Legislator Case Law & Legislation
2-21-6587/3 AI generated

2-21-6587/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-6587/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T. (hageja) esitas 27. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi T. Ü. i (kostja) Tartu Maakohus jättis 5. mail 2021 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse

Legislator headnote

AI generated

2-21-6587/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: T. (hageja) esitas 27. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi T. Ü. i (kostja) Tartu Maakohus jättis 5. mail 2021 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse

Keywords

AI generated
pleas in law cause of action inducement to breach of contract insufficiently substantiated grievance accord and satisfaction time limits for seeking redress
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-6587

Tsiviilasi

M. T. i hagi T. Ü. i vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. T. ; isikukood XXX; viibimiskoht XXX.

Kostja: T. Ü. ; registrikood XXX; asukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. T. i hagi T. Ü. i vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud M. T. i kanda.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

M. T. (hageja) esitas 27. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi T. Ü. i (kostja)

vastu kahju hüvitamiseks.

Tartu Maakohus jättis 5. mail 2021 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so selge nõude esitamiseks, nõuete aluseks

olevate asjaolude esitamiseks, hagiavalduse allkirjastamiseks ja riigilõivu tasumiseks lähtuvalt

hagi hinnast. Hageja sai Tartu Maakohtu 5. mai 2021 määruse isiklikult allkirja vastu kätte

6. mail 2021.

KOHTU SEISUKOHT

Hagiavalduses märgitakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 järgi lisaks

muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Sooritusnõue peab olema

esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita, st haginõudele esitatakse

samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab

TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita

ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas

nr 3‑2‑1‑36‑17, p 16).

Hageja ei märkinud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata, kui suur kahjuhüvitis tuleks kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata selget

nõuet. Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine.

Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse TsMS § 338 lg 1 p 8

menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või

muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule.

Hagiavaldusel ei ole hageja allkirja. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata

allkirjastatud hagiavaldust.

Hageja rikkus seega olulisi hagiavalduse vorminõudeid ega esitanud allkirjastatud

hagiavaldust. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.

Hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

(hagi alus). Kahju hüvitamist saab nõuda eelkõige juhul, kui kostja on rikkunud lepingust või

seadusest tulenevat kohustust, hagejale on tekkinud kahju ning kostja poolse kohustuse

rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja ei selgitanud kohtu poolt

antud tähtajale vaatamata, milles seisneb hageja poolt kostjale etteheidetav lepingust või

seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, ega milline ja kui suur kahju sellest tulenevalt hagejale

tekkis. Hageja ei toonud välja ka asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks võimalik järeldada, et

kostjale etteheidetav tegevus oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Isegi, kui

eeldada hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaolude õigsust, ei oleks võimalik nende

pinnalt järeldada, et kostja oleks hageja õigusi rikkunud ja hagejale kahju tekitanud. Hagi tuleb

jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata.

Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb

tasuda riigilõivu lähtuvalt nendest nõuetest, mida hageja kostja vastu esitab, ja kohustust tasuda

riigilõivu RLS lisa 1 järgi. Hageja ei esitanud kohtule nõudeid, mis võimaldanuks kohtul hageja

poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu täpsemini määrata ega tasunud ka riigilõivu. Hageja ei

esitanud selget menetlusabi taotlust. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse

võtmata.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik