2-19-1590/99 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.05.2021.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-1590

Tsiviilasi

F. Y. M. N.i hagi I. N.a vastu ebaõigete väidete

ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

7000 eurot

Hageja: F. Y. M. N. (isikukood xxxx)

Hageja

lepinguline

esindaja:

Mihhail

Šerle

(e-post:

info@sherle.ee)

Kostja: I. N. (isikukood xxxx; e-post: xxxx)

Kostja esindaja RÕA korras: vandeadvokaadi abi Kirke

Treial (e-post: kirke.treial@turnstone.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. aprill 2021

RESOLUTSIOON

F. Y. M. N.i hagi I. N.a vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta hageja F. Y. M. N. kanda.

2. Välja mõista F. Y. M. N.’lt riigituludesse menetluskulu 2878,80 eurot, mis on kostja riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. F. Y. M. N. (edaspidi hageja) ja I. N. (edaspidi kostja) on endised elukaaslased, kes

käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga ei ela enam koos.

2. Xxxx läks eetrisse telekanali Xxxx saates „Xxxx“ lugu hagejast (edaspidi saade). Saate

eesmärk oli kajastada hageja ja hageja üürileandja vahel tekkinud õiguslikku ebaselgust.

Muuhulgas andis saates intervjuu ka kostja. Kostjaga tehtud intervjuu eesmärk oli ilmselt hageja

persooni iseloomustamine olles sellisel moel taustalooks üürilepingust tuleneva vaidluse

kajastamisel.

3. Kostja avaldas saates hageja kohta hulgaliselt ebaõigeid ja hageja au teotavaid

faktiväiteid, mille kohaselt on hageja näol tegemist agressiivse inimesega, kes on kostjat

korduvalt löönud (sh lausa peksnud), kostja ninaluu puruks peksnud ning kostjat taseriga taga

ajanud. Muuhulgas avaldas kostja hageja kohta järgmiseid ebaõigeid väiteid:

„Ta oli väga agressiivne, ta hakkas karjuma, alguses nügima, pärast läksid

suuremaks löömised, ma ei tohtinud rääkida, mis talle ei meeldinud.“

„Ta sõitis töö juurest koju, tuli mulle kohe kallale ja kolkis ja kolkis. /…/

Saabastega lõi mind, ma olin juba pikali, tagus jalaga mind. Ma olin täiesti sinine

kõik“

„Siis kui tuligi kui nina läks puruks ja see oli niimoodi, et jälle ei kuulanud ma

tema sõna kuna mul oli sugulane külas oma lastega. Ta hakkas mind peksma,

tagus, ma ehmatasin ära ma olen saanud niimoodi peksa, et teised ei näe, aga just

nimelt olid mul sugulased külas, et mul oli nagu piinlik, et nad näevad kuidas ma

veel peksa ka seal saan ja siis ma nagu mõtlesin, et kuidas ma selle ära hoian.“

„Mitte ainult ninaluu puruks. Läks teise tuppa, võttis selle taseri ja hakkas sellega

mind taga ajama. Ma jooksin rõdule, need lapsed nägid pealt, ma hakkasin rõdul

õudselt röökima.“

„Ta isegi ütles mulle, et me läheme psühholoogi juurde, et sellest kõigest üle

saada ja vaadata, mis miks see kõik juhtus ja. /…/ ja siis aga psühholoog nii palju

kui ma seal käisin andis ka mulle, soovitas mulle ühte raamatut lugeda nagu

viitas sellele, et need vägivaldsed inimesed ikkagi ei muutu.

5. Kostja jutustuse taustaks kuvati saates ekraanile kriminaalmenetluse nr xxxx alustamise

teatis. Seega väitis kostja, et eeltooduga seoses on hageja suhtes algatatud kriminaalmenetlus.

6. Väide kriminaalmenetluse alustamise kohta on küll õige, ent 09.01.2019 põhistatud

määrusega on Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri loal kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1

p 1 alusel lõpetanud. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus siis, kui

puudub kriminaalmenetluse alus ehk kuriteoteates ei sedastata kuriteo tunnuseid.

7. Lisaks avaldas kostja saates väärtushinnanguid, mille kohaselt hageja käis Eestis

maksuametit mõnitamas ning et hageja kasutas Eestis ettevõtlusega tegeledes pahatahtlikult ära

seaduselünki:

„Hakkas siin maksuametis käima. Ta nautis seda, te ei taha teada, ta otsis omale

mingisuguseid sultaniriideid selga. Ta mõtles igasuguseid trikke välja, kuidas

irvitada maksuameti üle, sest tal olid sellised trumbid käes, et nad ei saa mulle

mitte midagi teha.“

„Selle pärast, et nad (xxxx – allakirjutanu täpsustus) on nutikad. Otsivad just

parasjagu neid apse ja vigu, kus on nõrgad kohad.“

8. Viimaks väitis kostja saates ka seda, justkui oleks hagejal ebaterve hasart hageja maja

ümbruses elutsevate lindude tapmiseks. Sealjuures väitis kostja, et hageja oli lindude laskmisele

keskendunud niivõrd ennastunustavalt, et seadis sellega ohtu ka kõrvaliste isikute elu:

„See (vareste laskmine – allakirjutanu täpsustus) on tema hasart. Ta läheb nii

põlema, et te ei taha teada, kuidas ta hakkab püssiga jooksma mööda kodu ringi.

Käib aluspüksid jalas, püss käes, jookseb ühe akna peale, teise akna peale.“

„Jaa, ma mäletan, ta veel istus oma arvuti taga ja siis ta nägi sealt majaotsast, et

oi sinna nad alati tulevad. Ja tal oli püss kohe siin lähedal. Ta ei saanud isegi

tööd teha, teda segas juba see vaade, et need varesed seal niimoodi vabalt

liiguvad. Tal oli kohe hasart, ta pidi seda kohe tegema. Jälle üks kaklemise

põhjus, miks me läksime riidu. Ta jooksis teisele poole akent, sinna kus on mere

poole vaade. Ja sealt hakkas sihtima. Siis ma palusin, et ära seda tee. Ma nägin

seal jalutamas lapsi. Seal üks isa kogu aeg kahe pojaga käis jalutamas. Ja need

väikesed lapsed, neid ei näe ju sealt. Seal on siukene võsasse kasvanud ja ma

niimoodi kartsin, et kui keegi saab selle püssiga pihta.“

9. Seega nähtub ülaltoodust, et kostja on hageja kohta kokku avaldanud vähemalt kolm

selgelt ebaõiget ja hageja au teotavat otsest faktiväidet:

1) Hageja kasutas kostja peal pidevalt jõhkrat füüsilist vägivalda;

2) Hageja ajas kostjat kostja sugulaste nähes taseriga taga;

3) Hageja lasi enda hasardist hageja elamu ümber elutsevaid linde ning seadis selle

tegevusega ohtu ka teiste inimeste elu.

10. Samuti nähtub ülaltoodust, et kostja on hageja kohta avaldanud vähemalt kolm ebakohast

ja hageja au teotavat väärtushinnangut:

1) Hageja on iseloomuomadustelt nii agressiivne, et isegi kostja ja hageja

psühholoog andis kostjale mõista, et hagejat ei ole võimalik teraapiaga parandada;

2) Hageja kasutas ära Eesti seadusandluses sisalduvaid lünki, et korraldada Eestis

kahtlast äritegevust;

3) Hageja käis Eestis maksuametit mõnitamas;

11. Kõik ülaltoodud faktiväited on ebaõiged ja väärtushinnangud ebakohased. Ebaõiged

faktiväited tuleb ümber lükata ja nendega, samuti ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

tekitatud mittevaraline kahju hüvitada.

12. Kuivõrd hageja ei näe võimalust lahendada asja kostjaga kohtuväliste läbirääkimiste

pidamise teel, pöördub hageja enda õiguste kaitsmiseks kohtu poole.

13. Käesoleval juhul on kostja avaldanud hageja kohta käivaid ebaõigeid ja au teotavaid

andmeid saate „Xxxx“ toimetusele ja saatejuhile, kes omakorda tegi kostja poolt antud intervjuu

kättesaadavaks üldsusele. VÕS § 1047 lg 1 mõttes saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele

ebaõiget infot avaldanud allikas.

14. Kostja poolt avaldatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole kostjat korduvalt

peksnud, hageja ei ole kostjat taseriga taga ajanud ning hageja ei ole enda kodu ümbruses

elutsevaid linde jahtinud ning selle käigus teise isikute elu ohtu seadnud.

15. Kostja on avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjal puudus

mõistlik õigustus hagejat meedias negatiivselt kajastada. Samuti ei ole hageja avaliku elu

tegelane (enne saate avaldamist ei teadnud laiem üldsus hageja isikust mitte midagi), mistõttu

hagejal puudub kohustus taluda teatud liialdusi tema isiku või iseloomu kohta.

16. Hageja taotleb kohtult, et kohus kohustaks kostjat 2 nädala jooksul arvates lahendi

jõustumisest ümber lükkama X. Y.i ja „Xxxx“ saadet esitava telekanali kõik ebaõiged väited

järgmiselt:

„I. N. on telesaates „Xxxx“ Xxxx eetris olnud intervjuus avaldanud F. Y. M. N.’i kohta

järgmiseid ebaõigeid faktiväiteid:

a. F. Y. M. N. kasutas I. N.a peal korduvalt jõhkrat füüsilist vägivalda;

b. F. Y. M. N. ajas I. N.a tema sugulaste nähes taseriga;

c. F. Y. M. N. lasi enda hasardist enda elamu ümber elutsevaid linde ning seadis selle

tegevusega ohtu ka teiste inimeste elu.

d. I. N.al puuduvad antud väidete tõendamiseks mis tahes tõendid ning Xxxx ilmunud

„Xxxx“ antud intervjuus avaldatud väited F. Y. M. N.’i kohta olid valed.“

Hageja palub kohustada I. N.a omal kulul taotlema eelnimetatud faktiväidete ümberlükkamise

avaldamist telesaate „Xxxx“ edastajalt AS Xxxx. Hageja leiab, et teade peab olema avaldatud

ilma I. N.a, „Xxxx“ saatejuhi või toimetuse või muude kolmandate isikute kommentaaride,

hinnangute, pahakspanevate grimasside jm avaldusteta.

17. Hageja leiab, et kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi hageja au teotavate ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamise teel ning tekitas sellise käiutmisega hagejale kahju

hingeliste kannatuste näol. Hagejale on tekkinud oluline mittevaraline kahju. Kostja valeväidete

tõttu on väga suurele hulgale Eestis elavate inimesteni jõudnud väärinformatsioon selle kohta,

justkui tarvitas hageja kostja suhtes korduvalt tugevat vägivalda, aga samuti ka selle kohta, et

hageja on parandamatu jõhkard, kes naudib lindude vigastamist ning ametiasutuste (st

maksuameti) töötajate mõnitamist

18. Saadet, milles kostja hageja kohta ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid

avaldab, on võimalik vabalt järele vaadata Xxxx veebilehel. Hageja on saanud kostja poolt

avaldatud ebaõige väite ja halvustavate väärtushinnangute tõttu halvustava suhtumise osaliseks

ning pidanud tundma piinlikkust. Hagejal on tulnud anda saates esitatud ebaõigete väidete ja

hinnangutega seoses selgitusi oma perele ja tuttavatele. Samuti on selliste ebaõige väidete

avaldamine mõjutanud negatiivselt tema kodurahu ning põhjustanud ebamugavustunnet ja

piinlikkust hageja lastele.

19. Eeltoodu tõttu palub hageja mõista kostjalt välja õiglane rahasumma hageja au teotavate

ebaõige faktiväite avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kooskõlas TsMS §

366 palub hageja, et õiglase rahasumma suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks määraks

käesolevas tsiviilasjas kohus.

Kostja vastus

20. Kostja vaidleb hagejale vastu ja palub hagi jätta rahuldamata.

21. Kostja leiab, et kostja väited "Kostja kasutas hageja peal korduvalt jõhkrat füüsilist

vägivalda", „ Hageja ajas kostjat kostja sugulaste nähes taseriga taga“ ja „Hageja lasi enda

hasardist hageja elamu ümber elutsevaid linde ning seadis selle tegevusega ohtu ka teiste

inimeste elu.“ on tõesed ja need on kostja poolt kohtule esitatud tõenditega tõendatud.

22. Kostja ei ole hageja au saates "Xxxx" teotanud ega esitanud tema kohta

väärinformatsiooni ning ebakohaseid väärtushinnanguid, millest tulenevalt pole põhjendatud

hagejale välja mõista mittevaralise kahju hüvist.

23. Kostja avaldas saates "Xxxx" mh hagiavalduses etteheidetud tõesed faktiväited, et

juhtida avalikkuse tähelepanu perevägivallale ja loomade ning lindude julmale kohtlemisele

(ebaseaduslik lindude laskmine). Kostja läks saatesse eelkõige seetõttu, et hagejal (kellel oli

pooleli vaidlus üürileandjaga) oli ise "Xxxx" saatejuhile X. Y.ile öelnud, et hageja on temaga

seotud jamades süüdi (esitanud valesüüdistusi seonduvalt vägivalla ja lindude laskmisega),

millest tulenevalt soovis naine enda kaitseks anda saates intervjuu, et rääkida asjadest nii nagu

need tegelikult olid. Saatesse otsustas kostja pöörduda pärast saatejuhi ja saates osalenud

võlakütt A. P. poolt esitanud mitmeid palveid. Saade oleks hagejast toimunud ka ilma kostja

poolt antud intervjuuta.

24. Kostja rõhutab, et lisaks õigusele eraelu puutumatusele ja heale nimele on

demokraatlikus ühiskonnas oluliseks õiguseks ka sõnavabadus (sh ajakirjandusvabadus),

mõlemad inimõigused on teatud juhtudel piiratavad. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma

praktikas korduvalt rõhutanud, et ajakirjandusel lasub kohustus edasi anda teavet ja mõtteid nii

poliitilistel teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Seega on

ajakirjanduse ülesanne sellist teavet ja mõtteid edasi anda ning avalikkusel on õigus neid saada.

25. Kostja märgib, et kohus peaks arvesse võtma ka asjaolu, et hageja nõustus ise

vabatahtlikult oma näo ja häälega nimetatud telesaates osalema, enamus saatest ongi

keskendunud hageja ja tema üürileandja vahel toimunud vaidluse kajastamisele, saate teises

pooles andis hageja pika intervjuu. Seega saab järeldada, et hageja ise soovis avalikkuse ees

esineda, tähelepanu ning tuntuks saada.

26. Eelpooltoodule tuginevalt puudub alus hageja poolt esitatud mittevaralise kahjunõude

rahuldamiseks.

27. Kui kohus siiski peaks mingil põhjusel leidma, et kostja on avaldanud hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid või andnud õigusvastaselt hageja au teotavaid väärtushinnanguid, palub

kostja VÕS § 139 lg 1 kohaselt mittevaralise kahju hüvitist vähendada 0-ni.

28. Ka käesoleval tuleb arvesse võtta väidetava kannatanu enda käitumist, s.t hageja enda

nõusolekut saates osalemiseks ja täispika intervjuu andmist; kostja suunas saatemeeskonnale

avaldatud valesüüdistuste esitamist, millest järeldus justkui hageja oleks kostja poolt tekitatud

probleemid (lähisuhtevägivald, lindude laskmine) välja mõelnud, mistõttu pidi kostja ennast

saates kaitsma; kostja kohta äärmiselt laimava blogipostituse avaldamist (veebilehel

http://www.investestonia.com/2019/02/).

29. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-11-04 leidnud: "Igale au teotamise juhtumile pole

põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kohtumenetlus ja tehtav

kohtulahend võivad olla piisavad au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede

kõrvaldamiseks". Lahendis nr 3-2-1-17-05 ütles Riigikohus, et kohus võib au teotamisega

tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks kahjutekitaja vabandusega.

30. Kokkuvõttes palub kostja jätta hageja poolt nõutava mittevaralise kahju hüvitamise

nõude ja 3 väidetavalt ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõude rahuldamata. Kui kohus siiski

leiab, et kostja on avaldanud õigusvastaselt vääraid faktiväiteid või andnud hageja nime liigselt

teotavaid väärtushinnanguid, palub kostja hüvitist vähendada 0 euroni.

Kohtuotsuse põhjenduse

31. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

32. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja kuulanud ära tunnistajad,

tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

33. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja avaldas Xxxx telekanali Xxxx saates

„Xxxx“ hageja koha järgmiseid väiteid:

-

-„Ta oli väga agressiivne, ta hakkas karjuma, alguses nügima, pärast läksid suuremaks

löömised, ma ei tohtinud rääkida, mis talle ei meeldinud.“

-

-„Ta sõitis töö juurest koju, tuli mulle kohe kallale ja kolkis ja kolkis. /…/ Saabastega lõi

mind, ma olin juba pikali, tagus jalaga mind. Ma olin täiesti sinine kõik“

-

„Siis kui tuligi kui nina läks puruks ja see oli niimoodi, et jälle ei kuulanud ma tema sõna

kuna mul oli sugulane külas oma lastega. Ta hakkas mind peksma, tagus, ma ehmatasin

ära ma olen saanud niimoodi peksa, et teised ei näe, aga just nimelt olid mul sugulased

külas, et mul oli nagu piinlik, et nad näevad kuidas ma veel peksa ka seal saan ja siis ma

nagu mõtlesin, et kuidas ma selle ära hoian.“

-

„Mitte ainult ninaluu puruks. Läks teise tuppa, võttis selle taseri ja hakkas sellega mind

taga ajama. Ma jooksin rõdule, need lapsed nägid pealt, ma hakkasin rõdul õudselt

röökima.“

-

„Ta isegi ütles mulle, et me läheme psühholoogi juurde, et sellest kõigest üle saada ja

vaadata, mis miks see kõik juhtus ja. /…/ ja siis aga psühholoog nii palju kui ma seal

käisin andis ka mulle, soovitas mulle ühte raamatut lugeda nagu viitas sellele, et need

vägivaldsed inimesed ikkagi ei muutu.

-

„Hakkas siin maksuametis käima. Ta nautis seda, te ei taha teada, ta otsis omale

mingisuguseid sultaniriideid selga. Ta mõtles igasuguseid trikke välja, kuidas irvitada

maksuameti üle, sest tal olid sellised trumbid käes, et nad ei saa mulle mitte midagi

teha.“

-

„Selle pärast, et nad (xxxx – hageja täpsustus) on nutikad. Otsivad just parasjagu neid

apse ja vigu, kus on nõrgad kohad.“

-

„See (vareste laskmine – hageja täpsustus) on tema hasart. Ta läheb nii põlema, et te ei

taha teada, kuidas ta hakkab püssiga jooksma mööda kodu ringi. Käib aluspüksid jalas,

püss käes, jookseb ühe akna peale, teise akna peale.“

-

„Jaa, ma mäletan, ta veel istus oma arvuti taga ja siis ta nägi sealt majaotsast, et oi

sinna nad alati tulevad. Ja tal oli püss kohe siin lähedal. Ta ei saanud isegi tööd teha,

teda segas juba see vaade, et need varesed seal niimoodi vabalt liiguvad. Tal oli kohe

hasart, ta pidi seda kohe tegema. Jälle üks kaklemise põhjus, miks me läksime riidu. Ta

jooksis teisele poole akent, sinna kus on mere poole vaade. Ja sealt hakkas sihtima. Siis

ma palusin, et ära seda tee. Ma nägin seal jalutamas lapsi. Seal üks isa kogu aeg kahe

pojaga käis jalutamas. Ja need väikesed lapsed, neid ei näe ju sealt. Seal on siukene

võsasse kasvanud ja ma niimoodi kartsin, et kui keegi saab selle püssiga pihta.“

34. Hageja on seisukohal, et kostja on Xxxx saates „Xxxx“ avaldanud tema kohta

alljärgnevad ebaõiged faktiväited:

-

Hageja kasutas kostja peal pidevalt jõhkrat füüsilist vägivalda;

-

Hageja ajas kostjat kostja sugulaste nähes taseriga taga;

-

Hageja lasi enda hasardist hageja elamu ümber elutsevaid linde ning seadis selle tegevusega

ohtu ka teiste inimeste elu.

35. Hageja on seisukohal, et kostja on Xxxx saates „Xxxx“ avaldanud tema kohta järgnevad

ebakohased ja hageja au teotavad väärtushinnangud:

-

Hageja on iseloomuomadustelt nii agressiivne, et isegi kostja ja hageja psühholoog andis

kostjale mõista, et hagejat ei ole võimalik teraapiaga parandada;

-

Hageja kasutas ära Eesti seadusandluses sisalduvaid lünki, et korraldada Eestis kahtlast

äritegevust;

-

Hageja käis Eestis maksuametit mõnitamas;

Hageja hinnangul kõik ülaltoodud faktiväited on ebaõiged ja väärtushinnangud ebakohased.

Ebaõiged faktiväited tuleb ümber lükata ja nendega, samuti ebakohaste väärtushinnangute

avaldamisega tekitatud mittevaraline kahju hüvitada.

36. Kostja leiab, et ta ei ole hageja isiklikke õiguseid riivanud ega teinud midagi

ebaseaduslikku.

37. Kohus lahendab kõigepealt hageja nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja

seejärel mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue

38. Hageja nõuab ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Nimetatud nõude õiguslikuks

aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib

kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047

tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete avaldamiseks. VÕS

§ 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle

tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik tõendada isiku kohta

antud ja avaldatud väärtushinnang sisu tõesust ja väärust (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-161-06. p

10, nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18).

39. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on

faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2

sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047

lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid)

andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber

lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete

tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au

teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat

väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).

40. Järgnevalt kohus analüüsib kas kostja on avaldanud hageja kohta Xxxx Xxxx saates

„Xxxx“ ebaõigeid faktiväiteid.

41. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt Xxxx hageja kohta avaldatud väidetest võib

mõistlik inimene aru saada, et hageja kasutas kostja peal pidevalt jõhkrat füüsilist vägivalda.

Tegemist on faktiväitega, sest on võimalik kontrollida, kas hageja on kasutanud kostja peal

pidevat füüsilist vägivalda või mitte.

42. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kohus põhjendab

oma seiskohta alljärgnevalt.

43. Kohus tuvastab, et Xxxx osakonna Politseiameti asjaolude tuvastamise 12.03.2018

protokolli kohaselt pöördus 12.03.2013 kostja jaoskonda, et esitada kaebus oma elukaaslase, hr

M. F. Y. N.i kohta „Kui kaebuse esitaja ja tema lapsed seal viibisid, väljus hr N. oma toast ja

läks kaebuse esitaja juurde, võttis naiselt mobiiltelefoni, vaatas selle sisu ja viskas selle vastu

lauda ning pöördus siis kaebuse esitaja poole ja lõi naist rusikaga näkku./…/Hr N. läks veel

vihasemaks ja lähenes naisele vihase näoga, kaebuse esitaja varjas oma nägu, et rünnakut

vältida. Mees ründas naist uuesti, lüües naist korduvalt kogu keha piires, samal ajal kui naine

kriiskas, kuni kaebuse esitaja nõbu nad lahutas (I kd tlk 53-71). Kohtule esitatud 12.03.2013

kostja fotost nähtuvalt on kostjal parema põse piirkonnas hematoom ja paistetus ülahuule

paremas osas (I kd tlk 73) Kohus tuvastab, et xxxx EMOS-st väljakirjutamise aruande kohaselt

pöördus kostja erakorralise meditsiini osakonda 11.03.2013, kus läbivaatuse käigus täheldati

kostjalt parema põse piirkonnas hematoom, valu selles piirkonnas, nina kerget paistetust,

paistetust ülahuule paremas osas, kerget marrastust seespool ning fikseeriti ninaluu nihketa murd

(I kd tlk 59).

44.

19.04.2021 kohtuistungil on tunnistaja K.-L. L. on andnud ütluseid, et ta käis märtsis

2013 xxxx koos oma lastega G. K. ja C.-R. K. kostjal külas. Tunnistaja ütluste kohaselt sellel

ajal kui tema viibis korteri 2. korrusel kuulis ta tugevat lööki, jooksis trepist alla ja nägi, et I. oli

nägu silmade vahel ja nina juures paistes, nina oli sinine. Kutsuti politsei, temaga võtsid 2 tunni

pärast politseinikud ühendust ja ta pidi kirjutama tunnistuse (III kd tl 29-30). 19.04.20121

kohtuistungil tunnistaja C.-R. K. on andud ütluseid, et käis oma ema ja õega kostjal xxxx külas.

Kui nad olid just lõbustuspargist tulnud, siis F. ja I. olid omavahel tülli läinud ja tunnistaja nägi

kuidas F. lõi I. parema silma juurde (III kd tl 32-33).

45. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõenditega on leidnu tõendamis, et kostja kasutas märtsis

2013 hageja suhtes füüsilist vägivalda.

46. Perearst S. R.i poolt koostatud kostja raviloo väljavõtte kohaselt: "29.12.2017 S. R.:

patsient pöördub vastuvõtule fikseerimaks koduse vägivalla episoodi, soovib tõendit korduva

kehalise vägivalla kohta kodus, mis alates 2011. a. Viimane episood 28.12.2017 sai elukaaslaselt

"vastu lõugu". Obj. huulel subkutaanne hematoom alahuulel ja alalõual ligikaudu 3x4 cm" (I kd

tlk 71). Kohtule esitatud 29.12.2017-31.12.2017 kostjast tehtud fotode kohaselt on kostjal

hematoom alahuulel (I kd tlk 74, II kd tlk 18-21). Hageja on väitnud, et ta ei ole olnud kostjaga

28.12.2017 lähisuhtes ning sinikad on tekitanud keegi teine isik. Nimetatud hageja väide on

ümber lükatud 21.07.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx, milles kohus on märkinud, et

kinnistusregistri väljavõttega on tõendatud, et aadressil Xxxx, asub korteriomand oli Xxxx

(loovutas nõude Xxxx) omandis. Puudub vaidlus asjaoludes, et kosja asus korterisse elama 2017.

aasta aprilli lõpus ja et kostja kasutas korterit 2018. aasta veebruari alguseni ( II kd tlk 22-26).

Seega on hageja ise teises menetluses tunnistanud, et kostja elas kuni 2018. aasta veebruarini

hagejal kuuluva ettevõtte poolt üüritud korteris aadressil Xxxx ning oli seega ka tol perioodil

lähisuhtes kostjaga, vastasel juhul ei oleks kostja antud korteris elada saanud.

47. Kohtule esitatud psühholoog H. S.i 27.07.2018 tunnistajana ülekuulamise protokolli

kohaselt: „I. rääkis minule palju sellest, kuidas nüüdseks eksmees on teda füüsiliselt ja vaimselt

väärkohelnud, seda eriti kui nad elasid xxxx/…/ Kuna ma suhtlesin ka I. eksmehe F. N., siis ka

tema tunnistas, et on elanud xxxx koos I. ja suhe oli väga pingeline ning kontroll ja

armukadedus olid mõlemapoolsed. F. tunnistas ka seda, et on I. löönud. /.../ Oli näha, et F. on

väga tugev viha I. vastu. F. on kättemaksuhimuline ja on eesti naiste ja üleüldse riigi vastu

halvasti meelestatud. F. suhtub naistesse kui omandisse. F. on tekkinud karistamatuse tunne,

kuna tema on arvamusel, et ametnikud on lollid ja aeglased". Psühholoog H. S.i vestles ka

hageja ja kostja ühise lapse A. N.iga ning avaldas oma tunnistuses: "/.../ üks moment A. ütles, et

isa on paha ja on ema viis korda löönud. Kui ma küsisin, kas sa oled seda pealt näinud, siis ta

ütles, et on näinud. Seejärel ma küsisin, et sind on ka löödud ja A. ütles, et issi riidleb ja

pahandab ja on löönud lahtise käega näkku ja näitas minule kuidas ehk vastu põske ja temal on

sellest valus. A. ütles, et issi lööb kui ta teeb pahandust ja lõhub ja seda juhtub tihti, kuna A.

lõhub tihti" (I kd tlk 44-46).

48. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist hageja poolt kostja suhtes vägivalla

kasutamine ka detsembris 2017. Kohtus puudub aluse kahelda psühholoogi H. S.i kui erapooletu

spetsialisti selgituses, kes ei esindanud kriminaalasjas ei hagejat ega kostjat ning keda hoiatati

tunnistajat enne ütluste andmist teadvalt valeütluste andmise eest kriminaalvastutustega. Samuti

puudub kohtul põhjus kahelda kostjast tehtud fotode autentsuses ja põhjus arvata, et fotodel

saadud vigastused on saadud muul moel kui hageja poolt kostja suhtes füüsilist vägivalda

kasutades.

49. Kohtule esitas saate Xxxx toimetaja I. M. poolt 22.11.2019 koostatud selgituse kohaselt

on I. M. märkinud järgmist: Järgmisel päeval andis N. meile kokkulepitud intervjuu, kus ta kirus

oma endist naist I. N.a ja naeruvääristas Eesti elu-olu ning õigussüsteemi. Intervjuu N. (ning

tema sõnavõtt eksnaise teemal) oligi põhjuseks, miks me otsisime üles vastulause tarvis ka I.

N.a. Varasemalt meil kokkupuude N. puudus. Mitmed allikad kinnitanud meile hiljem, et N.

kannatas koduvägivalla all (II kd tlk 5(1-2). Kohtule esitatud kliinilise psühholoogi M. K.

04.09.2018 arvamuse kohaselt 04.05.2011 vestluse käigus avaldas I., et lapse isa on teda löönud

ja kasutab vaimsele vägivallale iseloomulikku käitumismaneer/…/ 22.10.2012 Mees on

kontrolliv, lööb tihti. On pöördunud politsei poole vägivalla tõttu, korduvalt fikseeritud

verevalumid. On ise mehel näkku löönud. Mees lööb ärritudes ka last. Kardab

meest/../Psühholoogi vastuvõtule pöördus I. taas 10.06.2014. Avaldas, et xxxx elades mehe

vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne käitumine jätkus, mees purustas rusikalöögiga I. ninaluu ning

peksab siiani. Lisaks eelnimetatud vägivallvormidele esineb ka seksuaalvägivald ning mees

alandab I., rääkides avalikule oma sõpradele nende seksuaalelust ning arvamusest I. kohta/../

Käesolevalt saab väita, et tegemist on nii vaimselt kui füüsiliselt vägivaldse suhtega, milles

kannatajateks on nii I. kui paari poeg (II kd tlk 72).

50. Hageja on üritanud tõendada vägivalla puudumist sellega, et viitab 09.01.2019

määrusele, millega Politsei-ja Piirivalveamet lõpetas prokuratuuri loal kriminaalasja nr xxxx

KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kostja on selgitanud, et antud juhul lõpetati kriminaalasi eelkõige

põhjusel, et kostjal ei õnnestunud tõendada vägivallatsemist. Kohus nõustub kostjaga, et

lähisuhte vägivalla ohvritel on tihti keeruline tõendada juhtumeid, kuid see ei tähenda, et neid

juhtumeid pole kunagi olnud. Seega pelgalt kriminaalasja lõpetamise määruse põhjal ei saa

järeldada, et hageja ei ole kasutanud kostja suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda.

51. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja on kasutanud

kostja peal korduvalt füüsilist vägivalda ja kostja poolt Xxxx saates „Xxxx“ avaldatud väited, et

F. Y. M. N. kasutas I. N.a peal korduvalt jõhkrat füüsilist vägivalda näol on tegemist õigete

väidetega.

52. Kohus leiab, et kostja poolt saates „Xxxx“ avaldatud väidetest võib mõistlik inimene aru

saada, et hageja ajas kostjat kostja sugulaste nähes taseriga taga. Tegemist on faktiväitega, sest

on võimalik kontrollida, kas hageja ajast kostjat sugulaste nähes taseriga taga või mitte.

53. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kohtule esitatud

kostja poolt xxxx politseile tehtud avaldusest nähtuvalt 11. märtsil 2013 seejärel ajas hr N.

kaebuse esitajat korteris taga taseriga, kuni nad jõudsin rõdule, siis jõudis kaebuse esitaja valida

hädaabinumbri 112 (I kd tl 53-70). 19.04.2021 kohtuistungil tunnistaja K.-L. L. antud ütluste

kohaselt pärast seda kui hageja oli kostjat löönud hakkas tunnistaja karjuma F. peale, et ta nii

närviline, et sellisel inimesel ei tohi üldse last olla ja, et see pole üldse õige, kuidas ta käitub.

Hageja läks väga kurjaks tunnistaja peale, jooksis taha tuppa, kus hoidis erinevaid kitarre ja

muusikavahendeid. Tõi sealt elektrišoki aparaadi ja jooksis, käristas sellega tema ja kostja poole.

Tunnistaja ja kostja jooksid rõdule, hoidsid ust kinni ja hakkasid karjuma, nii, et kõrvalt naabrid

tulid ka rõdule (III kd tlk 30) 19.04.20121 kohtuistungil tunnistaja C.-R. K. poolt antud ütluste

kohaselt pärast seda kui hageja oli kostjat löönud, ta ehtmatas ja peitis end posti taha ja seejärel

tuli tema ema, kes oli pärast lööki tulnud hageja rääkima ja hageja oli ema taseriga ähvardama

hakanud. Hageja põristas taserit ja ähvardas sellega kostjat ning tema ema (III kd tlk 33).

54. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja ajas kostjat

lähisugulaste nähes taseriga taga. Seega on kostja poolt Xxxx saates „Xxxx“ avaldatud väited, et

F. Y. M. N. ajas I. N.a tema sugulaste nähes taseriga taga näol tegemist õigete väidetega.

55. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt Xxxx saates „Xxxx“ avaldatud väidetest võib

mõistlik inimene aru saada, et F. Y. M. N. lasi enda hasardist enda elamu ümber elutsevaid linde

ning seadis selle tegevusega ohtu ka teiste inimeste elu. Tegemist on faktiväitega, sest on

võimalik kontrollida, kas hageja lasi enda elamu ümber elutsevaid linde ning seadis selleaga

ohtu ka teiste inimeste elu või mitte.

56. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et tegemist on õige

faktiväitega. Kohus põhjendab oma seiskohta alljärgnevalt.

57. Kohtule esitatud loomakaitsja H. K.i (xxxx) blogi väljavõtte kohaselt loomakaitsja

kirjeldab hageja poolt lindude laskmist järgmiselt: "Xxxx peab aga jahti xxxx Eestisse kolinud

xxxx F. N.. Õbluke S.-L. XXX on ainuke, kes lindude eluõiguse ja enda kodurahu eest võitleb,

aga edu pole teda saatnud. Senini on tema osaks saanud vaid lindude arstile toimetamine ning

korjuste koristamine (I kd tlk 38). Kohtule esitatud S. L. M. meilivahetusest nii politsei kui ka

Keskkonnainspektsiooniga nähtub, et hageja tegeles lindude laskmisega ja lindude laskmisega

olid kursis ka teised Xxxx elanikud, näiteks P. V. (I kd tlk 160-166). Kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt asjas algatati kriminaalasi nr xxxx, kus kõik kohalikud elanikud tunnistamas käisid (I

kd tlk 167-169). 19.04.2021 toimunud kohtuistungil tunnistaja L. T. on andnud ütluseid selle

kohta, et ta oli hageja elukaaslane mai 2018 kuni september 2019. Tunnistaja selgitas, et ta nägi

üks kord aprilli alguses, et hageja laskis linde hageja majas Xxxx. Hagejal oli tuba, kus ta hoidis

relvi, hageja tulistas elutoa aknast linde. Vastuseks tunnistaja küsimusele, et miks hageja linde

tulistab, viimane ütles, et varesed tulebki ja peabki ja Xxxx on vareste hävitamine kodanike

kohustus (III kd tlk 34).

58. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja lasi enda

hasardist enda elamu ümber elutsevaid linde. Seega on kostja poolt Xxxx saates „Xxxx“

avaldatud väited, et F. Y. M. N. lasi enda hasardist enda elamu ümber elutsevaid linde ning

seadis selle tegevusega ohtu ka teiste inimeste elu näol tegemist õigete väidetega.

59. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta

ebaõigeid faktiväited, mistõttu tuleb hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõe jätta

rahuldamata.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

60. Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja palub mõista

kostjalt hageja kasuks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

61. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on

ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine. Mittevaralise kahju

hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine (VÕS § 1047 lg

1) kui ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid faktiväiteid.

Seega ei saa hageja mittevaralise kahju hüvitamise aluseks olla VÕS § 1047 lg 1.

62. Järgnevalt kohus tuvastab, kas kostja on avaldanud hageja suhtes ebakohaseid

väärtushinnanguid, mis võiks olla aluseks hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudele.

63. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane

(VÕS § 1045 lg 1 p 4).

64. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku

õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

65. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete

faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitama või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi

asjaolusid või nende puudumist (Riigikohtu lahend 3-2-1-67-10, p 20). Kohtuosjas nr 3-2-1-11-

04 selgitas Riigikohus, et väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või

vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll

põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat

väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au

teotavaks, kui see ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat

lõpetama hageja au teotamise. Kohtuasjas nr 3-2-1-83-10 selgitas Riigikohus, et au ja head nime

on kahjustav mistahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või võimaldab

halvustav tähendusega hinnanguid.

66. Hageja

väitel

kostja

on

avaldanud

tema

suhtes

õigusvastaselt

järgmised

väärtushinnangud:

-

Hageja on iseloomuomadustelt nii agressiivne, et isegi kostja ja hageja psühholoog andis

kostjale mõista, et hagejat ei ole võimalik teraapiaga parandada;

-

Hageja kasutas ära Eesti seadusandluses sisalduvaid lünki, et korraldada Eestis kahtlast

äritegevust;

-

Hageja käis Eestis maksuametit mõnitamas;

67. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud väide „Hageja on iseloomuomadustelt nii

agressiivne, et isegi kostja ja hageja psühholoog andis kostjale mõista, et hagejat ei ole võimalik

teraapiaga parandada“ näol on tegemist hageja suhtes antud halvustava ja negatiivse

hinnanguga. Halvustava tähendusega on hinnang, mis kirjeldab hagejat kui isikut, kes on niivõrd

agressiivne ja keda ei ole isegi võimaliku teraapiaga ravida.

68. Samas asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga. Kohus

on eelnevalt tuvastanud, et hageja on tarvitanud kostja suhtes korduvalt füüsilist vägivalda,

seega on leidnud tõendamist, et kostja on oma iseloomuomadustelt agressiivne. Sellest

tulenevalt

ei saa kostja

poolt avaldatud

hinnangut hagejale

lugeda

ebakohaseks

väärtushinnanguks ja seega hageja au teotavaks.

69. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud väide „Hageja kasutas ära Eesti seadusandluses

sisalduvaid lünki, et korraldada Eestis kahtlast äritegevus„ näol on tegemist hageja äritegevuse

suhtes antava halvustava hinnanguga.

70. Samas leiab kohus, et tegemist ei ole ebakohase hinnanguga. Kohtule esitatud L. T.

25.02.2020 koostatud selgituse kohaselt kostja muutis kaupade hindu, eesmärgiga maksa vähem

ja sellega pettis Eesti Maksu-ja tolliametit (II kd tlk 28-32). 19.04.2021 toiminud kohtuistungil

tunnistaja L. T. ütluste kohaselt hageja kasutas ära seadusandluses sisalduvaid lünki, et

korraldada Eestis kahtlast äritegevust. Tunnistaja ei saanud aru hageja ärist, millega ta tegeles ja

tunnistaja leidis, et on imelik, kui inimesel on 40 krediitkaarti (III kd tlk 34 pöördel). Seega

vastab kostja poolt avaldatud väide tõele ja hageja on ise andnud alust selliseks hinnanguks

71. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada kostja poolt avaldatud hinnangut ebakohaseks ja

seega hageja au teotavaks.

72. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud väide „Hageja käis Eestis maksuametit

mõnitamas„ näol on tegemist hageja käitumist negatiivsest küljest näitava hinnanguga.

73. Samas leiab kohus, et tegemist ei ole ebakohase hinnanguga. 19.04.2021 toiminud

kohtuistungil tunnistaja L. T. poolt antud ütluste kohaselt hageja näitas tunnistajale Youtube

videot, kuidas ta käis sultani riietes Maksuametis ja mängis seal, et peab palvetama, et ta

võimaldatakse usu pärast pausi. Hageja oli väga uhke, et tal õnnestus Eesti riiki petta 2 miljoni

ulatuses (III kd tlk 35). Seega vastas hageja poolt avaldatud väide tõele.

74. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada kostja poolt avaldatud hinnangut hagejale

ebakohaseks ja seega hageja au teotavaks.

75. Kohus leiab, et kostja ei ole eelnimetatud väärtushinnangute avaldamisega kahjustanud

hageja au ja head nime, sest hageja on ise andnud alust seesugusteks hinnanguteks.

76. Kohus leiab, et kuna hageja andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi

ei tuvastanud, ei tule analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi. Eeltootust tulenevalt jätab kohus

hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata.

77. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus

78. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

79. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

80. Harju Maakohtu 07.06.2019 määrusega kohus andis kostjale riigi õigusabi kohustuseta

seda hüvitada. Riigi õigusabi osutas Advokaadibüroo Turnstone OÜ vandeadvokaadi abi Kirke

Treial. 13.05.2021 määrusega kohus rahuldas vandeadvokaadi abi Kirke Treiali taotlus riigi

õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks riigi õigusabi tasu

summas 2878,80 (sh käibemaks 479,80 eurot) Advokaadibüroo Turnstone OÜ (registrikood

14191222) vandeadvokaadi abi Kirke Treiali osutatud õigusabiteenuse eest.

81. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või

tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel

menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel.

82. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kostja riigi õigusabi korras määarud

esindaja tasu summas 2878,80 eurot mõista hagejalt välja riigi tuludesse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik