2-19-15264/75 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-15264

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi J.J. e ja M.M. e vastu

ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. veebruari 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.J. e ja M.M. e apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (kostjad):

I. J.J. (isikukood XXX)

II. M.M. (isikukood XXX)

Vastustaja

(hageja):

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Krista

Raudsepp

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. veebruari 2021 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt J.J. e ja M.M. e kanda.

3. Välja mõista J.J. elt ja M.M. elt solidaarselt Osaühingu Aktiva Finants kasuks

menetluskulud ringkonnakohtus 249 eurot 20 senti.

4. Kohustada J.J. t ja M.M. t tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 249 euro 20 senti

Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 2. oktoobril 2019 Tartu Maakohtule hagi J.J. e (kostja

I) ja M.M. e (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks.

Tartu Maakohtu 24. novembri 2011 otsusega on tsiviilasjas nr 2-11-45566 mõistetud kostjalt I

välja Danske Bank A/S-i kasuks võlgnevus summas 7098 eurot 21 senti ja menetluskulud

805 eurot 24 senti, kokku 7903 eurot 45 senti. Danske Bank A/S esitas 25. novembril 2011

kohtutäitur Aive Kolsarile täitmisavalduse ja palus pöörata kohtuotsus täitmisele täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 alusel (täiteasja nr 170/2011/2048). Danske Bank A/S loovutas

nõude hagejale.

Kohtutäitur on 13. mail 2019 esitanud õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I lahusvara arvelt.

Kohtutäitur teavitas, et võlgnikul puudub lahusvara, mille arvelt võlausaldaja nõue täita ning, et

võlgnikule kuuluv kinnisasi registrinumbriga xxx, XXX kuulub kostjate ühisomandisse.

Täitemenetluse kestel ehk 8 aasta jooksul ei ole toimunud mitte ühtegi laekumist võlgnevuse

katteks.

Pärnu Maakohus rahuldas 1. septembril 2010 tsiviilasjas nr 2-10-36066 tehtud maksekäsuga

hageja avalduse ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 1597 eurot 35 senti ja täiendavad viivised

0,052% päevas põhisummalt 956 eurot 97 senti alates 2. septembrist 2010 kuni põhinõude

täitmiseni.

Hageja esitas 7. septembril 2010 kohtutäitur Aive Kolsarile täitmisavalduse. Sissenõudja

täitmisavaldus võeti kohtutäituri poolt menetlusse täiteasjas numbriga 170/2010/1535. Kohtutäitur

on 30. septembril 2019 esitanud õiendi täitmise võimatuse kohta kostja I lahusvara arvelt ning, et

võlgnikul puudub lahusvara, mille arvelt võlausaldaja nõue täita. Täitemenetluse kestel ehk 9 aasta

jooksul ei ole toimunud mitte ühtegi laekumist võlgnevuse katteks. Kostja võlgneb täitemenetluses

nr 170/2010/1535 kokku 1597 eurot 35 senti, millele lisanduvad viivised.

Hageja on pärast ühisvara jagamise hagi esitamist omandanud 23. oktoobril 2019 kostja I vastu

BigBank AS-ilt nõude summas 8413 eurot 83 senti (Tartu Maakohtu 4. augusti 2011 otsus

tsiviilasjas nr 2-11-24861).

Hageja palus jagada kostjate ühisvara ja lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga

XXX (registriosa nr xxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel. Korteriomandi müügist

saadud rahast täita esmajärjekorras kostjate solidaarkohustus AS-i SEB Pank ees, ülejääv raha

jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita hageja

nõuded kostja I vastu, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-11-45566 Tartu Maakohtu 24. novembri 2011

kohtulahendist,

tsiviilasjas

nr 2-10-36066 Pärnu Maakohtu 1. septembri 2010 kohtulahendist ja tsiviilasjas nr 2-11-24861

Tartu Maakohtu 4. augusti 2011 kohtulahendist. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda

ja mõista kostjatelt välja hageja kasuks viivise menetluskuludelt.

2. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ja taotlesid selle rahuldamata jätmist.

Kostjale I on määratud töövõimetus 60% ulatuses ning tal ei ole võimalik teha tööd täies mahus.

Kostja I on täitnud nõudeid võimaluste piires, kuid arvestades vähenenud töövõimet on reaalne, et

kümme aastat tagasi võetud rahalised kohustused ei saa täidetud ühe korraga.

Kostja I on tasunud hagejale kokku 6500 eurot.

Kuivõrd ühisvara jagamise hagi rahuldamise tulemusel võõrandataks kostjate ja nende laste

elukohaks olev elumaja, siis on tegemist kostjate õigusi riivava toiminguga.

Kostja I on tasunud kuue kuu jooksul hagejale oma võlgnevusest rohkem kui poole,

põhivõlgnevuse osa on peaaegu tasutud. Seega on hagi aluseks olevad asjaolud muutunud, mistõttu

ei ole PKS § 33 lg 3 eeldus enam täidetud. Koguvõlgnevusest on jäänud tasuda veel ca 6000 eurot.

Ühisvara väärtus, mille jagamist hageja nõuab, on umbes 40 000 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus otsustas 8. veebruari 2021 otsusega järgmiselt:

1. Rahuldada hagi ühisvara jagamiseks.

2. Lõpetada kostjate ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX , registriosa nr xxx ja müüa kinnisasi

avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Kinnisasja müügist saadud rahast täita resolutsiooni p-s 4 nimetatud kohustus. Jagada kinnisasja

müügist pärast kohustuse täitmist ülejääv raha kostjate vahel võrdsetes osades.

4. Täita asukohaga XXX , registriosa nr xxx asuva kinnisasja ühisomandi lõpetamisel, asukohaga

XXX , registriosa nr xxx, lepingust tulenev kostjate kohustus AS-i SEB Pank ees.

5. Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palub täita kostjale I jäävate rahaliste vahendite

arvelt hageja nõuded kostja I vastu, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-11-45566 Tartu Maakohtu

24. novembri 2011 lahendist, tsiviilasjas nr 2-10-36066 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna

1. septembri 2010 lahendist ja tsiviilasjas nr 2-11-24861 Tartu Maakohtu 4. augusti 2011 lahendist.

6. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2019 kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti Tartu maakohtu kinnistusosakonna kostjate

ühisomandis kuuluvale XXX kinnistule (asukohaga XXX ) registriossa nr xxx eelmärge, mis tagab

ühisvara jagamise nõuet hageja kasuks.

7. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

8. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud summas 1005 eurot

50 senti.

9. Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

Maakohtu seisukoha kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostjate ühisvara hulka kuulub kinnisasi

asukohaga XXX (registriosa nr xxx) ja AS-iga SEB Pank on sõlmitud laenuleping, millest tulenev

laenu tagastamise kohustus seisuga 13. mai 2019 oli 21 226 eurot 1 sent. Kinnisasi on koormatud

hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks.

Maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja I suhtes olemas kehtivad täitedokumendid.

Põlva kohtutäituri Aive Kolsari poolt väljastatud õienditest nähtub, et nõuete täitmine lahusvara

arvelt on võimatu.

Maakohus selgitas kostjatele, et kui nad soovivad ühisvara, sh kohustuste, jagamist teistsugusel

viisil, kui hageja on hagis taotlenud, siis tuleks neil esitada vastuhagi. Kostjad vastuhagi kohtule

ei esitanud.

Maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja täitmisavaldused esitanud septembris 2010,

novembris 2011 ning seega on täitemenetlused kestnud peaaegu kümme aastat. Kohtutäituri

teadetest nähtuvalt ei ole läbiviidud täitetoimingud tulemust andnud ning lahusvarast ei piisa

täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks. Seega on hagejal õigus nõuda abikaasade

ühisomandi lõpetamist TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi ning seda ei saa välistada

argumendiga, et jagatav kinnistu on abikaasade eluase.

Maakohus leidis, et antud juhul on hageja nõutav ühisvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise viis

menetlusosaliste huve kaaludes parim, sest teadaolevalt terve kinnistu müümisel on võimalike

ostjate arv ja huvi suurem, võrreldes sellega, kui kinnistust müüdaks vaid mõtteline osa. Abikaasal

on õigus ka ise enampakkumisel osaleda.

Abikaasade laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks

kohustuseks PKS § 38 mõttes, kuna nimetatud kohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad

PKS § 33 lg 1 p 2 järgi nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses.

Maakohus oli seisukohal, et praegusel juhul ei ole põhjendatud ühisvara jagamise käigus

abikaasade laenulepingust tulenevat kohustust AS-i SEB Pank ees abikaasade vahel jagada, vaid

see tuleb täita. Seega tuleb laenuandja hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud kohustus

abikaasade vastu PKS § 38 esimese alternatiivi järgi täita, et tagada kõigi asjast puudutatud isikute

huvide arvestamine võimalikult suures ulatuses (vt ka Riigikohtu lahendit tsiviilasjas

nr 3-2-1-38-14).

Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kuna kohus ei otsusta kohtutäituri eest, kuidas tuleks hageja nõuete suhtes algatatud

täitemenetlustes täidetavaid nõudeid täita, siis tuleb hageja nõuded jätta selles osas läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist (välja

arvatud resolutsiooni p 5 osas) ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi

rahuldamata. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku

lahusvara arvelt ebaõnnestunud. Kostjad on teinud jõupingutusi, et jõuda hagejaga kompromissini,

kuid maakohus jättis kompromissi kinnitamata. Faktist, et pooled on jõudnud sisulisele

kokkuleppele, saab teha järelduse, et võlgade sissenõudmine on olnud tulemuslik.

Kostjad on tasunud menetluse kestel hagejale osamakseid vastavalt majanduslikule võimekusele

kokku 6500 eurot. Maakohus ei ole seda asjaolu hinnanud ega arvesse võtnud. Maakohus on jätnud

arvestamata, et kostjale I on määratud töövõimetus 60% ulatuses.

Ühisvara jagamise hagi rahuldamisel võõrandatakse kostjate ja nende laste elukohaks olev

elumaja. Võlaõigusliku nõude rahuldamine ei saa olla olulisem kui perekonna kaitse ja kodu

säilitamine.

Kostja I on tasunud hagis viidatud võlgnevusest rohkem kui poole, põhivõlgnevuse osa on peaaegu

tasutud. Hagi aluseks olevad asjaolud on muutunud. Võlgnevus on oluliselt väiksem kui ühisvara

väärtus.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb kinnisasi müüa avalikul enampakkumisel. Maakohus ei

ole kaalunud teisi kaasomandi lõpetamise viise.

Kuna kostjatel puuduvad menetluskulud, siis on õiglane jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub

menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

8. veebruari 2021 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsust resolutsiooni p-de 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 ja 9 osas. Kostjad ei

ole vaidlustanud kohtuotsuse resolutsiooni p-i 5, millega maakohus jättis hageja hagi läbi

vaatamata osas, milles hageja palus täita kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt hageja nõuded

kostja I vastu, mis tulenevad Tartu Maakohtu 24.11.2011 tsiviilasja nr 2-11-45566 kohtulahendist,

Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 01.09.2010 tsiviilasja nr 2-10-36066 kohtulahendist ja Tartu

Maakohtu 04.08.2011 tsiviilasjas nr 2-11-24861 kohtulahendist.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud

osas.

Kuna Tartu Maakohtu 8. veebruari 2021 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654

lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Kostjate väitel ei ole täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku (kostja I) lahusvara arvelt

ebaõnnestunud ning, et kostja I lahusvarast piisab kohustuste täitmiseks.

7.1. Asja materjalide kohaselt esitas hageja sissenõudjana TMS § 14 lg 2 alusel hagi kostjate vastu

ühisvara jagamiseks. Ühisvaraks, mille jagamist hageja taotleb, on kinnisasi asukohaga XXX

(registriosa nr xxx). Hageja taotles lõpetada kinnisasja suhtes abikaasade ühisomand müües see

avalikul enampakkumisel. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi ühisvaraks oleva kinnisasja

ühisomandi lõpetamiseks muul viisil, kui on taotlenud hageja. Seega on asjakohatu

apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole kaalunud AÕS §-s 77 sätestatud erinevaid

kaasomandi lõpetamise viise.

7.2. PKS § 33 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et

lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.

Antud juhul on hageja tõendanud, et kostja I lahusvarast ei piisa tema kohustuste täitmiseks ning

seetõttu nõudnud abikaasade ühisvara jagamist. Tõenditest (I kd tl 7-9, 14; II kd tl 28-29) nähtuvalt

on kostja I suhtes olemas kehtivad täitedokumendid. Täitedokumentideks on Tartu Maakohtu

24.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-45566, täiteasi nr 170/2011/2048; Pärnu Maakohtu

maksekäsu määrus 01.09.2010 tsiviilasjas nr 2-10-36066, täiteasi nr 170/2010/1535 ja Tartu

Maakohtu 04.08.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-24861, täiteasi nr 170/2012/568. Samuti nähtub

Põlva kohtutäitur Aive Kolsari poolt väljastatud õienditest 13.05.2019, 30.09.2019 ja 26.06.2020

(I kd tl 12, 14 pöördel; II kd tl 13), et nõuete täitmine lahusvara arvelt on võimatu.

