3-21-722/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-722

Haldusasi

Ühispakkujate Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc

kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt riigihankes

„Käsitulirelvade lisavarustus“ (viitenumber 224842) antud

23.02.2021 käskkirja nr 51H punkti 1.2 tühistamiseks osas,

millega tunnistati kaebajate pakkumus mittevastavaks, ja

riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.03.2021 otsuse nr 48-

21/224842 tühistamiseks

Vaidlustatud lahend

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 25.03.2021 otsus nr 48-

21/224842

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad Moonray OÜ ja

Holosun Technologies, Inc, volitatud esindaja advokaat

Triin Väljaots

Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

volitatud esindaja Ringo Heidmets

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ühispakkujate Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc kaebus.

Tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt riigihankes „Käsitulirelvade

lisavarustus“ (viitenumber 224842) antud 23.02.2021 käskkirja nr 51H p 1.2 osas, millega

tunnistati kaebajate pakkumus II ja IV osas mittevastavaks, ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 25.03.2021 otsus nr 48-21/224842.

2. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt ühispakkujate Moonray OÜ ja Holosun

Technologies, Inc kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv 1280 (üks tuhat

kakssada kaheksakümmend) eurot ja esindajakulud 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot ning

kohtumenetluses tasutud riigilõiv 1295 (üks tuhat kakssada üheksakümmend viis) eurot

ja esindajakulud 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot. Menetluskulud tasuda Moonray

OÜ arveldusarvele nr EE372200221031535637. Muus osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda.

3-21-722

2(7)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.05.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (vastustaja) avaldas 16.07.2020 riigihangete registris

konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Käsitulirelvade

lisavarustus“ (viitenumber 224842) hanketeate.

2. Ühispakkujad Moonray OÜ ja Holosun Technologies, Inc (kaebajad) esitasid oma

pakkumuse.

3. Vastustaja tunnistas 23.02.2021 käskkirja nr 51H p-ga 1.2 mh kaebajate pakkumuse

riigihankes

kehtestatud

miinimumtingimustele

mittevastavaks

II

(punatäppsihik

käsitulirelvadele) ja IV (punatäppsihik granaadiheitjale) osas. Põhjendused:

3.1. Esitamata on katseprotokollid (riigihanke alusdokumentide (RHAD) lisa 3 p 2.1.3). RHAD

lisa 4 p-s GEN037 toodud testide kohta tuli esitada katseprotokoll, kokkuvõte ja kinnitus.

Kaebajad on osaliselt esitanud testraportid ja osaliselt viidanud kokkuvõttele. Kaebajad on

esitanud omakäelise kokkuvõtte ja kinnituse, et toode vastab, aga puudulikult esitanud

katseprotokollid. Puudu katseprotokollide (osas II tingimus GEN037, osas IV tingimus

GEN026, samuti nende alamtingimused – 1, 4, 7, 8, 9, 13, 14) juures oli see, mis on kirjeldatud

p-s 2.1.3.2 – esitatud on omakäeline kinnitus (dokument HOLOSUN statement) ja

keskkonnatestide tulemuste kokkuvõte (dokument MIL STD 810 Summary), kuid puuduvad

protokollid ise.

3.2. Alamtingimuste 11 ja 12 puhul viidatakse samale kokkuvõttele, mis kehtib p 11 kohta, kuid

tegu on kahe erineva testiga.

3.3. GEN007 (osad II ja IV) vastavuse kohta esitatud dokument-raport näitab sihiku füüsilist ja

mehaanilist vastupidavust, kuid ei anna vastust küsitud nõudele sihikupunkti muutumise kohta

teostatud laskude tulemusel – kas muutub või ei; kui muutub, siis kui palju.

3.4. GEN012 (osad II ja IV) vastavuse kohta esitatud dokument ei ole raport, sest puudub info

mõõdetava toote ja testprotseduuride kohta – mida mõõdeti ja kuidas. Seega ei vasta küsitud

nõudele sihiku valguse läbilaskvuse osas.

4. Kaebajad esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja

23.02.2021 käskkirja peale osas, millega lükati nende pakkumus tagasi.

5. VAKO jättis 25.03.2021 otsusega nr 48-21/224842 vaidlustuse rahuldamata.

Põhjendused:

5.1. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et lisadest 3 ja 4 võis aru saada, et esitada tuleb testide

tulemuste kokkuvõte ja puudustega tegeldakse pärast tootmisprotsessi. Lisa 3 p 2.1.3.2 järgi

tuli esitada nii kinnitus standardile vastavuse kohta, katseprotokollid kui ka tulemuste

kokkuvõte. Lisa 4 nägi ette kinnituse ja testprotokolli esitamise. Kui kaebajatele jäi

dokumentide esitamise nõue arusaamatuks, tulnuks riigihangete seaduse (RHS) § 46 alusel

vastustajalt selgitusi küsida. Seda ei tehtud.

3-21-722

3(7)

5.2. Kaebajad esitasid tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV) alatingimustele 1, 4, 7,

8, 9, 13 ja 14 vastavuse tõendamiseks tootja kinnituse ja keskkonnatestide kokkuvõte, kuid

jätsid esitamata keskkonnatestide katseprotokolli. Kokkuvõttest on näha nõutud testide

tegemine ja tulemused. Kaebajad viitasid vaidlustuses kokkuvõtte konkreetsetele ridadele ja

veergudele, mis näitavad pakutava toote vastavust tingimustele. Vastustaja ei ole selgitanud,

milliseid andmeid kokkuvõttes ei ole, aga katseprotokollis oleks pidanud olema. Seega olid

nõutud andmed esitatud. Vastustaja pidanuks kaaluma testprotokollide tagantjärgi küsimist.

5.3. Kaebajad esitasid tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV) alatingimusele 12

vastavuse tõendamiseks vale testprotokolli. Vastustaja ei pidanud kaebajate pakkumust

kontrollides teadma, et nõutav test on tehtud enne pakkumuse esitamist. Samuti ei saanud ta

arvestada alles vaidlustusmenetluses esitatud testprotokolliga.

5.4. Kaebajad esitasid alles vaidlustusmenetluses tingimusele GEN007 (osad II ja IV)

vastavuse tõendamiseks tootja poolt täiendatud dokumendi. Muudatused on tehtud pärast

pakkumuste esitamise tähtpäeva.

5.5. Kaebajad esitasid tingimusele GEN012 (osad II ja IV) vastavuse tõendamiseks tootja

dokumendi, millest ei nähtu, millise toote kohta ja milliseid testprotseduure on tehtud. Seega ei

olnud selle alusel võimalik kaebajate pakkumuse vastavust kontrollida.

5.6. Seega jätsid kaebajad esitamata dokumendid, mis pidid tõendama pakkumuse vastavust

sisulistele tingimustele. Tegemist ei ole puudusega, mida võiks pärast pakkumuse esitamise

tähtpäeva kõrvaldada. RHS § 46 lg 4 lubab selgituste kaudu esitada uusi dokumente vaid

pakkumuses esitatud dokumentide ja andmete selgitamiseks, mitte pakkumuse vastavuse

tõendamiseks sisulistele tingimustele. Tagantjärele selgituste ja testprotokollide küsimine

rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kaebajad saaks võrreldes teiste pakkujatega rohkem

aega pakkumuse koostamiseks.

6. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 23.02.2021 käskkirja

tühistamiseks osas, millega tunnistati kaebajate pakkumus mittevastavaks, ja VAKO

25.03.2021 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:

6.1. Kaebajad nõustuvad VAKO-ga, et vastustaja ei saanud tingimuste GEN037 (osa II) ja

GEN026 (osa IV) alatingimuste 1, 4, 7, 8, 9, 13 ja 14 osas kaebajate pakkumust mittevastavaks

tunnistada, sest esitatud raportite kokkuvõttest nähtus vastustajale vajalik teave

keskkonnatestide kohta. Selles osas kaebajad VAKO otsust ei vaidlusta.

6.2. Kaebajad ei nõustu VAKO-ga, et tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV)

alatingimuse 12, tingimuse GEN007 (osad II ja IV) ning tingimuse GEN012 (osad II ja IV)

puuduste osas ei tulnud vastustajal kaaluda kaebajatelt selgituste küsimist. Kaebajate

pakkumuse sisuline mittevastavus RHAD-i tingimustele ei olnud vastustajale ilmne. Testraporti

esitamata jätmine või selle täiendamise vajadus on mittesisuline puudus, sest selle hilisem

esitamine või täiendamine ei mõjuta pakutud toote omadusi ega muuda pakkumuse sisu (sh

tarne aega ega toote hinda). Samuti ei muutu asjaolu, et testid olid teostatud enne pakkumuse

esitamist. Kaebajatelt selgituste küsimine ei oleks andnud neile eelist teiste pakkujate ees.

Kaebajad kinnitasid, et tarnitava partii osas tehakse tootele kõik samad testid uuesti, mis

tähendab, et neil polnud põhjust teostatud testide raporteid tahtlikult esitamata jätta. RHAD

p 5.1 ei võimalda mittesisulise puuduse korral pakkumust tagasi lükata ega näe ette, et

katseprotokolli esitamata jätmisel või mittevastava protokolli esitamisel loetakse pakkumus

mittevastavaks. RHAD ei sätesta nõudeid raportite vormile ega sisule. Kuna RHAD p 3.3.5

jättis

tõendamismeetodid

pakkuja

otsustada,

valisid

kaebajad

vastavusmaatriksites

tõendamismeetodiks FAT. Koos pakkumusega esitatud tootja kinnitustes kinnitatakse üheselt,

3-21-722

4(7)

et pakutav toode (mudeli nr HS515GM) on toodetud sõjaväeliseks kasutamiseks ning vastab

kõikides tingimuste GEN037 ja GEN026 alapunktides standardile MIL-STD-810G või

samaväärsetele STANAG testidele. Seega oli vastustajal olemas nii kaebajate kui ka tootja

kinnitus toote vastavuse kohta.

6.3. Kaebajad esitasid tingimuste GEN037 (osa II) ja GEN026 (osa IV) alatingimuse 12 osas

tootja teostatud vibratsioonitestide katsearuande raporti pealkirjaga „Vibratsioonitestide

katsearuanne“. Pealkirjale vaatamata nähtub sellest, et test viidi läbi 514.6 nõuete kohaselt.

Seega on ebaõige vastustaja järeldus, et kaebajad jätsid MIL-STD 810 p 2 kohase testi

esitamata.

6.4. Kuna tootja raporti detailsusastet ei ole täpsustatud, siis on asjakohatu etteheide, et

katseprotokoll ei sisaldanud infot selle kohta, et sihikupunkt jääb samaks. Kaebajad on

kinnitanud vastavustabelis tingimuse GEN0007 juures, et pakutav lahendus vastab

hanketingimustele. Vajadusel saanuks kaebajad esitada tootja selgitused teostatud testi kohta ja

täpsustada testi tulemusi. Kaebajad esitasid selguse huvides vaidlustusmenetluses täiendatud

raporti, millest nähtub, et sihikupunkti muutus on 0,5 MOA-d. Vastustaja ei nõudnud

akrediteeritud laborite poolt läbi viidud teste, vaid tootja tehtud teste. Tootja kinnitused

põhinevad tema poolt läbi viidud testidel ja nende alusel koostatud testraportitel.

6.5. Kuigi tingimuse GEN012 osas esitatud dokument ei ole tootja raport, nähtub sellest nii

testitud toode (toode nr HS515GM-EE hanke osa II puhul ja toode nr HS515GM-EE-GL hanke

osa IV puhul) kui ka testi tulemus (valguse läbilaskevõime on 85,3%). Seega vastas pakutud

toode vastustaja küsitud nõuetele sihiku valguse läbilaskvuse osas.

6.6. Vastustaja ei ole kaalunud kaebajatelt selgituste küsimist, seega on kaebajate pakkumuse

tagasilükkamine ebaproportsionaalne. See mõjutab ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja

vastustaja vahendite säästliku kasutamise põhimõtteid. Kaebajate pakkumuse maksumus oli

konkurentide omast 900 000 euro võrra odavam. Vastustaja poolt kohtule esitatud tõenditest

nähtub, et vastustaja küsis kaebajate konkurendilt selgitusi, kui ei leidnud tema pakkumusest

soovitud dokumenti. Seega kohtles vastustaja kaebajate konkurenti ebavõrdselt.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Vaidluses on oluline keskenduda pakkumuse vastavusele, mitte pakutava toote

vastavusele. Vastustaja ei saa pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvestada vaidlustus- ja

kohtumenetluses esitatud andmete ja dokumentidega. Samuti ei pea vastustaja aktsepteerima

tootja paljasõnalist kinnitust pakutava toote vastavuse kohta. Vastustaja on sätestanud RHAD-is

tingimused, millele pakkumus peab vastama. Kui pakkumus neile ei vasta, lükatakse see RHS

§ 114 lg 2 alusel tagasi. RHAD lisa 3 p 2.1 loetleb dokumendid, mis tuleb koos pakkumusega

esitada. RHAD lisa 4 GEN 007, 012, 026 ja 037 kohaselt tuli tingimustele vastavuse

tõendamiseks esitada tootja kinnitus koos testraportiga. Testraporti küsimise eesmärgiks oli

võimalus veenduda, et pakutav toode vastab tingimustele. Tegu oli vastustaja jaoks äärmiselt

oluliste dokumentidega. Testraporti esitamine oli kohustuslik. Selle hilisem esitamine tooks

kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise ja muudaks sisutühjaks pakkumuste esitamise tähtajaks

kohustuslike dokumentide esitamise nõude. Vastustajal puudus kaalumisruum. Ei saa välistada,

et dokumente koostataksegi pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Vastustaja ei ole lubanud

esitada ühelgi pakkujal dokumente tagantjärgi. Vastustaja on pöördunud ühe pakkuja poole,

selgitamaks, kus kohas on tema pakkumuses elutsükli korraldamise plaan. Kaebajate

pakkumuses esitatud dokumentides navigeerimisega probleeme ei olnud ja seega puudus

vajadus selgitusi küsida. Järelikult olid pakkujad erinevas seisus ja neid ei koheldud

ebavõrdselt.

3-21-722

5(7)

7.2. Hanke osade II ja IV GEN007 tingimuseks oli, et pärast 2000 lasu laskmist ei oleks sihiku

pilt läinud paigast ära rohkem kui 2 cm 100 m kohta. Kaebajad ei ole esitanud testraportit, mis

tõendaks toote vastavust sellele tingimusele. Seega on tegemist sisulise mittevastavusega ja

kaebajate pakkumus lükati õigesti tagasi.

7.3. Hanke osade II ja IV GEN012 tingimuseks oli, et sihiku valguse läbilaskvus nähtavas

valgusspektris oleks vähemalt 85%. Kaebajad ei ole esitanud testraportit, mis tõendaks toote

vastavust sellele tingimusele. Kaebajad esitasid dokumendi, millest pole aru saada, millist

toodet testiti, milliseid testprotseduure ja millal läbi viidi. Seega on tegemist sisulise

mittevastavusega ja kaebajate pakkumus lükati õigesti tagasi.

7.4. Hanke osa II GEN026 ja osa IV GEN037 ning nende alapunktide kohaselt pidid pakutavad

tooted vastama vähemalt MIL-STD-810G standardile. Alatingimuste 1, 4, 7, 8, 9, 13 ja 14 osas

soovisid kaebajad tõendada oma pakkumuse vastavust RHAD lisa 3 p 2.1.3.2 alusel. Selle järgi

tulnuks tingimusele vastavuse tõendamiseks esitada omakäeline kinnitus, läbiviidud

katseprotokollid ja katseprotokollide kokkuvõte. Kaebajad esitasid üksnes tootja kinnituse ja

keskkonnatestide tulemuste kokkuvõtte. Testraportid jäid esitamata. Alapunkti 12 vastavuse

tõendamiseks esitati ebaõige testraport. Sellest ei ilmne, millise protseduuri kohta see käib.

Isegi kui lugeda raport GEN026.12 ja GEN037.12 testi kohta käivaks, viitab tulemuste

kokkuvõte üksnes alapunkti 11 kohta, mitte alapunkti 12 kohta, mille jaoks see pidi olema

mõeldud. Samuti on testraportite kokkuvõte tehtud 2 aastat 4 kuud varem kui testraportid, mis

tekitab küsitavuse testraportite kokkuvõtte tõsiseltvõetavuses, sest jääb arusaamatuks, milliste

testraportite kokkuvõttega on üldse tegemist.

7.5. Asjassepuutumatu on kaebajate viide verifitseerimismeetodi veerule (FAT, SAT), kuna

tegu on juba sõlmitud lepingu alusel läbiviidavate tegevustega, veendudes veel täiendavalt enne

kauba vastuvõtmist selle vastavuses dokumentidele.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastustaja heitis kaebajatele ette, et nad jätsid pakkumusele lisamata osad tõendid, mis

pidid tõendama pakutava toote vastavust standarditele. Tõendite esitamise kohustus tuli RHAD

lisa 3 p-st 2.1.3 (antud juhul p-st 2.1.3.2). Kuna tegemist oli kohustuslike tõenditega, siis ei

pidanud vastustaja võimalikuks neid tagantjärele küsida ja luges kaebajate pakkumuse

mittevastavaks. Ka VAKO leidis, et kuna kaebajad jätsid esitamata dokumendid, mis pidid

tõendama pakkumuse vastavust sisulistele tingimustele, siis ei ole sellist puudust võimalik

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kõrvaldada.

9. RHS § 114 lg 2 järgi lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi

või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui

selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

Selgituste esitamist reguleerib ka RHS § 46 lg 4, mille kohaselt esitab ettevõtja hankijale

selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid kõrvaldamise aluste puudumise,

heastamise või kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud andmete või pakkumuses esitatud

andmete kohta 3 tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija võib

mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada.

3-21-722

6(7)

Pakkumuses esitatud andmete selgitamist ja täiendavate dokumentide esitamist võimaldavad ka

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2021 direktiivi nr 2014/24/EL riigihangete kohta ja

direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta art 56 lg 3 ja RHAD p 6.3.

10. Kohus ei nõustu VAKO ja vastustajaga, et praegusel juhul puudus vastustajal õigus

kaebajatelt selgitusi ja dokumente küsida. Osade RHAD-is nõutud dokumentide pakkumuses

esitamata jätmist saab pidada formaalseks puuduseks, mida on võimalik pärast pakkumuste

esitamise tähtpäeva selgituste ja täiendavate dokumentide küsimise kaudu kõrvaldada. Nende

dokumentide tagantjärele esitamine ei too kaasa pakkumuse muutmist – kaebajate pakutav

toode, hind, kvaliteet, kogus, tarneaeg, lepingu täitmise tingimused jms jääb muutmata. Seega

ei anta kaebajatele tagantjärele dokumentide esitamisega võimalust oma pakkumust muuta ja

saavutada seeläbi teiste pakkujatega võrreldes ebaõiglane konkurentsieelis. Kaebajate poolt

täiendavalt esitatavate dokumentide kaudu saab vastustaja võimaluse kontrollida kaebajate

pakutava toote vastavust standardile, mitte ei muutu toode ise kvaliteetsemaks. Seega ei muutu

pakkumuse sisu ega esitata uut pakkumust, vaid täiendatakse või selgitatakse pakkumusega

seotud andmeid. Võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks

on

kooskõlas

proportsionaalsuse

põhimõtte,

ärakuulamisõiguse

ja

halduse

üldise

selgitamiskohustusega, samuti avalike vahendite säästliku kasutamise ja konkurentsi tõhusa

ärakasutamise põhimõtetega (vt Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 15).

11. Kaebajad on osad RHAD lisa 3 p-s 2.1.3.2 nimetatud dokumendid pakkumuses esitanud,

seega puudub alus järeldada, et nad jätsid tahtlikult nõutavad dokumendid esitamata, millest

võiks järeldada, et nende pakutav toode ei vasta standardile. Kaebajad on kinnitanud

pakkumuses nende pakutava toote vastavust standardile, seega võimaldanuks selgituste ja

täiendavate dokumentide küsimine sellist kinnitust kontrollida, st tegemist ei oleks täiesti uute

andmetega. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või

andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud

dokumentide vormistamisel inimliku vea (Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13,

p 22). Puuduste kõrvaldamise võimalust ei pea andma, kui juba esitatud dokumendid

kinnitavad, et pakutav toode ei vasta nõutud tingimustele. Praegusel juhul ei kinnitanud

kaebajate esitatud dokumendid seda, et nende pakutav toode ei vasta standardile, vaid selle

kontrollimiseks oli esitatud ebapiisavalt dokumente. Seega on tegemist formaalse puudusega,

mida on lubatud kõrvaldada. Samuti oleks täiendavalt esitatavate dokumentide puhul võimalik

kontrollida, kas need on koostatud enne või pärast pakkumuste esitamise tähtaega (vt Riigikohtu

20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1501, p 17). Kui dokumendid on koostatud enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva, siis ei ole kaebajad saanud eelist ka seeläbi, et on saanud vajalike

dokumentide koostamiseks täiendava aja.

12. Kohtupraktikas on selgitatud, et ehkki riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane

nõuda kõrgendatud hoolikust, ei saa inimlikku eksimust pakkumuse koostamisel alati välistada.

Seega

ei

oleks

formaalsetele

puudustele

tuginedes

pakkumuse

tagasilükkamine

proportsionaalne tulemus. Samuti ei rikuks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid see,

kui anda kõigile sarnased dokumendid esitamata jätnud pakkujatele puuduste kõrvaldamiseks

ühetaoline võimalus (vt nt Riigikohtu 13.06.2014 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 17-18; Tallinna

Ringkonnakohtu 26.03.2021 otsus asjas nr 3-20-2665, p 16). Pakkumuse tagasilükkamine oleks

põhjendatud, kui pakkuja jätab ka selgituste ja dokumentide küsimisele vaatamata nõutud

andmed esitamata või esitatud andmed on ebapiisavad toote standardile vastavuse

kontrollimiseks või esitatud dokumendid kinnitavad pakutava toote mittevastavust standardile.

Praegusel juhul ei ole vastustaja selgituste ja dokumentide küsimist üldse kaalunudki, leides, et

tal puudus selline võimalus. Kaalumise kohustuse olemasolul kaalumise teostamata jätmine on

oluline kaalumisviga, mis võis mõjutada asja tulemust. Kui vastustaja oleks andnud kaebajatele

3-21-722

7(7)

võimaluse esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, võinuks vastustaja tunnistada kaebajate

pakkumuse vastavaks ja edukaks. Seetõttu tuleb vaidlusalune otsus tühistada.

13. Kohus jätab tähelepanuta vastustaja etteheited kaebajate esitatud täiendavatele

dokumentidele. Pakkumuse vastavuse kontroll on vastustaja ülesanne, kes peab pakkumuse

vastavuse kontrolli kohta tegema haldusmenetluses otsuse. Praegusel juhul ei ole vastustaja

kaebajatelt täiendavaid dokumente ega selgitusi küsinud, neid hinnanud ega nende alusel

kaebajate pakkumuse vastavust kontrollinud. Seega puudub haldusakt, mille õiguspärasust

saaks kohtumenetluses kontrollida. Pakkumuse vastavuse kontroll ei saa kanduda üle

kohtumenetlusse, kus kohus hakkaks kaebajate esitatud täiendavate dokumentide ja vastustaja

esitatud täiendavate põhjenduste pinnalt ise pakkumuse vastavust kontrollima. Kohtu ülesanne

ei ole haldusmenetlust läbi viia, vaid kontrollida läbi viidud haldusmenetluse õiguspärasust.

14. Eeltoodud põhjendustel tühistab kohus vastustaja 23.02.2021 käskkirja nr 51H p 1.2 osas,

millega tunnistati kaebajate pakkumus mittevastavaks. Samuti tuleb tühistada VAKO

25.03.2021 otsus.

15. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).

Kaebajad taotlevad vaidlustusmenetluse kulude 3380 eurot ja kohtumenetluse kulude

4921 eurot väljamõistmist.

Vaidlustusmenetluse kuludeks on riigilõiv 1280 eurot ja esindajakulud 2100 eurot. Kulude

tõendamiseks on esitatud Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 28.02.2021 arve nr 17681

summas 352 eurot (ilma käibemaksuta 294 eurot) ja 17.03.2021 arve nr 17717 summas

2167,2 eurot (ilma käibemaksuta 1806 eurot). Arvetele lisatud spetsifikatsioonidelt järeldub

õigusabi teenuse seotus praeguse asjaga. Kohtu hinnangul on kulud põhjendatud suuruses ja

tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista.

Kohtumenetluse kuludeks on riigilõiv kokku 1295 eurot ja esindajakulud 3626 eurot. Riigilõivu

kulude tõendamiseks on esitatud 02.04.2021 maksekorraldus summas 1280 eurot ja 02.04.2021

maksekorraldus summas 15 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Esindajakulude

tõendamiseks on esitatud Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 31.03.2021 arve nr 17741

summas 151,2 eurot (ilma käibemaksuta 126 eurot) ja Murula Advokaadibüroo OÜ 28.04.2021

arve nr TV042021-01 summas 4200 eurot (ilma käibemaksuta 3500 eurot). Arvetele lisatud

spetsifikatsioonidelt järeldub õigusabi seotus praeguse asjaga. Riigilõivu kulu on põhjendatud

ja tuleb kaebaja kasuks välja mõista. Esindajakulud on kohtu hinnangul üle paisutatud. Suurem

osa seisukohtadest kujundati juba vaidlustusmenetluses, mistõttu ei ole, et kohtumenetluse

kulud on oluliselt suuremad vaidlustusmenetluses kantud esindajakuludest. Asi ei olnud väga

mahukas ega keerukas. Samuti sisaldas kaebus palju kordusi, mis suurendasid tarbetult kaebuse

mahtu. Seetõttu peab kohus kohtumenetluses kantud esindajakuludest põhjendatud kuluks

1800 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/