2-19-19994/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19994

Kohtuasi

Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord hagi Eesti

Veemoto Liidu vastu Eesti Veemoto Liidu juhatuse

09.12.2019 otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Veemoto Liidu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja):

Mittetulundusühing

Motospordiklubi

Nord

(registrikood

80253100),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg

Kostja (apellant): Eesti Veemoto Liit (registrikood

80088173), lepinguline esindaja Henri Parisalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebuses esitatud taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks

rahuldamata ja jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata.

2. Jätta

apellatsioonkaebuse

vastuses

esitatud

taotlus

täiendavate

tõendite

vastuvõtmiseks läbi vaatamata ja jätta apellatsioonkaebuse vastusele lisatud

tõendid vastu võtmata.

3. Jätta läbi vaatamata apellatsioonkaebuses esitatud taotlus tuvastada, et hageja on

esitanud Sihtasutusele valeandmeid ja jätta tähelepanuta kostja 13.05.2021 taotlus

menetluskulude jaotamiseks sõltumata lahendist.

4. Jätta tähelepanuta hageja 17.05.2021 menetlusdokument osas, milles see ei käsitle

vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele ning jätta vastu võtmata hageja poolt

nimetatud menetlusdokumendile lisatud täiendav tõend.

5. Jätta Harju Maakohtu 20.11.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse õiguslikke põhjendusi.

2-19-19994

6. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

7. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mittetulundusühing Motospordiklubi Nord esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti

Veemoto Liidu vastu Eesti Veemoto Liidu juhatuse 09.12.2019 otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 09.12.2019 koosoleku

päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast.

2. Hageja on kostja liige. 09.12.2019 toimus kostja juhatuse koosolek, kus kostja juhatus

otsustas hageja välja arvata kostja liikmete hulgast väidetavalt kostjale ja veemootorispordile

mainekahju tekitamise tõttu. Nimetatud otsus on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga.

Hageja ei ole kostja mainet rikkunud ning sellist alust väljaarvamiseks kostja põhikiri ette ei

näe. Otsuses ei ole märgitud põhjendusi, milles mainekahju seisneb. Kostja on asunud

väljaarvamise põhjuseid tagantjärgi sisustama. Kostjale kui juriidilisele isikule ei saa

mittevaralist kahju tekkida. Õiged ei ole väited nagu oleksid mitmed kostja liikmed kaalunud

seoses hagejaga kostja liikmete hulgast lahkumist või et hageja oleks esitanud valeandmeid

toetuse saamiseks.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Hageja on tekitanud kostjale moraalset ehk mittevaralist

kahju, mis hõlmab mh mainekahju. Mainekahju on kostjale tekitatud eeskätt selle liikmete ees.

Mõned liikmed ei soovi hageja tegevuse tõttu enam kostja liikmed olla. Hageja on viimased 3

aastat töötanud kostjale vastu, ei ole rahul olnud ühegi kostja tegevuse ega otsusega, vaidleb

kõigile ja kõigele vastu, ähvardab kostjat ja selle liikmeid. Vahetult enne 27.06.2019

üldkoosoleku algust ähvardas hageja esindaja kostja liikmete juuresolekul kostja juhatust

hävitamisega. Mainekahju väljendub ainuüksi selles, et paljud kostja liikmed on väljendanud

soovimatust osaleda üldkoosolekutel, sest toimub pidev halvustamine ja ähvardamine hageja

poolt. Hageja suhtub kostjasse ja selle liikmetesse ebaviisakalt ja lugupidamatult. 18.11.2019

üldkoosolekul väljendasid mitmed kostja liikmed pahameelt hageja käitumise üle. Lisaks on

hageja esindaja ja noorte treener AK esitanud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele (edaspidi

Sihtasutus) valeandmeid riikliku treeneritoetuse saamiseks. Kostjal on tekkinud mainekahju

hageja poolt valeandmete esitamise tõttu. Mainekahju tekitamine on kostja olulisel määral

2-19-19994

kahjustamine, mistõttu oli hagejal õigus otsustada kostja väljaarvamine lisaks põhikirjale ka

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 2 alusel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks kostja juhatuse 09.12.2019 koosoleku

päevakorrapunktis 1 tehtud otsuse arvata hageja välja kostja liikmete hulgast. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ja tühistas 19.12.2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

5. 09.12.2019 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktina 1 otsustati arvata

hageja välja kostja liikmete hulgast. Pooled vaidlevad, kas kostja juhatuse otsus hageja

väljaarvamise kohta on kooskõlas kostja põhikirja ja seadusega. Kostja põhikirja p 3.5 järgi

võib liikme välja arvata juhatuse otsusega mh juhul, kui ta on kahjustanud oluliselt kostjat

moraalselt või materiaalselt. MTÜS § 16 lg 2 kohaselt liikme võib mittetulundusühingust

põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel

määral kahjustamise tõttu.

6. Kohus nõustus kostjaga, et põhikirja p 3.5 nimetatud moraalne kahju võib seisneda maine

kahjustamises. Hageja ei saa aga kahjustada kostja mainet kostja liikmete ees seoses oma

käitumisega üldkoosolekutel ning üldise lugupidamatu suhtumisega. Maine tähendab välist

kuvandit. Üldkoosolekul osalemine ei seondu avalduste tegemisega kolmandatele isikutele või

avalikkusele. Isiku mainet ei ole võimalik kahjustada isiku enda ees. Kostja liikmete

ähvardamine ja kostjale vastu töötamine ei seondu kostja välise kuvandi kahjustamisega.

Ainuüksi asjaolu, et hageja või tema avaldused teistele kostja liikmetele ei meeldi, ei anna alust

hageja väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast ei põhikirja ega seaduse alusel.

7. Käesoleva menetluse raames ei ole võimalik hinnata, kas treeneritoetus määrati hagejale

õigesti ning see ei ole ka esitatud nõude kontekstis asjasse puutuv. Selle tõttu ei hinnanud kohus

kohtule valeandmete esitamise tõendamiseks esitatud tõendeid. Kostja käsitlusest ei selgu,

kuidas väidetud asjaoludel saaks hagejale olla etteheidetav valekinnituse andmine. Kostja on

välja toonud, et kinnituse andmise ajal oli esitatud info korrektne ning uut kinnitust otsustas

kostja, pärast andmete kontrollimist, mitte anda. Kohus leidis, et asjaolu, et hageja jättis

väidetavalt kostjale ja sihtasutusele teatamata uutest asjaoludest, millega seoses langes toetuse

saamise õigus ära, ei puuduta seda, kas kostja kinnitas hageja avalduse õigesti. Tulenevalt

põhikirja punktist 3.5 ja MTÜS § 16 lõikest 2 annab väljaarvamiseks aluse olulise kahju

tekitamine. Kostja ei ole välja toonud, et Sihtasutus oleks esitanud kostjale seoses antud

kinnitusega mistahes pretensioone või nõudeid. Seega isegi juhul, kui kostja antud kinnitus

olnuks hageja tõttu ebaõige ning kostja mainele tekkinuks seeläbi kahju, ei ole võimalik asuda

seisukohale, et tegemist oli olulise kahjuga.

Apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega tuvastada, et hageja on esitanud Sihtasutusele valeandmeid ning jätta hagi rahuldamata.

Samuti esitas kostja taotluse võtta vastu uue tõendina Timecolors OÜ esindaja 21.12.2020 e-

kiri koos Timecolors OÜ 22.11.2019 juhatuse otsusega lõpetada Eesti Veemoto Liidu

toetamine.

9. Kohus on ebaõigesti leidnud, et maine tähendab välist kuvandit ning mainet ei ole võimalik

kahjustada organisatsiooni liikmete ees. Kohus ei ole ka viidanud ühelegi seaduse sättele ega

2-19-19994

põhjendanud, miks kostja mainet ei ole võimalik kahjustada kostja liikmete ees. Igal

organisatsioonil (sealhulgas mittetulundusühingul) on sisemine ja välimine kuvand (maine).

Organisatsiooni sisemise maine kahjustamise tagajärjeks võib olla liikmete soov puutuda

organisatsiooniga võimalikult vähe kokku (mitte osaleda üldkoosolekutel), mis takistab

organisatsiooni tegevust; liikmete poolt organisatsiooni välise maine kahjustamine;

organisatsioonist lahkumine. On ilmselge, et organisatsiooni liikme poolt organisatsiooni

juhatuse hävitamisega ähvardamine teiste liikmete ees kahjustab organisatsiooni sisemist

mainet. Tegemist on kostja maine olulise kahjustamisega kostja põhikirja punkti 3.5 ja MTÜS

§ 16 lg 2 tähenduses. Kostja juhatuse liikmete ähvardamine hageja poolt mitte ainult ei ole

tekitanud kostjale mainekahju, vaid on ka häirinud kostja juhtimist ehk kostja juhatuse tegevust.

10. Hageja poolt kostja maine kahjustamise tagajärjel otsustas kostja pikaajaline

koostööpartner Timecolors OÜ oma 22.11.2019 juhatuse otsusega loobuda alates 2020. aastast

kostja iga-aastasest toetamisest summas 3 000 eurot. Timecolors OÜ oli varasemalt toetanud

kostjat iga-aastaselt alates 2014. aastast. Timecolors OÜ toetus oli kostja jaoks suur summa,

millest ilmajäämine on tekitanud kostjale olulist kahju. Lisaks on Timecolors OÜ loobunud

toetamast Eestis toimuvate veemoto võistluste korraldamist, millega on tekkinud kahju Eesti

veemotole laiemalt.

11. Kohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata hageja poolt valeandmete esitamise Sihtasutusele

ning sellega seonduvalt jätnud hindamata kostja poolt esitatud tõendid. Kostja ei ole palunud

kohtul hinnata, kas treeneritoetus määrati hagejale õigesti. Kostja väitis, et hageja on

treeneritoetuse saamiseks esitanud Sihtasutusele valeandmeid ja ebaõigeks on muutunud kostja

kinnitus Sihtasutusele esitatud andmete õigsuse kohta. Hageja kui Eesti Veemoto Liidu liikme

poolt valeandmete esitamine toetuse saamiseks kahjustab kostja ja Eesti veemoto mainet

Sihtasutuse ees. Käesolevas menetluses ei puutu asjasse, kas Sihtasutus otsustab valeandmete

alusel makstud toetuse tagasi küsida või mitte. Kostjale ja Eesti veemotole on mainekahju

tekitatud ainuüksi valeandmete esitamisega. Kui organisatsiooni liige esitab kolmandale isikule

valeandmeid teatud hüvede saamiseks, siis see kahjustab kogu organisatsiooni mainet.

12. Hageja esitas Sihtasutusele 29.10.2018, 15.03.2019 ja 03.06.2019 taotluse riikliku

treeneritoetuse saamiseks. Kostja kinnitas hageja 29.10.2018 esitatud taotluse, sest sel hetkel

hageja meisterlikkuse astme treeningrühm vastas kultuuriministri 26.11.2014 määruse nr 9

„Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule,

spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning

toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ nimetatud tingimustele.

Hageja esitas 15.03.2019 ja 03.06.2019 samal alusel uued taotlused riikliku treeneritoetuse

saamiseks, kuid selleks hetkeks ei olnud enam täidetud nõuded riikliku treeneritoetuse

saamiseks, sest meisterlikkuse astme treeningrühma hagejal enam ei olnud. Samuti muutus

valeks kostja poolt varasemalt antud kinnitus, mis oli vajalik, et hageja treeneritoetust saaks.

Hageja oleks pidanud 2018. a lõpus oma meisterlikkuse astme treeninggrupi treeneritoetuse

saajate nimekirjast maha võtma ning teavitama sellest kostjat ja Sihtasutust, aga ta kasutas

olukorda pahatahtlikult ära ja võttis terve 2019. a nende noorsportlaste pealt riiklikku

treeneritoetust, kellest üht hageja klubis tegelikult ei olnudki ja teist hageja piisavas mahus ei

treeninudki.

13. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostjale tekkis mainekahju Sihtasutuse ees seeläbi, et

kuna hageja esitatud andmed olid ebaõiged, oli ebaõige ka kostja poolt Sihtasutusele antud

kinnitus. Kostjale tekitas mainekahju hageja kui kostja liikme poolt Sihtasutusele teadlikult

valeandmete esitamine ja kostja kinnituse ebaõigeks muutumine.

2-19-19994

14. Käesolevas menetluses ei ole oluline ära näidata kostjale tekitatud kahju suurust, sest kostja

ei ole hagejalt nõudnud kahju hüvitamist, vaid olulise kahju tekitamine on olnud aluseks hageja

väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast. Hageja tegevust ja tekitatud kahju tuleb vaadata

kogumina, mis moodustab kokku olulise mainekahju tekitamise.

15. Hageja välja arvamine kostja liikmete hulgast oli muuhulgas vajalik ka selleks, et ka

tulevikus hoida ära Eesti veemotospordi ja kostja maine kahjustamine hageja poolt.

16. Muuhulgas näeb kostja põhikirja punkti 3.8 alapunkt 6 ette, et kostja liikmed on kohustatud

hoidma ja kaitsma kostja head nime ning seisma kostja eesmärkide ja põhimõtete eest. Hageja

on oma tegevusega (kostja juhatuse liikmete ähvardamine ja valeandmete esitamine

kolmandatele isikutele) jätnud täitmata vastava kostja põhikirja sätte.

Vastustaja seisukoht

17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Kostja on hageja väljaarvamise uue asjaoluna esitanud, et väidetavalt otsustas

kostja pikaajaline koostööpartner Timecolors OÜ hageja tegevuse tõttu kostja toetamisest

loobuda. Kostja juhatuse otsuses ei ole sponsori äralangemisele kui asjaolule tuginetud. Juhul

kui ringkonnakohus võtab kostja tõendi vastu, soovib hageja, et vastu võetaks ka hageja

täiendav tõend.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

19. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate

tõendite osas. Kostja palub ringkonnakohtul vastu võtta Timecolors OÜ esindaja 21.12.2020 e-

kiri koos Timecolors OÜ 22.11.2019 juhatuse otsusega lõpetada Eesti Veemoto Liidu

toetamine. Kostja soovib nendega tõendada, et hageja on tekitanud olulise kahju kostja mainele.

Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust.

TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu,

millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4

kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses

põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise

lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui

tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega

nõus. Kostja põhjendab uue asjaolu ja täiendava tõendi hilinenult esitamist sellega, et

Timecolorsi esindaja kirjalik otsus, millega loobuti kostja toetamisest, sai kostjale

kättesaadavaks alles 21.12.2020. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada

apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui

objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute

asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu

2-19-19994

asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud objektiivselt

võimalik oma kõiki vastuväiteid ja tõendeid maakohtus esitada. Kostja poolt esitatud

asjaoludest nähtuvalt loobus Timecolors OÜ kostja toetamisest 22.11.2019. Samuti on kostja

apellatsioonkaebuses kinnitanud, et talle oli 2019. a novembris teada, et toetamine lõpetatakse.

Seega oli kostjale 2019. a lõpus teada, et sponsor teda enam ei toeta, mistõttu oleks kostja

saanud vastava asjaolu esile tuua ja tõendid selle kohta esitada maakohtus. Samuti pole kostja

esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust ning seetõttu jäi kostjal uued

asjaolud ja seda kinnitavad tõendid õigel ajal esitamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt

esitatud uus asjaolu jätta arvesse võtmata ja selle tõendamiseks esitatud tõendite vastuvõtmisest

keelduda. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks

tagastamiseks.

20. Hageja on esitanud vastuses apellatsioonkaebusele taotluse võtta vastu täiendavad tõendid

juhul, kui ringkonnakohus võtab vastu kostja poolt esitatud tõendid. Kuna ringkonnakohus

kostja tõendeid vastu ei võta, puudub vajadus hageja taotlust läbi vaadata. Lisaks on hageja

esitanud 17.05.2021 menetlusdokumendis seisukohad kostja 13.05.2021 seisukohtadele.

Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja esitada oma lõplikud seisukohad hiljemalt 13.05.2021.

Seega on hageja 17.05.2021 menetlusdokument osas, milles see ei käsitle vastuväited

vastaspoole menetluskuludele, esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti tuleb jätta

samal põhjusel vastu võtmata nimetatud menetlusdokumendile lisatud täiendav tõend.

21. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse tuvastada, et hageja on esitanud Sihtasutusele

valeandmeid. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse tähelepanuta. Apellatsioonkaebuses saab

esitada nõudeid, mis on algselt esitatud maakohtus. Kostja ei ole maakohtus vastuhagi esitanud,

mistõttu puudub kostjal ringkonnakohtus sellise taotluse esitamiseks võimalus.

22. Kostja esitas 13.05.2021 menetlusdokumendis taotluse, et juhul kui kohus jätab

apellatsioonkaebuse rahuldamata, palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt

TsMS § 162 lõikele 4. TsMS § 633 lg 2 p 2 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida,

millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu

lahendit apellant taotleb. Sellekohast taotlust ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses,

mistõttu tuleb kostja taotlus jätta tähelepanuta.

23. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja juhatuse 09.12.2019

otsuse p 1 vastuolu tõttu põhikirjaga, esines alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohtu

otsuse põhjendusi on vajalik muuta osas, milles maakohus leidis, et hageja ei ole valeandmete

esitamisega kostjale olulist mainekahju põhjustanud. Maakohus jättis asja lahendamisel

tähelepanuta hageja väited selle kohta, et kostja ei ole hageja poolt valeandmete esitamisele

oma juhatuse 09.12.2019 otsuses ega sellele eelnevas hagejale tehtud hoiatuses tuginenud.

Muus osas vastab otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ja ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust neid ei korda.

24. Kostja on tuginenud maakohtus ja apellatsioonkaebuses sellele, et hageja välja arvamise

kostja liikmete hulgast tingis ka valeandmete esitamine Sihtasutusele. Hageja on olnud

maakohtus seisukohal ja on ka vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kostja ei ole oma

otsuses hageja kostja liikmete hulgast välja arvamise kohta valeandmete esitamisele tuginenud.

Ringkonnakohus

nõustub

hagejaga.

MTÜS

§

lg

kohaselt

võib

liikme

mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras.

MTÜS § 16 lg 2 näeb ette, et liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata

2-19-19994

välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.

Seega võib mittetulundusühingu liikme ühingust välja arvata juhatuse otsusega juhul, kui

ühingu liige on oluliselt kahjustanud ühingut. Seejuures tuleb arvestada MTÜS § 16 lõikega 3,

et mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse

tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada (vt Riigikohtu 15.10.2003 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-03, p 18). Kostja 27.06.2019 üldkoosolekul juhiti hageja tähelepanu

sellele, et tema põhjendamatu ähvardamine, halvustav suhtumine ja juriidiliste kirjade

fabritseerimine kostja ja selle juhatuse vastu võib hageja sellekohase käitumise jätkumisel viia

hageja kostja liikmete hulgast välja arvamiseni (tl 21). 09.12.2019 kostja juhatuse koosoleku

protokolli nr 09/12/2019 p 1 kohaselt otsustati hageja kostja liikmete hulgast välja arvata,

arvestades hageja poolt mainekahju põhjustamist (tl 22-23). Seega ei ole kostja üldkoosolekul

ega juhatuse koosolekul hagejale ette heidetud ja ühingu liikmete hulgast välja arvamise

põhjusena esile toodud Sihtasutusele valeandmete esitamist. Kostja on alles käesoleva asja

menetluses asunud hageja oma liikmete hulgast välja arvamist põhjendama sellega, et hageja

põhjustas kostja mainele olulise kahju Sihtasutusele valeandmete esitamisega. Ühingu liikme

väljaarvamine peab olema põhjendatud ja need põhjendused peavad sisalduma liikme välja

arvamise otsuses või viivitamatult olema esitatud pärast otsuse tegemist. Hilisemalt täiendavate

põhjenduste ja etteheidete esitamine (antud juhul kostja vastuses hagile) ei muuda neid otsuse

aluseks. Seetõttu ei ole käesolevas asjas vajalik hinnata, kas hageja on Sihtasutusele

valeandmeid esitanud või mitte.

25. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased maakohtu põhjendused selle kohta, kas käesolevas

asjas saaks hinnata hageja poolt Sihtasutusele valeandmete esitamist ja kas selline tegu oleks

käsitletav kostjale olulise mainekahju põhjustamisena. Maakohtu sellekohased põhjendused

tuleb otsusest välja jätta. Samuti ei ole vajalik käsitleda eelnevast tulenevalt kostja

apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad Sihtasutusele valeandmete esitamist.

26. Kostja väitel on maakohus ebaõigesti leidnud, et maine tähendab välist kuvandit ning

mainet ei ole võimalik kahjustada organisatsiooni liikmete ees. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga. Kuna maine ehk reputatsioon on üldiselt levinud hinnang isiku kohta, tähendab

maine isiku välist kuvandit. Kostja maine saab seega omada tähendust suhetes kolmandate

isikutega, mitte kostja enda liikmete ees. Kolleegium nõustub kostjaga, et eristada saab ka

organisatsiooni sisemist kuvandit, kuid see ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kostja põhikirja p

3.5 kohaselt võib liikme kostjast välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida kostja põhikirja

sätteid või on kahjustanud oluliselt kostjat moraalselt. Ringkonnakohtu hinnangul saab

põhikirja antud sätte mõtteks olla üksnes see, et ühingust saab välja arvata sellise liikme, kes

on ühingut kahjustanud kellegi teise silmis ja tekitanud sellega olulise kahju ühingu mainele.

Maakohus leidis õigesti, et see, kui üks kostja liige ähvardab teist liiget või kostja juhatust ning

ei tee vajalikku koostööd, ei oma mõju kostja kui ühingu mainele ja ei saa seega kostja mainet

kahjustada. Lisaks märgib kolleegium, et pinged ja konfliktid ühingu sees võivad ühingu mainet

kahjustada siis, kui need ulatuvad ühingust väljapoole ja omavad mingit negatiivset efekti, kuid

selliseid asjaolusid ei ole kohtu ette toodud ja kostja juhatuse 09.12.2019 otsuses ega sellele

eelnevas 27.06.2019 hagejale tehtud hoiatuses ei ole hageja välja arvamise alusena sellele

tuginetud.

27. Asjakohatu on kostja viide, et hageja välja arvamine kostja liikmete hulgast oli muuhulgas

vajalik selleks, et ka tulevikus hoida ära Eesti veemotospordi ja kostja maine kahjustamine

hageja poolt. Ühingu liiget on võimalik ühingu liikmete hulgast välja arvata toime pandud

põhikirja ja/või seaduse rikkumise tõttu, kuid mitte selleks, et hoida ära rikkumiste

toimepanemist. Samuti on asjakohatu kostja viide põhikirja punkti 3.8 alapunktile 6, mis näeb

ette, et kostja liikmed on kohustatud hoidma ja kaitsma kostja head nime ning seisma kostja

2-19-19994

eesmärkide ja põhimõtete eest. Nimetatud põhikirja sätte rikkumisele ei ole kostja oma

09.12.2019 otsuses ega sellele eelnevas 27.06.2019 hagejale tehtud hoiatuses tuginenud.

28. Kuna kostja poolt 27.06.2019 üldkoosoleku protokollis märgitud hageja etteheidetud

tegudest ei saa järeldada kostja maine kahjustamist, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda

kostja väiteid olulise kahju tekkimise kohta.

29. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav