2-19-5063/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-5063

Tsiviilasi

L. C. F.i hagi V. N.i, R. N.i, S. P. ja R. N.i vastu

kasutuseelise hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

10 320 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L. C. F. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Mark Obolenski

Kostja 1 V. N. (isikukood xxxx)

Kostja 2 R. N. (isikukood xxxx)

Kostja 3 S. P. (isikukood xxxx)

Kostjate 1, 2 ja 3 lepinguline esindaja Eino Tamm

Kostja 4 R. N. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L. C. F.i hagi V. N.i, R. N.i, S. P. ja R. N.i vastu kasutuseelise

hüvitamise ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud L. C. F.i kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2

ja lg 2) alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas kostjate vastu alljärgnevad nõuded.

1) Välja mõista kostjatelt solidaarselt perioodi 01.04.2017-12.06.2017 eest kasutuseelise tasu

1199,00 eurot ja viivis põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 21.05.2018 kuni

01.04.2019 summas 77,42 eurot.

2) Välja mõista kostjalt 2 ja kostalt 3 solidaarselt perioodi 12.06.2017-20.05.2018 eest

kasutuseelise tasu 5 616,20 eurot ja põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivis seaduses

sätestatud määras alates 21.05.2018 kuni 01.04.2019 summas 388,36 eurot.

3) Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis seaduses sätestatud määras

põhinõudelt summas 1199,00 eurot alates 01.04.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning viivis

seaduses sätestatud määras põhinõudelt summas 5616,20 eurot alates 01.04.2019 kuni

kohtuotsuse tegemiseni.

4) Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis seaduses sätestatud määras

põhinõudelt summas 1199,00 eurot alates otsuse jõustumisest kuni põhinõuete täitmiseni ning

välja mõista solidaarselt kostjalt 2 ja kostjalt 3 viivis seaduses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni põhinõuete 5616,2 eurot täitmiseni.

2. Hageja omandas 14.03.2013 toimunud kordusenampakkumiselt kostjale 1 kuulunud

kinnisasja (registriosa xxxx) asukohaga xxxx. Kinnisasi koosneb kolmest katastriüksusest,

millest xxxx katastriüksusel asub elamu koos kõrvalhoonetega. Kinnisasi oli kostja 1 ja tema

ema A. N. valduses, kes kasutasid kinnistu hooneid elukohana. Pärast kinnisasja

võõrandamist pidasid hageja, kostja 1 ja A.N. läbirääkimisi kinnistu vabastamiseks või

osaliselt tagasi ostmiseks. Juulis 2013. selgus, et lisaks kostjale 1 ja tema ema A. N.ile

kasutasid ostetud kinnisasja veel ka kostja 1 sugulane (kostja 2) ja tema elukaaslane (kostja 3)

ja viimaste kaks eelkooliealist last.

3. Hageja esitas 24.11.2016 Harju Maakohtule hagi R. N., S. P. ja A. N. pärijate vastu

(tsiviilasi nr 2-16-17761). Xxxx A. N. suri. A. N. pärijateks on võrdsetes osades kostja 1,

kostja 2 ja kostja 4. Harju Maakohus kohustas 16.03.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17761

kostjaid R. N.i ja S. P. vabastama kinnisasja valdus koos nende poolt valdusele lubatud

muude isikutega, sh. alaealiste lastega ning andma kinnisasja valdus üle hagejale alates

kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. Kohus mõistis kostjatelt välja solidaarselt hageja

kasuks kinnisasja kasutuseelise hüvitise perioodi eest jaanuar 2015 kuni märts 2017 summas

9994,82 eurot. Kohtuotsus jõustus 20.04.2018. Nimetatud otsusega on tuvastatud, et perioodil

01.04.2017-12.06.2017 valdasid kinnisasja õigusliku aluseta A. N., R. N. ja S. P. ja pärast A.

N.i surma jäi kinnistu valdus R. N.ile ja S. P.le. Kostja 1, kostja 2 ja kostja 3 vabastasid

kinnistu valduse mais 2018. R. N. koos S. P.ga andsid maja võtmed hagejale üle 20.05.2018

ning koostasid samal päeval valduse üleandmise akti.

4. Vastuseks kostjate vastuväidetele leiab hageja, et hageja ei loobunud 20.05.2018

üleandmise aktis kasutuseelise nõudest. Aktis ei ole täpsustatud, mille osas lepingupooltel

üksteise suhtes pretensioone ei ole. Pretensioonide puudumise kohta antud klauslit tuleb

mõista ja tõlgendada kitsalt. Hageja nõustus aktiga, et valdus on üle antud kõikidele

kinnisasja osadele ja, et ta loeb kõik valduse üleandmise nõuded AÕS § 80 lg 1 järgi

rahuldatuks. Lepingupoolteks olid akti sõnastuse kohaselt üksnes hageja ja R. N.. R. N. ja V.

N. akti osalised ei olnud ja seega ei saanud neile aktist õigusi ega kohustusi tekkida. Aktile on

omakäeliselt alla kirjutanud ilmselt S. P., kuid ta ei ole lepingu pool ja talle ei saa samuti

aktist õigusi ega kohustusi tekkida.

KOSTJATE 1 JA 2 VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostjad 1 ja 2 hagi ei tunnista. Pooled leppisid 20.05.2018 kokku ja kajastasid üleandmise-

vastuvõtmise aktis, et edaspidi neil puuduvad pretensioonid teineteise vastu. Kostjate

hinnangul on 20.05.2018 üleandmise-vastuvõtu akt leping VÕS § 8 lõike 1 tähenduses.

Kokkulepe hõlmas ka rahalisi nõudeid. Pooled leppisid akti koostamisel muuhulgas kokku

selles, et kostjad tasuvad tarbitud elektrienergia eest kuni näiduni 15399, mille kohta hageja

tegi üleandmise-vastuvõtmise akti eksemplarile omakäelise märkuse. Vastavalt aktis

kokkulepitule kostja elektrienergia eest ka tasus. Hageja nimetatud kokkulepet tühistanud ei

ole.

6. Juhul kui asuda seisukohale, et tühistamise tahteavaldus kajastub 01.04.2019

hagiavalduses, on see tehtud hilinemisega ega oma õiguslikku tähendust. Kostjatele ei ole

teada ühtegi asjaolu, millest võib mõistlikul viisil järeldada, et hageja üldse eksis ja sai oma

eksimusest teada alles hagi esitamise ajaks või muul ajal vähem kui kuus kuud enne hagi

esitamist. Tsiviilasja nr 2-16-17761 menetluses esitas hageja 13.04.2017 avalduse,

suurendades kasutustasu nõuet täiendavalt perioodi aprill 2016 kuni märts 2017 eest.

Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-17761 tehti 16.03.2018 ehk 11 kuud pärast nõude

suurendamist. Hagejal olnuks tsiviilasjas nr 2-16-17761 võimalik nõuet veelkord suurendada

ning hageja oli võimalik esitada tsiviilasjas nr 2-16-17761 kasutuseelise hüvitamise nõue ka

selliselt, et nõuda hüvitise maksmist kuni valduse üleandmiseni. Ka sellist nõuet hageja ei

esitanud. Eeltoodu kinnitab, et 20.05.2018 üleandmise-vastuvõtmise aktis kajastus hageja

tegelik tahe. Tookord ei soovinud ta enam täiendavat kasutustasu nõuet esitada vaid nõustus

ja kinnitas oma allkirjaga, et mistahes pretensioonid kostjate vastu puuduvad.

7. Juhul kui hageja jättis tsiviilasjas nr 2-16-17761 nõude teadlikult suurendamata (juba

lisandunud ajaperioodi eest esitamata) seetõttu, et esitatavas uues nõudes (käesolevas

tsiviilasjas) saada hüvitist suuremas määras (500 eurot kuus), on tegemist õiguste pahatahtliku

kasutamisega ja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et kostjatel

siiski on hagejale kasutuseelise maksmise kohustus, paluvad kostjad lähtuda tasu määrast 400

eurot kuus.

8. Kostjad 1 ja 2 leiavad, et viivisenõue on pahatahtlik, isegi juhul kui hagejal on õigus

kasutuseelist nõuda. Kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-17761 ega poolte kokkuleppest ei

tulenenud kostjate kohustus tasuda jätkuvalt (perioodilisi) kasutuseelise makseid. Isegi juhul

kui hageja saaks taganeda 20.05.2018 kinnitusest, et tal pärast kohtuotsuse nr 2-16-17761

resolutsiooni täitmist kostjate poolt nende vastu enam nõudeid ei ole, ei saa hageja arvutada

viivist käesoleva hagi esitamisele eelnenud aja eest. Juhul kui kohus siiski tuvastab, et

kostjatel on ka viivise maksmise kohustus, paluvad kostjad kohtul vähendada tasumisele

kuuluvat viivist VÕS § 113 lõike 8 ja § 162 lõike 1 alusel. Arvestades hageja varasemat

kinnitust pretensioonide puudumise kohta ja põhivõla tasumise nõude esitamise asjaolusid

ning nõutava summa suurust paluvad kostjad vähendada viivise „nullini“.

9. Kostja 1 tasus enne valduse üleandmist kogu võla. Rahaline nõue kostjate 1 ja 4 vastu

tulenes sellest, et kostjad 1 ja 4 on A. N.i pärijad. Pärijaks oli ka kostja 2. Märkus

pretensioonide puudumisest välistab täiendava kasutuseelise tasu nõude ka teiste pärijate –

kostja 1 ja kostja 4 suhtes.

KOSTJA 3 VASTUVÄITED HAGILE

10. Kostja 3 vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kostjal 3 puuduvad

rahalised vahendid hageja nõude rahuldamiseks. Samuti on põhinõue ja viivisenõue hea usu

põhimõttega vastuolus. Üürinõue 500 eurot kuus on liiga suur, kuna tsiviilasjas 2-16-17761

oli hageja nõue 400 eurot kuus. Kostja 3 ühines 07.12.2020 menetlusdokumendis kostjate 1 ja

2 seisukohtadega.

KOSTJA 4 VASTUVÄITED HAGILE

11. Kostja 4 on seisukohal, et kuivõrd A. N.i kohustused on üle läinud testamendijärgsele

annakusaajale V. N.ile, ei vastuta kostja 4 nõude eest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus jätab hagi rahuldamata.

13. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja omandas 14.03.2013 kohtutäitur E. V.

kordusenampakkumiselt kostjale 1 kuulunud kinnisasja. Kinnisasja valdasid ja kasutasid

elukohana kostja 1 ja kostja 2 koos alaealiste lastega. Pärast kinnistu võõrandamist pidasid

hageja ja kostjad läbirääkimisi kinnistu vabastamiseks või osaliselt tagasi ostmiseks, kuid

läbirääkimised ei õnnestunud. Hageja esitas 24.11.2016 Harju Maakohtule hagi kostjate vastu

(tsiviilasi nr 2-16-17761) kinnisasja vabastamiseks ja kasutuseelise saamiseks perioodi aprill

2013 kuni märts 2016 eest. Hageja suurendas tsiviilasjas nr 2-16-17761 kasutustasu nõuet

perioodi aprill 2016 kuni märts 2017 eest. Harju Maakohtu 16.03.2018 otsusega tsiviilasjas nr

2-16-17761 kohustati kostjaid 2 ja 3 vabastama kinnistu valdus ühe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest ning mõisteti kostjatelt solidaarselt välja kasutuseelise hüvitis perioodi eest

jaanuar 2015 kuni märts 2017 9994,82 eurot (tl 7-14). Kohtuotsus jõustus 20.04.2018. Kostja

2 ja 3 andsid 20.05.2018 maja valduse hagejale üle (tl 15).

14. Kohus täitis 10.11.2020 kirjaga selgitamiskohustust ning selgitas pooltele vaidlusele

kohalduvat õigust ning sellest tulenevalt poolte tõendamiskoormist (tl 139-140).

15. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude kasutuseeliste hüvitamiseks seoses kinnisasja

ebaseadusliku valdamisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku

täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning

nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede

kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult

seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral

tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja

asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037–1040.

16. Hagejal tuli nõude rahuldamise eeldusena tõendada, et kostjad valdasid tema asja

õigusliku aluseta. Vaidlus puudub, et kostjad 2 ja 3 valdasid kuni valduse üleandmiseni, so

kuni 20.05.2018 hageja kinnisasja õigusliku aluseta. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-

16-17761 on tõendatud, et perioodil 01.04.2017 kuni 12.06.2017 valdasid kinnistut õigusliku

aluseta A. N., R. N. (kostja 2) ja S. P. (kostja 2). Pärast A. N. surma jäi valdus kostjatel 2 ja

3. Kostjad 1, 2 ja 4 on A. N. pärijad. Seega vastutavad kostjad 1 ja 4 pärijatena pärandaja

rahaliste kohustuste täitmise eest ühiselt isegi juhul, kui keegi on saanud annaku.

17. Kostjate 1 ja 2 peamiseks vastuväiteks on, et asja üleandmisel hagejale sõlmiti akt, milles

hageja nende hinnangul loobus kõigist enda nõuetest kostjate vastu. Hageja, kostja 2 ja kostja

3 on allkirjastanud 20.05.2018 kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 15). Aktis märgitu

kohaselt kinnitavad hageja, kostja 2 ja kostja 3 akti allkirjastamisega, et pooltel puuduvad

pretensioonid teineteise vastu. Kostjad 1, 2 ja 3 leiavad, et tegu on nõudest loobumise

kokkuleppega. Hageja hinnangul andis hageja kinnitusega üksnes kinnituse, et valdus on üle

antud kõigile kinnisasja osadele ning ta loeb kõik valduse üleandmise nõuded AÕS § 80 lg 1

järgi rahuldatuks.

18. Kohus analüüsib kuidas tõlgendada 20.05.2018 kokkuleppe sisu. VÕS § 29 lg 1 kohaselt

lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lg-

s 2 on sätestatud, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui

teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis

tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kohus selgitas, et

hageja peab VÕS § 29 lg-le 2 tuginemiseks tõendama, et kostja 2 mõistis kokkulepet selle

sõlmimisel sama moodi nagu tema. VÕS § 29 lg-s 4 on sätestatud, et kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt tuleb

lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas

lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele

varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu

olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat.

19. Pooltel tuli kohtule põhistada, kuidas tuleks poolte tahet kokkuleppe tõlgendamisel

sisustada. Hageja hinnangul saab valduse üleandmise kokkuleppe esemeks olla eelkõige

valduse üleandmise nõue AÕS § 80 lg 1 mõttes. Äärmisel juhul võib valduse üleandmise

kokkuleppe esemeks pidada ka asja kahjustamisega seotud nõudeid. Kui pidada võimalikuks,

et hageja millestki valduse üleandmise aktiga loobus, siis saab see olla üksnes asja

kahjustamisest tulenev nõue AÕS § 80 lg 1 järgi. Kostjad 1, 2 ja 3 on esile toonud, et hagejale

oli enne valduse ülevõtmist teada, et tsiviilasjas nr 2-16-17761 välja mõistetud kasutuseelise

hüvitis ei hõlmanud kogu nõude ajaperioodi ning 20.05.2018 üleandmise akti kantud märkus

tähendas edasist loobumist kasutuseelise nõudest. Kostjad 2 ja 3 mõistsid, et poolte ühine

tegelik tahe on taastada normaalsed isiklikud suhted ja hageja uut rahalist nõuet ei esita.

20. Kohus on seisukohal, et üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitut tuleb tõlgendada nõudest

loobumisena kostjate 2 ja 3 osas. Kohtu hinnangul loobus hageja kõnealusele aktile alla

kirjutades kõigist enda nõuetest kostjate 2 ja 3 vastu. Hageja, kostja 2 ja kostja 3 allkirjastasid

20.05.2018 kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 15). Aktis märgitu kohaselt kinnitasid

hageja ja kostjad 2 ja 3 akti allkirjastamisega, et neil puuduvad pretensioonid. Kohus ei

nõustu hageja seisukohaga, et hageja andis üksnes kinnituse, et valdus on üle antud kõigile

kinnisasja osadele ning ta loeb kõik valduse üleandmise nõuded AÕS § 80 lg 1 järgi

rahuldatuks. Hageja ei ole VÕS § 29 lg-le 2 tuginemiseks tõendanud, et kostja 2 mõistis

kokkulepet selle sõlmimisel sama moodi nagu hageja.

21. VÕS § 29 lg-s 4 on sätestatud, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks

teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Seega tuleb kõnealust kokkulepet tõlgendada nii, nagu mõistlik isik

seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus on seisukohal, et mõistlik isik pidi üleandmise-

vastuvõtmise aktis märgitut mõistma selliselt, et valduse üleandmisega ning aktile alla

kirjutamisega ei ole hagejal kostjate 2 ja 3 vastu tulenevalt nimetatud kinnisasjast ühtegi

pretensiooni. Kui hageja tahe oli lugeda üksnes valduse üleandmise nõuded AÕS § 80 lg 1

järgi rahuldatuks, oleks pidanud nimetatut sõnaselgelt väljendama. Kohtu hinnangul hõlmas

kokkulepe ka rahalisi nõudeid. Nimetatut tõendab ka asjaolu, et hageja ja kostjad 2 ja 3

leppisid kokku, et kostjad tasuvad tarbitud elektri eest kuni näiduni 15339. Kostjad selle eest

ka tasusid (tl 110-111). Olukorras, kus kohtuotsusega on kostjatelt solidaarselt välja mõistetud

kasutuseelise hüvitis, saab mõistlik isik aru, et pretensioonide puudumise alla mõistetakse

kõikvõimalikke nõudeid mis on seotud valduse üleandmisega. Samuti tuleb arvestada sellega,

et hageja suurendas tsiviilasjas 2-16-17761 oma nõuet. Seega ei saanud mõistlik isik kuidagi

mõista pretensioonide puudumise all seda, et hageja mõistab kitsalt üksnes valduse

üleandmist. Valduse üleandmisel ja aktile pretensioonide puudumise märkimisega mõistis

mõistlik isik seda, et hagejal puuduvad seoses kinnisasjaga kostjate vastu kõik pretensioonid,

sh rahalised nõuded. Vaidlus puudub, et kostja 3 kirjutas samuti aktile alla. Seega käib

märkus pretensioonide puudumise kohta ka kostja 3 osas. Hageja nõudest loobumist

tühistanud ei ole.

22. Seega kostja 2 ja 3 osas põhinõue rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt jääb rahuldamata ka

viivisenõue.

23. Kohus analüüsib, kas kokkulepe kehtib ka kostjate 1 ja 4 osas. Vaidlus puudub, et kostjad

on solidaarvõlgnikud. VÕS § 66 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt

loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud

täitma kohustuse täies ulatuses. Solidaarvõlgnik võib teiste solidaarvõlgnike nimel anda

nõustumuse võlausaldaja ettepanekule selle kohta, et võlausaldaja loobub tasuta oma nõudest

kõigi solidaarvõlgnike suhtes. Kohtu hinnangul sai mõistlik isik aru, et valduse üleandmisega

loobub hageja nimetatud valdusega seotud kõikvõimalikest nõuetest kostja 2 ja 3 vastu. Seega

ei tähendanud nõudest loobumine kõigi kostjate osas nõudest loobumist ning hageja on

õigustatud esitama nõuet kostjate 1 ja 4 vastu.

24. Kostja 1 tugines vastuolule hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad

võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2

kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest

lähtuvalt vastuvõtmatu. TsMS § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud teostada õigust seadusvastasel

viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

25. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse

kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine on

etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel

põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole. Asjaoludest nähtuvalt on hageja

käitunud vastuoluliselt, suurendades osaliselt tsiviilasja nr 2-16-17761 menetluse käigus

kasutuseelise hüvitamise nõuet ning jättes esitamata kasutuseelise nõue selliselt, et nõuda

hüvitise maksmist kuni valduse üleandmiseni. Samuti loobus hageja kostjate 2 ja 3 osas

pretensioonidest. Sellega jättis hageja kostjatele 1 ja 4 mulje, et kuna ta kasutuseelise nõuet

valduse üleandmiseni ei suurendanud, siis ta ei esita täiendavat kasutuseelise nõuet. Hageja

väide selle kohta, et tema esindaja jättis tsiviilasjas nr 2-16-17761 hageja käsundi täitmata, on

paljasõnaline. Seega on hageja täiendava kasutuseelise nõude esitamine vastuolus hea usu

põhimõttega ning hageja nõue tuleb jätta kostjate 1 ja 4 osas VÕS § 6 lg 2 alusel rahuldamata.

Vastavalt ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

26. Eeltoodust tulenevalt jääb hagiavaldus tervikuna rahuldamata.

27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

29. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik