi

nõuet. Tegemist on valdkonnale omaste ja tavapärases määras esinevate rikkumistega (kas läks

1 Näiteks: „Täpsemalt põhineb fakultatiivne kõrvalejätmise alus, mis on sätestatud direktiivi 2014/24 artikli 57

lõike 4 punktis a koostoimes selle direktiivi põhjendusega 101, eduka pakkuja ja hankija vahelise suhte

põhielemendil, see tähendab eduka pakkuja usaldusväärsusel, millel põhineb hankija usaldus tema vastu.“ (vt

Euroopa Kohtu 30. jaanuari 2020. a otsus asjas nr C-395/18 (p 41), aga ka Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2019. a

otsus asjas nr C-267/18 (p 26jj).)

rikki buss, piletimüügisüsteem, peatuste häälteavituse süsteem, buss hilines jne), mis esinevad

kõigil bussiveo ettevõtetel. Tegemist on vaid ühekordsete juhtumitega, mis on praktikas pigem

tavapärased ega oma mingit olulist mõju kogu lepingu korrektsele täitmisele.

Kaebajale suhtes varasemata avaliku liiniveo lepingute täitmisel kohaldatud sanktsioonide kohta

esitatud täpsustavale küsimusele vastas kaebaja, et teadaolevalt ei ole 2020. aastal sanktsioone

kohaldatud.

Vastustaja järelepärimistele vastuseks kinnitasid MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus ja

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus kaebaja suhtes sanktsioonide kohaldamist.

22. Vaidlus keskendubki sellele, kas kaebaja pidi hankepassis esitama andmed tema suhtes

varasemate avaliku liiniveo lepingute alusel kohaldatud leppetrahvide kohta; kui andmete

esitamine oli kohustuslik, kas esitamata jäetud andmete iseloomu arvestades on tegemist

RHS § 95 lg 4 p-des 8 ja/või 9 nimetatud rikkumisega; ning kui esineb pakkuja või taotleja

kõrvaldamise valikuline alus, kas kaebajate kõrvaldamine oli proportsionaalne.

23. AS ATKO Bussiliinid on vaidluses läbivalt väitnud, et mõistis hankepassis esitatud küsimust

(küsimuses antud õigusliku viite tõttu RHS § 95 lg 4 p-le 8) tema suhtes varasemate lepingute

täitmisel kohaldatud sanktsioonide kohta selliselt, et „jah“ vastusega kinnitab kaebaja õigusliku

viitena esitatud menetlusest kõrvaldamise aluse esinemist.

Ringkonnakohus kaebaja lähenemisega ei nõustu. Vaatamata sellele, RHS § 4 p 6 kohaselt on

hankepass dokument, milles ettevõtja kinnitab kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist, ei saa

seda mõista, nagu oleks seadusandja pannud pakkujale kohustuse anda õiguslik hinnang

menetlusest kõrvaldamise aluse esinemise kohta. Pakkuja või taotleja kõrvaldamise otsuse

tegemine on üheselt hankija pädevuses (RHS § 95 lg 4, §104 lg 6). Pakkuja ei saa seega ise

otsustada enda menetlusest kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise kohta, vaid esitada

hankepassis üksnes faktilisi asjaolusid, mille pinnalt hankija teeb otsuse. Seetõttu vaatamata

hankepassis vaidlusaluse küsimuste juures toodud õiguslikele viidetele RHS § 95 lg 5 p-le 8, ei

saanud kaebaja mõista küsimusi selliselt, et temalt oodatakse õiguslikku hinnangut kõrvaldamise

aluse esinemise kohta. Kaebajal tuli vastata hankepassis esitatud küsimusele ning esitada andmed

selle kohta, kas tema suhtes on varasemate lepingute täitmisel kohaldatud sanktsioone või mitte.

Sanktsioonide olemasolul pidi vastustaja neid hindama ja otsustama, kas tegemist on sedavõrd

raske või püsiva rikkumisega, et arvestades võimalikke heastamismeetmeid on põhjendatud

kaebajate jätkamine menetluses või nende kõrvaldamine.

24. Olukorras, kus kõrvaldamise aluse esinemise hindamine on hankija pädevuses, tuli kaebajal

andmed kõigi tema suhtes varasemalt esitatud sanktsioonide kohta, kui need vastasid küsimuse

kriteeriumidele. Kaebaja pidi esitama andmed muu hulgas leppetrahvi kohaldamise, hinna

alandamise kui ka kahju hüvitamise kohta ega olnud õigustatud jätma andmeid esitamata põhjusel,

et tema hinnangul oli sanktsioone kohaldatud väheoluliste rikkumiste eest või rikkumiste eest, mis

kaebaja hinnangul bussiveo valdkonnas paratamatult vahel esinevad.

AS ATKO Bussiliinid, tema suhtes varasemalt sanktsioonide kohaldamist eitades, esitas

hankepassis valeandmeid.

25. Samas nõustub ringkonnakohus VAKO ja halduskohtuga selles, et andmete esitamata

jätmisele vaatamata pidi vastustaja kaebajate RHS § 95 lg 4 p 8 alusel menetlusest kõrvaldamiseks

hindama kaebaja rikkumiste olulisust ja püsivust, muid olulisi asjaolusid ning hindama nende

pinnal ka kõrvaldamise proportsionaalsust. Seda ei ole vastustaja aga otsuse punktis 8

(Kaalutlused) ega otsuse muus osas teinud. Vastustaja ei ole selgitanud, miks tuleb kaebaja

rikkumisi pidada rasketeks rikkumisteks ega sedagi, miks just seda liiki rikkumiste ilmnemine

varasemate avaliku liiniveo lepingute täitmisel tuleb pidada hanke tähenduses sedavõrd oluliseks,

et kaebaja menetlusest kõrvaldada. Oluline osa otsusest on pühendatud ATKO grupi teiste

ettevõttete rikkumiste kirjeldamisele. Samas RHS § 95 lg 4 p 8 ei näe ette võimalust käsitada

kaebajat vastutavana teiste äriühingute rikkumiste eest ega teda sellega seoses menetlusest

kõrvaldada. Seega ei saa ATKO grupi teiste ettevõtete tegevuse alusel nendega sõlmitud

liiniveolepingute täitmisel järeldada kaebaja menetlusest kõrvaldamise aluse esinemist. Samuti ei

saa kõrvaldamise aluseks olla kaebajale Maanteeameti (praeguse Transpordiameti) tehtud

ettekirjutused.

Asjakohaste põhjenduste ja kaalutluste esitamata jätmise tõttu ei ole kohtul võimalik veenduda

kõrvaldamise aluse olemasolus ega kõrvaldamise proportsionaalsuses. Seetõttu on kaebajate

kõrvaldamine menetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel õigusvastane. Ringkonnakohus nõustub

siinkohal halduskohtu otsuse ammendavate põhjendustega ega korda neid. Vastuses

apellatsioonkaebusele ega 13. mai 2021. a menetlusdokumendis ei esitanud vastustaja väiteid ega

põhjendusi, mis halduskohtu seisukohad ümber lükkaks.

26. Teisalt ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, nagu oleks menetlusest kõrvaldamise otsus

õigusvastane ka RHS § 95 lg 4 p 9 alusel juba seetõttu, et vastustaja ei hinnanud ega põhjendanud,

et rikkumised, mille olemasolu kohta kaebaja valeandmeid esitas, olid sedavõrd rasked, et

kõrvaldada kaebaja menetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Kaebaja seisukoht muudaks RHS § 95

lg 4 p 9 sisutühjaks, sest sätet oleks võimalik kohaldada üksnes kaasuvalt mõne teise menetlusest

kõrvaldamise alusega. Ometi on seadusandja tahe olnud näha ette iseseisev kõrvaldamise alus

juhtudeks, kui pakkuja või taotleja esitab valeandmeid. Siinkohal tuleb veelkord rõhutada Euroopa

Kohtu selgitust, et menetlusest kõrvaldamise fakultatiivsete aluste otstarbeks on anda hankijale

võimalus hinnata iga pakkuja või taotleja ausust ja usaldusväärsust. Valeandmete esitamine võib

kahjustada pakkuja usaldusväärsust sedavõrd, et võib olla põhjendatud tema kõrvaldamine

menetlusest ilma, et oleks tuvastatud kõrvaldamiseks muu aluse esinemine. Vaidlust ei ole selles,

et mitte igasugune valeandmete esitamine ei saa kaasa tuua pakkuja menetlusest kõrvaldamist.

Seoses varasemate sanktsioonide kohaldamisega saab menetlusest kõrvaldamist õigustada selliste

valeandmete esitamine, mis võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust (s.o tuua kaasa pakkuja

kõrvaldamise menetlusest, tema kvalifitseerimata jätmise või vähendada pakkumuse

eduvõimalusi). Tallinna Ringkonnakohus on sarnases olukorras pidanud piisavaks, kui hankija

põhistab, et pakkuja käitumist ja tema varjatud andmete iseloomu arvestades ei oleks valeandmete

esitamise mõju hankemenetluses olnud ilmselgelt välistatud2. Ringkonnakohus peab seda

kriteeriumi asjakohaseks ka käesolevas asjas. Valeandmete esitamise tõttu oleks hankijal

ebamõistlikult koormav koguda andmeid ja põhjendada esitamata jäetud andmete tegelikku mõju

hankemenetlusele. Selles olukorras tõendamiskoormuse panemine hankijale raskendaks oluliselt

ka pakkujate võrdset kohtlemist ja vähendaks hankepassis esitatud andmete usaldusväärsust.

Valeandmete esitamine oleks sel juhul pakkujale soodne, kui sellega võiks potentsiaalselt

suurendada pakkumuse eduvõimalusi ja samal ajal puuduks igasugune kahjulik mõju. Seega pidi

vastustaja vaidlustatud otsuses kogutud andmete pinnal näitama, et AS ATKO Bussiliinid

hankepassis avaldamata andmetel võis olla mõju hankemenetlusele.

27. Seda ongi vastustaja teinud. Sellekohased põhjendused otsuses on küll napid, kuid kokkuvõttes

siiski piisavad. Nii on vastustaja märkinud, et kaebaja varasemad probleemid lepingu täitmisega

seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse käimasolevas menetluses. Kaebaja väitel on leppetrahvi

summad väheolulised arvestades kaebaja poolt täidetud avaliku liiniveo lepingute mahtusid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul aga ainuüksi lepingumahu ja sanktsiooni summa

võrdlemise pinnal järeldada, et rikkumised mingil juhul ei annaks alust pakkuja kõrvaldamiseks

RHS § 95 lg 4 p 8 järgi ega võiks seega hankemenetlust mõjutada. Kaebaja rikkumisi iseloomustab

nende esinemine järjestikustel perioodidel, mistõttu võib tegemist olla pideva rikkumisega. Ka ei

saa kogutud andmetest järeldada, et tegemist oleks väikesemahuliste rikkumistega, kui MTÜ

Pärnumaa Ühistranspordikeskus kinnitusel kohaldati kaebaja suhtes leppetrahvi 2019. aasta

esimestel kuudel kokku 71 veootsa ärajäämise tõttu ning sama aasta lõpus alandati kaebajale

makstud tasu kokku 268 liinil nõuetele mittevastava bussi kasutamise eest.

2 Vt Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-20-80 (p 22).

Vastustaja selgitas otsuses, et pikaks perioodiks (8 aastat) avaliku liiniveo lepingu sõlmimisel peab

ta eriti oluliseks leida usaldusväärne lepingupartner, mistõttu oleks vastutustundetu sõlmida

hankeleping pakkujaga, kes on esitanud valeandmeid. Hankija on suhteliselt vähese kogemusega

teenuse tellija, kelle isikkoosseis ei ole suur. Sõlmides hankelepingu ebausaldusväärse pakkujaga,

tähendab see hankijale pidevat, kõrgendatud tähelepanuga, hankelepingu täitmise kontrolli.

Vastustaja järelduste õiguspärasust ei väära kaebaja väide, et tal puudus igasugune vajadus

andmeid varjata, sest kaebajal ei olnud sellest midagi võita. Pigem kinnitavad kaebaja väited

hoopis, et ei saa välistada valeandmete esitamise mõju hankemenetlusele. Nimelt leiab AS ATKO

Bussiliinid, et avaliku liiniveo kestust ja mahtu arvestades on rikkumised lepingu täitmisel

paratamatud. See osutab, et kaebaja eeldab, et ta paneb rikkumisi toime ka juhul, kui vastustaja

sõlmib avaliku liiniveo kaebajaga. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kui avaliku liiniveo

lepinguga võetud kohustuste täpsest täitmisest kõrvalekaldumine oleks eeldatav ja tavapärane, siis

ilmselt oleks see kajastatud ka vedajatega sõlmitud lepingutes, mistõttu ei oleks tegemist

lepingurikkumisega ning vastavat puuduks alus vedajaid sanktsioneerida. Sanktsioneeritud

rikkumised näitavad siiski seda, et kaebaja ei ole lepingute täitmisel suutnud oma kohustusi

nõuetekohaselt täita. Kohustuste rikkumise tavapäraseks pidamine selles olukorras kahandab

tõepoolest kaebaja usaldusväärsust. Ka kaebaja käitumine vastustaja täpsustavatele küsimustele

vastamisel ei kinnita kaebaja ausust ja usaldusväärsust. Isegi juhul, kui AS ATKO Bussiliinid oli

üksnes raskelt hooletu varasemate lepingute täitmisel kohaldatud sanktsioonide eitamisel, viitab

tema hilisem käitumine selgelt soovile rikkumiste infot varjata. Usutavaks ei saa pidada kaebaja

selgitust, et vastamiseks antud aja jooksul ei olnud võimalik süstematiseerida kõiki andmeid ja

seetõttu esitas kaebaja andmed üksnes 2020. aasta kohta, kinnitades et teadaolevalt ei ole tema

suhtes sanktsioone kohaldatud. Nendel asjaoludel ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et

kujunenud

olukorras

kaebajate

ühispakkujatena

menetlusest

kõrvaldamine

oleks

ebaproportsionaalne.

Vastustaja on hinnanud kaebaja poolt valeandmete esitamise tahtlikuks tegevuseks ainuüksi

asjaolust, et kaebajale olid tema varasemad rikkumised teada, kuid ta neid andmeid vastustajale ei

esitanud. Selle järeldusega ei saa nõustuda. Vastustaja tuvastatud asjaoludest ei saa teha tõsikindlat

järeldust, kas kaebaja otsustas tahtlikult andmeid varjata või oli ta raskelt hooletu andmete

kogumisel ja vastustajale esitamisel. See aga ei mõjuta asja lahendamist, kuna RHS § 95 lg 4 p 9

järgi ei ole tahtlus pakkuja menetlusest kõrvaldamise eelduseks.

28. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

29. Ringkonnakohus tagastab vastustajale 13. mai 2021. a menetlusdokumendi lisana esitatud

tõendid. Vastustaja tegevus hilisemates avaliku liiniveo hankemenetlustes esitatud andmete

tuvastamisel ega nende andmete koosseis ei ole käesoleva asja lahendamisel olulised.

30. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/