2-19-17393/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-17393

Kohtuasi

X avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramise ja kinnistu reaalservituudiga koormamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

osaühingu VEXON VARA määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Ramil Pärdi ja vandeadvokaat

Sandor Elias

Puudutatud isik I osaühing VEXON VARA (registrikood

11161976), seaduslik esindaja MP

Puudutatud isik II Lääne-Harju vallavalitsus (registrikood

77000200), lepinguline esindaja Eha Kõiv

Puudutatud isik III YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IV C (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaidi Sarv

Puudutatud isik V B (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Kaidi Sarv

Puudutatud isik VI W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VII Q (isikukood XXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VIII EON Grupp OÜ (registrikood

12466063), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrias

Palmits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebemenetlus osaühingu VEXON VARA 21. aprilli 2021. a taotluse

alusel uuendamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 1. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-17393 muutmata

käesolevas määruses toodud põhjendustel.

3. Jätta osaühingu VEXON VARA määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud osaühingu VEXON VARA

kanda.

5. Määrata kindlaks X-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

osaühingult VEXON VARA X kasuks välja määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud 342 eurot.

2 (5)

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtumääruse (v.a resolutsiooni punkti 2) peale

määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi

vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus menetles X (avaldaja) avaldust avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramise ja kinnistu reaalservituudiga koormamise nõudes.

2. Harju Maakohus rahuldas 2. veebruari 2021. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt.

3. Osaühing VEXON VARA (puudutatud isik I) esitas 17. veebruaril 2021 määruskaebuse

Harju Maakohtu 2. veebruari 2021. a määruse peale.

4. Harju Maakohus jättis 1. märtsi 2021. a määrusega puudutatud isiku I 17. veebruari 2021. a

määruskaebuse käiguta (käiguta jätmise määrus), sest määruskaebuselt oli tasumata riigilõiv.

Maakohus kohustas puudutatud isikut I kõrvaldama puudus hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul

käiguta jätmise määruse kättesaamisest arvates.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 1. aprilli 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud

isiku I 17. veebruari 2021. a määruskaebuse menetlusse võtmisest.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt toimetati puudutatud isikule I 1. märtsi 2021. a käiguta

jätmise määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kätte 22. märtsil

2021, kuid puudutatud isik I ei kõrvaldanud puudust kohtu määratud tähtaja jooksul, jättes

riigilõivu tasumata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik I esitas 21. aprillil 2021 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. Samuti palus puudutatud isik I

ennistada määruskaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg.

Määruskaebuse kohaselt sai puudutatud isiku I seaduslik esindaja nii Harju Maakohtu 1. märtsi

2021. a käiguta jätmise määruse kui ka vaidlustatud 1. aprilli 2021. a määruse kätte 5. aprillil

2021. Määruskaebuse esitamise hetkeks on puudutatud isik I kõrvaldanud puuduse ja tasunud

määruskaebuselt riigilõivu. Seoses riigilõivu tasumiseks tähtaja möödumisega taotleb

puudutatud isik I tähtaja ennistamist. Tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus, sest

puudutatud isik I ei teadnud käiguta jätmise määrusest ja kui ta sellest teada sai, oli kohus jätnud

määruskaebuse menetlusse võtmata.

7. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

3 (5)

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning puudutatud isiku I

määruskaebus TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel rahuldamata.

Määruskaebemenetlus jääb uuendamata.

10. Maakohus keeldus puudutatud isiku I 17. veebruari 2021. a määruskaebuse menetlusse

võtmisest, sest riigilõiv jäi määruskaebuselt tasumata. Puudutatud isik I esitas koos menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebusega puuduse kõrvaldamist kinnitava

riigilõivu tasumist tõendava dokumendi, mille kohaselt on riigilõiv tasutud 20. aprillil 2021 (tl

192).

11. Esmalt võtab kolleegium seisukoha selle osas, kas riigilõiv on 17. veebruari 2021. a

määruskaebuselt tasutud tähtaegselt.

11.1. Kolleegium nõustub puudutatud isikuga I, et maakohus leidis põhjendamatult, et

puudutatud isik I sai käiguta jätmise määruse kätte 22. märtsil 2021. Asja materjalidest

nähtuvalt edastati puudutatud isikule I 16. märtsil 2021 e-posti aadressile XXX maakohtu

1. märtsi 2021. a käiguta jätmise määrus koos viitega TsMS § 3141 lg-le 2, mille kohaselt kui

menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja

aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks

tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument

loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (tl 184). Kolleegiumi

hinnangul ei olnud praegusel juhul TsMS § 3141 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.

Kuigi 17. veebruari 2021. a määruskaebuses on puudutatud isiku I seadusliku esindaja

kontaktandmetena märgitud sama e-posti aadress, millele edastati käiguta jätmise määrus (tl

175) ning ka 17. veebruari 2021. a määruskaebus edastati maakohtule kõnealuse e-posti

aadressi kaudu (tl 174), siis ei ole see TsMS § 3141 lg 2 alusel dokumentide kätte toimetamiseks

piisav. Kättetoimetamise instituudi üldist eesmärki (põhiseaduslike õiguste tagamine) silmas

pidades on avaldamiseks TsMS § 3141 lg 2 tähenduses loetud vaid seda, kui menetlusosaline

on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumendid just tema märgitud kontaktandmeid

kasutades ja on lisaks teadlik TsMS § 3141 lg 2 tagajärgedest. Asja materjalidest ei nähtu, et

puudutatud isik I oleks selgelt väljendanud, et ta on teadlik lg 2 tagajärgedest ning soovib sellest

hoolimata menetlusdokumente saada tema enda märgitud kontaktandmetel.

11.2. TsMS § 307 lg 3 kohaselt, kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele

dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada,

ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud

kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates

dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Puudutatud isik I on määruskaebuses kinnitanud, et

ta sai maakohtu käiguta jätmise määruse kätte 5. aprillil 2021. Seetõttu loeb kolleegium käiguta

jätmise määruse kättetoimetatuks 5. aprillil 2021.

11.3. Maakohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 7 kalendripäeva käiguta jätmise

määruse kättesaamisest arvates. TsMS § 62 lg 1 alusel kohaldatakse menetlustähtaegade

arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval

pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning

tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava

ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval (TsÜS § 136 lg 6). Kolleegium

leidis, et puudutatud isik I sai käiguta jätmise määruse kätte 5. aprillil 2021, seega hakkas

4 (5)

riigilõivu tasumise tähtaeg kulgema 6. aprillil 2021 ja tähtpäev saabus 12. aprillil 2021.

Puudutatud isik I tasus riigilõivu 20. aprillil 2021, seega hilinenult.

12. Kuivõrd kolleegium jõudis järeldusele, et riigilõiv jäi tähtaegselt tasumata, siis võtab

kolleegium järgmisena seisukoha puudutatud isiku I riigilõivu tasumise tähtaja ennistamise

taotluse osas.

12.1. Kolleegium selgitab, et riigilõivu maksmiseks kohtu määratud tähtaega ei saa TsMS § 67

lg 1 järgi ennistada, sest nimetatud sätte kohaselt saab taotleda üksnes seaduses sätestatud

tähtaja ennistamist (Riigikohtu 24. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-09, p 8).

Kohtu määratud menetlustähtaega võib kohus TsMS § 64 lg 1 järgi põhistatud avalduse alusel

või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Samas saaks kolleegium käsitada puudutatud

isiku I taotlust tähtaja pikendamise taotlusena TsMS § 64 lg 1 järgi, kui puudutatud isik I oleks

teatanud riigilõivu tasumata jätmise mõjuvast põhjusest pärast riigilõivu maksmiseks määratud

tähtaja möödumist, kuid enne määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse tegemist.

12.2. Puudutatud isik I esitas tähtaja ennistamise taotluse 21. aprilli 2021. a määruskaebuses,

milles ta kinnitas ühtlasi, et ta sai nii maakohtu 1. märtsi 2021. a käiguta jätmise määruse kui

ka 1. aprilli 2021. a menetlusse võtmisest keeldumise määruse kätte 5. aprillil 2021. Seega esitas

puudutatud isik I taotluse pärast seda, kui talle oli kätte toimetatud määrus määruskaebuse

menetlemisest keeldumise kohta. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus apellant teatab

apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu ringkonnakohtu määratud tähtpäevaks maksmata

jätmise mõjuvast põhjusest pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse

tegemist, tuleb TsMS § 8 lg 2 alusel rakendada apellatsioonmenetluse uuendamist reguleerivat

TsMS § 650 lg-t 1 (Riigikohtu 30. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-16, p 19).

Kolleegiumi hinnangul tuleb TsMS § 659 alusel kohaldada kõnealust sätet ka praegusel juhul,

kus keeldutud on määruskaebuse menetlusse võtmisest.

TsMS § 650 lg 1 järgi, kui ringkonnakohus jättis kaebuse läbi vaatamata seetõttu, et kaebuse

esitaja ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest

(TsMS § 422) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse kaebuse esitaja avalduse alusel,

kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigel ajal kohtule teatada.

Mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust tuleb põhistada. Menetluse uuendamise

avalduse võib esitada TsMS § 650 lg 2 kohaselt kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata

jätmise määruse kättetoimetamisest alates.

Kuivõrd puudutatud isik I sai määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse kätte

5. aprillil 2021, siis lähtudes TsÜS §-s 135 ja § 136 lg-s 6 sätestatust tuli hiljemalt 15. aprillil

2021 (TsMS § 650 lg 2) teatada riigilõivu maksmata jätmise mõjuvast põhjusest (TsMS § 650

lg 1). TsMS § 66 esimese lause järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole

menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega

ei ennista. Kuna puudutatud isik I esitas tähtaja ennistamise taotluse (mida tuleb käsitleda

uuendamise avaldusena) TsMS § 650 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes, siis on menetluse

uuendamise üks eeldustest täitmata.

13. Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada ning see

tuleb jätta lõppjärelduses muutmata.

14. TsMS § 663 lg 2 järgi ei ole menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud määrus edasikaevatav. TsMS § 650 lg 4 võimaldab esitada

määruskaebuse menetluse uuendamata jätmise määruse peale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluses kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda.

5 (5)

16. TsMS § 175

lg 1

kohaselt,

kui

menetlusosaline

peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja

ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli määruskaebemenetluses

lepinguliste esindajate ajakulu 3 tundi ja 6 minutit tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta), s.o

542,50 eurot. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10) ning

palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, s.o kokku summas 651 eurot.

Kolleegium leiab, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada

osaliselt.

16.1. Avaldaja lepinguliste esindajate ajakulu ei ole kolleegiumi hinnangul täies ulatuses

põhjendatud. Arvestades, et vaidlustatud määrus ning menetlusdokumendid (määruskaebus ja

seisukoht sellele) on sisult lühikesed ning ei ole õiguslikult keerukad, siis on määruskaebusele

seisukoha koostamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu vajalik ja põhjendatud 1,5 tunni

ulatuses. Menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu arvestades on selle koostamise ja esitamise

ajakulu põhjendatud 0,4 tunni ulatuses.

16.2. Avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) ei ole samuti

praeguses vaidluses põhjendatud. Avaldaja on esile toonud, et kohtupraktikas on põhjendatuks

peetud tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta), kuid avaldaja viidatud asjas oli tegemist

hagimenetlusega ning Riigikohus märkis, et asi on keskmisest keerukam ja mahukam

(Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.4). Arvestades käesoleva

määruskaebemenetluse olemust ja väikest mahtu, on kolleegiumi hinnangul avaldaja

lepinguliste esindajate põhjendatud tunnihind 150 eurot (käibemaksuta).

16.3. Eeltoodut arvestades tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista

määruskabemenetluses kantud menetluskulud koos käibemaksuga 342 eurot (= 1,9 tundi x 150

eurot x 1,2). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus puudutatud isiku

I kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

16.4. Avaldaja on palunud ka määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub

puudutatud isik I kandma menetluskulud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole ja

märkima maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja

taotlus põhjendatud. Taotlusest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mille tõttu soovitakse tavalise

täitmise korra asemel taotletud korra kindlaksmääramist ning ka kohtupraktikas on leitud, et

sellesisuline lahendi täitmise korra kindlaksmääramine ei ole põhjendatud (vt Riigikohtu

16. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817/35, p 20).

17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)