Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-21-4105/12 AI generated

2-21-4105/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-21-4105/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on J. D. hagi V. D. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud juulis 2014. Abielu päästa ei saa, lahutus on võimalik üksnes kohtu kaudu. Pärast abielu lahutamist soovib hageja J. D. jätta oma abieluaegse perekonnanime D..

Legislator headnote

AI generated

2-21-4105/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Keywords

AI generated
non-renewal of contract expiry of statutory deadline termination agreement continuous contract contract for difference outdated medical report
AI generated
2-11-36397/7
Hageja JJ esitas 03.08.2011 a Harju Maakohtule hagi VJ´i vastu abielu lahutamise nõudes.
2-11-28841/5
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M L ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxx xx), nõustaja Eve Bluman, kostja A L ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx xx-xx, xxxxxx xxxxx) Resolutsioon Lahutada M L ja A L abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx, kanne nr xx.
2-22-2427/11
A. hagi A. A. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. A. , ik XXX; lepinguline esindaja vandeadvokaat K. J.; Kostja A. A. , ik XXX Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtuotsus saata pooltele. Pärast kohtuotsuse jõustumist teeb kohus vastava kande rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
2-07-17725/10
november 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-17725 Tsiviilasi A K hagi A vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A K xxx Lahutada A K (isikukood xxx) ja A K (isikukood xxx) abielu, mis sõlmiti 05. juunil 2006.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on tehtud kanne nr 162.
2-19-20748/10
Š. esitas 27. detsembril 2019 Tartu Maakohtule hagi J. Š. i vastu abielulahutuse nõudes. Pooled esitasid 23. aprillil 2020 kohtule avalduse, milles teatasid, et on leppinud ja hageja võtab hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuna hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu uuesti kohtusse. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Seoses abielulahutuse hagist loobumisega tagastab kohus riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 8 alusel hagejale riigilõivu 100 eurot arvelduskontole XXX.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2021 kell 16.00, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-21-4105 Kohtuasi

J. D. hagi V. D. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: J. D. (isikukood xxx, elukoht: xxx e-post: xxx) Kostja: V. D. (isikukood xxx, elukoht: xxx)

17.05.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.

2. Lahutada J. D. (isikukood xxx) ja V. D. (isikukood xxx) Ida-Viru Maavalitsuses 01.10.2009 sõlmitud abielu.

3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on J. D. hagi V. D. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud juulis 2014. Abielu päästa ei saa, lahutus on võimalik üksnes kohtu kaudu. Pärast abielu lahutamist soovib hageja J. D. jätta oma abieluaegse perekonnanime D..

2. Kohus korraldas menetlusosaliste ärakuulamiseks kohtuistungi 17. mail 2021. Hageja jäi istungil esitatud hagiavalduses esitatud nõude juurde ja kostja võttis istungil õigeks, et pooltevahelised abielulised suhted on alates 2014 aasta juunist pöördumatult lõppenud ning pooled elavad sellest ajast eraldi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

4. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud Ida-Viru Maavalitsuses 01.10.2009. Hageja nõudeks on abielu lahutamine.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Kohus kuulas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted ca 7 aastat tagasi lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on juba lõppenud ning pooled ei soovi leppimiseks aega, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

7. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks.

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kuna kostja on kohtuistungil võtnud hagi õigeks, siis teeb kohus asjas õigeksvõtuotsuse.

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik