2-18-2036/171 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-2036

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

X hagi Y ja C vastu kinnisasja valduse vabastamiseks

ning solidaarselt kahju 204,61 euro hüvitamiseks ja

viivise väljamõistmiseks

Y vastuhagi X vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemise

vaidlustamiseks ja üürilepingu pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liik

Y ja C apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

Kostja I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud

esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe

Kostja II: C (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud

esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal

Kohtuistungi toimumise aeg

04.mai 2021

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus jättis rahuldamata X hagi Y ja C

vastu kahju 204,61 euro hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 26. novembri 2020 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt kostjate Y ja C kanda.

5. Välja mõista Y-lt ja C-lt solidaarselt menetluskulude hüvitis 840 eurot X kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Y-l ja C-l tasuda solidaarselt X-le

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Välja mõista Y-lt ja C-lt solidaarselt riigituludesse apellatsioonimenetluse riigilõiv 300

eurot. Y ja C on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest.

Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 08.02.2018 Pärnu Maakohtule hagi Y ja C vastu kinnistu valduse vabastamiseks

ja solidaarselt kahju 204,61 euro hüvitamiseks koos viivisega. Menetluskulud palus hageja

jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja E ja Q poeg. Q suri 08.11.2017. Tema

vara päris 11.05.2016 testamendi järgi hageja. Kinnistu asukohaga XXX (kinnistu) oli

abikaasade Q ja E ühisomandis. E võõrandas oma osa kinnistust hagejale, mille tulemusel

kanti hageja 15.05.2019 kinnisturaamatusse ainuomanikuna.

3. Kostjad asusid kinnistule elama Q eluajal viimase nõusolekul. Seda tuleb käsitleda suulise

tasuta kasutamise lepinguna VÕS § 389 mõistes. Hageja ja E esitasid 17.11.2017 kostjatele

eluruumi suulise tähtajatu tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse ja palusid

kinnisasja vabastada hiljemalt 17.01.2018. Kostjad ei ole nõuet täitnud, kuigi kostja I andis

03.01.2017 kirjaliku kinnituse, et kolib kinnistult välja 01.05.2017.

4. Hagejal on kinnistu omanikuna õigus nõuda kinnistu asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel

välja kostjate ebaseaduslikust valdusest. Hageja palus kindlaks määrata kohtuotsuse

täitmise kord juhuks, kui kostjad 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

vabatahtlikult kinnistut ei vabasta selliselt, et tõsta nad kinnistult välja.

5. Kostjad tarbisid kinnistul asuvas elamus elades kommunaalteenuseid (elekter, vesi- ja

kanalisatsioon). Hageja, pärides Q õigused ja kohustused, tasus kostjate poolt kinnistul

tarbitud kommunaalteenuste eest kokku 204,61 eurot. Kostjatel tuleb see solidaarselt

hagejale hüvitada koos VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivisega.

Kostjate vastuväited

6. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid menetluskulud jätta hageja kanda.

7. Kostjad sõlmisid Q-ga 2011.a septembris suulise tähtajatu kinnistu üürilepingu tingimusel,

et kostjad teevad teise korruse sanitaarremondi koos katusealuse kolmanda korruse toaga,

kuhu nad ehitasid omale köögi. Nimekirja tööde kohta ei tehtud. Leping tehti kokkuleppel,

et pärast üürileandja surma jääb tema osa majast kostjatele. Üüri suurus oli 50-100 eurot

kuus (sõltuvalt kütteperioodist – aprillist kuni oktoobrini 50 eurot ja oktoobrist kuni

aprillini 100 eurot kuus). Üürnikel oli õigus küttepuude soetamise korral teha üürihinnaga

tasaarvestus. Üürileandja tasus elektri ja vee eest üüriraha arvel, mille maksmine toimus

kokkuleppe kohaselt üldjuhul sularahas. Remondi arvel üüri tasaarvestus toimus nii, et Q

vaatas koos kostjatega tehtud tööd ja nende hinna üle ning lepiti jooksvalt kokku, millises

summas arvatakse üür tasaarvestuse korras tasutuks.

8. 17.11.2017 ülesütlemisavaldus on tühine, sest see on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna

hageja lülitas südatalvel (29.01.2018) kinnistul ilma ette hoiatamata välja nii elektri- kui

ka veevarustuse. Kuigi õige on see, et kostja I andis 03.01.2017 kirjaliku kinnituse, et kolib

01.05.2017 kinnistult välja, ei olnud see tingitud kostja I enda soovist. Kostjal I tuli

väljakolimise plaani muuta, kuna isa tervis halvenes oluliselt ja kostja I hakkas teda

hooldama.

9. Hageja nõude aluseks olev tehing (Q 11.05.2016 testament) on tühine või tühistatav. Q

võis olla 11.05.2016 testamenti tehes teovõimetu, sest ta ei olnud viimased aastad

adekvaatne (dementsus). Tema tervisehäire ärakasutamine hageja ja E koostöös on igal

juhul vastuolus heade kommetega. Hageja on ka pärimiskõlbmatu pärimisseaduse (PärS) §

6 mõttes.

10. Kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kostja I sai 11.01.2018 teada, et hageja on sõlminud

uue elektrilepingu ja kostja I ei saanud arvet tasuda. Kuressaare Veevärk keeldus

30.01.2018 kostjalt I raha vastu võtmast, kuna hageja oli veearve juba tasunud. Kõik arved,

mis on kostjatele kättesaadavaks tehtud, on nõuetekohaselt tasutud.

11. Kostjad tegid tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestasid hageja kahju hüvitamise nõude

kinnistul teostatud remonttööde maksumusega kogusummas 9900 eurot,

Kostja I vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud

12. Kostja I esitas 15.02.2018 vastuhagi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja lepingu

pikendamiseks kuni 05.02.2021.

13. Vastuhagiavalduse ja selle 29.07.2020 täpsustuse kohaselt on hageja ja E 17.11.2017

ülesütlemisavaldus tühine, sest see on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 326 lg 2

alusel palus kostja I pikendada üürilepingut kuni 05.02.2021, sest enne nimetatud kuupäeva

lepingu lõppemisel kaasneks kostjatele sellega rasked tagajärjed. Kostjatel ei ole vahendeid

uue kodu soetamiseks.

Hageja vastuväited

14. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

15. Vastuhagi on paljasõnaline ja tõendamata. Üürisuhe ei ole usutav, mistõttu vastuhagi

rahuldamiseks puudub alus.

Menetluse edasine käik

16. Maakohus rahuldas 14.12.2018 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostjate kanda.

17. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.05.2019 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kohustas kostjaid andma kinnisasja valduse hagejale

üle. Hageja kahju hüvitamise nõude, kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise

taotluse ja kostja I vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Hagi menetlemise kulud jättis kohus

30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Vastuhagi

menetlemisega seotud menetluskulud jättis kohus kostja I kanda ning kostjatele määratud

esindajate tasu ja kulud riigi kanda. Kohus määras kindlaks menetluskulude rahalised

suurused ja mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt I hageja kasuks välja 675 eurot ning

solidaarselt mõlemalt kostjalt 5967,50 eurot koos viivisega. Samuti määras kohus kindlaks

määratud esindajate tasu ja kulude suurused.

19. Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle:

− kinnisasi asukohaga XXX kuulus Q ja tema abikaasa E ühisomandisse, omanikuna oli

kinnistusraamatusse kantud Q;

− kinnisasjal asub elamu, mis oli Q eluajal tema elukoht;

− Q suri 08.01.2017;

− hageja on Q testamendijärgne pärija - poeg abielust E-ga;

− kostja I on Q poeg tema esimesest abielust W-ga, kostja II on Y abikaasa;

− hageja on kinnisasja omanik (hagi esitamise ajal ühisomanik Ega);

− kostjad asusid kinnisasjal asuvasse elamusse elama Q eluajal tema nõusolekul 2011.a

detsembris;

− kinnisasjal asuv elamu on kostjate valduses ja kostjad kasutavad seda elamiseks.

20. Kostjad ei ole tõendanud, et nende ja Q vahel oli sõlmitud suuline tähtajatu üürileping VÕS

§ 271 mõistes. Kostjad on tõendanud kommunaalkulude tasumise kohustuse olemasolu,

kuid tõendamata on väide, et neil oli kohustus tasuda Q-le eluruumide kasutamise eest üüri.

Üürileping on tasuline leping. Kostjad ei ole tõendanud üüri tasumist ei rahas ega viisil, et

nad tegid oma vahendite arvel eluruumides remonti ja remondi maksumuse tasaarvestasid

üüriga. Sealjuures on kostjad olnud üürilepingu tingimusi puudutavate väidete osas

menetluse ajal märkimisväärselt muutliku meelega. Kostjate ja Q vaheline eluruumide

kasutussuhe tuleb kvalifitseerida tähtajatu tasuta kasutamise lepinguna VÕS § 389 mõistes.

21. Hagejale kui Q testamendijärgsele pärijale ja Q üldõigusjärglasele on PärS § 130 lg 1 järgi

tema õiguseelneja kokkulepped siduvad, sh ka tasuta kasutamise leping. Seega läks Q

pärand üle hagejale koos tasuta kasutamise lepinguga (PärS § 2 ja § 4 lg 1) ja hageja on

alates pärandi avanemisest tasuta kasutamise lepingu pooleks.

22. Kostja I väide, et Q oli 11.05.2016 testamenti tehes teo- või otsusevõimetu, ei ole

tõendatud. Kostja I väited Q otsusevõimetuse või piiratud teovõime seisundi kohta

testamendi tegemise ajal mais 2016, mil ta ei olnud väidetavalt võimeline tegema kehtivat

testamenti, on vastuolus kostja I väitega, et Q oleks soovinud teha testamenti hiljem hoopis

kostja I kasuks ja hageja takistas Qt oma testamenti muutmast. Q 11.05.2016 testament on

notariaalselt tõestatud ja oma ametiülesannetest tulenevalt kontrollib notar tehinguid

tõestades tehinguosaliste teo- ja otsusevõimet. Seega pidi notar 11.05.2016 testamenti

tõestades olema veendunud, et testaator oli tehingu tegemise ajal teo- ja otsusevõimeline.

23. Väited hageja pärimiskõlbmatuse kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest vastavalt PärS § 8

lg-le 1 tuleb selleks esitada eraldi nõue, mida praeguses asjas tehtud ei ole.

24. Hageja tõendas, et ta andis isiklikult kostjale I üle 17.11.2017 ülesütlemisavalduse. See

tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 alusel lugeda ka kostja II poolt kätte

saaduks selle jõudmisega kostja II elukohta. Hageja ütles eluruumi tasuta kasutamise

lepingu kehtivalt VÕS § 393 lg 3 alusel üles ja leping lõppes ülesütlemisavalduses toodud

tähtpäeval, s.o 17.01.2018.

25. Hageja VÕS § 115 lg 1 järgne kahju 204,61 euro hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.

Hageja ei ole tõendanud, et ta edastas teenusepakkujate poolt esitatud arveid kostjatele

tasumiseks või andis kostjatele tähtaja võlgnetava kohustuse täitmiseks endale. Jättes

kostjatele andmata VÕS § 115 lg-st 3 tuleneva täiendava tähtaja, ei ole hageja ka välja

toonud, miks täiendava tähtaja andmine oleks olnud ilmselt tulemusetu. Kuna täidetud ei

ole VÕS § 115 lg 1 alusel nõude esitamise eeldused, jääb hageja kahju hüvitamise nõue

rahuldamata.

26. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et kostja I õigus kasutada vaidlusalust kinnistut tulenes kostja

I ja Q vahelisest tasuta kasutamise lepingust, puudub alus VÕS § 326 lg 2 alusel

üürilepingu pikendamise nõude rahuldamiseks. Kostja I vastuhagi jääb rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

27. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud ja vastuhagi rahuldamata

jäetud osas ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja rahuldada

vastuhagi. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.

28. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et Q ja kostjate vahel oli sõlmitud tasuta kasutamise leping

VÕS § 389 mõistes, mitte VÕS § 271 järgne üürileping. Kohus hindas vääralt tõendeid,

kui leidis, et tõendatud ei ole üüri tasumise kokkulepe. Asjaolu, kas kostjad üüri ka

tegelikult tasusid, ei ole määrav. Tõendamist leidis, et kostjatel oli tasu maksmise kohustus

kommunaalmaksete osas. Seega oli tegemist üürilepinguga.

29. Kohus jättis ebaõigesti kostjad vande all üle kuulamata ja rahuldamata ehitustehnilise

ekspertiisi määramise taotluse. Sellega võttis kohus kostjatelt võimaluse tõendada oma

seisukohta, et üüritasu tasaarvestati teostatud remondi maksumusega. Lisaks lahendas

kohus vääralt asja viimasel kohtuistungil ilma kostjate osavõtuta, jättes arvestamata nende

istungile ilmumata jätmise haigestumise tõttu. Tegemist on olulise menetlusnormi

rikkumisega.

30. Ebaõiged on kohtu järeldused, et testamendi tühisuse ja pärimiskõlbmatuse kohta esitatud

väited ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus jättis testamendi tühisuse tuvastamise

nõude menetlusse võtmata ja Q suhtes ekspertiisi läbi viimata, millega on võetud kostjatelt

võimalus oma seisukohti tõendada.

31. 17.11.2017 ülesütlemisavaldust ei saa pidada nõuetekohaseks, sest sellega ei ole üles

öeldud üürilepingut.

32. Kohus jättis ebaõigesti vastuhagi rahuldamata, sisuliselt seda lahendamata. Kostjaid ei ole

isiklikult üle kuulatud ega võimaldatud neil esitada tõendeid.

Vastus apellatsioonkaebusele

33. Hageja vaidleb kaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata

ja menetluskulud kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks vaidlustatud osas. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata.

Kohtuotsus on jõustunud osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise ja

viivise nõude.

35. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

36. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

37. Maakohus tuvastas õigesti, et Q ja kostjate vahel oli sõlmitud eluruumide tasuta kasutamise

leping VÕS § 389 tähenduses, mitte VÕS § 271 järgne üürileping. Kostjad ei tõendanud,

et nad leppisid Q-ga kokku üüri tasumises. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostjate

kohustus tasuda eluruumide kasutamisel tarbitud teenuste eest ei muuda Q ja kostjate vahel

sõlmitud eluruumide kasutamise kokkulepet üürilepinguks. Tasuta kasutamise leping

lõppes hageja ja E poolt 17.11.2017 esitatud ülesütlemisavalduse alusel 17.01.2018.

Hageja ja E ei pidanud üles ütlema üürilepingut, mida maakohtu tuvastatud asjaoludel

olemas ei ole.

38. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis vastuhagi sisuliselt lahendamata.

Maakohus lahendas vastuhagi otsuse p-s 58, märkides õigesti, et kuna kostja I õigus

eluruume kasutada tulenes kostja I ja Q vahelisest tasuta kasutamise lepingust, puudub alus

vastuhagi, sh VÕS § 326 lg 2 alusel esitatud üürilepingu pikendamise nõude

rahuldamiseks.

39. Maakohus jättis 23.10.2019 määrusega põhjendatult rahuldamata kostjate taotlused nende

vande all ülekuulamiseks ja ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks (III kd lk 183-188).

40. TsMS §-dest 267 lg 1, § 268 ja § 2681, mis reguleerivad poole vande all ülekuulamist,

järeldub, et pool ei saa teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole

vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest,

kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib

omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema

astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa. Hageja ei nõustunud kostjate vande all

ülekuulamisega ja TsMS §-s 2681 sätestatud aluseid maakohtu hinnangul ei olnud. Seega

võis maakohus jätta kostjad vande all üle kuulamata ja selliselt toimides ei rikkunud kohus

menetlusõiguse norme.

41. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme ka sellega, kui jättis

rahuldamata kostjate taotluse ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks. Maakohus leidis

õigesti, et eksperthinnanguga ei saa tõendada kostjate poolt tehtud kulutuste suurust ega

nende väidetavat tasaarvestamist Q-le tasumisele kuulunud üüriga, st üürisuhte olemasolu.

42. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et kohus rikkus oluliselt

menetlusnorme, kui lahendas asja viimasel istungil kostjate osavõtuta.

43. TsMS § 352 lg 1 järgi võib kohus mõjuval põhjusel istungi edasi lükata. Sama paragrahvi

lg 2 järgi ei lükka kohus asja arutamist edasi põhjusel, et pool ei saa isiklikult kohtuistungil

osaleda, kui kohtuistungil on tema esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt isiklikult

istungile tulema. Maakohus ei ole kohustanud kostjaid isiklikult istungile tulema. Kostjad

teatasid istungipäeva hommikul kohtule, et nad istungile ei tule (IV kd lk 109, 110). Asja

arutamise edasilükkamist nad ei taotlenud. Seda ei teinud ka kohtuistungil osalenud

kostjate esindajad. Maakohtul oli õigus arutada asja kohtuistungil ilma kostjate isikliku

osavõtuta.

44. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse norme, kui ei võtnud kostja I testamendi tühistamise nõuet menetlusse ega

teinud ekspertiisi, millega oleks saanud tõendada väidet, et tõenäoliselt oli Q testamendi

tegemise ajal teovõimetu. Tegelikult jättis maakohus 24.07.2020 määrusega kostja I hagi

hageja vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks ning remonttööde mahu ja maksumuse

kindlakstegemiseks läbi vaatamata (tsiviilasi nr 2-18-16441). Maakohtu määrus jõustus

Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määrusega, millega jäeti kostja I määruskaebus

rahuldamata. Käesoleva asja lahendamisel ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja I

väidetele menetlusõiguse normide rikkumise kohta teises tsiviilasjas hagi läbi vaatamata

jätmisel.

45. Testamendi tühisusele võis kostja I tugineda ka käesolevas asjas ilma, et ta oleks vastavat

nõuet esitanud. Kostja I põhjendas testamendi tühisuse väite esitamist maakohtus sellega,

et asjas tuleb tuvastada hageja hagemisõigus ja võimalik võib olla ka kostja I seadusjärgne

pärimisõigus (IV kd lk 45) ning ta esitas taotluse Q suhtes postuumse

kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimiseks. Maakohus jättis selle taotluse 24.07.2020

määrusega rahuldamata (IV kd lk 68-73, kohtu sellekohased põhjendused lk 70 pöördel).

46. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid muu hulgas siis, kui

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. Seega, kui kostjad leidsid, et maakohus rikkus ekspertiisi määramata

jätmisega oluliselt menetlusõiguse norme, oleks nad saanud TsMS § 633 lg 6 järgi esitada

apellatsioonkaebuses taotluse ekspertiisi korraldamiseks ja ringkonnakohus oleks saanud

võtta selle põhjendatuse osas seisukoha. Kostjad ringkonnakohtule vastavat taotlust ei

esitanud. Maakohtu poolt ekspertiisi määramata jätmine ei anna iseenesest alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ning hagi rahuldamata jätmiseks ja vastuhagi rahuldamiseks, nagu

kostjad taotlevad.

47. Kostja I ei esitanud PärS 8 lg 1 alusel nõuet pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks, mistõttu ei

pidanud maakohus tema sellekohaseid väiteid otsuses käsitlema.

48. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda, v.a riigi õigusabikulu, mis jääb Eesti Vabariigi

kanda.

49. Kirjalikus avalduses palus hageja kostjatelt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud

kuluna õigusabikulud 6 töötunni eest tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuga). Taotluse

kohaselt tegi hageja esindaja järgmisi toiminguid – apellatsioonkaebuse analüüsimine ja

sellele vastuse koostamine 4 tundi, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumine, sh

menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja istungil osalemine 1 tund. Ringkonnakohtu

istungil täpsustas hageja esindaja, et palub istungiga seonduva kulu välja mõista vastavalt

tegelikult kulunud ajale.

50. Kostja I teatas kohtuistungil, et ei ole nõus hagejale midagi maksma. Kostja II oma

seisukohta ei avaldanud.

51. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks,

arvestades kohtuistungil esitatud täpsustust, on põhjendatud. Hageja esindaja tehtud

toimingud on TsMS § 175 lg 1 tähenduses hageja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikud

ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu toimingute

osas, mis ei seondu ringkonnakohtu istungiga, 4 tundi, millele lisandub kohtuistungiks

ettevalmistumise ja menetluskulude nimekirja koostamise aeg 1 tund. Ringkonnakohtu

istung kestis 36 minutit. Seega on esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi 36 minutit.

52. Ringkonnakohtu hinnangul on ka hageja esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuga)

TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja

mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks õigusabikulu suurusega 840 eurot

(5x150+90).

53. Hageja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni solidaarselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

54. Kostjad vabastati Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2021 määrusega käesolevas asjas

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kostjatel tuli

apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 300 eurot. Kaebuse rahuldamata jätmise

tõttu tuleb kostjatelt TsMS § 190 lg 4 alusel see solidaarselt välja mõista riigituludesse.

TsMS § 179 lg 5 järgi peab täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15

päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist menetluskulude

tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav