4-20-5037/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2021, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-20-5037 (2440,20,005540)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Väärteoasi

Andrus Lindre kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri

Jõhvi

politseijaoskonna

patrullitalituse

liiklusgrupi

vanemliiklusametnik

Eduard

Blaško

19.11.2020 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,20,005540

Kaebuse esitaja

Andrus Lindre, isikukood 36803275221, elukoht xxxx;

väärteokorras karistamata

Kaitsja

vandeadvokaat Andi Tubin, e-post: andi@purntubin.ee

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur (Rahu 38,

Jõhvi, e-post: ida@politsei.ee), esindaja Annika Elm

Kohtuistungi toimumise aeg

06.04.2021, avalik kohtuistung

Kohtuotsuse õiguslik alus

VTMS § 132 p 2, §-d 133-135, § 155, § 156

RESOLUTSIOON:

Andrus Lindre kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Ida

prefektuuri

Jõhvi

politseijaoskonna

patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020 otsus

väärteoasjas nr 2440,20,005540 osas, millega Andrus Lindret karistati AutoVS § 56 alusel

rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot ning lõpetada selles osas Andrus

Lindre suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise

tõttu.

Muus osas, s.o osas millega Andrus Lindret karistati LS § 2612 lg 1 alusel rahatrahviga 75

trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot, jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško

19.11.2020 otsus väärteoasjas nr 2440,20,005540 muutmata.

Rahatrahv summas 300 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arvelduskonto numbrile SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank

EE777700771003813400, kohustuslik on märkida viitenumber 10220205119485 ning

selgitusse märkida: „Andrus Lindre, 4-20-5037, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Andrus Lindrele tema poolt valitud

kaitsjale makstud õigusabikuludest pool, s.o summas 1146,41 (üks tuhat ükssada

nelikümmend kuus eurot ja 41 senti) eurot.

Ülejäänud pool, s.o summas 1146,41 (üks tuhat ükssada nelikümmend kuus eurot ja 41 senti)

eurot, valitud kaitsjale makstud õigusabikuludest jätta menetlusaluse isiku kanda.

Jõustunud

kohtuotsus

saata

õigusabikulude

hüvitamise

osas

täitmiseks

Rahandusministeeriumile.

Kohtuotsus toimetada kätte Andrus Lindrele ning saata kohtuvälisele menetlejale ja kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUVÄLINE MENETLUS

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse

patrullpolitseinik Andres Hints koostas 20.10.2020 Andrus Lindre suhtes väärteoasjas nr

2440,20,005540 väärteoprotokolli.

Väärteoprotokolli kohaselt Andrus Lindre 20.10.2020 kell 18.39 Karula-Vihula-Sagadi tee 1. km-

l liikudes Karula suunas teostas tasulist veosevedu tegevusloa ärakirjata, sest sõidukile xxxx r/n

xxxx on väljastatud kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev ühenduse tegevusloa ärakiri ettevõttele

Xxxx OÜ (xxxxx), kuid autojuht teostas tasulist veosevedu, mille tegelikuks veo teostajaks oli OÜ

xxxx (xxxx). Lisaks juhtis mootorsõidukit koos haagisega (haagis Xxxx, reg märk xxxx), teostas

metsamaterjali veosevedu omamata liiklusseaduse § 341 sätestatud eriluba. Juht teostades erivedu

rikkus eriveoloal nr xxxx ja XXXX 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 sätestatud eriveo teostamise

tingimusi. Sõidukite registrimassid ja tegelikud teljekoormused ületasid registriteljekoormusi.

Mootorsõiduki I-telje tegelik teljekoormus oli 9233 kg. Lubatud suurim registriteljekoormus 9000

kg. Mootorsõiduki tegelik mass oli 32895 kg. Lubatud suurim registrimass 32000 kg. Autorongi

tegelik mass oli 59252 kg. Lubatud suurim tegelik mass 52000 kg.

Märgitakse, et eeltooduga rikkus Andrus Lindre LS § 80 lg 1 ja lg 2, AutoVS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1

nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti LS § 2612 lg 1 ja AutoVS § 56 järgi.

2. Andrus Lindre esitas väärteoprotokollile 03.11.2020 vastulause, milles ei nõustu talle süüks

pandud rikkumistega. Esiteks juhtis ta sõidukit xxxx, millel on väljastatud tegevusluba Xxxx OÜ-

le. Xxxx OÜ rendib antud sõidukit Xxxx OÜ-lt koos juhiga ning teostab muuhulgas ka Xxxx OÜ-

le alltöövõttu. Sellepärast oli märgitud saatelehele Xxxx OÜ veoteostajaks. Ta peab õigustühiseks,

et teostas erivedu omamata liiklusseaduses sätestatud eriluba. Teiseks ei ole ta nõus

kaalumistulemustega, sest koht, kus teda kaaluti oli kallaku peal ning ebatasane. Kolmandaks,

haagisega numbrimärgiga xxxx nagu protokollis on märgitud ei ole kindlasti võimalik teostada

metsamaterjali vedu ja protokoll on seega valesti koostatud.

3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi

vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 2440,20,005540 määrati

Andrus Lindrele AutoVS § 56 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot

ning LS § 2612 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtuväline

menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult ning on

seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad

väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Menetlusalune isik

vastulauses viitab sellele, et teelõik, kus toimus autorongi kaalumine oli ebatasane ning seetõttu ei

ole ta kaalumistulemusega nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja tutvudes massimõõteseadme

kasutamise protokolliga on seisukohal, et mõõtmist teostati vastavalt kehtivatele õigusnormidele

ning tee kallet vaadeldi visuaalselt ja see oli tasane. Samuti videosalvestiselt nähtub, et teel ei ole

silmnähtavaid ebatasasusi, mis võiksid kaalumistulemusi mõjutada. Samuti viitab menetlusalune

isik vastulauses, et väärteoprotokollis märgitud haagise registreerimisnumber ei vasta

tegelikkusele ning seetõttu on väärteoprotokoll õigustühine. Menetleja möönab, et ametnik on

teinud haagise numbris eksimuse viimase tähe näol, kuid antud eksimus ei muuda kogu

väärteoprotokolli õigustühiseks. Metsamaterjali veoselehel, videosalvestisel ja eriloal on haagise

registreerimisnumber tuvastatav ja arusaadav. Isiku poolt juhitud autorongile oli väljastatud

eriluba vaid 52 000 kg, kuid isiku juhitud autorongi kogukaaluks tuvastati 59 252 kg ning just

sellisele kaalule isikul puudus eriluba. Väärteoprotokollis on kirjas, et isik rikkus eriloa nr xxxx

tingimusi. Menetlusalune isik omapoolses selgituses viitab asjaolule, et tegu oli langi lõpuga ja ta

ei soovinud ülejäänud materjalile veelkord järele tulla ning isik teadlikult juhtis ülekaalulist

autorongi. Menetlusalune isik viitab asjaolule, et Xxxx OÜ rendib ettevõttelt Xxxx OÜ nii sõidukit

kui ka juhti. Sellisel juhul peab kohtuvälise menetleja hinnangul olema veose vedajaks samuti

märgitud Xxxx OÜ, kuid antud juhul on vedajaks märgitud Xxxx OÜ, mis ei ole kooskõlas

kehtivate nõuetega. Kui Xxxx OÜ rendib sõidukit ja tööjõudu on Xxxx kohustatud antud

renditööjõu ehk autojuhi kandma töötajate registrisse. Käesoleval juhul on juht jätkuvalt töötajate

registri andmete kohaselt Xxxx OÜ töötaja. Vastavalt AutoVS § 5 lg 3 ei tohi tegevusloa ärakirja

anda üle teisele isikule. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda

ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile.

KAEBUS JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

4. 07.12.2020 esitas Andrus Lindre kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin Viru Maakohtu Rakvere

kohtumajale kaebuse ühes lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020

otsuse peale väärteoasjas nr 2440,20,005540.

Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada

menetlusaluse isiku teos väärteokoosseisu puudumise tõttu.

VTMS § 87 kohaselt on väärteoasja arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu. 20.10.2020.a

koostatud väärteoprotokolli teokirjelduse järgi pani menetlusalune isik väärteo toime Karula-

Vihula-Sagadi tee esimesel kilomeetril, teostades tasulist veosevedu liikumise suunaga Karula

poole. Tegelikkuses seisis menetlusaluse isiku sõiduk teepeenral Xxxx kinnistu laoplatsist ca 300

meetri kaugusel ning ei teostanud vedu. Kohtuvälise menetleja ametnik ei peatanud liikuvat

sõidukit, vaid peatus seisva sõiduki juures, asudes seda kontrollima. Seega ei teostanud

menetlusalune isik vedu Karula-Vihula-Sagadi tee esimesel kilomeetril suunaga Karula poole,

nagu on märgitud väärteoprotokollis, vaid seisis teepeenral ning väärteoprotokollis märgitud

faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks, on

väärad.

Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit koos haagisega (haagis

Xxxx, registreerimismärgiga xxxx). Väärteotoimikus asuva massimõõtmise protokolli järgi

kaaluti

samuti

haagist

registreerimismärgiga

xxxx.

Kaitsja

märgib,

et

haagise,

registreerimismärgiga xxxx näol on tegemist madelhaagisega Xxxx, mitte haagisega Xxxx

(väljavõte sõiduki xxxx põhiandmetest kaebuse lisa 2). Kohtuväline menetleja on aga otsuses

selgitanud,

et

metsamaterjali

veoselehel,

videosalvestisel

ja

eriloal

on

haagise

registreerimisnumber

tuvastatav

ja

arusaadav

ning

ei

ole

kohtuvälises

menetluses

väärteoprotokolli parandanud. Kaitsja märgib veelkord, et VTMS § 87 kohaselt on väärteoasja

arutamise piiriks väärteoprotokollis kirjeldatu. Kaitsja toob ka välja, et tegelikkuses

väärteoprotokollile lisatud tõendite hulgast videosalvestis puudub ning ka massimõõteseadme

kasutamise protokolli on märgitud, et “video/helitehnikat ei kasutatud”. Samuti nähtub ka

massimõõtmise protokollist, et kaalutud on haagist numbrimärgiga xxxx.

Kuna väärteoasja menetlus on väljunud kohtuvälisest faasist, toob kaitsja välja Riigikohtu

seisukoha (RKKKo 3-1-1-43-14 p 15), paludes kohtul tagada menetlusaluse isiku kaitseõigus ja

mitte tuvastada isiku süüd tegevuses, mida pole väärteoprotokollis isikule ette heidetud.

Juhuks, kui kohus peab kohtuvälises menetluses koostatud puuduliku väärteoprotokolli põhjal

põhjendatuks väärteoasja sisuliselt arutada, märgib kaitsja järgmist.

Menetlusalusele isikule on määratud karistus autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest

tegevusloa ärakirjata (AutoVS § 56). Menetlusalune isik ei nõustu talle inkrimineeritud

rikkumisega. AutoVS § 4 lg 2 järgi on ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa

ärakiri) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 3 nimetatud

tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa

omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist

veosevedu. AutoVS § 5 lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa

ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa

ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale

autojuhile. Väärteotoimikusse on tõendina lisatud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri nr

XXXX, millelt nähtub, et tasulist veosevedu on lubatud korraldada Xxxx OÜ-l autoga xxxx.

Menetlusalune isik on väärteoprotokollile esitatud vastulauses selgitanud, et sõidukile xxxx on

väljastatud tegevusluba Xxxx OÜ-le ning Xxxx OÜ rendib antud sõidukit Xxxx OÜ-lt koos juhiga.

Kaitsja esitab võlaõigusliku tööjõu- ja sõiduki rendilepingu (kaebuse lisad 3 ja 4).

Rendilepingutest nähtub, et menetlusalune isik on koos sõidukiga xxxx antud Xxxx OÜ kasutusse.

Seega töötab menetlusalune isik võlaõigusliku lepinguga Xxxx OÜ juures ning kohaldub AutoVS

§ 5 lg 3. Kuna tegevusloa ärakiri on kehtivalt üle antud, teostati vedu tegevusloa ärakirjaga ning

menetlusaluse isiku teos puudub väärteokoosseis. Täiendavalt märgib kaitsja, et renditöösuhtes

sõlmib tööandja renditöötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse renditöötaja tegema ajutiselt

tööd kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all. Töötaja

tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rentija, ehk selle ettevõtja kohustus on anda

töötajale tööd ja maksta töötasu. Kasutajaettevõtjalt saab nõuda vaid töötamiseks sobivat

keskkonda. Eeltoodust tulenevalt on väär kohtuvälise menetleja seisukoht, et kui Xxxx OÜ rendib

sõidukit ja tööjõudu, on Xxxx OÜ kohustatud antud renditööjõu ehk autojuhi kandma töötajate

registrisse, kui enda ettevõtte töötaja.

Menetlusalusele isikule on määratud karistus LS § 2612 lg 1 järgi sõiduki, autorongi või

masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele.

Menetlusalune isik ei nõustu talle inkrimineeritud rikkumisega. Tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p-st 2

peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt

MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on

teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on

jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Vastavalt massimõõtmise protokollile on kasutatud kaheksat Evocar kaalu. Massimõõtmise

protokollist ei nähtu, kas mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud, samuti asjaolu, kas

mõõtmised on teinud pädev mõõtja. Kaitsja seab eeltoodust tulenevalt kahtluse alla

mõõtevahendite taatluskohustuse täitmise ning mõõtja pädevuse. Otsuse nr 3-1-1-68-13 p-s 6 on

Riigikohus selgitanud, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni

peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Kaalumisel kasutatud Evocar kaalude

kasutusjuhendi (kaebuse lisa 5) p-st 3.2, “kaalumisviisiga seotud vead” nähtub, et kaalumine

ebatasasel alusel võib põhjustada raskuse vajumise sellele sillale või teljele, mis asub madalamal

(pikikalle). Menetlusalune isik selgitab, et kaalumine toimus ebatasasel alusel: teepind oli munaja

kujuga ning sõiduk asetses kaalumise ajal esiosaga pikikaldes allapoole, samal ajal kui ülejäänud

sõiduk asetses teepinna munaja kuju kühmul. Seega vajus raskus veoki esimesele teljele, mis

nähtub selgelt ka massimõõtmise protokollist: veoki esimene telg on ülekaalus 233 kg. Kuna

kohtuvälise menetleja poolt ei ole kinni peetud kaalu tootja poolt juhendis sätestatust, ei ole

mõõtemetoodika asjakohane ning mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Eeltoodust tulenevalt

puudub menetlusaluse isiku teos väärteokoosseis.

5. 14.01.2021 esitas PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi

vanemliiklusametnik Eduard Blaško kohtuvälise menetleja seisukoha väärteoasjas nr

2440,20,005540. Kaebuse esimeses osas viitab kaitsja sellele, et menetlusalune isik ei juhtinud

antud sõidukit vaid lihtsalt seisis tee ääres Xxxx kinnistu laoplatsist ca 300 meetri kaugusel ning

seetõttu ei ole süüteokooseis täidetud. Menetleja ei nõustu kaitsjaga. Esmalt on tegu raskeveokiga

ning juhil on kohustus kasutada sõidumeerikut ja salvestada juhikaardile kõik oma tegevused.

Siinkohal on ka väärteoprotokollis märgitud juhi rikkumise kellaajaks sõidumeeriku väljatrüki

kohaselt viimase sõiduaja lõpu kellaaeg. Samuti juht ei vaidlusta seda, et just tema juhtis antud

sõidukit sellise koormaga. Seega on menetlusaluse isiku poolt faktilised asjaolud tuvastatud õieti

ja isiku poolt oli süüteokooseis täidetud.

Kaitsja poolt esitatud kaebuse teise osa suhtes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et see

on alusetu, massimõõtmisi on teostatud tuginedes mõõteseadusele, sõiduki koormuse mõõtmise

metoodikale ja Evocar kaalude kasutusjuhendile, seega mõõtmistulemused on usaldusväärsed ja

tagatud mõõtetulemuste jälgitavus. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaitsja toodud

väitega, et ei ole tagatud MõõteS tulenevaid nõudeid ja kaalude kasutusjuhendit ning ei ole tagatud

mõõtetulemuste jälgitavus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on mõõtmist teostanud ametnik

teinud kõik vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja seadmete kasutamisele ettenähtud nõudeid

järgides. Mõõtmist teostas pädev mõõtja ( Politsei- ja Piirivalveamet akrediteerimistunnistuse nr

E 075) ning ametnik kes vahetult teostas mõõtmist on 07.11.2007 edukalt läbinud Pädeva mõõtja

koolituse ehk isik on saanud vastava väljaõppe.

Kaitsja oma kaebuses rõhutab asjaolule, et kaalude vale kasutamise tõttu on tulemuseks

tegelikkusest suurema kaalu registreerimine. Antud juhul ei ole kaitsja poolt mitte ühtegi tõendit

selle koht, et kaalumise hetkel võis tekkida eksimus seda enam, et eksimus suurendas kaalude

näitu ja just veduki esimesele teljele. Kaalude kasutusjuhendis on võimalikeks veaks toodud

asjaolu, et vead tekivad mittepiisava arvu kaalude kasutusest, kuid antud hetkel kasutati 8 kaalu ja

kogu kaalutav sõiduk oli üheaegselt kaaludel. Kasutusjuhendis lk 6 punktis 3.1, 3.2 ja 3.3

tulenevaid vigu ei ole tuvastatud ei menetluse käigus ega ka hilisemalt ei ole selle kohta esitatud

mingeid tõendeid. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et mõõtetulemuse

jälgitavus on tagatud, kuna 20.10.2020 koostatud massimõõteseadme kasutamise protokollist

nähtub, et koormuse mõõtmisel oli kasutatud 8 mitteautomaat kaalu Evocar 2000, kaalud on

läbinud nõuetekohase taatlemise (lisatud taatlustunnistused) ning mõõtmist on teostanud pädev

mõõtja. Kaalumisel lähtuti ja võeti aluseks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 30.06.2015

käskkirjaga nr 1.1-1/195 kinnitatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast MM 02-2015“

(edaspidi metoodika).

Koormuse mõõtmisel tugineti ka Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendile (kasutusjuhend lisatud

menetlusaluse isiku kaebuses). Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi p 1.2 alusel on määratud ära

sõiduki kaalumiseks ettenähtud kaalude kogus. Käesoleva juhtumi puhul olid sõidukid

(mootorsõiduk ja haagis) kaalutud kaalude kasutusjuhendi p 1.2 pildi nr 3 järgi s.t. mootorsõiduki

kaalumiseks kasutati 8 kaalu ja haagise kaalumiseks kasutati 8 kaalu.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaitsja poolt viidatud asjaolule, et vale mõõtemetoodika

kasutamist kinnitavad ka mõõtetulemused, kuna veduki esimene telg oli ülekaalus 233 kg võrra.

Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et tegemist oli metsamaterjali veoga.

Tegemist on veosega, mille puhul on määravaks asjaoluks koorma paigutus, metsamaterjali erinev

läbimõõt terve puidu ulatuses, samas väga suurt rolli mängib ka puidu erikaal, s.o. olukord kui puit

võib olla erineva niiskusastmega, seega palgid võivad olla erineva kaaluga. Puidu erikaal on

kõikuv ka juhul, kui koorem on võetud ühest ja samast kohast. Kohtuvälise menetleja esindaja

juhib siinkohal veelkord tähelepanu sellele, et koormuse mõõtmisel kasutatavad metoodilised

võtted ei saa tekitada selliseid kaalumistulemuse erinevusi, millele viitab kaitsja.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu ka kaitsja poolt viidatud ainult veduki esimese telje

kaalutulemustele. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kogu autorong oli lubatust raskem, kui ka

sõiduki registrimass ületas lubatud massi. Seega on ilmselge ja loogiline, et kui kogu sõiduki mass

ületab lubatut siis ka teljekoormused on lubatust suuremad.

Antud juhul oli vastavalt eriloale lubatud autorongi kogumassiks 52 000 kg, kuid tegelik tuvastatud

autorongi mass oli 59 252 kg. Ehk autorong oli ülekoormatud 7 252 kg võrra, mis ei ole vähetähtis

või hooletu laadimise tulemusel tekkinud ülekaal. Antud ülekaalu suurus viitab otsesele tahtlusele.

Samuti juht kohapeal andis ütlusi, selle kohta, et ta juhtis antud autorongi Xxxxt ja sõitis Xxxx

ning autorong oli ülekaalus seoses sellega, et juht ei tahtnud veel ühte sõitu antud langile teha ja

võttis kogu metsamaterjali peale.

Kaitsja on kaebuses välja toonud asjaolu, et väärteoprotokollis ning massimõõteseadme

kasutamise protokollis märgitud vale haagise number, mis tõttu on menetleja väljunud VTMS §

87 kohaselt väärteoprotokollis sätestatud ulatusest. Menetleja nõustub selles osas, et tõesti

väärteoprotokollis ja massimõõteseadme kasutamise protokollis on ekslikult märgitud vale haagise

number, kuid menetleja on arvamusel, et tegu ei ole väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega

VTMS § 150 tähenduses. Samuti asjaolu, et menetleja tuvastas õige haagise numbri väärteoasja

materjalide põhjal ei ole siinkohal tegu VTMS § 87 mõttes väärteoasja arutamise piiridest

väljumisega. Õige haagise number on väärteoprotokollis märgitud muudest tõenditest tuvastatav.

Samuti haagise vale registreerimis number ei muuda väärteoprotokollis märgitud rikkumise

kirjeldust sedavõrd arusaamatuke, et menetlusalune isik ei saaks aru milles teda süüdistatakse.

Menetleja märgib, et haagise mark ja mudel on märgitud õieti ning haagise numbri kajastamine

süüdistuses ei ole otseselt vajalik vaid see on märgitud sulgudes, kui iseloomustava

informatsioonina. Seega on menetleja seisukohal, et haagise number ei ole antud olukorras

vaadeldav sedavõrd suure veana, mis toob kaasa menetluse lõpetamise.

Menetlusalusele isikule heideti ette ka Autoveoseaduse § 56 sätestatud väärteokooseisu

toimepanemist, mis seisnes selles, et Andrus Lindre teostas tasulist veosevedu tegevusloa

ärakirjata, sest sõidukile Xxxx reg nr xxxx on väljastatud kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev,

ühenduse tegevusloa ärakiri ettevõttele Xxxx OÜ (xxxxx), kuid autojuht teostas tasulist

veosevedu, mille tegelikuks veo teostajaks oli OÜ xxxx (xxxx).

Antud süülist käitumist tõendab mitte ainult asjaolu, et isik töötajate registri andmete kohaselt

töötab ettevõttes Xxxx OÜ-s, vaid ka tõenditena lisatud metsamaterjali veoseleht nr. xxxx kohaselt

on märgitud transportijaks ehk vedajaks Xxxx OÜ. Autoveoseaduse § 5 lg 3 kohaselt - Tegevusloa

ärakirja ja juhitunnistust ei anta üle teisele isikule. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib

tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on

tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu

teostavale autojuhile.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et veose vedajaks saatelehe järgi oli Xxxx OÜ, samuti eriloal on

märgitud, et maanteeamet on andnud õiguse antud sõidukiga teostada erivedu Xxxx OÜ-le. Seega

saab järeldada, et antud juhtumi puhul on vedajaks Xxxx OÜ ja antud ettevõttele ei ole väljastatud

tegevusluba, et selle sõidukiga teostada tasulist vedu.

Samuti kaitsja esitas rendilepingud, mille kohaselt renditakse nii sõidukit, kui ka juhti teisele

ettevõttele. Siinkohal pöörab menetleja tähelepanu Autoveoseadus § 29 mis räägib sellest,

millised autoveo õigust tõendavate dokumentide esitamise kohustus on juhil teel kontrollivale

ametnikule. AutoVS § 29 lg 2 p 1 kohaselt - auto kasutusleping või osapoolte kinnitatud väljavõte

sellest lepingust, millele on kantud lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja

kehtivusaeg ning auto registreerimisnumber ja § 29 lg 2 p 2 kohaselt - autojuhi tööleping või

võlaõiguslik leping või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud lepingust, millele on kantud

vähemalt auto lepingulise kasutaja ja autojuhi nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg

ning millega tõendatakse autojuhi töötamist auto lepingulise kasutaja juures, välja arvatud juhul,

kui autojuht on ise selle auto lepinguline kasutaja.

Kohapeal selliseid lepinguid esitatud ei olnud ning ka hilisemalt kaebusega lisatud lepingud ei ole

enam usaldusväärsed. Sellisel kujul lepinguid võib tagantjärgi koostada erinevaid ning vastavalt

vajadusele muuta endale sobivaks. Kui antud lepingud oleksid allkirjastatud digitaalselt, siis oleks

võimalik tuvastada õige koostamise kuupäev. Antud juhul ei ole seda võimalik teha, kuna need on

lihtsalt välja prinditud ja käsikirjaliselt allkirjastatud.

Samuti autojuht kohapeal selgitas, et töötab Xxxx OÜ-s. Kui koostatakse tööjõu rendileping siis

on ilmselge, et sellest teavitatakse ka rendile antavat tööjõudu ehk antud olukorras autojuhti.

Sellisel juhul oleks need asjaolud ka kohapeal esile kerkinud, kuid selliseid kahtlusi või tõendeid

selle kohta kontrolli hetkel esitatud ei olnud. Ülaltoodut arvesse võttes on menetleja seisukohal, et

selliste tagantjärgi lepingute esitamisega üritatakse viia kohut eksiteele ning kujundada

valearvamust olukorrast, mis ei vasta tegelikkusele.

Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et menetlusaluse isiku süü

õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud, koormuse mõõtmine on toimunud seaduslikult,

mõõtetegevus on jälgitav, mõõtmisi on teostanud pädev mõõtja, mõõtevahendite taatluskohustus

on täidetud ning järgitud on asjakohast mõõtemetoodikat. Samuti on menetleja jätkuvalt

seisukohal, et tõendatud on ka juhi süüline käitumine selles osas, et teostati tasulist veosevedu

tegevusloa ärakirjata.

6. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 29.03.2021 täiendava seisukoha kaebuse juurde, mille

kohaselt väärteoasja arutamise piiriks on küsimus, kas menetlusalune isik teostas tasulist

veosevedu tegevusloa ärakirjaga või mitte. Sellele küsimusele annavad vastuse kaitsja poolt

esitatud võlaõiguslikud tööjõu- ja sõiduki rendilepingud. Rendilepingutest nähtub, et

menetlusalune isik on koos sõidukiga xxxx antud Xxxx OÜ kasutusse. Seega töötab menetlusalune

isik võlaõigusliku lepinguga Xxxx OÜ juures ning kohaldub AutoVS § 5 lg 3. Kuna tegevusluba

on kehtivalt üle antud, teostati vedu tegevusloa ärakirjaga ning menetlusaluse isiku teos puudub

väärteokoosseis. Töötaja tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rentija, ehk selle

ettevõtja kohustus on anda töötajale tööd ja maksta töötasu. Kasutajaettevõtjalt saab nõuda vaid

töötamiseks sobivat keskkonda. Seega töötaja tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb

rentija, ehk käesoleval juhul Xxxx OÜ.

Koos 14.01.2021 seisukohaga on kohtuväline menetleja esitanud taatluskohustuse täitmist ning

mõõtja pädevust kinnitavad tõendid, mistõttu mõõtevahendite taatluskohustuse täitmine ning

mõõtja pädevus ei ole enam vaidlusalune asjaolu.

MENETLUS KOHTUS

7. Andrus Lindre kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta ettevõttes Xxxx, töötas seal ka

oktoobris 2020. 20.10.2020 õhtul käis ta langi peal, võttis sealt materjali, kuna materjali jäi sinna

nagu maha ja haagise peal oli ruumi, siis pani ta too kõik peale ja sõitis Xxxx baasi. Lang oli Xxxx.

Sihtpunkt oli Xxxx. Teda saatis sinna ülemus, R. Töökorraldus on selline, et õhtul lepivad kokku

juba, helistatakse, kus, mis, mida, kuidas teha. Helistajaks on tema ülemus R S. Sel päeval oli vaja

minna Xxxxse. Ta läks sinna, tegi töö ära, pärast tuli ära ja oligi kõik. Xxxx oli langi lõpp, mis

läks hakkepuiduks. Ta tõi lõpud ära, mis seal maas olid, 3 meetrised. Veosillad olid kõik

alakaalulised. Auto armatuuris näitab kaale 1., 2., 3. ja 4. telg ja kui laadides kahtled, siis saab

autost sealt armatuurist neid kaale vaadata. Tema laadis ja käis vaatamas näite, siis oli kõik väga

hea. Kogumass oli ka normis, kogumass oli 52 või isegi vähem. Ta mõtlebki, et kuidas 52-st sai

59. Tema pani küll kõik peale, aga kõik oli normipiires. Ta sõitis Xxxx, mingi 100 m enne baasi

väravat jäi tee äärde seisma, sest ei seal käis töö – laaditi haket peale. Ta jäi tee äärde ootama ja

ühekorra taga hakkasid vilkurid tööle, vaatas ja nägi politseid. Temalt küsiti dokumente, ta esitas

raskeveoloa ja litsentsi, tehnilised passid haagise ja auto omad, enda juhiload. Tegevusloa ärakiri

ongi litsents. Politseinikud läksid bussi, tulid tagasi ja tahtsid kaaluda. Tal kästi sõidukiga keset

teed sõita, siis pandi kaalud alla ja ta sõitis sinna peale ja kaaluti. Enne kaalumist küsiti ta käes ka

elektroonilist veoselehte. Elektroonilise veoselehe peal on vedaja Xxxx, aga litsentsi peal on Xxxx.

Siis tekkis probleem, et ta ei tohiks selle litsentsiga tööd teha. Lõpuks koostati väärteoprotokoll,

mille ta allkirjastas. Tehti protokoll ka mõõtmise kohta, selle samuti allkirjastas. Kaalumine

polnud õige, sest eripind ja kallak oli. Selles kohas on asfalt niimoodi munas ja kalle ettepoole.

Auto, mida ta juhtis kuulub xxxx. Veoseloa ehk litsentsi sai ta R S käest 14.10.2020. Ta teab, et

teda on antud rendile Xxxx OÜ-le, ta on seal ainuke töömees. Xxxxis on ülemuseks M, kelle

perekonnanime ta ei tea. Neilt ta tööülesandeid ei ole saanud. Igal hommikul või õhtul annab talle

tööülesanded R S. Enne 14.10.2020, kui ei olnud veoseveo luba, töötas ta ka R S juures.

Tööülesanded olid samasugused, metsaveod. Enne oli ka Xxxx OÜ-l selline luba, aga ühel hetkel

see võeti ära ja siis tehti uus veoluba Xxxxile, kuna R ise on ka Xxxxi juhatuses. Autojuhina on ta

töötanud viimased 6 aastat ja kogu selle staaži jooksul on tegelenud metsaveoga. Ta on kutseline

juht, läbinud vastavad koolitused. Viimati läbis selle koolituse 3 aastat tagasi. Elektroonilise

veoselehe täidab tema ise. Ta läheb metsa, saab oma koorma peale, mõõdab kõrgused ära ja

sisestab arvutisse. Elektrooniline veoseleht süsteemis Elvis näitab talle eeldatavat kogust. Ta täitis

saatelehe, mäletab et kogus oli mingi 39. Veoki tühimass koos käruga on 21,5. Veoselehelt tuleb

küll välja ka koormakaal, ta vaatas seda, aga on puu erinevus.

8. Tunnistaja A R kinnitas, et liikluspolitseinikuga teostas ta massimõõtmist Karula tee peal, kui

auto seisis tee ääres. Nad nägid, et visuaalselt hinnates tundus olevat seal rohkem ümarpalki kui

lubatud ja otsustasid kaaluda. Sõiduki paigutasid keset sõiduteed, sulgedes selleks liikluse, kuna

keset teed visuaalselt vaadatuna ei olnud takistusi ega ebatasasusi, mis segaksid massimõõtmise

teostamist. Kaalusid ära, tuvastasid, et on ülekaal autorongil lubatust suurem. Juhilt küsisid

dokumendid, isikut tõendav dokument, mootorsõiduki ja haagise registreerimistunnistused,

eriveoluba ning samuti ka ärakirja ning veoseveo leht samamoodi. Veoseveo lehe peale ta vastas,

et see on tal elektrooniliselt olemas andmebaasis Elvis. Seda, kui palju on lubatud maksimaalne

mass kontrollis ta enne kaalumist. Veoselehte vaatasid hiljem autos. Kui massimõõtmine oli

teostatud, kui olid ümber parkinud sõiduki ja lõpuks enda jaoks kogu dokumentatsiooni selgeks

teinud, kes on vedaja, kus inimene töötab, kes veab ning kellele on väljastatud ärakiri, siis sai neile

selgeks, et ebakõla on sees. Selles, et ärakiri oli antud Xxxxile, kuid kogu vedu teostasid Xxxx.

Inimene töötas Xxxx OÜ-s, veoseveoleht oli kinnitatud OÜ-le Xxxx ning auto ja autorong

kuulusid ka OÜ-le Xxxx. Sellest oli kohapeal juttu ka menetlusaluse isikuga, ta tunnistas, et ta

tõesti ei olnud teadlik, et selline ebakõla olla ei või. Tema vaatas seda, et oleks tema auto number

ja et see dokument oleks kehtiv. Isik selgitas, et ta töötab xxxx ja seda kinnitas ka tööregister ning

Xxxx on lihtsalt nende kahe firma omanikuga seotud. Kuna teeperv oli ära vajunud ning see on

ebatasane ja ei anna kindlat aluspinda kaalumiseks, otsustasid nad, et panevad välja liiklusmärgid,

piiravad kiiruse ning ajutiselt sulgevad sellel teelõigul liikluse mõlemas suunas, et saaksid

autorongi ajada keset sõiduteed massimõõtmise teostamiseks. See oli menetleja poolt tehtud otsus.

Koht tee keskel oli ühtlasema asfaltkattega, kergelt ebatasasustega, aga mitte sellistega, mis

mõjutaksid massimõõtmise tulemust. Seda hindab ta selle järgi, et ei olnud suuremaid ära vajumisi

asfaldis, ei olnud löökauke või erinevate teekatete tasasusi asfaldis ehk ei vaheldunud kruus või

asfalt. Ei olnud tõusu, langust, see on sirge lõik, mis on suhteliselt visuaalselt nähtav, ilma

kurvideta. Menetlusalune isik oli kaalumise juures. Elektroonilisele veoselehele oli märgitud 42

tihu ning see toetas kaalumise põhjendatust. Sellepärast, et praeguse praktika kohaselt, kui autojuht

kannab sinna lehele kuskil 40 tihu juba peale, siis on juba alust arvata, et kui tal on lubatud 52

tonni, siis võib olla sellel ülekaal, ehk tal on rohkem lubatust. Tee kalde mõõdikut kasutavad nad

kahtluse korral. Menetlusalune isik teadis, et tal on ülekaal, sest ta ütles seda, et ta ei hakanud seda

pisikest osa maha enam jätma ja ei hakanud teist sõitu sinna kohale minema, kust ta selle koorma

võttis. Ta küsis menetlusaluselt isikult, kas teile ei tundu, et teil on natuke liiga palju peal. Ta

teadis, jah on ja kuna oli langi lõpp, siis otsustas ta panna kõik auto peale, mis seal oli selleks, et

mitte teha teist lisa reisi. Ärakirja osas oli menetlusalusele isikule üllatus, et ei tohi olla erinevust,

seepärast sai talle ka näidatud majandustegevuse registrist taotluse esitamist. Xxxx oli esitanud

taotluse, kuid sama päeva seisuga oli see ära arhiveeritud ning oli uus taotlus esitatud Xxxxile,

millele ka see ärakiri väljastati.

9. Kohtus uuriti järgmisi tõendeid:

- Euroopa Ühenduse kinnitatud ärakiri nr RVSK058980 tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks

(tl 54), millest nähtub, et käesolev tegevusluba annab õiguse Xxxx OÜ-l tegeleda ühenduse

territooriumil tasulise rahvusvahelise veoseveoga mis tahes marsruudil või selle üksikus osas, nagu

on ettenähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr

1072/2009 (rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta) ja

vastavalt käesoleva tegevusloa üldsätelele. Erimärkused: xxxx. Tegevusluba kehtib alates

14.10.2020 kuni 12.10.2030.

- Tööaja väljatrüki eelvaade (tl 55-56) sõidumeerikust, kust nähtub, et Andrus Lindre juhtis xxxx

20.10.2020 kuni kellani 18.40, viimase sõidu kestvus oli 35 minutit (18.05-18.40).

- Metsamaterjali veoseleht nr xxxx (tl 57) süsteemist ELVIS, millelt nähtub, et 20.10.2020

transportis Xxxx OÜ autojuht Andrus Lindre sõidukiga xxxx ja haagisega xxxx 19,440 tm

kasepaberipuitu ja 19,800 tm kuusepaberipuitu.

- Eriluba (tl 58) sõidukile Xxxx reg märgiga xxxx ja haagisele Bodex xxxx, millel on märgitud

tegelik mass 52 tonni. Eriluba on väljastatud vedajale OÜ xxxx.

- Digitaalse sõidumeeriku autojuhikaardi väljatrükk (tl 59), mis on tehtud 15.47 UTC aja järgi,

kohalik aeg on UTC + 3 tundi ehk 18.47, mis tähendab seda, et autorong oli politseiametnike

saabumiseni seisnud 7 minutit.

- Massimõõtmise protokoll (tl 60-61), millelt nähtub, et 20.10.2020 kell 19.06-19.15 Karula-

Vihula-Sagadi tee 1. km-l teostati riikliku järelevalve korras Andrus Lindre poolt juhitud

mootorsõiduki Xxxx xxxx registreerimismärgiga xxxx ja haagise Xxxx registreerimismärgiga

xxxx

kaalumist

kasutades

mitteautomaatkaalusid

Evocar-2000,201472,4073;

Evocar-

2000,201473,4073;

Evocar-2000,201474,4073;

Evocar-2000,201475,4073;

Evocar-

2000,201476,4073;

Evocar-2000,201477,4073;

Evocar-2000,201478,4073

ja

Evocar-

2000,201479,4073. Kaalumiskoht oli visuaalselt hinnates tasane. Teekate: kattega tee. Veduki 1.

telje lubatud teljekoormus 9000 kg, tegelik mõõtetulemus 9233 kg, seega üle 233 kg. Veduki

lubatud registrimass 32000 kg, kogumassi lõplik mõõtetulemus 32895 kg, autorongi lubatud

registrimass 52000 kg, kogumassi lõplik mõõtetulemus 59252 kg.

- Töötamise informatsiooni küsimine TÖR-ist (tl 64) Andrus Lindre kohta, millelt nähtub, et

Andrus Lindre töötab OÜ-s Xxxx töölepingu alusel alates 01.09.2019.

- CD-plaat videosalvestisega (tl 69), millel on politseimasina pardakaamera, mis näitab, et ta

sõidab tagant poolt ligi Lindre autole. Sealt on see õige haagise number näha ja on näha, et Lindre

auto seisab teepervel, pärast juhitakse Lindre auto sõidutee keskele, mulje on see, et koht on sile.

- SA Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus nr E075 (tl 126) ja selle lisa (tl 77 ja 126 pöördel)

mis tõendab, et mõõtja Politsei- ja Piirivalveameti erialane pädevus vastab majandus- ja

taristuministri 13. detsembri 2018. a määruse nr 64 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite

kogumassi ja teljekoormuse ning sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal.

- Metrosert taatlustunnistused (tl 78-85) mitteautomaatkaaludele Evocar-2000 nr 201472,

Evocar-2000 nr 201473, Evocar-2000 nr 201474, Evocar-2000 nr 201475, Evocar-2000 nr

201476, Evocar-2000 nr 201477, Evocar-2000 nr 201478 ja Evocar-2000 nr 201479, mis

kinnitavad, et mõõtevahendid on läbinud kordustaatluse ning vastavad esitatud nõuetele.

- Sõiduki taustakontroll (tl 12) sõiduki xxxx põhiandmetega, sisuliselt mitte asjasse puutuva

haagise suhtes, mis tõendab seda, et haagise number väärteoprotokollis ja otsuses oli vale.

- Tööjõu rendileping (tl 15), mille kohaselt 14.10.2020 sõlmisid Xxxx OÜ (rendileandja) ja Xxxx

OÜ (rendilevõtja) rendilepingu, millega rendileandja annab rentija kasutusse autojuhi Andrus

Lindre juhtimaks rendileandja poolt rendileantud sõidukit Xxxx R500 reg.nr xxxx.

- Sõiduki rendileping (tl 16), mille kohaselt 14.10.2020 sõlmisid Xxxx OÜ (rendileandja) ja

Xxxx OÜ (rendilevõtja) rendilepingu, millega rendileandja annab rentija kasutusse Xxxx reg.nr

xxxx.

- Evocar-2000 kaalude kasutusjuhend soome keeles ja tõlgituna eesti keelde (tl 17-44).

- Tööinspektsiooni materjal renditööst (tl 97-124), mille kohaselt isik lihtsalt antakse rendile teise

ettevõttesse, see ei tähenda seda, et töötajate registris tuleks see isik vormistada tööle sinna

ettevõttesse, kuhu ta rendile anti, vaid tema töökoht töötajate registris on ikkagi rendileandja

ettevõte.

10. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin märkis kohtuistungil, et

menetlusalusele isikule on määratud karistus autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest

tegevusloa ärakirjata (AutoVS § 56). Menetlusalune isik ei nõustu talle inkrimineeritud

rikkumisega. Väärteotoimikusse on tõendina lisatud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri,

millelt nähtub, et tasulise veoseveo õigus on Xxxx OÜ-l autoga xxxx. Samuti on väärteotoimikusse

tõendina lisatud võlaõiguslikud tööjõu ja sõiduki rendilepingud, millistest nähtub, et

menetlusalune isik on koos sõidukiga xxxx antud Xxxx OÜ kasutusse. Seega teostab

menetlusalune isik võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu ja Xxxx OÜ juures ja kohaldub

AutoVS § 5 lg 3, mille kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle

anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud,

ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile.

Kuna tegevusloa ärakiri on kehtivalt üle antud, teostati vedu tegevusloa ärakirjaga ning

menetlusaluse isiku teos puudub väärteokoosseis.

Menetlusalusele isikule on määratud karistus LS § 2612 lg 1 järgi sõiduki, autorongi või

masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele.

Menetlusalune isik ei nõustu talle inkrimineeritud rikkumisega. Otsuses nr 3-1-1-68-13 p-s 6 on

Riigikohus selgitanud, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni

peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Kaalumisel kasutatud Evocar kaalude

kasutusjuhendi p-st 3.2, „kaalumisviisiga seotud vead“ nähtub, et kaalumine ebatasasel alusel võib

põhjustada raskuse vajumise sellele sillale või teljele, mis asub madalamal (pikikalle).

Menetlusalune isik on korduvalt selgitanud, et kaalumine toimus ebatasasel alusel: teepind oli

munaja kujuga ning sõiduk asetses kaalumise ajal esiosaga pikikaldes allapoole, samal ajal kui

ülejäänud sõiduk asetses teepinna munaja kuju kühmul. Seega vajus raskus veoki esimesele teljele,

mis nähtub selgelt ka massimõõtmise protokollist: veoki esimene telg on ülekaalus 233 kg. Kuna

käesoleval juhul ei ole peetud kinni kaalu tootja poolt juhendis sätestatust, siis ei ole

mõõtemetoodika asjakohane ning massimõõteseadme kasutamise protokolli, kui ebausaldusväärse

tõendiga tuleb jätta arvestamata. Seega ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud ning eeltoodust

tulenevalt puudub menetlusaluse isiku teos väärteokoosseis.

Kokkuvõtvalt palus kaitsja väärteomenetlus Andrus Lindre suhtes lõpetada ja kohtuvälise

menetleja otsus täies ulatuses tühistada.

11. Kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm leidis, et tunnistaja selgitas, et sõiduk paigutati

ümber spetsiaalselt valitud kaalumiskohta. Kuna koht, kus ta seisis oli ebatasane, aga see kuhu ta

suunati kaalumiseks oli visuaalselt hinnates tasane koht. Kaldemõõdikut ei kasutatud, sest

tulenevalt metoodikast ei peagi kasutama, kui visuaalselt hinnates on tee tasane, siis puudub

vajadus teda kasutada. Seda enam, et vaidlust selle mõõte koha üle seal kohapeal ju ei olnud. Ehk

siis ei tekkinud üldse mingisugust kahtlustki. Ta oli visuaalselt tasane, vajadus puudus. Mis

puudutab massimõõtmist, siis kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui lähtuda mõõteseaduse

§-s 5 sätestatust siis mõõtmised on teinud pädev mõõtja. Pädevaks mõõtjaks on tunnistatud asutus

tunnistusega E075. Kohtuvälise menetleja seisukohas on toodud välja ka see, et ametnik kes

mõõtmist läbi viis on saanud vastava koolituse, mis ei tulenevat siis nii-öelda pädevusest. Erialane

pädevus antakse asutusele, mitte politseiametnikule. Kaalumiskoht oli teadlikult valitud seda nii

taskulambi kui ka sõidukitulede valguses. Mõõtja valis visuaalselt tasase koha, see on

protokollitud. Ja juhul kui nüüd kaitsja leiab, et ei see tee ikkagi ei olnud tasane, siis võib selle

kohta esitada mõne foto või pildi, et seda väidet ümber lükata. Täna on kohtuväline menetleja

tõendanud seda, et see koht oli tasane. Ühtegi vastuväidet tegelikult sisulist selle kohta kaitsjalt ei

ole tulnud. Seega kohtuväline menetleja palub jätta LS § 2612 järgi kvalifitseeritud tegu jõusse ja

mitte muuta kohtuvälise menetleja otsust. AutoVS § 56 räägib meile sellest, et tasulise veoseveo

teostamine autojuhi poolt tegevusloa ärakirjata või peatatud ärakirjaga. Ehk siis § 56 ei näe ette

mitte vastutust ettevõtjale või kellelegi muule vaid näeb vastutuse ette just nimelt autojuhile.

Autojuhile, kes on kutseline juht, kes on natukene rohkem saanud koolitust, kui tavaline sõiduauto

juht, kes peaks teadma ja olema võimeline orienteeruma selles maailmas milles ta töötab, sest teda

on selleks koolitatud ja tehakse seda iga 5 aasta tagant ja antakse vastav pädevus tunnistus välja.

Justnimelt sellepärast näebki AutoVS ette vastutuse autojuhile ja ta näeb ette ka paralleelselt

ettevõttele, aga käesoleval hetkel sellest ei räägita. Menetlusaluse isiku ütlustes, mis on seal samas

kohapeal antud kirjutatakse, et ta töötab R Veosed autojuhina mitte ühtegi sõna renditööjõust.

Kohapeal ei olnud ühtegi sõna sellest. Kohtuväline menetleja tuleb AutoVS § 5 lg 3 juurde, kus

on kirjas, et tegevusloa ärakirja ei anta üle teisele isikule. Üle võib anda seda ainult võlaõigusliku

lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile või siis tema juures töölepingu alusel töötavale

autojuhile. Võlusõna ongi selles samas võlaõiguslikus lepingus. Need on kaitsja poolt esitatud

sõiduki ja juhi rendile andmise lepingud, mis on kirjalikud ja allkirjastatud kahe ettevõtja esindaja

poolt. Kohtuväline menetleja nõustub kaitsjaga selles osas, et võib-olla tõesti hilisem

allkirjastamine ei muuda lepingu kehtivust. Aga küsimus ei ole üldse selles. Küsimus on hoopis

usaldusvääruses. Küsimus on selles, et need rendilepingud tulid välja alles kaebusega. Ei sõnagi

seal kohapeal, et tegemist on renditööjõuga. Ei sõnagi vastulauses. Kaebusega tulid lepingud välja.

Ja kusjuures need lepingud ei ole registreeritud vastavalt nõuetele. Kui need lepingud oleks tulnud

välja hiljem, aga nad oleksid korra kohaselt registreeritud ei olekski küsimust. Aga täna on meil

ainult lepingud. Ehk siis usaldusväärsuses on ikkagi jätkuvalt küsimus. Tulenevalt eeltoodust

kohtuväline menetleja ei tagane oma arvamustest ning palub siiski jätkuvalt jätta otsus jõusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli

maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid

arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

12.1. AutoVS § 56 järgi kvalifitseeritav rikkumine

Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse Andrus Lindret selles, et autojuht teostas 20.10.2020

kell 18.39 Karula-Vihula-Sagadi tee 1. km-l sõidukiga Xxxx registreerimismärgiga xxxx tasulist

veosevedu tegevusloa ärakirjata, sest sõidukile Xxxx r/n xxxx on väljastatud kehtiv, tasulise

veoseveo õigust andev ühenduse ärakiri ettevõttele Xxxx OÜ (xxxxx), kuid autojuht teostas

tasulist veosevedu, mille tegelikuks veo teostajaks oli OÜ xxxx (xxxx).

Autoveoseaduse (AutoVS) § 4 lg 2 kohaselt ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi

tegevusloa ärakiri) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes

3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga

tasulist veosevedu.

AutoVS § 5 lg 1sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass

ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva

tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa

Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

AutoVS § 56 näeb ette vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa

ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga.

Väärteoasja materjalide kohaselt esitas Andrus Lindre politseile tegevusloa ärakirja nr xxxx (tl

54), mis annab õiguse Xxxx OÜ-le tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks sõidukiga xxxx alates

14.10.2020 kuni 12.10.2030.

Metsamaterjali veoselehe nr xxxx (tl 57) kohaselt 20.10.2020 transportis Xxxx OÜ autojuht

Andrus Lindre veokiga xxxx ja haagisega xxxx metsamaterjali. Eriloa 29.09.2020 nr xxxx (tl 58)

kohaselt on eriluba väljastatud kehtivusajaga 29.09.2020-16.09.2021 vedajale OÜ xxxx vedukile

Xxxx xxxx ja täishaagisele xxxx.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et nimetatud dokumentides esineb vastuolu, kuid

märgib, et menetlusalune isik on oma vastulauses väärteoprotokollile ning ka kaebuses selgitanud,

et Xxxx OÜ rendib antud sõidukit Xxxx OÜ-lt koos juhiga. Koos kaebusega on menetlusalune

isik esitanud ka tööjõu rendilepingu (tl 15) ja sõiduki rendilepingu (tl 16), mis kinnitavad, et

14.10.2020 on Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel nimetatud rendilepingud sõlmitud. Kohtuväline

menetleja on seadnud kahtluse alla nimetatud dokumentide usaldusväärsuse, kuna need on

käsikirjaliselt allkirjastatud ning esitatud alles koos kaebusega.

Siiski märgib kohus, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-3785 asunud seisukohale, et ainuüksi

see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud ajal, vaid hiljem, ei välista

lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist. Samuti tõstatas kohus kohtuistungil

küsimuse, kuidas oli võimalik Xxxx OÜ-l saada tegevusloa ärakiri OÜ xxxx autole ning kas

selleks oli vaja esitada samuti needsamad rendilepingud. Nimetatud küsimusele kohtuväline

menetleja vastust anda ei osanud, kuna lubasid väljastab ERAA (Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsioon).

Tegevusloa ja tegevusloa ärakirja taotlemist reguleerib AutoVS § 13, mille lõige 2 sätestab,

millised andmed ja dokumendid tuleb tegevusloa ärakirja taotlemiseks esitada tegevusloa ärakirja

andjale ning muuhulgas sisalduvad seal auto registreerimisnumber, mille kohta tegevusloa ärakirja

taotletakse (p 3); auto kasutusleping, selle ärakiri või osapoolte kinnitatud väljavõte nimetatud

lepingust, kuhu on kantud vähemalt lepingu osapoolte nimed, lepingu sõlmimise kuupäev ja

kehtivusaeg ning auto registreerimisnumber, kui taotleja ei ole auto omanik või kasutaja

liiklusregistri andmete või selle auto registreerimistunnistuse alusel (p 7). Seega esitas Xxxx OÜ

tegevusloa ärakirja taotlemiseks ärakirja andjale tõenäoliselt selle sama sõiduki rendilepingu,

milline on esitatud ka käesolevas väärteoasjas koos kaebusega ning seetõttu ei ole põhjendatud

kohtuvälise menetleja väide, mille kohaselt Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ on tagantjärgi koostanud endile

sobivaid rendilepinguid.

Kuivõrd AutoVS § 5 lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja

üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri

antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale

autojuhile ning 14.10.2020 sõlmitud tööjõu rendilepingu kohaselt Xxxx OÜ rendib Xxxx OÜ-lt

autojuht Andrus Lindret, siis nõustub kohus kaebuse esitajaga, et tegevusloa ärakiri on kehtivalt

üleantud võlaõigusliku lepingu alusel ettevõttele renditud autojuhile vastavalt AutoVS § 5 lõikes

3 sätestatule ning menetlusaluse isiku Andrus Lindre teos puudub AutoVS § 56 sätestatud väärteo

objektiivne koosseis ning väärteomenetlus Andrus Lindre suhtes AutoVS § 56 järgi tuleb VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest teos puuduvad väärteotunnused.

Kohus peab vajalikuks lisada, et isegi kui tegevusloa ärakirja üleandmise aluseks olevad

rendilepingud ei ole kantud vajalikesse registritesse (tööjõuregister ja majandustegevuse register),

nagu on leidnud kohtuväline menetleja (tl 153 pöördel), ei saa sellest tekkida autojuhile vastutust

AutoVS §-s 56 sätestatud väärteo toimepanemise eest, sest nimetatud säte näeb ette vastutuse

autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega

ärakirjaga. Antud juhul oli Andrus Lindrel olemas kehtiv tegevusloa ärakiri, mis oli väljastatud

Xxxx OÜ-le ning Xxxx OÜ rendib Xxxx OÜ-lt autojuht Andrus Lindret ja sõidukit. Selle eest, et

kõik dokumendid oleksid korrektsed peab vastutama tööandja. See, et menetlusalune isik

menetlustoimingute käigus kohe rendilepinguid ei maininud, võib kohtu hinnangul tuleneda

sellest, et nähtuvalt tema kohtuistungil antud ütlustest on tema ülemus R S juhatuse liige nii Xxxx

OÜ-s kui ka Xxxx OÜ-s ning tema tööülesanded mõlemas ettevõttes on olnud sarnased ja neid

jagab talle alati R S.

12.2 LS § 2612 lg 1 järgi kvalifitseeritav rikkumine

Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse Andrus Lindret selles, et tema 20.10.2020 kell 18.39

Karula-Vihula-Sagadi tee 1. km-l juhtis mootorsõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx koos

haagisega Xxxx registreerimismärgiga xxxx, teostas metsamaterjali veosevedu, omamata

liiklusseadus § 341 sätestatud eriluba. Juht teostades erivedu rikkus eriveoloal nr xxxx ja XXXX

04.09.2015 määruse nr 114 § 4 sätestatud eriveo teostamise tingimusi. Sõidukite registrimassid ja

tegelikud

teljekoormused

ületasid

registriteljekoormusi.

Mootorsõiduki

I-telje

tegelik

teljekoormus oli 9233 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Mootorsõiduki tegelik

mass oli 32895 kg, lubatud suurim registrimass 32000kg. Autorongi tegelik mass oli 59252 kg,

lubatud suurim tegelik mass 52000kg.

Liiklusseaduse (LS) § 80 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis

tahes telje koormus registriteljekoormust. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt, kui veosega või

veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit

liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 341 kehtestatud korras.

Liiklusseaduse § 341 lg 1 sätestab, et erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning

üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk

registreeritud.

XXXX (majandus- ja taristuministri) 04.09.2015 määruse nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo

teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise,

eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ § 4 lg 1 kohaselt töötlemata ümarpuidu (edaspidi ümarpuit)

vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud

andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m sügavuseni ning

tingimusel, et veotee sildade, viaduktide ja truupide kandevõime on vähemalt 52 t, autorongi

tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite tegelikud massid ja sõidukite tegelikud teljekoormused ei

ületa sõidukite registrimasse ja sõidukite registriteljekoormusi ning autorongi mõõtmed ei ületa

liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi.

LS § 2612 lg 1 näeb ette vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta

lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või

liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise

eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks

mitteettenähtud teerajatisel.

Kohus ei nõustu väärteoprotokollis sisalduva etteheitega, mille kohaselt Andrus Lindre teostas

metsamaterjali veosevedu omamata liiklusseadus § 341 sätestatud eriluba, kuivõrd väärteoasja

materjalidest nähtub, et Andrus Lindre esitas kohtuvälisele menetlejale eriloa 29.09.2020 nr xxxx

(tl 58), mis on väljastatud kehtivusajaga 29.09.2020-16.09.2021 vedaja OÜ xxxx vedukile Xxxx

xxxx ja täishaagisele xxxx tegeliku massiga 52 tonni. Seega omas menetlusalune isik

liiklusseaduse §-s 341 sätestatud eriluba.

Küll aga nõustub kohus sellele järgneva etteheitega, mille kohaselt juht teostades erivedu rikkus

eriveoloal nr xxxx ja XXXX 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 sätestatud eriveo teostamise tingimusi,

sest sõidukite registrimassid ja tegelikud teljekoormused ületasid registriteljekoormusi.

Väärteoprotokolli põhjal saab teha järelduse, et Andrus Lindre juhtis mootorsõidukit, mille I-telje

tegelik teljekoormus oli 9233 kg, lubatud suurim registriteljekoormus 9000 kg. Mootorsõiduki

tegelik mass oli 32895 kg, lubatud suurim registrimass 32000 kg. Sellega rikkus Andrus Lindre

LS § 80 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi

ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Samuti rikkus Andrus Lindre eriveoloal nr xxxx

märgitud eriveo teostamise tingimusi, kuna erivedu on lubatud teostada tingimusel, et autorongi

tegelik mass ei ületa 52 tonni, aga tema juhitud autorongi tegelik mass oli 59252 kg. Selline nõue

tuleneb XXXX 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 lõikest 1, mille kohaselt töötlemata ümarpuidu

vedu eriveona võib lubada, kui Maanteeameti poolt teekonstruktsiooni kihtidesse paigaldatud

andurite põhjal on tee konstruktsioon külmunud olekus vähemalt 0,5 m sügavuseni ning

tingimusel, et veotee sildade, viaduktide ja truupide kandevõime on vähemalt 52 t, autorongi

tegelik mass ei ületa 52 t ning sõidukite tegelikud massid ja sõidukite tegelikud teljekoormused ei

ületa sõidukite registrimasse ja sõidukite registriteljekoormusi ning autorongi mõõtmed ei ületa

liiklusseaduse § 80 lõike 3 alusel kehtestatud suurimaid lubatud suurusi.

Kohtu hinnangul on väärteoprotokollis märgitud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik asuda

seisukohale, et menetlusalune isik on rikkunud LS § 80 lg 1, 2 sätestatud nõudeid ning temale

omistatud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 2612 lg 1 järgi.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga ning seda on tunnistanud ka kohtuväline menetleja, et

väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses on eksitud haagise registreerimismärgiga,

märkides selleks xxxx asemel xxxx. Kuid kohus ei nõustu, et nimetatud eksimuse tõttu ei ole

tagatud menetlusaluse isiku kaitseõigus ja isikul ei olnud võimalik aru saada, millise väärteo

toimepanemist talle ette heidetakse. Õige haagise registreerimismärk on tuvastatav nii eriveoloalt

kui ka videosalvestiselt.

Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 p-le 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel

kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud

või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Käesolevas väärteoasjas 20.10.2020 koostatud massimõõtmise protokollist nähtub, et Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Andres

Hints teostas riikliku järelevalve korras Andrus Lindre poolt juhitud mootorsõiduki Xxxx

registreerimismärgiga xxxx ja haagise Xxxx registreerimismärgiga xxxx (õige kaalumist

20.10.2020 kell 19.06-19.15 Lääne-Viru maakonnas Karula asulas Karula-Vihula-Sagadi tee 1.

km-l.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles osas, et mõõtmised on teostatud pädeva mõõtja poolt ning

et mõõtevahendite taatluskohustus on täidetud. Seda kinnitavad ka väärteotoimikus sisalduvad

tõendid - SA Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus nr E075 (tl 126) ja selle lisa (tl 126 pöördel)

mis tõendab, et mõõtja Politsei- ja Piirivalveameti erialane pädevus vastab majandus- ja

taristuministri 13. detsembri 2018. a määruse nr 64 nõuetele sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite

kogumassi ja teljekoormuse ning sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal ning Metrosert

taatlustunnistused (tl 78-85) kaalumiseks kasutatud Evocar-2000 mitteautomaatkaaludele.

Menetlusalune isik ja tema kaitsja leiavad, et mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud seetõttu,

et mõõtmisel ei ole peetud kinni kaalu tootja poolt juhendis sätestatust, kuna kaaluti ebatasasel

alusel ning juhendi kohaselt kaalumine ebatasasel alusel võib põhjustada raskuse vajumise sellele

sillale või teljele, mis asub madalamal (pikikalle). Kaalumine toimus ebatasasel alusel: teepind oli

munaja kujuga ning sõiduk asetses kaalumise ajal esiosaga pikikaldes allapoole, samal ajal kui

ülejäänud sõiduk asetses teepinna munaja kuju kühmul. Seega vajus raskus veoki esimesele teljele,

mis nähtub selgelt ka massimõõtmise protokollist: veoki esimene telg on ülekaalus 233 kg.

Eeltoodust tulenevalt tuleb massimõõteseadme kasutamise protokolli kui ebausaldusväärse

tõendiga jätta arvestamata.

Kohus eeltoodud väidetega ei nõustu. 20.10.2020 koostatud massimõõtmise protokollist nähtub,

et kaalumiskoht oli visuaalselt hinnates tasane. Seda, et kaalumiskoht oli tasane, mitte munaja

kujuga nagu väidavad menetlusalune isik ja tema kaitsja kinnitab ka väärteotoimikus olev CD-

plaat videosalvestisega (tl 69), millel on politseimasina pardakaamera salvestis, kust nähtub, et

menetlusaluse isiku auto juhitakse kaalumiseks sõidutee keskele ning et koht on sile.

Lisaks nähtub, et vastupidist ei väitnud ka menetlusalune isik Andrus Lindre, kes viibis kaalumise

juures ja andis allkirja selle kohta, et ta on kaalumisega tutvunud. Muuhulgas ei esitanud Andrus

Lindre kaalumise ajal ühtegi märkust mõõtekoha või teekallete kohta. Kohus juhib tähelepanu ka

asjaolule, et kohtule ei ole esitatud ühtegi mõistlikku põhjendust, et mis oli see takistus, mille tõttu

suutis menetlusalune isik visuaalselt tuvastatavat mittelubatud munaja kujuga kühmu teel näha

alles pärast menetlustoimingute läbiviimist. Arvestades ülaltoodut on kohtu hinnangul kaalumise

mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud (mõõtmist teinud pädev mõõtja järgis asjakohast

mõõtemetoodikat) ning kohus loeb massimõõtmise protokolli usaldusväärseks tõendiks

käesolevas väärteoasjas.

Massimõõtmise protokolliga on tõendatud, et Andrus Lindre poolt juhitud veduki I-telje kaal oli

233 kg üle lubatud teljekoormuse (I-telje lubatud teljekoormus 9000 kg, teljekoormuse lõplik

mõõtetulemus 9233 kg). Samuti ületas veduki tegelik mass lubatud suurimat registrimassi 895 kg

võrra (veduki lubatud registrimass 32000 kg, sõiduki kogumassi lõplik mõõtetulemus 32895 kg)

ning autorongi tegelik mass suurimat lubatud registrimassi 7252 kg võrra (lubatud suurim

registrimass 52000 kg, autorongi kogumassi lõplik mõõtetulemus 59252 kg).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrus Lindre poolt toimepandud tegu vastab LS 2612 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tunnustele.

13. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Andrus Lindre on pannud LS § 2612 lg-s 1

sätestatud väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo

toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või

vähemalt möönab seda. Andrus Lindre on kohtuistungil andnud ütlused, mille kohaselt 20.10.2020

käis ta langi peal Xxxx, võttis sealt materjali ning kuna materjali jäi veel sinna maha ja haagise

peal oli ruumi, siis ta pani kõik peale ja sõitis Xxxx baasi. Lisaks kinnitas ta, et täidab ise

elektroonilise veoselehe süsteemis Elvis ning see näitab talle ka eeldatavat kogust, mis kohtuvälise

menetleja sõnul 19,440 tm kasepuu puidu ja 19,800 tm kuusepuu puidu puhul oli kokku 36860kg.

Andrus Lindre sellele vastu ei vaielnud ning teadis ka seda, et tema poolt juhitud sõiduki ja haagise

tühimass kokku on 21500 kg. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrus Lindre kutselise

autojuhina pidi olema teadlik sellest, et kui ta kogu langi lõpu peale võtab, siis tema poolt juhitud

autorong ületab eriveoloaga lubatud 52000 kg ning et tema tegu vastab süüteokoosseisule ja ta

vähemalt möönis seda.

14. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Andrus Lindre teos ei esine.

Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu

hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Eeltoodust nähtuvalt on Andrus Lindre pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise

väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 2612 lg 1 järgi.

15. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

LS § 2612 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Seega peaks

Andrus Lindrele LS § 2162 lg 1 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-200 trahviühikut

ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud Andrus

Lindrele LS § 2612 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, milline karistus on

alla sanktsiooni keskmise määra.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise

subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest ning

Andrus Lindre pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd väikeseks pidada.

Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid.

Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute

süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Andrus Lindrel puudub kehtiv

karistus. Eeltoodust tulenevalt leiab ka kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada

sanktsiooni keskmisest väiksemas määras karistusega.

Kohus asub seisukohale, et Andrus Lindrele määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300

eurot, vastab isiku süü suurusele, on seaduslik ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas

karistuse kohaldamise alustega.

16. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus Andrus Lindre

kaebuse osaliselt. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020

otsuse väärteoasjas nr 2440,20,005540 osas, millega Andrus Lindret karistati AutoVS § 56 alusel

rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning lõpetab selles osas Andrus Lindre suhtes

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Muus osas,

s.o osas millega Andrus Lindret karistati LS § 2612 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o

300 eurot, jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.11.2020 otsuse väärteoasjas nr

2440,20,005540 muutmata.

Menetluskulud

17. Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas kohtule

menetluskulude nimekirja ja arved (tl 131-142). Kaebuse esitaja palub jätta tekkinud

õigusabikulud ja kaitsja sõidukulu kogusummas 2292,82 eurot (sh käibemaks 20%) Eesti

Vabariigi kanda.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab,

et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga.

Kuivõrd kohus on käesoleval juhul leidnud, et väärteomenetlus tuleb AutoVS § 56 järgi

kvalifitseeritava rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuid LS § 2612 lg 1 järgi

kvalifitseeritava rikkumise osas jätnud kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, siis leiab kohus, et

½, s.o 1146,41 eurot, menetlusalusel isikul tekkinud menetluskuludest kuulub Andrus Lindrele

VTMS § 23 alusel hüvitamisele. Ülejäänud 1146,41 eurot jääb menetlusaluse isiku enda kanda.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp