2-19-10561/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10561

Kohtuasi

OÜ MAIMIKK hagi kohtutäituri Arvi Pingi (Pink)

vastu viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

OÜ MAIMIKK apellatsioonkaebus, hind 32 333,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ MAIMIKK, esindaja vandeadvokaat Eerik

Entsik

Kostja Tallinna kohtutäitur Arvi Pink, esindaja Sandra-

Kristin Kärner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

Asjaolud ja hageja nõue

1. OÜ MAIMIKK (hageja/sissenõudja) esitas 15.07.2019 Harju Maakohtule hagi kohtutäituri

Arvi Pingi (kostja/kohtutäitur) vastu, milles palus mõista välja enampakkumiste tulemi

313 212 eurot ja põhinõudelt seadusjärgses määras viivise (25 949,40 eurot alates nõude

sissenõutavaks muutumisest 03.07.2018 kuni hagi esitamiseni 15.07.2019 ja alates 16.07.2019

protsendina kuni põhikohustuse täitmiseni) väljamõistmist. Hageja palus menetluskulud jätta

kostja kanda.

Maakohus keeldus 09.09.2019 hagi menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis

maakohtu määruse 19.05.2020 muutmata enampakkumise tulemi väljamõistmist puudutavas

osas ja saatis asja viivisenõude menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohus

võttis hagi viivise osas menetlusse 19.06.2020. Hageja täpsustas 07.08.2020 oma nõuet ja palus

mõista kostjalt viivist seadusjärgses määras 32 333,78 eurot perioodi 03.07.2018-16.10.2019.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kohtutäituri menetluses täiteasi nr 024/2018/73, mille

käigus müüdi 25.05.2018 lõppenud elektroonilisel kordusenampakkumisel X (võlgnik)

omandisse kuuluv kinnistu (asukoht XXX, Tallinn) hinnaga 155 000 eurot, mis oli koormatud

esimese järjekoha hüpoteegiga hageja kasuks. Kohtutäituri koostas 12.06.2018 jaotuskava,

mille kohaselt olid tema menetluses hageja nõue 226 140,17 eurot sh täitekulu ja teise

sissenõudja AS Hüpoteeklaen nõue 1 174 255,93 eurot sh täitekulu (täiteasi nr 024/2017/1234).

Jaotuskavaga otsustas kohtutäitur jagada kinnistu müügist saadud tulem järgmiselt: 1)

täitekulude katteks 6 144 eurot, 2) täiteasja nõude katteks 148 856 eurot (esimese järjekoha

hüpoteek) ja 3) teiste nõuete katteks 0 eurot.

Kostja menetluses oli ka täiteasi nr 024/2018/74, mille käigus müüdi 25.05.2018 lõppenud

elektroonilisel kordusenampakkumisel võlgniku omandisse kuuluv kinnistu (asukoht Kose tee

43-1, Tallinn) hinnaga 170 500 eurot, mis oli koormatud esimese järjekoha hüpoteegiga hageja

kasuks. Kohtutäitur koostas 12.06.2018 jaotuskava, mille kohaselt olid kohtutäituri menetluses

hageja nõue 425 709,85 eurot sh täitekulu ja teise sissenõudja AS Hüpoteeklaen nõue

1 174 255,93 eurot sh täitekulu (täiteasi nr 024/2017/1234). Jaotuskavaga otsustas kostja jagada

kinnistu müügist saadud tulem järgmiselt: 1) täitekulude katteks 6 144 eurot, 2) täiteasja nõude

katteks 164 356 eurot (esimese järjekoha hüpoteek) ja 3) teiste nõuete katteks 0 eurot.

Kokku kuulus täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 koostatud jaotuskavade kohaselt

hagejale väljamaksmisele enampakkumise tulem 313 212 eurot. AS Hüpoteeklaen pöördus

hagiavaldusega kohtusse kostja ja hageja vastu kohtutäituri 12.06.2018 koostatud täiteasjades

nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavade vaidlustamiseks. Kohus hagi ei taganud ega

peatanud hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmist vaidlustatud ulatuses ega peatatud

täitemenetlust. Hagiga paluti muuta või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit koostama uus

jaotuskava, mille kohaselt kinnistute müügist saadud tulemist jaotada Hüpoteeklaen AS-ile

nõude katteks 100 000 eurot.

Seega puudus vaidlus hagejale väljamaksmisele kuuluva summa 213 212 euro osas (313 212-

100 000). Kohtutäitur pidi tulemi kandma sissenõudjale kümne tööpäeva jooksul raha

laekumisest arvates, st hiljemalt 03.07.2018. Hageja pöördus korduvalt kostja poole tulemi

saamiseks vastavalt jaotuskavadele, kuid kostja tulemit välja ei maksnud.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Hüpoteeklaen AS (sissenõudja täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74) esitas kostja vastu

hagi (tsiviilasi nr 2-18-9790) ning vaidlustas kostja poolt 12.06.2018 koostatud jaotuskavad

tervikuna, mistõttu ei olnud tsiviilvaidluse kestvuse ajal jaotuskavad kinnitatud ning

kinnitamata jaotuskavade põhjal ei saanud kostja hagejale teha väljamakset 313 212 eurot.

Kostja sai jaotuskavad lugeda kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise vaidluse

lõppemist (lahend tsiviilasjas nr 2-18-9790 jõustus 16.10.2019). Selle järgselt kandis kostja

hagejale koheselt põhisumma üle. Kostja tegevust ei muutnud õigusvastaseks asjaolu, et

jaotuskavade täitmist või täitemenetlust ei peatatud. Juhul, kui täitur oleks teinud hagejale

tulemi väljamakse kinnitamata jaotuskava alusel, oleks tegemist olnud ebaseadusliku

toiminguga. Hageja minetas viivisenõude esitamise õiguse, sest ei esitanud tähtaegselt kaebust

kohtutäituri tegevuse peale. Isegi kui viivisenõude eeldused oleksid olnud täidetud, oleks hageja

saanud väidetava viivisenõuet vältida sellega, et oleks esitanud kaebuse täituri tegevuse peale.

Maakohtu otsus

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määranud.

Pooltel ei olnud vaidlust selles, et kohtu menetluses olid täiteasjad nr 024/2018/73 ja

024/2018/74 ning nendes asjades koostatud jaotuskavade kohaselt pidi kostja tasuma hagejale

tulemi kokku 313 212 eurot (lk 8-15). Pooled ei vaielnud, et AS Hüpoteeklaen pöördus

hagiavaldusega kohtusse kostja ja hageja vastu kohtutäituri poolt täiteasjades nr 024/2018/73

ja 024/2018/74 koostatud jaotuskavade vaidlustamiseks (tsiviilasi nr 2-18-9790). Kohus

keeldus hagi menetlusse võtmisest ja lõpplahend jõustus 16.10.2019 (lk16-27). Vaidlust ei

olnud ka selles, et kostja maksis 16.10.2019 hagejale välja 313 212 eurot (lk 90).

Pooled vaidlesid, kas kostja viivitas õigusvastaselt 12.06.2018 jaotuskava alusel

enampakkumise tulemi 313 212 euro väljamaksmisega. Juhindudes täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 9 lg-st 1, § 43 lg-st 1, § 105 lg-test 1 ja 2, § 106 lg-test 1, 2 ja 4, § 109 lg-test 1-4,

võlaõigusseaduse §1045 lg 1 p-st 7 ja riigivastutuse seaduse § 7 lg-test 1, 3 ja 4 tuvastas kohus,

et hagi ei kuulnud rahuldamisele. TMS § 105 lg 2 sätestas otsesõnu jaotuskava alusel tulemi

jaotamisel sissenõudjatele väljamaksete tegemise ja pooled ei vaielnud selle üle, et kohtutäitur

koostas 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad tulemi jaotamiseks

sissenõudjate vahel. Seega tulenes, et sissenõudjatele raha üle kandmine sai toimuda vaid

jaotuskava alusel tulemi jaotamise sätete alusel.

Kuna sissenõudjatel oli õigus jaotuskavaga mittenõustumisel seda vaidlustada, siis oli

põhjendatud arvata, et selline jaotuskava, mis oli vaidlustatud, ei saanud olla kinnitatud ja

sellise jaotuskava alusel ei tehta väljamakseid sissenõudjatele. Ka TMS § 109 lg 3 sõnastusest

tulenes, et jaotuskava loetakse kinnitatuks alles peale seda, kui ei ole esitatud hagi jaotuskava

vaidlustamiseks. Kui TMS § 105 lg 2 nägi ette kohtutäiturile kohustuse kanda raha

sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul

alates jaotuskava kinnitatuks lugemisest, siis ei olnud põhistatud hageja väide, et kostja oleks

pidanud hagejale raha üle kandma varem, kui jaotuskava kinnitatuks lugemisest. Ka asjaolu, et

TMS § 109 lg 2 kohaselt võis hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses

peatada ei lubanud asuda seisukohale, et jaotuskava selle vaidlustamise korral oleks saanud

iseenesest lugeda kinnitatuks või osaliselt kinnitatuks. TMS § 109 lg 3 sätestas selgesõnaliselt,

millal kohtutäitur maksab tulemi välja olukorras, kus sissenõudjatel oli õigus vaidlustada

jaotuskava. Kuna kohtutäituril oli kohustus tulem sissenõudjatele välja maksta alles peale

jaotuskava kinnitatuks lugemist, siis ei olnud hageja tõendanud, et kostja tegevus tulemi

väljamaksmisel oleks seadusevastane ja õigusvastane, sest tsiviilasjas nr 2-18-9790, kus

vaidlustati 12.06.2018 täiteasjades nr 024/2018/73 ja 024/2018/74 jaotuskavad, ei olnud kohus

hagi taganud, sh TMS § 109 lg 2 alusel jaotuskavade täitmist peatanud. Tuvastatud oli, et AS

Hüpoteeklaen vaidlustas erinevad jaotuskavad tervikuna, mistõttu ei olnud kuidagi võimalik

järeldada, et jaotuskavad oleks saanud mingilgi moel vaidlustamata ulatuses lugeda iseenesest

osaliselt mingis ulatuses kinnitatuks (lk 20-23). Põhistatud oli kostja väide, et tsiviilvaidluse nr

2-18-9790 kestvuse ajal ei olnud jaotuskavad kinnitatud, mistõttu jaotuskavade põhjal, mida ei

saanud lugeda kinnitatuks, ei olnud kostjal kohustust hagejale teha väljamakset 313 212 eurot.

Seega ei olnud tõendatud hageja väide, et kostja oleks pidanud jaotuskavade alusel tegema

hagejale täitemenetluses väljamakse 313 212 euro ulatuses enne jaotuskavade vaidlustamise

menetluse lõppemist.

Lähtudes eeltoodust sai kostja lugeda 12.06.2018 koostatud jaotuskavad kinnitatuks alles pärast

jaotuskavade vaidlustamise menetluse lõppemist tsiviilasjas 2-18-9790 (16.10.2019), mil kostja

koheselt kandis hagejale üle tulemi 313 212 eurot. Hageja väide, et kostja oli seadusevastaselt

viivituses summade välja maksmisega hagejale, ei olnud tõendatud. Kuna hageja ei ole

tõendanud, et kostja oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust jaostuskavade alusel

tulemi väljamaksmisel, st et kostja tegevus oleks õigusvastane, siis ei saanud sellise tegevuse

tagajärjel hagejal tekkida kahju.

Hageja apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada 32 333,78 euro ulatuses või alternatiivselt saata asi

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Hageja oli seisukohalt, et jaotuskava täitmise peatamise osas pidi eksisteerima kohtu poolt

tehtud kohtumäärus (eelkõige hagi tagamise määrus). Järelikult juhul, kui sissenõudja poolt

jaotuskava vaidlustamiseks esitatud hagi ei olnud hagi menetleva kohtu poolt menetlusõiguse

normide kohaselt hagi tagamise korras tagatud ja kohtu poolt hagi tagamise korras jaotuskava

alusel väljamakse tegemine peatatud, siis oli kohtutäitur kohustatud enampakkumise tulemi

sissenõudjale välja maksma vastavalt jaotuskavale kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest

arvates. Üksnes juhul, kui oli esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks ning kohus oli hagi

menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatanud, sai kohtutäitur jätta

täitmata kohustuse raha väljamaksmiseks vastavalt jaotuskavale kümne tööpäeva jooksul raha

laekumisest arvates. Kostja oli rahalise kohustuse täitmisega viivitanud avalik-õiguslikus

suhtes ning viivitus oli õigusvastane ja süüline (vähemalt hooletuse vormis). Süülisuse

puudumist pidi tõendama eelkõige kostja, kuid ta seda ei teinud. Kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud

kohtu menetluses. Kohtutäitur pidi lähtuma, et AS Hüpoteeklaen hagiavaldust ei esitatud.

Tegelikult olid AS Hüpoteeklaen poolt vaidlustatud jaotuskavad osaliselt ning puudus mistahes

vaidlus hagejale väljamaksmisele kuuluva 213 212 euro osas. Hageja 06.07.2018 ja 27.09.2018

kirjalikke pöördumisi kostjale tuli käsitleda kaebustena kohtutäituri tegevusele, millega anti

kohtutäiturile võimalus kõrvaldada õiguserikkumine ja vältida kahju.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-

st 6 tulenevalt neid ei korda.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist. Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning

millele on maakohus hinnangu andnud.

9. Pooltel on vaidlus selle üle, millal tekib kohtutäituril kohustus teha sissenõudjale jaotuskava

tulemi väljamakse.

10. Hageja väitel tuleb kohtutäituril TMS § 43 lg 1 kohaselt kanda võlgniku varast sundtäitmise

tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha sissenõudjale üle kümne

tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Tegemist on üldnormiga ja käesolevas asjas, kui on

koostatud jaotuskava, kohaldub TMS § 105 lg 2. TMS § 105 lg 2 kohaselt kannab kohtutäitur

raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva

jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul selle

kinnitatuks lugemisest. TMS § 109 lg 3 kohaselt loetakse jaotuskava kinnitatuks, kui

kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest

teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Seega loetakse TMS § 109 lg 3

kohaselt jaotuskava kinnitatuks, kui ettenähtud tähtaja jooksul ei ole teatatud vaidlustuse

esitamisest.

11. Praeguse asja lahendamisel tuleb arvestada, et jaotuskavad vaidlustati. Sissenõudja

Hüpoteeklaen AS oli 26.06.2018 esitanud maakohtule hagi hageja osaühingu MAIMIKK ja

kostja tallinna kohtutäitur Arvi Pingi vastu (tsiviilasi 2-18-9790), leides, et jaotuskavade järgsed

tulemi jagamised on õigusvastased. Hüpoteeklaen AS palus esitatud hagis tühistada kostja

koostatud jaotuskavade järgsed tulemi jaotused hagejale summas 313 212 eurot, mis on kogu

jaotuskavade alusel jaotatud tulem. Hüpoteeklaen AS oli jaotuskavad vaidlustanud täies

ulatuses so tema hinnangul ei oleks hageja tohtinud X kui tarbijaga laenutehinguid üldse

sõlmida. Kuigi jaotuskava muutmisele suunatud hagi puhul on reeglina tegemist protsessuaalse

hagiga, mille käigus kontrollitakse eelkõige kohtutäituri tegevust jaotuskava koostamisel, siis

praegu oli vaidlustatud kogu tulemi jaotud. Nimetatu ei võimaldanud kostjal kasvõi osaliselt

hagejale jaotuskava alusel väljamakseid teha, nagu on ebaõigest väitnud oma kaebuses hageja.

Seega on ebaõige hageja apellatsioonkaebuse kaebuse väide, mille kohaselt oli jaotuskava

vaidlustatud vaid osaliselt ja kohtutäituril võis olla kohustus teha osaline väljamakse.

12. Maakohus keeldus 18.09.2018 määrusega ülalmärgitud hagiavalduse menetlusse võtmisest

ja lõpplahend jõustus 16.10.2019. Seega praeguses asjas tuleneb TMS § 109 lg-st 3, et

jaotuskavade vaidlustamise korral lükkub jaotuskavade kinnitamine ja tulemi väljamaksmine

edasi, kuivõrd jaotuskavade tulemi väljamakse sissenõutavaks muutumiseks on vajalik

kinnitatud jaotuskavade olemasolu. Ebaõige on hageja seisukoht, et jaotuskava oleks tulnud

kinnitada selle vaidlustamisest hoolimata ja raha hagejale jaotuskava alusel välja maksta.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et jaotuskava vaidlustamisel loetakse see kinnitatuks

vaidluse lõppemisest.

13. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei saanud kostja keelduda väljamakse

tegemisest, sest maakohtu poolt Hüpoteeklaen AS hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tuli

TsMS § 372 lg 6 kohaselt lugeda, et Hüpoteeklaen AS hagi ei ole kohtu menetluses olnudki.

Selles mõttes on keeldumise õiguslikuks tagajärjeks, et hagejal on soovi korral õigus pöörduda

sama hagiga uuesti kohtusse. Samas ei tähenda TsMS § 372 lg 6 seda, et vaidlustust ei oleks

kohtus olnud, kuivõrd lõikes 6 sätestatud menetlusõiguslikud tagajärjed kaasnevad hagi

menetlusse võtmisest keeldumisega juhul, kui nimetatud kohtumäärus on lõplikult jõustunud.

Jaotuskava vaidlustamise menetlus kestis kuni Hüpoteeklaen AS hagi menetlusse võtmata

jätmise määruse jõustumiseni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt

sai kostja lugeda jaotuskavad kinnitatuks alles pärast jaotuskavade vaidlustamise menetluse

lõppemist 16.10.2019, mille järgselt kandis ostja hagejale koheselt ka tulemi põhisumma 313

212 eurot.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt kostja ei ole

viivitanud hagejale rahalise kohustuse täitmisega õigusvastaselt. Kostja tegevust ei muuda

õigusvastaseks, et tsiviilasjas 2-18-9790 ei olnud kohus jaotuskavade täitmist peatanud ja hagi

taganud TsMS § 377 alusel. Esiteks oli kohtutäitur nimetatud menetluses kostja ja tulemi saab

välja maksta ikkagi kinnitatud jaotuskava alusel. Kuivõrd kostja järgis TMS § 105 lg-s 2

sätestatud kohustust kanda sissenõudjale raha üle kümne päeva jooksul jaotuskava kinnitatuks

lugemisest 16.10.2019, ei ole ta viivitanud rahalise kohustuse täitmisega õigusvastselt.

Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on vaidlustatud otsus vastuolus Riigikohtu juhistega,

mille kohaselt on alusnormiks TMS § 43 lg 1, ei ole õige, kuivõrd kaebuses viidatud lahendites

toodud asjaolud ei ole sarnased praeguse vaidluse asjaoludega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole

alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

16. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda

ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)