Legislator Case Law & Legislation
2-20-145894/7 AI generated

2-20-145894/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-145894/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista L Telt Osaühingu Iluteeninduse Koolitus kasuks välja põhivõlg 2056 eurot ja Mõista L Telt Osaühingu Iluteeninduse Koolitus kasuks välja viivis põhivõla tasumata

Legislator headnote

AI generated

2-20-145894/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista L Telt Osaühingu Iluteeninduse Koolitus kasuks välja põhivõlg 2056 eurot ja Mõista L Telt Osaühingu Iluteeninduse Koolitus kasuks välja viivis põhivõla tasumata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

18. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-145894

Tsiviilasi

Osaühing Iluteeninduse Koolitus hagi L Te

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2650,83 eurot

Menetlusosalised ja

nende Hageja: Osaühing Iluteeninduse koolitus (registrikood

esindajad

10991233), lepinguline esindaja A Ž

Kostja: L T (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Osaühingu Iluteeninduse

Koolitus

hagi L

Te

vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista L Telt Osaühingu Iluteeninduse Koolitus kasuks välja põhivõlg 2056 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 430,35 eurot.

3. Mõista L Telt Osaühingu Iluteeninduse Koolitus kasuks välja viivis põhivõla tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20. veebruarist

2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud L Te kanda.

5. Rahuldada Osaühingu Iluteeninduse Koolitus taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Mõista L Telt Osaühingu Iluteeninduse Koolitus kasuks menetluskulude hüvitisena

välja 635 eurot (sh riigilõiv 275 eurot ja hageja õigusabikulu 360 eurot).

7. Mõista L Telt Osaühingu Iluteeninduse Koolitus kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja

arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud

alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Osaühing Iluteeninduse Koolitus esitas 28.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse L Telt 2587,12 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.2021 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.01.2021. L T esitas 22.01.2021 nõudele

vastuväite.

2. Pärnu Maakohus andis 29.01.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 19.02.2021 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 2056 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 430,35 eurot ja viivise alates

20.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras põhisummalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista

kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulud 480

eurot. Kohus võttis hagi 25.02.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus

hoiatas kostjat, et võib hagile tähtaegselt vastamata jätmisel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ulatuses.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 312 järgi võib menetlusdokumendi saajale

kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult

väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 kohaselt tõendab dokumendi kättetoimetamist

dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada.

Menetlusdokumendi võib kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes TsMS-i

6. osas sätestatud juhul. Nimetatud isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale.

Ta võib keelduda dokumendi saajale üleandmiseks vastuvõtmisest üksnes juhul, kui ta põhistab,

et tal ei ole võimalik dokumenti saajale üle anda. Isikule tuleb dokumendi üleandmise kohustust

selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu (TsMS § 313 lg 2). Sama sätte

kolmanda lõike kohaselt tuleb väljastusteatel märkida järgmised andmed: 1) dokumendi

kättetoimetamise aeg ja koht; 2) isiku nimi, kellele dokument tuli kätte toimetada; 3) kui

dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja

põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule; 4) kättetoimetamise viis; 5) dokumendi

vastuvõtmisest keeldumise korral märge selle kohta ja dokumendi mahajätmise koha andmed;

6) dokumendi kättetoimetanud isiku nimi, amet ja allkiri; 7) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi,

allkiri ja andmed tema isikusamasuse tuvastamise kohta, eelkõige isikut tõendava dokumendi

number ning dokumendi kättesaamise kuupäev, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses

märgitud põhjusel tegelikult üle andmata. TsMS § 313 lg 4 kohaselt võib valdkonna eest

vastutav minister kehtestada väljastusteate vormi.

4. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte,

loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või

perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

5. Kohus saatis hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale tähitud kirjaga

aadressile xxx, mille ta märkis maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites oma aadressina.

Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud

20.04.2021 nende kättetoimetamisega kostja eluruumis elavale isikule. Väljastusteate kohaselt

võttis dokumendid vastu kostja elukaaslane V K. Väljastusteade vastab ministri kehtestatud

vormile ja kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud. Tulenevalt menetlusse

võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada

11.05.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult

põhjendatud.

7. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 755 eurot, sh riigilõiv 275

eurot ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)).

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

9. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 360 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 635 eurot, so riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 360

eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

10. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik