2-21-4217/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4217

Kohtuasi

XX taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

25.03.2021

eeltõendamismenetluse

algatamisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Ilja Santašev ja Yulia Zaitseva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.03.2020 määrus tühistada ja saata taotlus tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 247 lg 4 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 17.03.2021 Harju Maakohtule eeltõendamismenetluse avalduse, milles

palus kohtul kohustada Facebook Ireland Ltd-d esitama kohtule kostja IP-aadressi ja IP-aadressi

kasutusaja kohta vähemalt isiku nimi, sünniaeg, aadress, e-post ning telefon ja kliendi seadme

mac aadress, seadme operatsioonisüsteem ja veebilehitseja (sh veebilehitseja versioon).

2. Avalduse asjaolude kohaselt avastas avaldaja 2021 alguses, et YY (ingliskeelses

versioonis ”YY”) nimeline isik avaldas Facebooki grupi ”Q“ („Q“) konto seinal avaldaja kohta

viimase au teotavaid väiteid, nimetades avaldajat „valetajaks”, ”vargaks” ja ”afferistiks”.

Mainitud isik on avaldaja kohta avaldanud järgmiseid väiteid: „YY/---/: kasukas on muidugi

austust väärt, jajah, dagcoinid, jajah Eestis. Hea oleks, kui sa oma afääridega saaks kiiremini

vitsad kätte ja kannaks vastutust nende eest, keda sa petsid. Muide, kas sa ei mäleta; kuidas sa

„Kaupmehest“ õlut varastasid? Kuidas karjusid ja rääkisid, et see ei ole sina, aga kaamerad

2-21-4217

tõendasid vastupidist. Aga kas sa mäletad, kuidas ähvardasid mind ja minu perekonda? Aga

inimesed tõestasid vastupidist, isegi saatsid ekraanitõmmiseid. Q! Kuidas hakkame tähistama,

kui paks ebaseadusliku äriga uppi lendab? Kuidas ta hakkab ennast õigustama, kui tal on

ärikeeld ja juba mitu aastat?! Sundimine, ähvardused, tasumata maksud, afäärid ja lihtsalt

pettus“.

3. Avaldaja selgitab, et postituse avaldanud isiku tegevus negatiivse postituse avaldamisel on

õigusvastane ning ta soovib esitada kommentaaride avaldaja vastu hagi rikkumisest

hoidumiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

4. Avaldaja soovib esitada hagi postituse avaldanud isiku vastu, kuid avaldajal puudub ligipääs

potentsiaalse kostja andmetele (õige nimi, sünniaeg, aadress, e-posti aadress). Avaldajal

puudub võimalus iseseisvalt andmete kogumiseks, sest Facebook ei väljasta neid. Veebilehe

domeen facebook.com kuulub Facebook Ireland Ltd-le (aadress 4 Grand Canal Square, Grand

Canal Harbour, Dublin 2, Dublin, D02x525, Ireland; e-posti aadress support@fb.com).

Facebook Ireland Ltd on isik, kes valdab avaldaja nõutavaid andmeid ning tal on need andmed

olemas. Kuivõrd avaldajale ei ole ebaõigeid väiteid avaldanud isiku andmed hagiavalduse

esitamiseks teada, taotleb avaldaja kohtult eeltõendamismenetluses Facebook Ireland Ltd-lt

kostja vastavate andmete väljanõudmist.

Maakohtu määrus

5. Maakohus keeldus 25.03.2021 määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest ja jättis

menetluskulud avaldaja kanda.

6. Maakohtu arvates ei ole eeltõendamismenetluse algatamise seadusest tulenevad eeldused

täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg-te 1 ja 3 kohaselt on

eeltõendamismenetluse eesmärgiks eelkõige tõendite tagamine ja kogumine, kuid avaldaja

eesmärk on kommentaaride autori(te) tuvastamine. Kostja isiku kindlakstegemisele suunatud

avaldus ei ole käsitav taotlusena tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses vastavalt

TsMS 26. peatükis sätestatule. Samuti ei ole täidetud TsMS §-s 244 sätestatud spetsiifilised

eeldused, mis seonduvad tõendite kogumisega.

7. Taotluses viidatud kommentaarid avaldas Facebook Ireland Ltd. Võlaõigusseaduse (VÕS)

mõttes on kommentaaride avaldajaks nii Facebook Ireland Ltd kui ka kommentaaride

koostajad. Au ja head nime riivava halvustava väärtushinnangu puhul ei ole avaldamise ja

avaldaja mõiste määratlemisel oluline, kas väärtushinnang järeldub avaldatud andmetest või on

halvustav oma sisulise tähenduse tõttu (kohtupraktikas nn väärtusotsustus). Seega on

avaldamine isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või/ja väärtushinnangut

võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes

teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Taotlejale on teada

kommentaaride avaldaja Facebook Ireland Ltd. Samuti on avaldajal võimalik pöörduda õiguste

rikkumisele tähelepanu juhtimiseks platvormi pidaja poole kommentaaride kõrvaldamiseks.

Seega on avaldajal võimalus oma õigusi kaitsta ning eeltõendamismenetluseks puudub ka

mõjuv põhjus. Avaldajal on võimalus selgitada vastavad asjaolud välja põhimenetluses.

8. Maakohus nõustus, et alates 25.05.2018 kohalduva andmekaitse üldmääruse (EÜ 2016/679)

preambula p 30 (ja artikli 4 p 1, kohtu täpsustus) järgi loetakse lisaks muudele andmetele ka IP-

aadress ja võrguidentifikaator isikuandmeteks. Euroopa Kohus on (küll enne andmekaitse

üldmääruse kehtima hakkamist, direktiivi nr 95/46/EÜ alusel) teinud lahendi, milles leidis, et

direktiivi art 7 p-s f ei ole kehtestatud kohustust avalikustada kolmandale isikule isikuandmeid,

mis võimaldavad kolmandal isikul esitada tsiviilkohtusse nõude kahju hüvitamiseks, mille

2-21-4217

tekitas andmekaitsesubjekt, ning direktiivi art 7 p-ga f ei ole vastuolus see, kui andmed

avalikustatakse riigisisese õiguse alusel. Seega peab avalikustamise aluseks olema riigisiseses

õiguses alus. Andmekaitse üldmääruses on samuti sätestatud, et liikmesriik tohib tsiviilasja

raames kostja tuvastamiseks andmeid koguda, kui see on ette nähtud liikmesriigi õiguses. Seega

ilma siseriikliku õigusliku aluseta ei luba kehtiv õiguslik raamistik isikuandmeid kolmandatele

isikutele koguda ega avaldada. Kohtu hinnangul puudub Eesti õiguskorras täna õiguslik alus

selliste andmete väljanõudmiseks nende valdajalt avaldaja taotletud eesmärgil.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada,

maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks.

10. Avaldaja hinnangul ei näe kehtiv seadusandlus ette taotleja õiguste rikkuja tuvastamist

võimaldavate andmete, nagu IP-aadressi, nime, isikukoodi, aadressi, e-posti ja telefoni,

kindlakstegemist kohtuväliselt. Samuti ei tulene selleks alust isikuandmete kaitse seadusest.

Maakohus oleks pidanud taotluse menetlusse võtmisel arvestama, et avaldaja on kohtusse abi

saamiseks pöördunud oma põhiseadusliku õiguse kaitseks (PS § 17 sätestab, et kellegi au ega

head nime ei tohi teotada) ning muud õiguskaitsevahendid puuduvad. PS § 13 lg 1 kohaselt on

igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine

seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. PS § 15 lg-st

1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

11. Eeltõendamismenetlus on vajalik muuhulgas selleks, et vältida hagi esitamist ebaõige kostja

vastu. TsMS § 244 lg 1 tuleb tõlgendada laiendavalt selliselt, et eeltõendamismenetluse

algatamine on lubatav ka selliste tõendite kogumiseks, mis võimaldavad kostja isiku

kindlakstegemist, eeldusel, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib

raskeneda.

12. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et eeltõendamismenetluseks puudub ka mõjuv

põhjus, kuna taotlejal on võimalik pöörduda õiguste rikkumisele tähelepanu juhtimiseks

platvormi pidaja poole kommentaaride kõrvaldamiseks. Arvestades hagiavalduses esitatud

nõudeid, ei saa kostjaks olla Facebook Ireland Ltd, kuna Facebook Ireland Ltd ei ole postituse

autor.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659, § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud määrus tuleb

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning taotlus saata menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

15. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval

põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui

vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite

tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi

2-21-4217

või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht. TsMS § 244 lg 3

kohaselt, kui menetlus ei ole alanud, võib isik taotleda kohtult eeltõendamismenetluses

ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks: 1) isiku seisund või eseme

seisund või väärtus; 2) kahju või eseme puuduse põhjus; 3) kahju või eseme puuduse

kõrvaldamiseks vajalikud kulud või abinõud. TsMS § 244 lg 4 järgi on õiguslik huvi TsMS §

244 lg-s 3 nimetatud juhul olemas, kui tuvastamine aitaks ilmselt vältida kohtuvaidlust.

16. Taotlusest nähtuvalt avaldas YY (ingliskeelses verisoonis ”YY”) nimeline isik Facebooki

grupi ”Q“ („Q“) konto seinal avaldaja kohta laimavaid kommentaare. Taotleja on püüdnud

kommnetaaride autoriga ühendust võtta Facebooki kaudu, kuid see on jäänud tulemusteta.

Kehtiv seadusandlus ei luba Facebook Ireland Ltd-l IP-aadresside kui isikuandmete

kolmandatele isikutele avaldamist ilma õigusliku aluseta ning elektroonilise side seaduse

kohaselt säilitatakse andmeid ainult ühe aasta jooksul. Seega on taotleja põhistanud nii

õiguskaitsevajaduse, kui selle, et esineb faktiline oht kostja andmete kohta olemasoleva

informatsiooni (tõendite) kaotsiminekuks.

17. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et TsMS § 244 lg 3 p-d 1-3 ei sätesta expressis verbis,

et eeltõendamismenetlust saab algatada ka kostja isiku kindlaks tegemiseks. Samas ei tähenda

see ringkonnakohtu hinnangul, et kohtul on nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks esitatud

taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest absoluutne keeldumisõigus.

18. Avaldaja väitel oleks maakohus pidanud taotluse menetlusse võtmisel arvestama, et taotleja

on kohtusse abi saamiseks pöördunud oma põhiseadusliku õiguse kaitseks ning muud

õiguskaitsevahendid puuduvad. Ringkonnakohus nõustub eeltooduga.

19. PS § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Riigikohus on sisustanud au ja

hea nime teotamist nii tõele mittevastava faktiväite kui ebakohase väärtushinnanguga

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.02.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10).

Taotleja on selgitanud, et vajab kostja andmete kindlakstegemist, kuna andmete selgumisel saab

esitada hagi kostja vastu ning tal on õigus nõuda nii ebaõigete andmete ümberlükkamist,

ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist kui ka mittevaralise kahju hüvitamist.

20. PS § 13 lg 1 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. PS § 14 kohaselt on õiguste

ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste

kohustus. PS § 15 lg 1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse. Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ettenähtud õigus

kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on

õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (Riigikohtu Üldkogu 16.05.2008 otsus asjas nr

3-1-1-88-07, p 41). Samuti on Riigikohus leidnud, et põhiseadus ei anna alust järelduseks, et

Eesti õiguskorras on subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on põhimõtteliselt välistatud

(Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-2-02, p 1). Kui kohus leiab, et seadusandja

ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku menetluskorda, on kohtul võimalik

lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille seadusandja oleks kohtu hinnangul

pidanud

põhiseadusest

tulenevalt

selliseks

olukorraks

kehtestama

(Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 3-4-1-4-10, p 12).

21. Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul põhimõte, et juhul, kui menetluskord või

menetlusõiguse norm puudub, on kohus pädev tõlgendama kehtivat menetlusõigust

põhiõigustega kooskõlas laiendavalt. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et praegusel juhul

soovib

taotleja

kohtu

abi

rikutud

põhiõiguse

kaitseks

olukorras,

milles

selge

2-21-4217

tsiviilmenetlusõiguslik alus kostja isiku kindlakstegemiseks vajalike andmete ja tõendite

kogumiseks puudub, on ringkonnakohus seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 tuleb tõlgendada

laiendavalt selliselt, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite

kogumiseks, mis võimaldavad kostja isiku kindlakstegemist, eeldusel, et tõendid võivad

kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS

§ 244 lg 1 vastupidisel tõlgendamisel ei ole konkreetsel juhul kaitstud taotleja põhiseaduslik

õigus enda õiguste tõhusale kaitsele, milline olukord ei saa olla õigusriigis lubatav (Tallinna

Ringkonnakohtu 13.03.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-13636, p 37-39).

22. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning taotlus saata tagasi maakohtule

selle menetlusse võtmise otsustamiseks, mille käigus tuleb maakohtul tähelepanu pöörata ka

taotluse eesmärgile. Seda esiteks põhjusel, et seaduse mõtte kohaselt kogutakse

eeltõendamismenetluse käigus tõendeid järgnevas põhimenetluses esitamiseks. Kohus

menetleb TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses ettenähtud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2

kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei

ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja

esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seega on kohus seotud ülesandega hinnata hagi

menetlusse võtmise otsustamisel selle õiguslikku perspektiivikust. Riigikohtu seisukohtadest

tulenevalt on kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel selle perspektiivituse tõttu

seotud kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustusega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Nimetatud põhimõtted on

ringkonnakohtu hinnangul kohaldatavad ka eeltõendamismenetluse algatamise otsustamisel.

23. Täiendavalt on kirjeldatud hindamine vajalik identifitseeritava kostja isiku isikuandmete

kaitseks. Kui kohus eeltõendamismenetluse algatamise üle otsustamisel leiab, et avaldajal ei

ole taotluse eesmärgina nimetatud nõude esitamiseks potentsiaalse kostja vastu alust, ei ole

nõude esitamine ning sellest johtuvalt ka tõendite kogumine kostja isiku kindlakstegemiseks

eeltõendamismenetluse käigus ilmselgelt põhjendatud.

24. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et ei jaga avaldaja veendumust, et Facebook Ireland

Ltd-l on avaldaja taotluses nõutud andmed kindlasti olemas. Ringkonnakohus selgitab, et

avaldajal tuleb arvestada, et Facebook Ireland Ltd-l ei pruugi olla olemas avaldaja soovitud

informatsiooni ja avaldajal tuleb esitada täiendav taotlus nõudmaks välja IP-aadressi omaniku

andmed ka sideettevõtjalt või muult asutuselt, et tagada kindlus, et nõue saab hiljem esitatud

õige isiku vastu. Seega isegi kui kohus eeltõendamisemenetluse raames avaldaja taotluse

lahendab ja tõendid välja nõuab, puudub olenemata kohtu pingutustest garantii, et vajalikud

tõendid õnnestub koguda ja kostja isik välja selgitada. Avaldajal tuleb arvestada

menetluskulude kandmisega sõltumata menetluse tulemusest.

25. TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

26. Käesolev määrus ei ole TsMS § 247 lg 4 tulenevalt edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)