2-21-6587/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT. (hageja) esitas 27. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi T. Ü. i (kostja) Tartu Maakohus jättis 5. mail 2021 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse
Legislator headnote
AI generated2-21-6587/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: T. (hageja) esitas 27. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi T. Ü. i (kostja) Tartu Maakohus jättis 5. mail 2021 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-21-6587
Tsiviilasi
M. T. i hagi T. Ü. i vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: M. T. ; isikukood XXX; viibimiskoht XXX.
Kostja: T. Ü. ; registrikood XXX; asukoht XXX.
RESOLUTSIOON
1. Jätta M. T. i hagi T. Ü. i vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata.
2. Jätta menetluskulud M. T. i kanda.
3. Määrus toimetada kätte hagejale.
4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
M. T. (hageja) esitas 27. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi T. Ü. i (kostja)
vastu kahju hüvitamiseks.
Tartu Maakohus jättis 5. mail 2021 hagi käiguta. Kohus andis hagejale 14 päeva määruse
kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so selge nõude esitamiseks, nõuete aluseks
olevate asjaolude esitamiseks, hagiavalduse allkirjastamiseks ja riigilõivu tasumiseks lähtuvalt
hagi hinnast. Hageja sai Tartu Maakohtu 5. mai 2021 määruse isiklikult allkirja vastu kätte
6. mail 2021.
KOHTU SEISUKOHT
Hagiavalduses märgitakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 järgi lisaks
muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Sooritusnõue peab olema
esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita, st haginõudele esitatakse
samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab
TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita
ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 10. mai 2017 lahend tsiviilasjas
nr 3‑2‑1‑36‑17, p 16).
Hageja ei märkinud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata, kui suur kahjuhüvitis tuleks kostjalt
hageja kasuks välja mõista. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata selget
nõuet. Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine.
Menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse TsMS § 338 lg 1 p 8
menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või
muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule.
Hagiavaldusel ei ole hageja allkirja. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata
allkirjastatud hagiavaldust.
Hageja rikkus seega olulisi hagiavalduse vorminõudeid ega esitanud allkirjastatud
hagiavaldust. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.
Hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud
(hagi alus). Kahju hüvitamist saab nõuda eelkõige juhul, kui kostja on rikkunud lepingust või
seadusest tulenevat kohustust, hagejale on tekkinud kahju ning kostja poolse kohustuse
rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja ei selgitanud kohtu poolt
antud tähtajale vaatamata, milles seisneb hageja poolt kostjale etteheidetav lepingust või
seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, ega milline ja kui suur kahju sellest tulenevalt hagejale
tekkis. Hageja ei toonud välja ka asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks võimalik järeldada, et
kostjale etteheidetav tegevus oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Isegi, kui
eeldada hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaolude õigsust, ei oleks võimalik nende
pinnalt järeldada, et kostja oleks hageja õigusi rikkunud ja hagejale kahju tekitanud. Hagi tuleb
jätta TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata.
Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt
hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb
tasuda riigilõivu lähtuvalt nendest nõuetest, mida hageja kostja vastu esitab, ja kohustust tasuda
riigilõivu RLS lisa 1 järgi. Hageja ei esitanud kohtule nõudeid, mis võimaldanuks kohtul hageja
poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu täpsemini määrata ega tasunud ka riigilõivu. Hageja ei
esitanud selget menetlusabi taotlust. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse
võtmata.
Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marian Miilaste
kohtunik