4-21-287/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

24. mai 2021 Kohtuasja number 4-21-287 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politseija Piirivalveameti taotlus Mikola Potsovile asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. aprilli 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Mikola Potsov. Isikukood 39211307011, viibib Tallinna Vanglas Teised määruskaebemenetluse pooled Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Politseija Piirivalevameti (PPA) 3. oktoobri 2017 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2316,17,006841 karistati Mikola Potsovi ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 3 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot, mis tuli ära tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest alates. Otsus jõustus 19. oktoobril 2017.

2. M. Potsov rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati 16. novembril 2017 täitemenetlus. Senini ei ole M. Potsov rahatrahvi tasuma asunud, nõue on täielikult rahuldamata ning ka nõude sundtäitmine on tema suhtes võimatu. Kohtutäituri teate kohaselt ei ole M. Potsovil teadaolevat vara, mille arvel nõuet sundtäita või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid.

3. 20. jaanuaril 2021 esitas PPA Tartu Maakohtule taotluse M. Potsovile asenduskaristuse kohaldamiseks.

2(3)

4. Tartu Maakohus rahuldas 21. aprilli 2021 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel rahatrahvi 1 päeva pikkuse arestiga. Maakohus märkis, et M. Potsovil on rahatrahv täies ulatuses tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt puudub M. Potsovil teadaolev vara, millele saaks või oleks otstarbekas sissenõuet pöörata ning pole alust arvata, et ta oleks võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma. Seega tuleb tema rahatrahv asendada arestiga. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks anda M. Potsovile võimalus asenduskaristusena teha üldkasulikku tööd, sest ta pole varasemaltki seda kohustust täita suutnud. Liiatigi pole ta vabaduses täitnud katseaja tingimusi. Seega puudub alus uskumaks, et ta seda seekord teha suudaks või sooviks. Aresti peab M. Potsov ära kandma pärast oma vangistuse lõppemist.

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Potsov, taotledes määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Töötunnid saab tehtud ilma probleemideta, sest nüüdseks on ta narkosõltuvusest üle saanud. Tema abikaasa on lapseootel ja peaks juuni lõpus sünnitama. M. Potsov tahaks olla lapse sünni juures.

6. Määruskaebusele on lisatud taotlus kohtualluvuse muutmiseks. Selles palub M. Potsov muuta tema kohtualluvust, sest ei viibi enam Tartu Vanglas, vaid Tallinna Vanglas, mis asub Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Seega peaks kohtulik arutamine toimuma Harju Maakohtus. Seetõttu tuleks Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021 määrus tühistada.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

8. M. Potsov on esitanud taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohtualluvus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga pole täitemenetluse seadustikus (TMS) ega väärteomenetluse seadustikus selgelt reguleeritud, on tarvis juhinduda VTMS §-st 2. Selle kohaselt kohaldatakse väärteomenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb rahalise karistuse täitmise käigus tekkivad küsimused lahendada süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul. Sestap tuleb ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Ajal, mil PPA esitas maakohtule taotluse M. Potsovile määratud karistuse asendamiseks, kandis M. Potsov karistust Tartu Vanglas. Seega esitas PPA taotluse põhjendatult Tartu Maakohtule. Ka siis, kui Tartu Maakohus määras asja arutamiseks istungiaja, viibis M. Potsov veel Tartu Vanglas. Seega ei eksinud kohus kohtualluvuse määratlemisel. Kuigi maakohtu istungi ajaks oli M. Potsov üle viidud Tallinna Vanglasse, ei tähenda see, et maakohus oleks pidanud selles menetlusetapis saatma PPA taotluse lahendamiseks Harju Maakohtusse. See oleks menetlust vaid pikendanud ega oleks olnud otstarbekas. Ei saa järeldada, et asja arutamine Tartu Maakohtus oleks M. Potsovi õigusi kuidagi rikkunud või põhjustanud talle muul viisil ebasoodsaid tagajärgi – eriti arvestades seda, et maakohtu istung toimus videosilla teel ning M. Potsovil ei olnud tarvis Tallinna Vanglast Tartusse tulla.

9. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et M. Potsovil on PPA 3. oktoobril 2017 kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 60 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, M. Potsovil pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. M. Potsov aga soovib, et arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga.

3(3)

10. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Kahjuks ei sätesta seadus mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasuliku töö määramisest võib keelduda vähemasti siis, kui on piisav alus karta, et süüdlane üldkasulikku tööd korralikult ära ei tee. M. Potsovi puhul see nii ongi. M. Potsovil on karistusregistri kohaselt 4 kehtivat kriminaalja 16 kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega

– ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta talle asetatud ülesandeid täitma hakkaks. Maakohus on põhjendatult välja toonud, et M. Potsovi karistust on varemgi üldkasuliku tööga asendatud, kuid selle töö tegemisega ta hakkama ei saanud. Ka tuleb arvesse võtta järgmist. M. Potsov kannab praegu talle Harju Maakohtu 17. septembri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1- 19-5508 mõistetud vangistust. Tähelepanu väärib, et kuigi alles selle aasta alguses vabastati ta selle vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pöörati vangistus juba paari kuu möödudes taas täitmisele. Seega saab öelda, et M. Potsov on asenduskaristuse kandmiseks absoluutselt sobimatu isik ja ta võib küllaltki tõenäoliselt jätta üldkasuliku töö tegemata.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test

2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021 määruse muutmata ja M. Potsovi määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)