2-20-8276/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8276

Tsiviilasi

Kodumaa Kapital HLÜ hagi M L, A Ma (pankrotis) ja

Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

233 186,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Kodumaa Kapital HLÜ (registrikood: 12782505;

aadress Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Carmen Tars (e-post:

carmen.tars@youroffice.ee)

Kostja M L (endine M) (isikukood xxx; aadress xxx

Asja läbivaatamine

istung 27.04.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kodumaa Kapital HLÜ hagi M L (nimetatud L) vastu osaliselt.

2. Välja mõista M Llt Kodumaa Kapital HLÜ kasuks põhivõlg 24 181,83 eurot, intress

14 458,28 eurot ja viivis 14 069,29 eurot.

3. Välja mõista M Llt Kodumaa Kapital HLÜ kasuks viivis põhinõudelt

(24 181,83 eurolt) 0,1% päevas alates 20.05.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

4. Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna hagi tagamise abinõu jõusse.

5. Jätta menetluskulud 25% ulatuses kostja kanda ja 75% ulatuses hageja kanda.

6. Rahuldada Kodumaa Kapital HLÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

7. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista M Llt

Kodumaa Kapital HLÜ kasuks välja menetluskulud 987,50 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Kodumaa Kapital HLÜ esitas 05.06.2020 hagi M L (nimetatud L), A Ma (pankrotis) ja

Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vastu võla nõudes. Harju Maakohtu 01.07.2020

määrusega kohus võttis hagi menetlusse.

2. Harju Maakohtu 05.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-101407 kohus kuulutas välja

Kristine Konsultatsioonid OÜ pankroti ning määras pankrotihalduriks Kauri Rattuse. Harju

Maakohtu 21.01.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-14945 kohus kuulutas välja A. Ma

pankroti ning määras pankrotihalduriks Maire Armi.

3. Harju Maakohtu 27.04.2021 määrusega jättis kohus Kodumaa Kapital HLÜ hagi A Ma

(pankrotis) ja Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vastu läbivaatamata. Kohtu

menetlusse jäi Kodumaa Kapital HLÜ hagi M L (nimetatud L) vastu võla nõudes.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

4. Kodumaa Kapital HLÜ esitas 05.06.2020 hagi M L (endise Ma) vastu võla nõudes. Hagi

aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis)

(registrikood 12138985) sõlmisid 09.10.2018 laenulepingu nr xxx (edaspidi laenuleping),

mille alusel andis hageja Kristine Konsultatsioonid OÜ-le (pankrotis) laenu 168 700 eurot

tagasimakse tähtajaga 01.10.2023. Pooled leppisid kokku, et Kristine Konsultatsioonid OÜ

(pankrotis)

maksab

tagastamata

laenusummalt

intressi

18%

aastas.

Kristine

Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pidi teostama laenu tagastamise osamakseid ja

intressimakseid igakuiselt alates 01.11.2018 hiljemalt iga kalendrikuu esimeseks päevaks.

Pooled leppisid kokku, et laenu tagastamisega viivitamisel on viivitusintress 0,1% päevas.

Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) ei teostanud laenumakseid piisavas summas ega

tähtaegselt. Hageja ütles laenulepingu üles 16.05.2020. Hageja saatis ülesütlemisavalduse

Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) äriregistris märgitud e-postiaadressile.

5. Laenulepingu tagamiseks sõlmisid hageja ja Kristine Konsultatsioonid OÜ juhatuse liige

M. L 09.10.2018 käenduslepingu, millega kostja võttis endale kohustuse tagada

laenulepingu täitmist 253 000 euro ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista

laenulepingust tuleneva põhinõude 155 738,92 eurot, intressi 15 054,74 eurot ja viivise

perioodi 16.05.2020-05.06.2020 eest 5548,21 eurot. Hageja palub välja mõista viivise

põhinõudelt 0,1% päevas alates 06.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni. Hagejal ei ole

võimalik rahuldada oma nõuet Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vallasvarale (mille

ostuks laenusumma anti) seatud pandi arvelt. Vara asub Kristiine Keskus OÜ üüripinnal

ning üürileandja on vallasvara osas teostanud enda pandiõigust. Kristine Konsultatsioonid

OÜ (pankrotis) ajutine pankrotihalduri hinnangul on Kristiine Keskus OÜ pinnal asuv

vallasvara (köögitehnika ja sisustus) mittelikviidne, millel puudub järelturg. Kristine

Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega 05.11.2020, lõppes kostja

õigus nõuda hagejalt nõude rahuldamist pandi arvelt.

Kostja vastuväited

6. M. L ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et hageja

saab rahuldada enda nõude Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vallasvarale seatud

kommertspandi arvelt ning ei saa nõuda kohustuse täitmist kostjalt. Hageja ei ole

laenulepingut kehtivalt üles öelnud, kuna Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) ei ole

laenulepingu ülesütlemise teadet saanud.

Kohtuotsuse põhjendused

7. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

8. Kodumaa Kapital HLÜ esitas M. L vastu hagi 09.10.2018 sõlmitud käenduslepingust

tuleneva kohustuse täitmise nõudes. M. L käendas Kodumaa Kapital HLÜ ja Kristine

Konsultatsioonid OÜ (laenulepingus nimetatud laenusaaja ja käenduslepingus nimetatud

põhivõlgnik) 09.10.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxx (edaspidi laenuleping) (dtl 20-26)

tulenevaid kohustusi 253 000 euro ulatuses (dtl 27-31). Vaidlus laenu- ja käenduslepingu

sõlmimise ja selle tingimuste osas puuduvad.

9. Hageja ja kostja vahel sõlmituid käenduslepingu kohaselt käendaja vastutab kõikide

lepingust tulenevate põhivõlgniku olemasolevate ja tulevikus tekkida võivate kohustuste

eest (p 1.2). Käendaja vastutab lepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise eest

solidaarselt põhivõlgnikuga (p 1.3). VÕS 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub

käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse

täitmise eest. VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki

vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult

seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui

põhivõlgnik neist loobus.

10. Vaidlus puudub selles, et Kristine Konsultatsioonid OÜ ei täitnud laenulepingust tulenevaid

kohustusi. Laenulepingu p 2.3 ja maksegraafiku kohaselt kohustus Kristine Konsultatsioonid

OÜ (pankrotis) teostama laenu tagastamise osamakseid ja intressimakseid igakuiselt alates

01.11.2018 hiljemalt iga kalendrikuu 1. päevaks kogusummas 4268,49 eurot. Kristine

Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) laenumakseid vastavalt maksegraafikule ei tasunud.

Kostja vastupidist tõendanud ei ole.

11. Kostja esitas VÕS § 149 lg-st 5 tuleneva vastuväite, mille kohaselt kui käendatava kohustuse

tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib

teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni

põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks

oma nõude pandi arvel. Laenulepinguga seati pant Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis)

vallasvarale. Menetluse kestel on välja kuulutatud põhivõlgniku pankrot. Kostja vastu

nõude esitamine oli põhjendatud ning kostja vastuväide on ainetu.

12. Laenulepingu p 7.1.6 kohaselt on laenuandjal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja ei täida

kohaselt laenulepingust tulenevat mistahes olulist kohustust või mistahes maksekohustust

ja jätkab kohustuse mittetäitmist ka viie tööpäeva möödumisel vastavasisulise laenuandja

kirjaliku teatise saamisest arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 p 1 kohaselt

laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu

tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa

tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja sõnul suutis

laenusaaja 29.10.2019 ära tasuda laenulepingu maksegraafiku järgsed osamaksed kuni

augustini 2019, kuid pärast seda laekus veel 500 eurot 18.11.2019 ning 1500 eurot

24.01.2020. Viimased summad katsid üksnes kogunenud viivise. Seisuga 29.04.2020 oli

Kristine Konsultatsioonid OÜ võlgnevus hageja ees 43 399,39 eurot. Kahel eelneval kuul

oli põhiosa makse suurus kokku 4456 eurot. Laenusaaja oli viivituses enam kui kahe

osamaksega. Laenulepingu ülesütlemise materiaalne eeldus oli kohtu hinnangul täidetud.

13. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole Kristine Konsultatsioonid OÜ-ga (pankrotis)

lepingut kehtivalt ülesöelnud, kuna laenulepingu ülesütlemise teadet ei ole kätte saadud.

VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale

isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepingu ülesütlemine kui

kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva poole vastava tahteavalduse jõudmisel

vastaspooleni. TsÜS § 69 lg 3 ls 1 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud

eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu

täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus

sellega tutvuda. Hageja viide TsÜS § 69 lg 2 regulatsioonile ja selle sättega seotud

Riigikohtu lahenditele on asjakohatud, kuna lepinguga seotud tahteavaldusi reguleerib

TsÜS § 69 lg 3.

14. Hageja esitas 30.04.2020 Kristine Konsultatsioonid OÜ-le (pankrotis) võlanõude koos

tingimusliku teatega laenulepingu ülesütlemiseks. Teate saatmise tõendamiseks on hageja

kohtule esitanud elektronkirja ja selle manuses oleva võlanõude koos tingimusliku teatega

laenulepingu ülesütlemise kohta (dtl 57-64). Hageja 30.04.2019 elektronikirja teemana

märgitud: Laenulepingu nr xxx nõue (dtl 57). Hageja teatas nii Kristine Konsultatsioonid

OÜ-le (pankrotis) kui ka kostjale, et laenuleping loetakse erakorraliselt üles öelduks

16.05.2020, kui ka käendaja jätab võlanõude täitmata. Hageja 30.04.2020 e-kirja koos

laenulepingu ülesütlemise avalduse Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) elektronposti

serverisse

saabumise

tõendamiseks

esitas

hageja

automaatvastuse

(dtl

266).

Automaatvastusest selgub, et hageja saatis elektronkirja teemaga Edasi saadetud:

Laenuleping xxx teade. Hagiavaldusele lisatud e-kirjast nähtub, et hageja saatis

elektronkirja teemaga: Laenulepingu nr xxx nõue. Käesolevas tsiviilasjas hageja nõue

tuleneb laenulepingust nr xxx. Laenuleping nr xxx on sõlmitud N OÜ-ga (dtl 44). Seega ei

kinnita automaatvastus (dtl 266), et laenulepinguga nr xxx seotud nõue ja ülesütlemise

avaldus jõudis Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) elektronposti serverisse.

15. Võlanõude ja laenulepingu ülesütlemise tingimusliku teate väljatrükist (dtl 57-64) ei saa

järeldada seda, et ülesütlemisavaldus on ka toimetatud laenusaajani TsMS § 69 lg 3

tähenduses. Seega ei ole hageja laenulepingut Kristine Konsultatsioonid OÜ-ga (pankrotis)

kehtivalt üles öelnud. Kui ülesütlemisavalduse eeldused puuduvad, on see tagajärjetu

(toimetu). Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises,

peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada.

Selleks on nt võimalik kasutada tahteavalduse saatmist tähitud kirjaga või panna avaldus

saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kättetoimetamist

kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel (RKTKm 3-2-1-50-12, p 14).

16. Käenduslepingu kohaselt kui põhivõlgnik ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt (sealhulgas tähtaegselt), võib võlausaldaja nõuda laenulepingu täitmist omal

äranägemisel kas põhivõlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Võlausaldajal on õigus

esitada käendaja vastu nõue, kui põhivõlgnik ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ning võlausaldaja on andud põhivõlgnikule vähemalt 5-päevase täiendava

tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid põhivõlgnik ei ole oma kohustusi ka selle aja jooksul

täitnud (p 2.1).

17. Seega saab laenulepingu järgseks võlgnevuseks pidada kuni hagi esitamiseni ja

sissenõutavaks muutunud osamaksed. Hagiavalduse kohaselt seisuga 29.04.2020 oli

Kristine Konsultatsioonid OÜ võlgnevus hageja ees 43 399,39 eurot. Summa moodustub

põhiosa võlgnevusest 24 181,83 eurot, intressist 14 458,28 eurot ja viivisest 4759,28 eurot.

Vaidlus põhiosa, intressi- ja viivisenõude suuruse osas puudub. Seega saab laenulepingu

järgsed võlgnevuseks pidada laenuandja ees kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutnud

osamakseid.

18. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et ta ei saanud kätte tingimuslikku nõuet käenduskohustuse

täitmiseks (dtl 60 ). Teate kohaselt juhul kui laenusaaja ei täida võlanõuet 43 399,39 eurot

tähtaegselt ja/või tervikuna kohustub käendaja täitma nõude võlanõude hiljemalt 15.05.2020.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal on õigus käendajalt nõuda pärast 29.04.2020 tekkinud

võlgnevust vastavalt käenduslepingu p 2.1 tingimustele.

19. Kohus märgib, PankrS § 42 järgi muutuvad pankroti välja kuulutamisega sissenõutavaks

võlausaldaja nõuded pankrotivõlgniku suhtes. Harju Maakohtu 05.11.2020 määrusega

tsiviilasjas nr 2-20-101407 kohus kuulutas välja Kristine Konsultatsioonid OÜ pankroti

ning määras pankrotihalduriks Kauri Rattuse. Seega muutus hageja laenulepingust nr

09_102018 tulenev nõue sissenõutavaks põhivõlgniku Kristiine Konsultatsioonid OÜ

(pankrotis) suhtes 05.11.2021 viimase pankroti välja kuulutamisega. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-16 lahendis leidnud, et PankrS § 42 alusel muutub pankroti

väljakuulutamisega nõue sissenõutavaks üksnes põhivõlgniku suhtes ning see säte ei mõjuta

nõude sissenõutavust suhtes käendajaga. Põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisega ei

muutu nõue sissenõutavaks käendaja suhtes. Käendajalt saab nõuda põhivõlgniku

kohustuse täitmist siis, kui saabub käenduslepingus kokku lepitud sissenõutavaks

muutumise tingimus. Käesolevas asjas ei ole hageja poolt esile toodud, et oleks täidetud

käendaja M.Lga sõlmitud käenduslepingus kokku lepitud kogu laenulepingust nr

09_102018 tuleneva võlgnevuse sissenõutavaks muutumise tingimus. Seega saab kohus

käesolevas tsiviilasjas kostjalt hageja kasuks välja mõista üksnes 29.04.2020 seisuga

Kristine Konsultatsioonid OÜ võlgnevuse hageja ees summas 43 399,39 eurot.

20. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa 24 181,83 eurot,

intressi 14 458,28 eurot ja viivise 4759,28 eurot.

21. VÕS § 113 lg 1 ls-te 1 ja 3 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Käenduslepingu kohaselt on tagastamisega viivitamisel viivis 0,15% päevas. Laenulepingu

kohaselt laenu tagastamisega viivitamisel on viivis 0,1% päevas. Hageja palub välja mõista

viivis määraga 0,1% päevas. Käendaja suhtes ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal

intressi ja viivise arvestamise keeld (RKTKo 3-2-1-64-12, p 41). Kohus arvestab viivist

0,1% päevas põhinõudelt (24 181,83 eurolt) perioodi 30.04.2020-05.06.2020 eest ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 894,73 eurot.

22. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hageja palus välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (24 181,83 eurolt)

viivisemääraga 0,1% päevas alates 06.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 8415,28 eurot

(viivitatud päev kokku 348, viivise summas päevas 24,18183 eurot) ning alates 20.05.2021

viivis põhinõudelt (24 181,83 eurolt) 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni.

23. Harju Maakohtu 18.06.2020 määrusega kohus seadis hagi tagamise korras M. Lle kuuluvale

½ transpordimaale registriosa nr xxx, esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi

summas 20 000 eurot Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks. Hagi tagamiseks arestis kohus M. L

osad äriühingutes L OÜ (registrikood xxx), M OÜ (registrikood xxx), M T H OÜ

(registrikood xxx), M T R OÜ (registrikood xxx) ja S P OÜ (registrikood xxx). Kohus jätab

hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lg 2).

Menetluskulud

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotust hageja ei vaidlustanud. Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 25% ulatuses ning seega kannab kostja hageja

menetluskulusid selles ulatuses. Menetluskulud 75% ulatuses jäävad hageja kanda.

25. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu hagilt 2100 eurot ja hagi tagamise avalduselt

50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 44 tunni ja 35 minuti eest 5350 eurot. Lepinguline

esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Kostja oma menetluskulude nimekirja ei

esitanud.

26. Harju Maakohtu 27.04.2021 määrusega kohus jättis Kodumaa Kapital HLÜ hagi A Ma

(pankrotis) ja Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vastu läbivaatamata ning

menetluskulud nende endi kanda. Hagi esitati kolme solidaarse võlgniku vastu. Kohus

arvestab ajakulu kostjaga seotud nõude esitamisele 1/3 kogu ajakulust, s.o ca 15 tundi.

Solidaarvõlgnike vastu esitatava hagi riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, mitte

kaaskostjate arvust.

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Vastavalt hagihinnale tuli RLS § 59

lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 2100 eurot ning RLS § 59 lg 17 kohaselt hagi

tagamise taotluselt 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 2150 eurot.

28. Hageja lepingulise esindaja kulud koosnevad tsiviilasja juriidilise analüüsi läbiviimisest,

põhistuste ja tõendite kogumisest, hagimenetluse dokumentide koostamisest ning kohtus

esindamisest. Võttes aluseks kohtumenetluse parima praktika edendamise suuniste p-d 10.2

ja 10.3 ning Riigikohtu praktika menetluskulude kindlaksmääramisel (nt RKTKm 2-20-

4817, p 20), kohus peab TsMS § 175 lg 1 järgi hageja lepingulise esindaja tunnitasu ning

ajakulu põhjendatuks. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruse kindlaks 15 tunni eest

1800 eurot.

29. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 25% ulatuses, s.o 987,50 eurot

(3950 x 0,25). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

osaliselt tühistatud 28.02.2022 TRK otsusega