Seega on alusetu kostjate väide, et kostja I lahusvarast piisab kohustuste täitmiseks. Maakohus on

õigesti märkinud, et kuigi täitemenetlused kostja I suhtes on kestnud ligikaudu üheksa aastat, siis

täituri teadetest nähtuvalt ei ole läbiviidud täitetoimingud tulemust andnud ning lahusvarast ei piisa

täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks.

8. Kostjate seisukoha kohaselt on nad teinud jõupingutusi, et jõuda hagejaga kompromissini, ning

faktist, et pooled on jõudnud sisulisele kokkuleppele, saab teha järelduse, et võlgade

sissenõudmine on olnud tulemuslik.

Ringkonnakohus märgib, et selline kostjate seisukoht on alusetu. Asja materjalide kohaselt esitasid

pooled 18.12.2019 maakohtule kompromissi (I kd tl 52-57), mille maakohus jättis 21.01.2020

määrusega kinnitamata (I kd tl 58).

TsMS § 433 lg 2 kohaselt maakohtu määruse peale, millega kohus ei kinnita kompromissi, võib

esitada määruskaebuse.

Antud juhul esitas määruskaebuse hageja (I kd tl 63-69). Kostjad vastuses määruskaebusele

(I kd tl 78-84) on palunud jätta määruskaebus rahuldamata ja kohustada hagejat sõlmima

kompromissilepingu vaid kostjaga I. Seega on kostjad ka ise taganenud kompromissist.

Ringkonnakohus leiab, et poolte algne kompromissi sõlmimise soov vaidluse lahendamiseks ei

anna alust asuda seisukohale, et võlgade sissenõudmine on olnud tulemuslik. Lähtuvalt

kompromissilepingu mõistest on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (ebaselguseks

loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes).

9. Kostjate väitel on nad tasunud menetluse kestel hagejale osamakseid vastavalt majanduslikule

võimekusele kokku 6500 eurot.

Asjaolu, et kostja I on menetluse kestel tasunud hagejale osaliselt oma võlgnevuse, ei anna alust

jätta hageja nõue kostjate vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata. Kostja I ei ole ligikaudu 9 aasta

kestel hagejale oma võlgnevust tasunud ning asja menetluse kestel võlgnevuse osaline tasumine

ei anna hagejale kui võlausaldajale kindlust, et kostja I tasuks oma võlgnevuse ka juhul, kui hagi

ühisvara jagamiseks jääks rahuldamata.

10. Kostjate poolt väljatoodud asjaolud, et kostjale I on määratud töövõimetus 60% ulatuses ning

ühisvara jagamise hagi rahuldamisel võõrandatakse kostjate ja nende laste elukohaks olev elumaja,

ei mõjuta antud juhul hagi rahuldamist või mitterahuldamist. Samuti ei välista ühisvara jagamise

hagi rahuldamist see, et võlgnevus on väiksem kui ühisvara väärtus.

Kostjate väitel ei ole maakohus hinnanud tõendeid kogumis, kui asus seisukohale, et hagejal ei ole

võimalik saada kostjalt I võlgnevuse tasumist kostjaid vähem riivaval viisil, samas ei ole kostjad

märkinud, kuidas (milliste vahendite) arvelt toimuks võlgnevuse tasumine hagejale (juhul, kui

ühisvara ei jagata).

11. Alusetu on kostjate seisukoht, et kuna neil puuduvad menetluskulud, siis on õiglane jätta

menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse sätestab TsMS § 162 jj ning seaduse sätetest

ei tulene võimalust arvestada menetluskulude jaotusel asjaolu, kas poolel, kelle kahjuks otsus tehti,

tekkis menetluses menetluskulusid või mitte.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS

§ 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Hageja taotluse kohaselt on menetluskulud ringkonnakohtus summas 479 eurot 20 senti (sh

vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 4 h summas 460 eurot ja menetluskulude nimekirja

koostamine 10 min summas 19 eurot 20 senti). Ringkonnakohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud ringkonnakohtus on TsMS § 175 lg 1 mõttes 249 eurot 20 senti

(sh apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 2 h summas 230 eurot ja menetluskulude nimekirja

koostamine 10 min 19 eurot 20 senti) ning nimetatud summa tuleb välja mõista kostjatelt hageja

kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson